Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust Riigikogu menetlusõiguse ja normitehnika eeskirjade osas, viidates konkreetsetele paragrahvidele (nt Kodukorraseaduse § 92 lõige 1). Ta kasutab detailseid finantsmajanduslikke andmeid ja prognoose, näiteks hinnates kestlikkusaruannete halduskoormust ligi 36 miljonile eurole ja elektritasude koormust 200 miljonile eurole. Ekspertiis hõlmab ka Euroopa Liidu õigusakte (ETS2, ReFuelEU Aviation, kestlikkusaruanded) ja nende siseriiklikku mõju.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust maksupoliitika ja regulatiivsete koormiste valdkonnas, tuues välja konkreetseid kuupäevi ja rahalisi mõjusid. Ekspertiisi toetamiseks kasutatakse statistilisi hinnanguid ja andmeid Eesti Pangalt, IMF-ilt, Tööandjate Keskliidult ja Ringmajandusliidult, viidates täpsetele summadele (nt 6% hinnatõus, 75 miljonit eurot halduskoormust). Eraldi rõhutatakse valitsemiskulude kasvu ja maksutõusude konsolideeritud mõju arvutamise vajadust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika detailides, viidates nii kaudsele maksukoormusele kui ka füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määradele. Kasutatakse konkreetseid numbreid (üle miljardi euro) ja ajaraame (2026. aasta) maksupoliitika mõju selgitamiseks. Asjatundlikkus laieneb ka seadusloome protseduuridele, kritiseerides eelnõu kooskõlastamata jätmist huvirühmadega.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust maksu- ja eelarvepoliitika valdkonnas, käsitledes detailselt käibemaksu, tulumaksu ja valitsemiskulude kalkulatsioone. Kasutatakse konkreetseid kvantitatiivseid andmeid (nt 5% ja 6% inflatsioon, 155 miljoni eurone kulude kasv, 1,7 miljardit kulutamata vahendeid) ning viidatakse ametlikele allikatele nagu Eesti Pank ja Riigikontrolli analüüsid.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika detailides, nimetades konkreetseid maksumäärasid ja -liike (nt 24% tulumaks, käibemaks, juriidilise isiku tulumaks). Kasutatakse majandusandmeid, viidates 50% kukkumisele sõiduautode müügis aprillis ja Autoettevõtete Liidu numbritele, et põhjendada automaksu luhtumist. Samuti viidatakse valitsuse koostatud analüüsidele kliimaeesmärkide ja sotsiaalse mõju kohta.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika ja elektrituru regulatsiooni osas, kasutades tehnilisi termineid nagu sagedusreserv, saartalitlus, liitumistasude metoodika ja Nord Pooli turg. Viidatakse konkreetsetele finantsandmetele ja ekspertide prognoosidele (nt Hando Sutteri hinnang 200 miljonile eurole) ning rahvusvahelistele dokumentidele (Draghi raport). Esitatakse detailseid analüüse seaduseelnõude finantsmõju ja õigusliku põhiseaduspärasuse kohta.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja halduspoliitika vallas, kasutades konkreetseid andmeid (nt 20 000 ametnikku, 1,7 miljardit eurot kasutamata vahendeid). Eraldi rõhutatakse teadmisi riigiettevõtete juhtimise (Enefit Greeni tagasiost 8% intressiga võlakirjade abil) ja energiapoliitika ebakõlade osas. Samuti viitab ta Riigikontrolli hinnangutele valitsemiskulude kasvu kohta.