Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika ja elektrituru finantsaspektides, kasutades konkreetseid numbreid ja tehnilisi termineid. Esitatakse detailseid andmeid turu suuruse (700 miljonit eurot), prognoositavate kulude (120 miljonit pluss 40 miljonit eurot) ja Kiisa jaama müügitulu (4000 eurot megavati eest) kohta. Ta tugineb rahvusvaheliste sõltumatute energiakauplejate ja turuosaliste ekspertiisile, seades kahtluse alla valitsuse arvestused.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energiaturu ja -regulatsioonide alal, kasutades spetsiifilisi termineid nagu saartalitluse tasu, tasakaalustusreserv, Elering ja juhuelektri osakaal. Ta esitab detailseid finantsprognoose (kuni 40 miljonit eurot, 120–150 miljonit eurot aastas) ning viitab seaduseelnõu seletuskirjale ja turuolukorrale (veebruari versus märtsi hinnatase). Ekspertiis keskendub otseselt energiapoliitika finantsmõjule.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energeetika ja maksunduse valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid (nt juhitav võimsus, ETS 1, subsideeritud energiamajandus) ja prognoositavaid statistilisi andmeid (nt 375 000 koduomanikku, 38% maksutõus). Viidatakse ekspertide ja investorite arvamustele, et kinnitada energiamajanduse arengukava läbikukkumist. Samuti on esitatud detailne analüüs sisenemisõiguse muudatuse julgeolekumõjudest ja kohtupraktikast.

Näitab sügavat asjatundlikkust makromajandusstatistikast, eriti inflatsiooni, ostujõu ja tööjõu tootlikkuse teemadel. Kasutab autoriteetselt Eesti Panga prognoose (6% inflatsioon), Eurostati andmeid (miinimumpalk ostujõu pariteedi järgi) ja Swedbanki hinnanguid (tööjõu tootlikkuse kukkumine). Keskendub detailsetele võrdlustele ja tehnilistele terminitele, näiteks Balti riikide inflatsioonikäärid ja ostujõu pariteet.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduslikes ja fiskaalküsimustes, kasutades spetsiifilisi andmeid SKP, kaudsete maksude ja valitsemiskulude kasvu kohta. Ta viitab autoriteetsetele allikatele, nagu Eesti Pank ja Swedbank, et toetada väiteid Euroopa kõrgeima hinnatõusu ja tööjõu tootlikkuse languse kohta. Samuti on ta kursis arengukava "Eesti 2035" baaseesmärkide ja mõõdikutega.

Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust energeetika ja suurte finantsprojektide alal, kasutades täpseid termineid nagu "riigiabi luba", "indekseerimine", "diskontitud reaalraha vääring" ja "energiamajanduse arengukava". Eriti keskendutakse projekti finantsmõjule (2,6 miljardit eurot) ja administratiivsele protseduurile Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoraadi juures. Samuti viidatakse peaministri varasematele väidetele elektrienergia hinna kohta "kümnendiksendi täpsusega", et rõhutada andmete puudumist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduse ja riigi rahanduse teemadel, viidates Eesti Panga, Swedbanki ja Riigikontrolli analüüsidele ning konkreetsetele arvudele (nt 6% hinnatõusu prognoos, 1,7 miljardit eurot kasutamata eelarveraha). Samuti rõhutatakse põhiseadusõiguse aspekte, tuginedes õiguskantsleri hinnangule seaduse põhiseadusvastasuse kohta.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust merejulgeoleku ja rahvusvahelise mereõiguse valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu "külgvööndiala laiendamine," "majandusvöönd," "rahvusvahelise mereõiguse konventsioonid" ja "tavaõigus." Rõhutatakse kaasusepõhise täiendamise vajadust rahvusvahelises praktikas.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti makromajanduse ja fiskaalpoliitika teemadel, kasutades ohtralt statistikat (inflatsiooninumbrid, võrdlused EL-i ja Balti riikidega) ning viidates Eesti Panga prognoosidele ja Riigikontrolli sedastustele. Erialane fookus on inflatsiooni põhjustel, maksukoormuse mõjul ostujõule ning valitsemiskulude analüüsil. Ta esitab konkreetseid rahalisi ettepanekuid, nagu negatiivne lisaeelarve 300 miljoni euro ulatuses.