Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Toon on äärmiselt võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid süüdistusi valitsuse aadressil (nt "valetatud ja petetud", "totaalne ebakindlus", "tohuvabohu"). Stiil on formaalne ja juriidiliselt detailne, kuid samas emotsionaalselt laetud, kombineerides juriidiliste ja majanduslike argumentide esitamist sarkastiliste märkustega ("nõuandeminut, tasuta!"). Kõneleja kasutab korduvat loendamist (maksutõusude nimekiri) ja retoorilisi küsimusi.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja tungiv, eriti seoses valitsuse väidetava ebaaususega ("valelik poliitika"). Kasutatakse tasakaalustatud lähenemist, kus loogilised argumendid (konkreetsed rahalised andmed ja hinnangud) on põimitud emotsionaalse üleskutsega usalduskriisi lahendamiseks. Kõneleja esitab otseseid ja analüütilisi küsimusi, nõudes peaministrilt konkreetseid vastuseid.

Retoorika on väga võitlev, süüdistav ja hukkamõistev, kasutades vastaste tegevuse kirjeldamiseks tugevaid termineid nagu "demagoogia" ja "argpükslikkus". Kõneleja tasakaalustab loogilisi argumente (konkreetsed maksutasemed ja rahaline kaotus) emotsionaalsete üleskutsetega ("Häbi võiks olla"). Stiil on formaalne, kuid agressiivne, keskendudes vastaspoole retoorika kvaliteeditusele.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, süüdistades valitsust otseselt valetamises ja ebaõigluses. Kasutatakse dramaatilist keelt ja hüperbooli (nt "ülehelikiirusel kaugenevad," "kuritegu Eesti riigi suhtes"), toetades emotsionaalseid apelle samas detailsel eelarveandmetel. Eesmärk on anda parlamendile "poliitiline signaal rahulolematuse kohta ja juhtimissuunis".

Retooriline stiil on konfronteeriv ja nõudlik, kritiseerides peaministrit konkreetsetele küsimustele vastamata jätmise eest. Kasutatakse tugevaid hinnanguid (nt "läbikukkunud eksperiment," "täiesti irrelevantne ja elukauge mõttekäik") ning rõhutatakse vajadust taganeda "rumalustest". Kõneleja nõuab dialoogi formaadis selgeid ja konkreetseid vastuseid (jah/ei-vormis).

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, kasutades tugevaid hinnanguid ("ogar eelnõu," "täielik häma," "lubage naerda"). Kasutatakse irooniat ja retoorilisi küsimusi valitsuse ebakompetentsuse ja otsustamatuse rõhutamiseks. Kõneleja tasakaalustab emotsionaalset laengut detailsete finants- ja õiguslike argumentidega, nõudes korduvalt vastust konkreetsetele kulunumbritele.

Retooriline stiil on väga ründav ja kriitiline, kasutades tugevaid metafoore ja süüdistusi (nt "näkku valetatud", "bluff", "karikatuurne"). Kõneleja rõhub loogilistele argumentidele ja faktidele (eelarvenumbrid, Riigikontrolli hinnangud), et paljastada valitsuse ebaausust ja ebaratsionaalset juhtimist. Toon on kaeblik ja kiireloomuline, eriti seoses parlamendi tava rikkumisega ministri poolt.