Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust Euroopa Liidu finantsmehhanismide (omatulud, ühtekuuluvusfondid) ja makromajanduse alal, kasutades konkreetseid andmeid (nt 4,5% defitsiit, 100% SKP võlakoormus, 18 miljardit eurot kaitsekuludeks). Eraldi rõhutatakse teadmisi julgeoleku ja kaitsevõime arendamise vajadustest, viidates õhutõrjele ja kahetise kasutusega valdkondadele.

Näitab sügavat asjatundlikkust makroökonoomika ja fiskaalpoliitika alal, kasutades tehnilisi termineid nagu defitsiit, SKP, riigieelarve strateegia ja vabastusklauslid. Tugevdab oma argumente, tsiteerides väliseid eksperte, sealhulgas Eelarvenõukogu ja Tööandjate Keskliidu juhi hoiatusi. Keskendub konkreetsetele numbritele, nagu 4,5% defitsiit ja 1,9 miljardi euro suurune valitsemiskulude kasv.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust makromajanduse ja fiskaalpoliitika valdkonnas, keskendudes maksupoliitika mõjule ja eelarvedefitsiidi prognoosidele. Ta kasutab konkreetseid tehnilisi andmeid, viidates Maailmapanga statistikatele välisinvesteeringute netopositsiooni kohta (–3,5 miljardit) ja Rahandusministeeriumi pikaajalistele defitsiidi prognoosidele kuni 2070. aastani. Ta rõhutab maksebilansi lugemise olulisust ja majanduse reaalmahu näitajaid.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust makroökonoomika, rahanduse ja energeetika valdkonnas. Ta toetab oma väiteid konkreetsete andmetega, nagu negatiivne välisinvesteeringute netopositsioon (-3,5 miljardit) ja 4,5% eelarvedefitsiit. Kasutatakse tehnilist terminoloogiat (nt konjunktuur, nominaalne SKP, tootlikkus) ning viidatakse rahvusvahelistele võrdlustele (Maailmapanga hinnangud, EL-i kõrgeim noorte tööpuudus).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust eelarve- ja rahandusküsimustes, analüüsides konkreetseid numbreid (1,4 miljardit vs 1,9 miljardit) ja Riigi eelarvestrateegia (RES) detaile. Eriti tugev on tema kompetents põhiseadusõiguse ja õigusriigi teemadel, viidates Saksamaa põhiseaduskohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Ta on detailne tehniliste seadusemuudatuste (nt mobiilsed kaamerad, profileerimine Maksu- ja Tolliameti poolt) analüüsimisel.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigieelarve ja fiskaalpoliitika valdkonnas, opereerides konkreetsete numbritega ja eelarvestrateegia ajavahemikega (defitsiit 2070. aastani). Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "valitsemiskulud," "investeeringurevisjon" ja "lapsetoetuste selektiivne muutmine." Esitatakse konkreetseid võrdlusi 2024. ja 2026. aasta eelarve vahel, väites, et valitsemiskulud on kasvanud 1,9 miljardit eurot, ning viidatakse ekspertide arvamustele lapsetoetuste muutmise osas.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvestrateegia valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilisi tehnilisi termineid nagu "eelarvetasakaalu reeglid" ja viidatakse Riigi Eelarvestrateegia (RES) pikaajalisele hinnangule aastani 2070. Ekspertiis keskendub võla jätkusuutlikkusele ja defitsiidi pikaajalistele mõjudele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvestrateegia (RES) küsimustes, viidates riigieelarve baasseadusele ja nõudes konkreetseid numbreid halduskulude kohta. Samuti on tal teadmisi parlamendi kodukorraseadusest ja istungi juhataja rollist. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "derivaat" ja "juhtimismüra" ning keskendub IT-süsteemide ja ametnike kulude analüüsile.