Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse süsteemses ebakompetentsuses, analüüsi puudumises ja ühiskonna eksitamises maksukoormuse varjamisega. Kriitika on suunatud nii poliitilisele agendale (ideoloogilised maksutõusud ja regulatsioonid) kui ka menetluslikule kvaliteedile (kodukorraseaduse rikkumine). Rünnakud on intensiivsed ja kompromissi võimalust ei pakuta.

Vastasseis on suunatud otse valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nii poliitilisi otsuseid (maksutõusud, koormised) kui ka eetilist käitumist. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust valetamises, lubaduste murdmises ja usalduskriisi tekitamises. Eriti rõhutatakse valitsuse heitlikkust ja valitsemiskulude vähendamise eesmärgi eiramist.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud) kui ka protseduuriliste küsimuste (huvirühmade kaasamise vältimine) pärast. Rünnakud on intensiivsed, süüdistades vastaseid sisutus retoorikas, argpükslikkuses ja ühiskonna lollitamises. Kriitika on suunatud ka vastaste varasematele lubadustele ajutiste maksude kehtestamise kohta.

Vastasseis on suunatud valitsusliidule (Reformierakond, Eesti 200) ja selle esindajatele (sh Kristina Kallas, Jürgen Ligi), keda süüdistatakse avalikult valetamises ja lubaduste rikkumises. Kriitika on nii poliitiline (inflatsiooni võimendamine) kui ka isiklik/eetiline (ebausaldusväärsus, "küüniline"), nõudes valitsuselt poliitika täielikku muutmist.

Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele, süüdistades neid ulatuslike maksutõusude kehtestamises ja ebaõnnestunud poliitika (automaks, julgeolekumaks) läbisurumises. Eraldi kritiseeritakse Reformierakonda, väites, et maksutõusud teenivad "Reformierakonna maksuküüru projekti". Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes poliitiliste otsuste tühistamist.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusliidule, Kliimaministeeriumile ja Reformierakonna esindajatele, keda süüdistatakse energeetika valdkonnas kaose tekitamises. Eriti intensiivne on kriitika läbipaistvuse puudumise osas, viidates Kliimaministeeriumi ja OÜ Utilitas Windi väidetavatele ühisettepanekutele, mis viitavad seaduse disainimisele konkreetsete ärihuvide kasuks. Kompromissivalmidust ei ilmne, kuna Isamaa ettepanekud lükati tagasi.

Peamine vastane on ametis olev valitsus ja rahandusminister Jürgen Ligi, keda süüdistatakse otseselt valetamise ja blufi tootmises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist sisu (lubaduste rikkumine riigiametite vähendamisel) kui ka protseduurilist ebakorrektsust (ministri põgenemine saalist). Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid rõhutatakse karjuvat vastuolu.