Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt nii protseduuriliselt (seisukohtade puudumine EL-i finantsperspektiivi osas) kui ka poliitiliselt. Valitsuse rahanduspoliitikat nimetatakse "käpardlikuks kursiks," mis viib prognoosimatusse olukorda, uue maksufestivalini ja ebakindluseni investorite jaoks.

Peamine vastasseis on valitsuse (peaminister ja rahandusminister) ning Reformierakonna vastu, kritiseerides nende fiskaalpoliitikat kui "juhitamatut". Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes eelarve defitsiidile ja laenuraha kasutamisele Reformierakonna maksuküüru projekti elluviimiseks. Rünnaku intensiivsus on kõrge, süüdistades valitsust vastutustundetus rahanduspoliitikas.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle võtmeisikud (Rahandusminister, Michal, Ligi, Kallas). Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust maksupoliitilises tõmblemises, majanduse lagastamises ja ebakompetentsuses. Kõneleja leiab, et valitsus on kaotanud kontrolli kulude üle ja kodeerib sisse uusi maksutõuse, mistõttu tuleb neist loobuda.

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud koalitsioonivalitsus, keda süüdistatakse "unikaalse iseloomuga eksperimendi" läbiviimises Eesti majanduse kallal. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika ebaõnnestumisele (maksueksperiment, usalduse purustamine) ning valitsuse ebakompetentsusele ("käpardlik poliitiline agenda"). Kõneleja märgib ka, et koalitsioonisaadikud ei usu ise oma retoorikat, kuna nad lahkusid arutelult.

Peamised kriitika sihtmärgid on peaminister (fiskaalse ebaaususe eest) ja siseminister/valitsus (põhiõiguste rikkumise ja ebakorrektse menetlusviisi eest). Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (surve laiendamine) kui ka protseduurile (eelnõude sisse sokutamine nurga tagant). Kõneleja deklareerib, et valitsus on kaotanud usalduse ja seetõttu ei ole võimalik nende eelnõusid toetada.

Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja Reformierakonna juhitud valitsusele, süüdistades neid vastutustundetus eelarvepoliitikas ja valitsemiskulude varjamises. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, keskendudes poliitilistele lubadustele (maksuküür) ja rahalisele raiskamisele (nt 60 miljoni eurone palkmaja ehitus, soode rajamine). Kõneleja lükkab tagasi peaministri väited kokkuhoiust, nõudes konkreetseid tõendeid.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja Reformierakonna vastu, keda seostatakse "maksuküüru" ja vastutustundetu fiskaalpoliitikaga. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, süüdistades valitsust eelarvereeglite peatamises ja riigi pikaajalise võlakoormuse tekitamises. Rünnaku intensiivsus on kõrge, viidates poliitilisele pretsedendile.

Peamised vastased on valitsusparteid Reformierakond ja Eesti 200, keda kritiseeritakse automaksu ebaõnnestunud tühistamise ja eelarve ebakompetentse planeerimise eest. Kriitika on suunatud ka istungi juhataja käitumisele, pidades seda sobimatuks ja meeleheitlikuks. Vastuseis on intensiivne, kahtluse alla seatakse valitsuse poliitiline tahe ja ausus.