Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Poliitiline fookus on tugeval vastuseisul uutele energia tasudele (sagedusreservi ja saartalitluse tasu), mida peetakse varjatud maksukoormuseks, mis lisab tarbijatele ja ettevõtetele prognoositavalt 160 miljonit eurot lisakulu. Seisukoht on tugevalt valitsuse tegevust kritiseeriv, rõhutades energiapoliitika käpardlikkust ja vastutustundetust. Poliitilist raamistikku juhib valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse ja majandusliku kahju esiletoomine.

Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse energiapoliitikale, keskendudes uute elektrienergia tasude (tasakaalustusreservi tasu, saartalitluse tasu) prognoositavale kõrgele maksumusele, mis koormab tarbijaid ja ettevõtteid. Seisukoht on tulemuspõhine, kritiseerides valitsuse ebakindlaid finantsprognoose ja Kiisa jaama turuletoomise edasilükkamise strateegilist otsust. Elektrienergia lõpphinda käsitletakse strateegilise baasinfrastruktuuri komponendina, mille stabiilsus on esmatähtis.

Poliitiline positsioon on tugev opositsiooniline kriitika valitsuse tegevuse suhtes, keskendudes energiamajanduse käpardlikkusele ja maksupoliitika sõnamurdmisele. Peamised nõudmised on energiajulgeoleku tagamine juhitava võimsusega ning maamaksu järsu tõusu tühistamine. Poliitiline raamistik on peamiselt suunatud valitsuse ebaõnnestunud tegevuse ja usalduse kaotamise rõhutamisele.

Kõige silmatorkavam teema on valitsuse majanduspoliitika ja inflatsioonitõrje, mida käsitletakse teravalt kriitiliselt. Poliitiline seisukoht on tugevalt vastu valitsuse regulatiivsetele sammudele, mis inflatsiooni suurendavad (maksutõusud, aktsiisid, käibemaks), ning rõhutatakse vajadust vähendada valitsemiskulusid. Fookus on tugevalt tulemuspõhisel kriitikal, rõhutades ostujõu langust ja Eesti kiiret liikumist hinnatõusu edetabelis.

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse tegevusele, keskendudes riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" eesmärkide eiramisele. Kõneleja kritiseerib teravalt maksukoormuse tõstmist, tööjõu tootlikkuse langust ja sündimuskriisi ignoreerimist. Kriitika on suunatud valitsuse lubaduste ja tegude dramaatilisele vastuolule, süüdistades valitsust "näivuse" tootmises.

Kõige silmatorkavam teema on 2,6 miljardi euro suurune meretuuleparkide subsideerimise kokkulepe, millele kõneleja on tugevalt vastu, kritiseerides selle analüütilise põhjenduse puudumist ja varjatud otsustusloogikat. Poliitiline positsioon on suunatud valitsuse vastutuse ja läbipaistvuse nõudmisele energeetika põhivalikute kujundamisel enne pikaajalise arengukava vastuvõtmist. Kõneleja rõhutab, et tegemist on inimpõlve perspektiivi mõjutava otsusega, mis puudutab energiavarustuskindlust ja hinda. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes valitsuse kehvale juhtimisele ja usalduskriisile.

Poliitiline seisukoht keskendub tugevale vastuseisule automaksuseadusele, mida peetakse põhiseadusvastaseks, valelikuks ja mandaadita kehtestatuks. Seisukoht on peamiselt väärtuspõhine ja soorituspõhine, kritiseerides valitsuse kehva majanduslikku sooritust (inflatsioon, tootlikkuse langus) ja rõhutades inimeste vabaduse kaitsmist riikliku sunni vastu. Isamaa deklareerib eesmärgiks automaksu tühistamise.

Poliitiline rõhuasetus on merejulgeolekul ja strateegilisel ülesandepüstitusel Soome lahel. Kõneleja toetab tugevalt praeguse õigusnovelli vastuvõtmist, mis annab võimaluse jõudu rakendada, kuid peab seda ebapiisavaks lahenduseks. Nõutakse laiemat strateegilist käsitlust ja valitsuse kiiremat tegutsemist külgvööndiala laiendamise osas. Raamistik on tugevalt julgeoleku- ja poliitikakeskne.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule valitsuse majanduspoliitikale, eriti kõrgele inflatsioonile ja maksutõusudele (käibemaks, aktsiisid, automaks). Kriitika on tulemuspõhine, rõhutades Eesti positsiooni Euroopa kõrgeima inflatsiooniga riigina. Eesmärk on maksutõusude tühistamine ja automaksu täielik likvideerimine, lubades seda teha tagasiulatuvalt hiljemalt 2027. aastal. Isamaa poliitika on suunatud ostujõu parandamisele ja majanduse elavdamisele.