Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu
Kokku istungeid: 126
Täielikult profileeritud: 126
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt nii protseduuriliselt (seisukohtade puudumine EL-i finantsperspektiivi osas) kui ka poliitiliselt. Valitsuse rahanduspoliitikat nimetatakse "käpardlikuks kursiks," mis viib prognoosimatusse olukorda, uue maksufestivalini ja ebakindluseni investorite jaoks.
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsuse (peaminister ja rahandusminister) ning Reformierakonna vastu, kritiseerides nende fiskaalpoliitikat kui "juhitamatut". Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes eelarve defitsiidile ja laenuraha kasutamisele Reformierakonna maksuküüru projekti elluviimiseks. Rünnaku intensiivsus on kõrge, süüdistades valitsust vastutustundetus rahanduspoliitikas.
2025-10-13
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle võtmeisikud (Rahandusminister, Michal, Ligi, Kallas). Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust maksupoliitilises tõmblemises, majanduse lagastamises ja ebakompetentsuses. Kõneleja leiab, et valitsus on kaotanud kontrolli kulude üle ja kodeerib sisse uusi maksutõuse, mistõttu tuleb neist loobuda.
2025-10-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud koalitsioonivalitsus, keda süüdistatakse "unikaalse iseloomuga eksperimendi" läbiviimises Eesti majanduse kallal. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika ebaõnnestumisele (maksueksperiment, usalduse purustamine) ning valitsuse ebakompetentsusele ("käpardlik poliitiline agenda"). Kõneleja märgib ka, et koalitsioonisaadikud ei usu ise oma retoorikat, kuna nad lahkusid arutelult.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on peaminister (fiskaalse ebaaususe eest) ja siseminister/valitsus (põhiõiguste rikkumise ja ebakorrektse menetlusviisi eest). Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (surve laiendamine) kui ka protseduurile (eelnõude sisse sokutamine nurga tagant). Kõneleja deklareerib, et valitsus on kaotanud usalduse ja seetõttu ei ole võimalik nende eelnõusid toetada.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja Reformierakonna juhitud valitsusele, süüdistades neid vastutustundetus eelarvepoliitikas ja valitsemiskulude varjamises. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, keskendudes poliitilistele lubadustele (maksuküür) ja rahalisele raiskamisele (nt 60 miljoni eurone palkmaja ehitus, soode rajamine). Kõneleja lükkab tagasi peaministri väited kokkuhoiust, nõudes konkreetseid tõendeid.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja Reformierakonna vastu, keda seostatakse "maksuküüru" ja vastutustundetu fiskaalpoliitikaga. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, süüdistades valitsust eelarvereeglite peatamises ja riigi pikaajalise võlakoormuse tekitamises. Rünnaku intensiivsus on kõrge, viidates poliitilisele pretsedendile.
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsusparteid Reformierakond ja Eesti 200, keda kritiseeritakse automaksu ebaõnnestunud tühistamise ja eelarve ebakompetentse planeerimise eest. Kriitika on suunatud ka istungi juhataja käitumisele, pidades seda sobimatuks ja meeleheitlikuks. Vastuseis on intensiivne, kahtluse alla seatakse valitsuse poliitiline tahe ja ausus.
2025-09-25
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus (Reformierakond) ja peaminister, keda süüdistatakse süstemaatilises inflatsiooni kiirendamises, maksukaoses ja inimestele valetamise eest valitsemiskulude kärpimise teemal. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebakompetentsusele, põhiseadusevastasele eelarvejuhtimisele ning sisuliste otsuste edasilükkamisele valimistejärgsesse aega. Kompromiss on välistatud, välja arvatud kaitsekulude kasvu vajaduse osas.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile (SDE, E200, Reformierakond) ja põllumajandusministrile, keda kritiseeritakse otsustusvõimetuse ja lodeva suhtumise eest kriiside lahendamisel. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, süüdistades valitsust salajase kliimamaksu planeerimises ja ettevõtjate ignoreerimises. Kõneleja nõuab avalikult teada, kes on see "krokodill", kes takistab ministri otsuseid.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt fiskaalse vastutustundetuse eest. Kriitika on poliitikapõhine (katteta eelarve, kaitsekulude edasilükkamine) ja protseduuriline, süüdistades valitsust sõnade ja tegude vastuolus. Kompromissivalmidus puudub, süüdistades valitsust "võlguelamise tee" valimises.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (eriti proua Laurile ja Jürgen Ligile) ning ministritele, keda süüdistatakse valetamise, seaduse põhiseadusevastasuse teadlikus läbisurumises ja avalikkuse eest varjumises. Kriitika on nii poliitiline (jälgimisriigi ehitamine) kui ka protseduuriline (valetamine EL õiguse vajalikkuse kohta). Kompromiss (kosmeetiline muutmine) lükatakse kategooriliselt tagasi, nõudes täielikku tühistamist.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna valitsus, keda kritiseeritakse teravalt vabaduste ahistamise, põhiseaduse rikkumise ja liigse bürokraatia eest. Kriitika on intensiivne ja sisuline, nõudes seaduseelnõude tagasivõtmist ning lubades ahistavad initsiatiivid tagasi pöörata. Kriitika on suunatud nii poliitilisele vastutusele kui ka eelnõude juriidilisele ebakvaliteedile.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Sotsiaalministeeriumi (tervishoiu) ministri ja valitsuse vastu tervikuna, süüdistades neid juhtimisnõutuses, teadmatuses raha liikumise osas ja ebaadekvaatses perepoliitikas. Komisjoni esindajat kritiseeritakse otseselt vale informatsiooni esitamise eest ettevõtjate protestide kohta, viidates sellega parlamendi informeerimise protseduurilisele rikkumisele. Valitsuse poliitikat nimetatakse "vasakpoolseks kriitikaks" erameditsiini osas.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Otsest vastuseisu valitsusele ei väljendata, pigem suunatakse kriitika täitevvõimu tegevuse aegluse ja ebaselguse pihta kriitilistes julgeolekuküsimustes. Eriti kritiseeritakse akustilise seiresüsteemi soetamise venimist majanduslikel või rahalistel põhjustel, kuigi pakkumised tehti juba eelmisel aastal. Kriitika on protseduuriline ja keskendub otsuste langetamise kiirusele ja pädevusjaotuse segaduse kõrvaldamisele.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Kaitseministrile, keda kritiseeritakse teravalt juhtimisnõrkuse, otsuste venitamise ja Riigikontrolli ees ebaaususe pärast. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, keskendudes poole miljardi ulatuses lepingute kohta informatsiooni esitamata jätmisele ja sõjalise nõuande ignoreerimisele. Kõneleja leiab, et olukord on liiga tõsine, et anda valitsuse liikmele "järeleaitamistunde", ning soovitab tal kaaluda ametist lahkumist.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsusliit ja peaministrid Kaja Kallas ning Kristen Michal, keda süüdistatakse valetamises ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates poliitilisi valikuid (maksutõusud), eetilisi küsimusi (Kallase pereäri, prokuratuuri survestamine) ja parlamendi töökorra rikkumist. Koalitsiooni süüdistatakse "diktaadi" kehtestamises ja opositsiooni õiguste süsteemses piiramises.
2025-06-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse passiivse juhtimise, bürokraatia suurendamise ja rahvuslike huvide eiramise eest, liikudes kaasa Euroopa initsiatiividega. Kriitika on nii poliitika (kestlikkusaruanded, kaubaautode parkimiskeeld) kui ka menetluslik (kiirustamine, puudulik kooskõlastamine) ning intensiivne. Konkreetsete oponentidena mainitakse ka endist kliimaministrit Michalit ja eelnõu reklaaminud Maris Lauri. Kompromissi võimalust andmebaasi eelnõu osas ei mainita, vaid nõutakse selle tagasi lükkamist.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda süüdistatakse kehva poliitika ajamises ja demokraatliku legitimatsiooni puudumises. Kriitika on intensiivne, süüdistades koalitsiooni valetamises enne valimisi ja "julmade mängude" ning šantažeeriva käekirja kasutamises (nt puuetega inimeste organisatsioonide survestamine). Kompromissivalmidust ei näidata, nõutakse eelnõude tagasilükkamist ja maksude tühistamist.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Opositsioon on suunatud otse peaministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse automaksu läbikukkumises ja riigikeskse ideoloogia levitamises. Kriitika on intensiivne ja isikustatud, nõudes peaministrilt maksu autorluse tunnistamist ja selle tühistamist. Kompromiss maksu parandamise osas lükatakse tagasi kui ebaratsionaalne.
2025-06-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsiooni ja valitsuse vastu eelnõu menetlemise tempo ja viisi pärast, süüdistades neid hea õigusloome põhimõtete rikkumises. Kriitika on ka sisuline, puudutades rahapesu ja kaughasartmängu tegelikke kasusaajaid, keda seostatakse hämara tegevusega Vene, Valgevene ja Gruusia kodanikega. Vastuseisu intensiivsus on kõrge, kuna nõutakse teise lugemise katkestamist.
2025-06-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud taristuministrile (härra Leis), seades kahtluse alla nii tema pädevuse jäätmeküsimustes kui ka eelseisva seaduse finantsmõju läbipaistvuse. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes vastutuse võtmist ja detailset selgitust tasude osas.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud justiitsministrile ja valitsusele, süüdistades neid poliitilise vastutuse vältimises ja läbipaistvuse puudumises oluliste julgeolekuriskide hindamisel. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, kulmineerudes üleskutsega hääletada ministri umbusaldamise poolt. Vastuseis vanglarendile on tugev, viidates Rootsi ratsionaalsele, kuid Eestile kahjulikule poliitilisele joonele.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakonna juhitav koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse seaduste rikkumises ja demokraatliku legitiimsuse puudumises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, defitsiit) kui ka protseduuridele (Isamaa muudatusettepanekute hääletuselt eemaldamine). Valitsust nimetatakse otse "valetavaks valitsuseks" ja kompromiss on välistatud, nõudes eelnõude tagasilükkamist.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised vastased on peaminister ja justiitsminister, keda kritiseeritakse rabeda ja Eesti siseturvalisuse huvidele mittevastava poliitika eest. Vastuseis on intensiivne ja kulmineerub justiitsministrile umbusaldusavalduse esitamise hoiatusega, kuna valitsus on valinud strateegilist riski sisaldava tee.
2025-06-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsusliit ja parlamendi enamus, keda süüdistatakse kodukorraseaduse rikkumises ja põhiseadusevastases tõlgenduses ("blankoveksel"). Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele ning õigusriiklikele rikkumistele, nimetades koalitsiooni "legitiimsusdefitsiidiga" seltskonnaks. Kompromiss on välistatud enamuse praeguse tegevusloogika osas, lubades selle tõlgenduse tulevikus jäigalt tagasi lükata.
2025-06-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitiliste valikute (maksutõusud, regulatiivne ebastabiilsus) kui ka hoiakute pärast. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele tagada majanduskasvu, kontrollida hinnatõusu ja kaitsta rahvuslikke huve rohepöörde kontekstis. Valitsuse tegevust nimetatakse pessimismi tekitavaks ja luuserlikuks, mis välistab kompromissi praegusel kursil.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja rahandusminister, keda süüdistatakse ebakvaliteetses rahanduspoliitikas ja valetamises valitsemiskulude vähendamise osas. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele ja valitsemiskulude kontrollimatule kasvule. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse eelarve eelnõu sellisel kujul tagasi lükkamist.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse süsteemses ebakompetentsuses, analüüsi puudumises ja ühiskonna eksitamises maksukoormuse varjamisega. Kriitika on suunatud nii poliitilisele agendale (ideoloogilised maksutõusud ja regulatsioonid) kui ka menetluslikule kvaliteedile (kodukorraseaduse rikkumine). Rünnakud on intensiivsed ja kompromissi võimalust ei pakuta.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud otse valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nii poliitilisi otsuseid (maksutõusud, koormised) kui ka eetilist käitumist. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust valetamises, lubaduste murdmises ja usalduskriisi tekitamises. Eriti rõhutatakse valitsuse heitlikkust ja valitsemiskulude vähendamise eesmärgi eiramist.
2025-05-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud) kui ka protseduuriliste küsimuste (huvirühmade kaasamise vältimine) pärast. Rünnakud on intensiivsed, süüdistades vastaseid sisutus retoorikas, argpükslikkuses ja ühiskonna lollitamises. Kriitika on suunatud ka vastaste varasematele lubadustele ajutiste maksude kehtestamise kohta.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusliidule (Reformierakond, Eesti 200) ja selle esindajatele (sh Kristina Kallas, Jürgen Ligi), keda süüdistatakse avalikult valetamises ja lubaduste rikkumises. Kriitika on nii poliitiline (inflatsiooni võimendamine) kui ka isiklik/eetiline (ebausaldusväärsus, "küüniline"), nõudes valitsuselt poliitika täielikku muutmist.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele, süüdistades neid ulatuslike maksutõusude kehtestamises ja ebaõnnestunud poliitika (automaks, julgeolekumaks) läbisurumises. Eraldi kritiseeritakse Reformierakonda, väites, et maksutõusud teenivad "Reformierakonna maksuküüru projekti". Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes poliitiliste otsuste tühistamist.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusliidule, Kliimaministeeriumile ja Reformierakonna esindajatele, keda süüdistatakse energeetika valdkonnas kaose tekitamises. Eriti intensiivne on kriitika läbipaistvuse puudumise osas, viidates Kliimaministeeriumi ja OÜ Utilitas Windi väidetavatele ühisettepanekutele, mis viitavad seaduse disainimisele konkreetsete ärihuvide kasuks. Kompromissivalmidust ei ilmne, kuna Isamaa ettepanekud lükati tagasi.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on ametis olev valitsus ja rahandusminister Jürgen Ligi, keda süüdistatakse otseselt valetamise ja blufi tootmises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist sisu (lubaduste rikkumine riigiametite vähendamisel) kui ka protseduurilist ebakorrektsust (ministri põgenemine saalist). Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid rõhutatakse karjuvat vastuolu.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja selle juhtivatele liikmetele (Michal, Alender, Kivistik), keda süüdistatakse ebakompetentsuses, valetamises ja vastutustundetus poliitikas. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad poliitiliste otsuste (Kiisa jaam, Eesti Energia reiting) ja menetluse (läbipaistmatus, "põrsa kotis ostmine") ebaõnnestumisele. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse eelnõu lugemise katkestamist.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kõneleja on selgelt opositsioonis valitsusega, kritiseerides nii peaministrit kui ka eelmist kliimaministrit uute tasude väljatöötamise eest. Kriitika on suunatud valitsuse poliitilisele loogikale (Kiisa jaama edasilükkamine) ja läbipaistmatusele uute maksukoormuste prognoosimisel. Vastuseis on intensiivne ja nõuab konkreetseid vastuseid, mitte poliitilist ebamäärasust.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsusliit, keda kirjeldatakse kui "osaliselt demonteerunud koalitsioon" ja keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (subsideeritud energiamajandus, 2,6 miljardi eurone meretuuleparkide projekt) ja ebausaldusväärse käitumise eest (sõnamurdmine maamaksu osas). Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ühiskonna eksitamises, tegevusetuses ja julgeolekuhuvide eiramises sisenemisõiguse küsimuses. Kompromissi asemel nõutakse valitsuse vigade tunnistamist ja Isamaa tingimustele vastavate valikute langetamist.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsuse ja peaministriga, kelle inflatsioonipoliitikat peetakse kahjulikuks ja inflatsiooni suurendavaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitiliste otsuste (maksutõusud) negatiivsele mõjule, samuti valitsuse suutmatusele anda parlamendile sisulist käsitlust oma poliitikast. Vastandub peaministri järeldusele, et palgasurve kruvib inflatsiooni, viidates tööjõu tootlikkuse kukkumisele.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus (nii Kristen Michali kui ka Kaja Kallase valitsused), keda süüdistatakse süstemaatilises riigi deklareeritud eesmärkide vastases tegevuses ja näivuse tootmises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes maksutõusudele, sündimuskriisi ignoreerimisele ja valitsemiskulude kasvatamisele. Kõneleja leiab, et valitsuse poliitiline agenda liigub radikaalselt vastassuunas seatud eesmärkidega.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on peaminister ja endised valitsusparteide juhid, keda kritiseeritakse teravalt 2,6 miljardi eurose projekti läbisurumise eest ilma analüütilise põhjenduseta. Kriitika on suunatud nii poliitilisele juhtimisveale kui ka läbipaistvuse puudumisele, süüdistades valitsust avalikkuse eksitamises ja korruptsiooniriskide tekitamises. Kõneleja rõhutab, et valitsusjuht ei saa "libiseda kõrvale riigi juhtimisest".
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsusliidu erakonnad: Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades neid valetamise riskis, ebakompetentsuses ja põhiseadusvastase ning ebamõistliku seaduse läbisurumises. Eesmärk on automaksu täielik tühistamine, mis välistab kompromissi.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, keda süüdistatakse strateegiliste algatuste venitamises ja ebapiisavas tempos tegutsemises juba mitme aasta jooksul. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades, et probleemide sisulise kvaliteediga lahendamiseks pole tempo olnud piisav.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse teadlikult inflatsiooni suurendavas poliitikas ja Eesti majanduse väljavaadete halvendamises. Kriitika on terav ja poliitikapõhine, lükates tagasi koalitsiooni väited automaksu eesmärkide (teede-ehitus, ühistransport) kohta ning viidates Reformierakonna "maksuküüru" teenindamisele. Kompromiss automaksu osas on välistatud, nõudes selle sajaprotsendilist tühistamist.
2025-03-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Riigikogu esimehele Lauri Hussarile, kelle tööd peetakse ebaõnnestunuks ja erapoolikuks. Kriitika on protseduuriline ja keskendub erapoolikusele, kallutatusele ning parlamendi tasalülitamisele viinud tegevusele. Vastuseis on tugev, nõudes põhimõttelist muutust parlamendi juhtimises.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu seoses Moskva patriarhaadi mõju katkestamise seaduseelnõuga. Valitsuse käekirja peetakse kriitilisel ajal "liialt loiuks" ja seaduseelnõu teksti "umbisikuliseks universaalseks", mis varjab tegelikku tahteavaldust. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, keskendudes otsustusvõimetusele ja kiiruse puudumisele.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja peaminister, keda kritiseeritakse majanduspoliitika (maksutõusud) ja valitsuse sisemise segaduse pärast. Esineb ka terav vasturünnak koalitsiooniliikme (Marek Reinaas) vastu, kes püüdis poliitilist vastutust opositsioonile veeretada. Kriitika ulatub poliitilisest ebaselgusest kuni isiklike eetiliste küsimusteni.
2025-03-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja eelkõige endisele siseministrile Lauri Läänemetsale (SDE), kritiseerides nende otsustusvõimet ja prioriteete. Kriitika on nii poliitiline (julgeoleku eiramine Narva elanike pahameele vältimise nimel) kui ka protseduuriline (ohuhinnangu tellimine kolm kuud pärast ettepanekut). Vastuväited Reformierakonna ja Keskerakonna argumentidele lükatakse teravalt tagasi, kuid kompromissi võimalust erandite osas valitsuse pädevuses tunnistatakse.
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis Vabariigi Valitsusele ja valitsuskoalitsioonile, eriti Eesti 200-le ja Kristina Kallasele. Kriitika on suunatud nii poliitikale (bürokraatia kasvatamine, hinnatõus, plaanimajanduslik kliimaseadus) kui ka menetluslikele vigadele (riigiõiguslike küsimuste möödaminnes lahendamine). Süüdistab koalitsiooni poliitilises ebaaususes ja lubaduste täitmata jätmises (Keskkonnaameti sulgemise näide).
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsuse poliitilise juhtkonna, eriti peaministri (Michal) ja kaitseministri (Pevkur) vastu, keda süüdistatakse Kaitseväe juhataja nõuannete eiramises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele tegematajätmistele ning vastutuse vältimisele, nimetades seda argpüksluseks.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Põhiline vastane on peaminister ja Reformierakond, keda süüdistatakse poliitilises ummikseisus, juhtimiskaoses ja kehvas poliitikas. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, julgeolekuotsuste venimine) kui ka valitsuse suutmatusele (võimetus rakendada moonahanke raha). Välistatakse igasugune koostöö valitsusega, kuna Isamaa ei soovi tulla valitsuse poliitika legitimeerijaks.
2025-03-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister Michal ja Reformierakonna juhitud valitsus, keda kritiseeritakse teravalt juhtimise puudumise ja majandusvaenuliku poliitika eest. Opositsiooniline hoiak on põhimõtteline, välistades valitsusega liitumise, et mitte legitimeerida senist ebaõnnestunud poliitilist agendat. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (maksutõusud, energia) kui ka valitsuse tegevusvõimele (otsustusvõimetus julgeolekuküsimustes).
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Põhiline vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja eriti peaminister Michalile, keda peetakse tegelikuks energiapoliitika juhiks. Kriitika on nii poliitiline (vale ideoloogiline perspektiiv) kui ka protseduuriline (salajane kokkulepe, kaasamise puudumine) ning sisaldab süüdistusi võimalike korruptsiooniriskide osas. Kõneleja nõuab ministri vabatahtlikku tagasiastumist ja välistab kompromissi, rõhutades, et küsimus ei lähe "kalevi alla".
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, süüdistades neid energeetikavaldkonna käpardlikus juhtimises ja sisulise analüüsi puudumises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes otsuste kvaliteedile ja läbipaistmatusele. Kriitika tugevdamiseks viidatakse ka koalitsioonipartnerite (Läänemets, Kallas) avaldustele valitsuse korralageduse kohta.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsiooniparteid, eriti Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse julgeoleku ohverdamises parteipoliitilisele kompromissile ja võimukokkuleppele. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt terav, süüdistades SDE-d väljapressimises (ähvardus "kaotame Narva") kohaliku võimu hoidmise nimel. Kõneleja heidab koalitsioonile ette takerdumist päevapoliitilisse kiusatusse, eirates riigi strateegilisi huve.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev kriitika on suunatud koalitsioonile, eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse parlamendi pantvangis hoidmises hääleõiguse piiramise küsimuses. Siseministrit kritiseeritakse ebaselgete argumentide, menetluslike viivituste ja kehtivate seaduse tööriistade kasutamata jätmise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele käekirjale ("lühinägelik") kui ka protseduurilisele ebakvaliteedile.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister Kristen Michal ja koalitsiooniparteid, keda süüdistatakse läbipaistmatuses ja Eesti huvide vastases poliitikas. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii sisulisi poliitilisi valikuid (energeetika, maksud) kui ka isiklikku käitumist (valetamine Nordica asjus, riigisekretäri nimetamine). Kõneleja lükkab tagasi valitsuse väite, et opositsioon taotleb kaost, rõhutades, et kriitika peegeldab ühiskonna ja ekspertide enamuse rahulolematust.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt maksupoliitika ja sotsiaalreformide eest. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes otsuste negatiivsele mõjule ja väidetavale kavatsusele maksustada pensione Reformierakonna maksuküüruprojekti katteks. Vastuseis on intensiivne ja kompromissivalmidust ei väljendata.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda kutsutakse üles olema konkreetsem ja mitte loid EL-i julgeolekupoliitika kujundamisel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, kuna koalitsioon ei toetanud kõneleja konkreetseid ettepanekuid kaitseinvesteeringute arvestamise osas. Samuti kritiseeritakse liitlaste (NATO) strateegilisi otsuseid kui ebapiisava kvaliteediga Euroopa julgeolekuhuvide seisukohalt.
2025-02-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse energeetikaplaneerimise lähteandmete ebatäpsusele ja läbipaistmatusele. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse võime opereerida vajalike faktiliste andmetega pikaajaliste eesmärkide seadmisel.
2025-01-30
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Andmeid on liiga vähe.
2025-01-29
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda süüdistatakse protseduurilistes rikkumistes ja halvas halduses. Kriitika on kõrge intensiivsusega, kuna valitsus kavatseb langetada miljardiotsuseid, ignoreerides seejuures ettevõtjate "hävitavat hinnangut" ja parlamendi arutelu puudumist.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on terav valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) suhtes, süüdistades neid maksustabiilsuse rikkumises ja valetamises. Kritiseeritakse protseduurilist blokeerimist, hoides automaksu tühistamise eelnõu kuid kinni. Peaminister Kristen Michalit ja Mart Võrklaeva rünnatakse isiklikult autoomanike suhtes vaenuliku tegevuse eest.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda süüdistatakse otsustamatuses, Kaitseväe juhataja nõuannete eiramises ja vajalike otsuste edasilükkamises. Kriitika on poliitiliselt terav ja protseduuripõhine, tuues esile, et valitsusliit hääletas Isamaa ettepaneku moona kiirema hankimise kohta maha.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) ja konkreetsed ministrid (Kallas, Pevkur, Michal), keda süüdistatakse otsustamatuses, vingerdamises ja valetamises. Kriitika on nii poliitiline (valed prioriteedid, ebapiisav kaitsekulu) kui ka isiklik/protseduuriline (korralagedus Kaitseministeeriumi juhtimises, Kaitseväe juhtide lahkumise põhjustamine). Kõneleja ei näita valmisolekut kompromissiks vajaliku 1,6 miljardi euro osas.
2025-01-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on praegune "triokoalitsioon" ja Sotsiaalministeerium, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (maksutõusud, peretoetuste kärped) ja ebakompetentsuse eest (tõenduspõhisuse puudumine, kiirustatud kooskõlastamine). Opositsioon lubab valitsuse otsused tulevikus tagasi pöörata, välistades nende poliitikale püsiva õigusliku ootuse. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad valitsuse tegevuse negatiivsele mõjule rahva meeleolule.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusliidule, eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda peetakse otsuse "pantvangistajaks". Peaministrit ja Reformierakonda kritiseeritakse arguse eest, kuna nad ei suuda julgeolekuhuvidele vastavat otsust läbi suruda, kuigi tunnistavad selle vajalikkust. Kriitika on suunatud nii poliitilisele tahtmatusele kui ka protseduurilisele venitamisele.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele tervikuna, eriti peaministrile ja sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse energeetikaküsimustes otsuste blokeerimises. Kriitika on nii poliitiline (vale eesmärgipüstitus energeetikas) kui ka protseduuriline, viidates nepotistlikele manöövritele riigisekretäri ametikoha ümber ja finantsjuhtimise segadusele. Kompromiss on välistatud ideoloogiliste eksperimentide osas, nagu 100% taastuvenergia eesmärk.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja valitsusliit, keda süüdistatakse majanduse destabiliseerimises, õigusvastastes meetmetes ja ettevõtlusorganisatsioonide ignoreerimises. Kriitika on intensiivne ja poliitilis-protseduuriline, keskendudes põhiseadusvastase seaduse vastuvõtmisele ja mitteeksisteeriva Kliimaseaduse alusel riigi valitsemisele. Kõneleja nõuab Kliimaministeeriumi tegevuse lõpetamist ja presidendilt veto panemist, välistades kompromissi praeguse käsitlusega.
2024-12-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Opositsioon on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse halvas juhtimises, kontrolli kaotamises ressursside üle ja avalikkuse eksitamises. Reformierakonda kritiseeritakse maksutõusude kehtestamise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele sisule (kulude vähendamise ebaõnnestumine) kui ka menetluslikule kvaliteedile (põhiseadusvastasus, teadmatus ülekantavate vahendite osas).
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse majanduslanguse põhjustamises ja sõnamurdmises. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksutõusud, riigikaitsekulude vähendamine) kui ka protseduuriline, süüdistades koalitsiooni opositsiooni õiguste (muudatusettepanekute esitamise) rikkumises. Rünnakud on intensiivsed, nimetades valitsuse tegevust "ajutiseks" ja "näotuks stiiliks."
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja konkreetselt siseminister Läänemetsale, keda süüdistatakse vastamisest kõrvale hoidmises ja ebaõige poliitika valimises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes maksutõusude kahjulikkusele, valitsemiskulude vähendamata jätmisele ning riigikaitse moona soetamise eelarve vähendamisele. Valitsust nimetatakse kaudsete maksude Euroopa tšempioniks.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsusliiduga, keda süüdistatakse põhiseadusvastaste sätete vastuvõtmises ja vigade lappimises vigadega. Eraldi kritiseeritakse rahandusministrit (Mart Võrklaev) automaksu arhitektina ja istungi juhatajat erapooletuse puudumise eest protseduurilistes küsimustes. Kriitika on intensiivne, süüdistades koalitsiooni "racket business'i" konstrueerimises.
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja sotsiaalkaitseminister Riisalo, keda süüdistatakse lapse- ja perevaenuliku agenda elluviimises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes peretoetuste kärpimisele ja demograafilise kriisi ignoreerimisele. Samuti kritiseeritakse valitsuse poliitilist nihet agressorriigi kodanike valimisõiguse ja kodakondsuse andmise küsimuses.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitiliste valikute (maksutõusud) kui ka menetlusliku arrogantsuse eest (dialoogi puudumine, muudatusettepanekute tagasilükkamine). Kriitika on terav, süüdistades valitsust kaoses, küünilises tegevuses ja julgeoleku prioriteetide eiramises. Kompromiss maksutõusude osas on välistatud, kutsudes üles eelnõude vastu hääletama.
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon on suunatud valitsusele ja endisele kliimaministrile Kristen Michalile. Kriitika on intensiivne ja keskendub menetluslikele puudustele (mõjuhinnangute puudumine) ning poliitika ebakvaliteedile, mis on osutunud "totaalseks ebakvaliteediks". Kompromiss on välistatud, nõudes kliimaseaduse initsiatiivile moratooriumi kehtestamist.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsiooniparteid, eriti Reformierakond (maksupoliitika, kehv juhtimine) ja Sotsiaaldemokraadid (valimisõiguse küsimus, keda süüdistatakse koalitsiooni pantvangis hoidmises). Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebakvaliteedile, protseduurilistele rikkumistele (seaduse disainimine ühe isiku järgi) ja valitsuse tegevuse sildistamisele "arulage poliitika" või "juhtimishäired."
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda süüdistatakse eelarveandmetega manipuleerimises ja silmakirjalikkuses, eriti kaitsekulude osas. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika sisule ning valitsuse retoorika ja tegelike eelarvenumbrite vastuolule. Kõneleja süüdistab valitsust avalikkuse eksitamises ja püüdes varjata tegelikku valitsemiskulude kasvu kaitsemoona kärpimise abil.
2024-11-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse intensiivselt nii majanduspoliitika sisu (tarbimismaksude tõstmine, majanduse usalduse habrastamine) kui ka menetluslike rikkumiste (hea õigusloome eiramine) pärast. Kriitika on tugev, süüdistades valitsust "musta rekordi" püstitamises ettevõtlusorganisatsioonide protestide arvus ja riigi rahanduse lohakas juhtimises.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsusliit ja parlamendi enamus, keda kritiseeritakse nii poliitiliste valikute (maksutõusud, majanduslanguse võimendamine) kui ka menetluslike rikkumiste eest. Kõneleja süüdistab enamust Isamaa alternatiivse eelarve blokeerimises ja seadusrikkumises, mis on tema hinnangul poliitiline kättemaks ja demokraatia kahjustamine. Eraldi kritiseeritakse valitsust Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu rahastamise nullimisega ähvardamise eest, pidades seda alandavaks kättemaksuks.
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda kritiseeritakse teravalt poliitika (maksutõusud) ja eetika (sõnamurdmine, mandaadi puudumine) alusel. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid huvirühmade ignoreerimises ja poliitilises sadismis. Kõneleja väidab, et valitsuse aktsioonil puudub vähimgi poliitiline legitiimsus.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse poliitika ülevalt alla jõustamises ja majanduse eest seismise retoorika kasutamises, mis on tegelikkusest lahus. Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (maksutõusud) kui ka riigi raha juhtimise võimetusele, nimetades valitsust ajutiseks ja nende poliitikat ebamõistlikuks.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud otse valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), süüdistades neid valimislubaduste murdmises ja demokraatliku legitiimsuse puudumises maksutõusude kehtestamisel. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust dialoogi katkemises ühiskonnaga ja majandusvaenuliku poliitika jõustamises. Ta nimetab valitsuse tegevust "mõttetuseks" ja "juhtimise probleemiks."
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne ja suunatud eelkõige siseministrile Lauri Läänemetsale (SDE) ja rahandusministrile Jürgen Ligile (Reformierakond), süüdistades neid parteipoliitiliste huvide eelistamises rahvuslikele huvidele. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, heites Ligi puhul ette ka ebaausat käitumiskultuuri ja parlamendi alahindamist. Kõneleja kutsus koalitsiooni üles andma Ligile "kollase kaardi" ja mitte osalema umbusaldushääletusel.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus, eriti peaminister ja rahandusminister, keda kritiseeritakse nii majanduspoliitika kui ka eetiliste küsimuste (lubaduste murdmine) pärast. Kriitika intensiivsus on kõrge, viidates süsteemsele usalduse kaotusele ja majanduse tahtlikule kahjustamisele. Vastuseis on suunatud ka valitsuse korraldatud infotunni formaadile.
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja rahandusministrile (härra Ligi), keda kritiseeritakse nii eelnõu sisuliste puuduste kui ka ebaausa käitumise eest parlamendi ees. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust koalitsioonileppe rikkumises ja poliitika valelikkuses, kuna lubadust halduskoormust mitte suurendada peetakse utoopiliseks. Kõneleja teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata kui "kõlbmatu".
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja konkreetsed ministrid (Kristen Michal, Härra Ligi). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (vangide import ja samal ajal uute valvurite palkamine) kui ka menetluslikule ebakompetentsusele (baasseaduse eelnõu on asendustegevus). Vastuseis on intensiivne, kahtluse alla seatakse ministrite strateegiline kavatsus ja juhtimiskäekiri.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja rahandusjuhid (Proua Akkermann, Härra Ligi), keda kritiseeritakse otsustusvõimetuse ja eelarvejuhtimise ebaaususe eest. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes valitsemiskulude kärpimata jätmisele ja maksutõusude eelistamisele. Kõneleja nõuab eelarve tagasilükkamist, mis näitab kompromissi välistamist praegusel kujul.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid (Justiitsminister, telekommunikatsiooni eest vastutav minister). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (peredele kindlustunde purustamine) kui ka protseduuridele (mõjuanalüüsi koostajate varjamine, seaduse õmblemine ühe isiku järgi). Rünnakud on intensiivsed ja süüdistavad valitsust läbipaistmatuses.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister (Michal) ja valitsus, keda kritiseeritakse otsuste sisulise kvaliteedi puudumise ja vastutusest kõrvalehoidmise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (energiapoliitika) kui ka protseduurile (keeldumine ilmuda erikomisjoni ette). Kriitika intensiivsus on kõrge, kuna vastase nõrkuste rõhutamiseks kasutatakse tema enda koalitsioonipartnerite avaldusi.
2024-09-26
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus (Kallas ja Michal), keda kritiseeritakse teravalt majanduslanguse võimendamise ja maksutõusude eest. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka valitsuse aususele, süüdistades neid usalduse õõnestamises ja eelarve trikkides. Kompromissivalmidust valitsusega ei ilmne, vaid nõutakse poliitika korrigeerimist.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja Kliimaministeerium, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise kvaliteedi ja halduskoormuse suurendamise eest. Kriitika on sisuline (energiapoliitika puudulikkus) ja protseduuriline (ekspertide arvamuste ignoreerimine, arutelu nominaalne kvaliteet). Vastuseis on intensiivne ja põhimõtteline, mistõttu keeldutakse eelnõude toetamisest.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Opositsioon on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nii poliitilisi valikuid (maksutõusud) kui ka protseduurilist käitumist (küsimustele vastamisest kõrvalehoidmine). Lisaks poliitikakriitikale heidetakse Reformierakonnale ette pikaajalist nominaalset defitsiiti ja nõutakse minevikukompleksist vabanemist, et tegeleda tänaste probleemidega.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud praegusele valitsusele ja peaministrile Michalile, kritiseerides nende majanduspoliitilist kurssi, mis kahandab majandust ja inimeste ostujõudu. Kriitika on intensiivne ja sisuline, süüdistades valitsust sisulise dialoogi puudumises ja koalitsioonileppe läbirääkimiste asjatundmatuses.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonna juhtidele (Kaja Kallas, kaitseminister), keda kritiseeritakse riigikaitse prioriteetide eiramise ja otsustamatuse eest. Kriitika on poliitikapõhine (eelarve kärpimine ja Kaitseväe juhataja nõuande eiramine) ning juhtimispõhine (viidates poliitilisele kaosele Kaitseministeeriumi valitsemisalas).
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastasseis on suunatud taristuminister Vladimir Sveti vastu, keda peetakse tema varasemate avalduste tõttu ametikohale sobimatuks. Kriitika on intensiivne, väärtuspõhine ja eetilist laadi, välistades kompromissi baasväärtuste osas. Sekundaarselt kritiseeritakse peaminister Kristen Michali ja valitsusliitu, kuna nad ei sekkunud personalivalikusse ega lahendanud probleemi adekvaatselt juba eos.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastasseis on suunatud Kallas/Michali valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse ebakindluse süsteemses tootmises ja parlamendi kodukorra rikkumises. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades valitsust rahva tahte (Euroopa Parlamendi valimiste signaalid) ignoreerimises. Opositsioon on intensiivne ja kompromissitu, lubades automaksu tühistamist.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud Kristen Michali valitsusele ja valitsusliidule tervikuna, eriti Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatidele (SDE). Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, majanduslanguse süvendamine) kui ka väärtuspõhine (otsustusjulguse puudumine agressori riigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmisel). Ta nõuab umbusaldust ametisse nimetatud taristuministrile tema poliitiliste seisukohtade tõttu pärast Krimmi annekteerimist.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsusega (härra Michaliga), kritiseerides nii ministri (Sveti) väärtuspõhiseid seisukohti Krimmi kohta kui ka valitsuse majanduspoliitikat. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksukoormuse tõstmine) kui ka eelarveprotseduuridele (suurte summade ülekandmine ja kärbete dramaatilisus). Ta lükkab tagasi valitsuse katse kasutada pensionide vähendamise teemat kaitsetaktikana.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Vastasseis on suunatud valitsuse kavandatava automaksu jõustamise ajakava vastu, kritiseerides protseduurilist kiirustamist, mis rikub Maksukorralduse seadusest tulenevat kuuekuulist etteteatamise nõuet. Kriitika on range ja põhineb seaduslikul korrektsusel, mitte isiklikel rünnakutel.
2024-06-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna valitsusele, süüdistades neid vastutustundetus poliitikas, finantsjuhtimise võimetuses ja julgeoleku ohverdamises valimislubaduste nimel. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi otsuseid (maksuküür, kaitsekulude kärped) kui ka valitsuse üldist juhtimisvõimekust. Koalitsioonipartnereid (Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) kritiseeritakse allaheitlikkuse ja vaikiva nõustumise eest.
2024-06-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda kritiseeritakse kangekaelse maksuküüru läbisurumise ja vastutustundetu rahanduspoliitika eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik, süüdistades koalitsiooni kodukorraseaduse vastaselt muudatusettepanekute hääletamise vältimises. Rünnakud on intensiivsed, viidates valitsuse "hirmule" ja sellele, et koalitsioon elab "oma viimaseid päevi."
2024-06-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Kaja Kallase valitsus ja koalitsiooniparteid, eriti Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise käekirja ja juhtimissuutlikkuse puudumise eest. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, maksuküür) kui ka eetilistele valikutele, nimetades Ukraina toetuse kärpimist "kõlbmatuks poliitikavalikuks." Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, nõudes valitsuse poliitika põhimõttelist korrigeerimist.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on äärmiselt intensiivne ja suunatud valitsusliidu parteide (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) vastu, keda süüdistatakse valetamises enne valimisi ja parlamendi kodukorra rikkumises. Kriitika on nii poliitiline (halb maks) kui ka protseduuriline (seadusevastane menetlus). Kompromiss on välistatud, lubades kasutada kõiki õiguslikke ja poliitilisi meetmeid seaduse blokeerimiseks ja tühistamiseks.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus ja majandusminister Tiit Riisalo. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele (majanduslangus, maksutõusud) kui ka protseduurilisele räpakusele (lobitegevus, välisvahendite kasutamata jätmine). Kõneleja nõuab majandusministrilt ultimaatumi esitamist peaministrile, et lõpetada majandusvaenulik poliitika.
2024-05-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ametis olevale valitsusele ja Reformierakonnale. Kriitika on poliitikapõhine (maksuküüru kaotamine, eelarvereeglite lõdvendamine) ja protseduuriline (otsustusvõimetus, valeinfo esitamine Euroopa Komisjonile). Rünnakute intensiivsus on kõrge, nimetades valitsuse tegevust vastutustundetuks ja riigi riskiks.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Kaja Kallase valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse selge visiooni puudumises, parteilises "lehmakauplemises" ja üksikotsuste läbisurumises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilistele valikutele (energeetika, maksutõusud) kui ka menetluslikule kaosel (õpetajate palga viivitamine, investeeringute seiskumine). Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda süüdistatakse meretuuleparkide projektide läbisurumises ja tuumaenergia teemade blokeerimises valitsuses.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse valeinformatsiooni esitamises ja "valetavas poliitikas." Kriitika on intensiivne, puudutades nii menetluslikke küsimusi (umbusalduse avalduse viivitamine) kui ka sisulist ebaefektiivsust (kulupoliitika ja majanduse elavdamise suutmatus). Valitsuse lubadusi Euroopa Parlamendi valimiste eel peetakse absurdseteks ja tahtlikeks valedeks.
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakond (sh Jürgen Ligi ja Kaja Kallas) ning valitsuskoalitsioon tervikuna, keda süüdistatakse valetamises, lubaduste murdmises ja riigi rahanduse segadusse ajamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele eetikale kui ka konkreetsetele maksupoliitika otsustele. Kompromiss valitsuse poliitikaga on välistatud, kuid pakutakse Isamaa muudatusettepanekut kui alternatiivset lahendust.
2024-05-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ametis olevale Vabariigi Valitsusele, keda süüdistatakse dialoogi katkestamises ettevõtjatega ja majanduskeskkonda halvendava jõustamispoliitika läbiviimises. Kriitika on intensiivselt poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele, bürokraatiale ja plaanimajanduslikule lähenemisele rohepöördes. Nõutakse valitsuse poliitikast viivitamatut loobumist, mis välistab kompromissi praeguse suunaga.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Kliimaminister Michal ja Reformierakonna juhitud valitsus, keda süüdistatakse "kliimasotsialismi" ajamises ja majanduse koormamises. Kriitika on terav ja keskendub poliitika sisule (hinnatõusud, regulatsioonid) ning protseduurilistele puudujääkidele (mõjuanalüüside puudumine, vankri hobuse ette asetamine). Valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat nimetatakse kehvaks, viidates teetaristu investeeringute likvideerimisele.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on peaminister ja rahandusminister, keda kritiseeritakse riigi rahandusliku olukorra segaduse ja konkreetse informatsiooni andmisest keeldumise eest. Kriitika on intensiivne, vihjates, et valitsus kas varjab andmeid või tal puudub elementaarne ülevaade riigi rahalisest seisust, mis tekitab kõnelejas "vägagi suure mure".
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on siseminister, keda süüdistatakse avalikkusega manipuleerimises ja julgeolekuasutuse raporti sisu vääriti esitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaaususele ning julgeolekuohtude käsitlemisele.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, rahandusminister ja Riigikogu juhatus/õiguskomisjon. Kritiseerib valitsust rahanduskriisi tekitamise ja juhtimisvõimetuse eest, soovitades peaministril ameti maha panna. Õiguskomisjoni kritiseeritakse teravalt seaduserikkumise ja voluntarismi eest muudatusettepanekute kokkusidumisel, viidates sellele kui "tankid pori ei karda" stiilis demokraatiale.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja isiklikult peaminister, kellelt nõutakse ametist lahkumist. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, automaks) kui ka juhtimisstiilile (otsustamatuskriis). Lisaks kritiseeritakse Riigikogu esimeest kodukorraseaduse mittetäitmise eest, kui peaminister teemast kõrvale kaldus. Kompromiss majanduspoliitikas on välistatud, intensiivsus on kõrge.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus tervikuna, Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse valetavas poliitikas ja juhtimisvõimekuse puudumises. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse ebakompetentsusele (majanduspoliitika, eelarve) ja ebaeetilisusele (õpetajate palgalubaduste murdmine). Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse varasema vastuseisu eest eestikeelsele haridusele üleminekul, kuid peamine rünnak on suunatud koalitsioonile.
2024-04-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastasseisu ega kriitikat konkreetsete oponentide suhtes ei esine, kuigi viidatakse parlamendis viimasel aastal ette tulnud kriitilistele konfliktsituatsioonidele. Konfliktide lahendamise vajadust kasutatakse kandidaadi eelise rõhutamiseks.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud justiitsministrile, keda süüdistatakse süstemaatilises valetamise ja prokuratuuri survestamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii eetilist käitumist (valetamine, kolmandate isikutega suhtlemine) kui ka menetluslikku sekkumist konkreetsetesse kriminaalasjadesse.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele tervikuna, süüdistades neid sisemises kisklemises ja poliitiliste valikute langetamise võimetuses. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, perepoliitika) kui ka moraalne/protseduuriline (õigusriigi kriis, Vene äri tolereerimine, läbipaistvuse puudumine). Ta viitab ka koalitsioonipartnerite (Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) huvide konfliktile seoses Oleg Ossinovski toetustega, mis toetavad valitsuse püsimist.
2024-02-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Vene Föderatsioon, keda nimetatakse ühemõtteliselt terroristlikuks riigiks ja genotsiidi läbiviijaks, nõudes tema eemaldamist ÜRO Julgeolekunõukogust. Kriitika on suunatud ka Lääne kogukonnale ja suurematele lääneriikidele, kelle abi Ukrainale on ebapiisav ja aeglane. Eriti kutsutakse üles Ameerika Ühendriike viivitamatult lahendama sisepoliitiline vastasseis 60 miljardi dollari ulatuses abi andmiseks.
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda süüdistatakse majanduslanguse võimendamises, ebausaldusväärsuses ja riigivalitsemise asendamises parteipoliitikaga. Kriitika on intensiivne ja sisuline, keskendudes poliitilisele kursile ja juhtimiskvaliteedile. Kõneleja nõuab valitsusjuhilt ausat hindamist ja ametist lahkumist, kui tal puudub julgus senist poliitikat muuta, pakkudes alternatiivina ekspertide valitsust.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud rahandusministri ja valitsuse vastu, süüdistades neid läbikukkunud majanduspoliitikas ja uute maksude sepitsemises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, väites, et valitsusel puudub positiivne visioon majanduskasvust ning nende tegevus halvendab konkurentsivõimet. Nõutakse kompromissitu eelnõu tagasivõtmist.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksude tõstmine, otsustamatus energeetikas) kui ka protseduuri (mõjuanalüüsi puudumine) pärast. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et valitsusel puudub sisuline plaan majanduskeskkonna parandamiseks. Ta lükkab tagasi OECD soovitustele tuginemise, nõudes maksu kaotamist.
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Lääne kollektiivsele tegevusetusele ja poliitilisele suutmatusele langetada eluliselt vajalikke otsuseid, mis on viinud toetuse "paradigmaatilisse kriisi". Eriti kritiseeritakse USA sisepoliitilist vastasseisu 60 miljardi dollari suuruse abipaketi blokeerimisel ja Euroopa Liidu aeglast reaktsiooni. Kriitika on poliitika-põhine ja intensiivne, märkides, et praegune olukord tähendab pikaajalist patiseisu.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister ja valitsuse majanduspoliitika, mida kritiseeritakse nii poliitika sisu (maksutõusud) kui ka parlamendis esitatud väidete õigsuse osas. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust majandusolukorra halvendamises ja usaldusväärsuse kahandamises. Kompromissivalmidust ei ilmne, nõutakse poliitika täielikku muutmist ja seaduseelnõu tagasivõtmist.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud Reformierakonna valitsuse vastu, keda süüdistatakse majandusvaenulikus poliitikas, otsustamatuses ja liigses optimismis eelarve planeerimisel. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele langetada sisulisi otsuseid halvenevas majanduskeskkonnas. Eraldi kritiseeritakse valitsuse kisklevaid ministreid ja finantsplaani puudumist järgmiseks neljaks aastaks.