Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja on tugev algataja ja toetaja maksude langetamise eelnõudele (Isamaa ettepanekud maksuküüru ja käibemaksu tõusu tühistamiseks) ning kestlikkusaruannete kohustuse tühistamisele. Ta on äge vastane valitsuse eelnõudele, mis toovad kaasa suuri koormusi (jäätmereform, elektritasud) või rikuvad menetlusreegleid (normitehnika puudulikkus maksueelnõus).

Seadusandlik fookus on valitsuse algatatud maksupoliitiliste eelnõude (ajutiste maksude muutmine püsivateks) ja regulatiivsete reformide (jäätmereformi eelnõu, elektrienergia tasud) vastustamisel. Samuti nõutakse valitsuselt aktiivset tegevust parlamendi antud mandaadi täitmiseks, et saavutada ETS2 tühistamine või edasilükkamine.

Seadusandlik fookus on konkreetse maksueelnõu vastustamisel, mis puudutab maksuküüru kaotamist ja sellega kaasnevaid maksumäärade tõuse. Kõneleja on vastaspoole algatatud eelnõu kriitiline oponent, rõhutades eelnõu kooskõlastamata jätmist huvirühmadega ja selle negatiivset mõju inimeste rahakotile.

Peamine seadusandlik prioriteet on Isamaa esitatud maksurahu seaduseelnõu, mille eesmärk on ära jätta kaudsete maksude tõusud 2025. aastal ja tulevased maksutõusud (sh julgeolekumaks). Samuti nõutakse valitsuselt konkreetse negatiivse lisaeelarve esitamist 300 miljoni euro ulatuses valitsemiskulude vähendamiseks.

Seadusandlik fookus on valitsuse ulatusliku maksutõusude paketi ja automaksu eelnõu vastustamisel, nõudes viimase tühistamist. Viidatakse ka kliimaseaduse eelnõule, mille sätteid ja põhjendusi (rattateed vaesematele) peetakse ebaadekvaatseks. Kõneleja on opositsiooniline algataja, kes esitab konkreetseid ettepanekuid seaduste tühistamiseks.

Seadusandlik fookus on eelnõu 556 (Taastuvenergia arendamise kiirendamise seadus) vastustamisel ja menetluse peatamisel. Oluline prioriteet on vältida uute tootmisvõimsuste liitumistasude sotsialiseerimist tarbijate arvele ning nõuda põhiseaduspärasust ja läbipaistvust. Kritiseeritakse valitsuse "poolfabrikaateelnõude" läbisurumist enne energeetikavaldkonna arengukava valmimist.

Fookus on täidesaatva võimu vastutusele võtmisel koalitsioonileppe ja riigieelarve täitmise osas. Kriitika keskendub eelarve läbipaistmatusele ja lubatud metoodikate eiramisele, mis takistab parlamendil riigi rahajuhtimisest aru saamast. Konkreetseid seaduseelnõusid ei mainita.