Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja selle juhtivatele liikmetele (Michal, Alender, Kivistik), keda süüdistatakse ebakompetentsuses, valetamises ja vastutustundetus poliitikas. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad poliitiliste otsuste (Kiisa jaam, Eesti Energia reiting) ja menetluse (läbipaistmatus, "põrsa kotis ostmine") ebaõnnestumisele. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse eelnõu lugemise katkestamist.

Kõneleja on selgelt opositsioonis valitsusega, kritiseerides nii peaministrit kui ka eelmist kliimaministrit uute tasude väljatöötamise eest. Kriitika on suunatud valitsuse poliitilisele loogikale (Kiisa jaama edasilükkamine) ja läbipaistmatusele uute maksukoormuste prognoosimisel. Vastuseis on intensiivne ja nõuab konkreetseid vastuseid, mitte poliitilist ebamäärasust.

Peamine vastane on valitsusliit, keda kirjeldatakse kui "osaliselt demonteerunud koalitsioon" ja keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (subsideeritud energiamajandus, 2,6 miljardi eurone meretuuleparkide projekt) ja ebausaldusväärse käitumise eest (sõnamurdmine maamaksu osas). Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ühiskonna eksitamises, tegevusetuses ja julgeolekuhuvide eiramises sisenemisõiguse küsimuses. Kompromissi asemel nõutakse valitsuse vigade tunnistamist ja Isamaa tingimustele vastavate valikute langetamist.

Peamine vastasseis on valitsuse ja peaministriga, kelle inflatsioonipoliitikat peetakse kahjulikuks ja inflatsiooni suurendavaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitiliste otsuste (maksutõusud) negatiivsele mõjule, samuti valitsuse suutmatusele anda parlamendile sisulist käsitlust oma poliitikast. Vastandub peaministri järeldusele, et palgasurve kruvib inflatsiooni, viidates tööjõu tootlikkuse kukkumisele.

Peamine vastane on valitsus (nii Kristen Michali kui ka Kaja Kallase valitsused), keda süüdistatakse süstemaatilises riigi deklareeritud eesmärkide vastases tegevuses ja näivuse tootmises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes maksutõusudele, sündimuskriisi ignoreerimisele ja valitsemiskulude kasvatamisele. Kõneleja leiab, et valitsuse poliitiline agenda liigub radikaalselt vastassuunas seatud eesmärkidega.

Peamised vastased on peaminister ja endised valitsusparteide juhid, keda kritiseeritakse teravalt 2,6 miljardi eurose projekti läbisurumise eest ilma analüütilise põhjenduseta. Kriitika on suunatud nii poliitilisele juhtimisveale kui ka läbipaistvuse puudumisele, süüdistades valitsust avalikkuse eksitamises ja korruptsiooniriskide tekitamises. Kõneleja rõhutab, et valitsusjuht ei saa "libiseda kõrvale riigi juhtimisest".

Peamised vastased on valitsusliidu erakonnad: Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades neid valetamise riskis, ebakompetentsuses ja põhiseadusvastase ning ebamõistliku seaduse läbisurumises. Eesmärk on automaksu täielik tühistamine, mis välistab kompromissi.

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, keda süüdistatakse strateegiliste algatuste venitamises ja ebapiisavas tempos tegutsemises juba mitme aasta jooksul. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades, et probleemide sisulise kvaliteediga lahendamiseks pole tempo olnud piisav.

Vastuseis on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse teadlikult inflatsiooni suurendavas poliitikas ja Eesti majanduse väljavaadete halvendamises. Kriitika on terav ja poliitikapõhine, lükates tagasi koalitsiooni väited automaksu eesmärkide (teede-ehitus, ühistransport) kohta ning viidates Reformierakonna "maksuküüru" teenindamisele. Kompromiss automaksu osas on välistatud, nõudes selle sajaprotsendilist tühistamist.