Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Retoorika on väga ründav, kirglik ja süüdistav, rõhutades valitsuse ebakompetentsust, valet ja läbipaistmatust. Kasutatakse irooniat ja tugevaid negatiivseid väljendeid ("käpardlikkus," "kokad kitlites," "vassitakse") ning esitatakse palju retoorilisi küsimusi. Stiil segab detailset finantsanalüüsi emotsionaalsete ja kiireloomuliste üleskutsetega korra loomiseks.

Kõnelemisstiil on võitlev ja äärmiselt püsiv, esitades korduvalt ja nõudlikult samu küsimusi, et paljastada valitsuse vastustes esinevaid vastuolusid, eriti Kiisa jaama hinnalangetava või -tõstva mõju osas. Toon on kriitiline ja analüütiline, nõudes konkreetseid "raha puudutavaid vastuseid" ning kasutades Riigikogu esimehe poole pöördudes kerget sarkasmi. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja faktipõhised, rõhutades numbrite ja prognooside olulisust.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kiireloomuline, kasutades valitsuse tegevuse kirjeldamiseks negatiivseid ja emotsionaalseid termineid ("käpardlikkus," "parteielekter," "sõnamurdlik"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (numbrid, seaduseelnõud) kui ka retoorilisi võtteid (vanasõnad "Meest sõnast, härga sarvest," viited Saulusest Pauluseks muutumisele), et rõhutada valitsuse ebausaldusväärsust ja tegevusetust. Toon on nõudlik ja kutsub üles valitsuse vigu tunnistama.

Retoorika on järjekindel, nõudlik ja väga andmepõhine, keskendudes loogilistele argumentidele ja statistilistele faktidele. Toon on kriitiline ja kohati konfronteeriv (küsimus Riigikogu esimehele naermise kohta), väljendades lõpuks nõutust ja pettumust peaministri vastuste sisutuse üle. Kasutab korduvaid küsimusi, et sundida valitsust andma konkreetset käsitlust inflatsioonitõrje poliitikast.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja tungiv, rõhutades valitsuse tegevuse silmakirjalikkust ja usalduskriisi süvenemist ühiskonnas. Kasutatakse tugevaid vastandusi ("tegelikkus ja näivus," "sõnad ja teod") ning argumentatsioon toetub detailsetele majandusandmetele ja viidetele arengukavadele. Kuigi toon on nõudlik ja põhimõtteline, lõpetab kõneleja oma märkused heatahtlikkuse rõhutamisega.

Stiil on väga konfronteeriv, nõudlik ja süüdistav, eriti peaministri suhtes, keda süüdistatakse vastustest kõrvale libisemises ja avalikkuse eksitamises. Kõneleja kasutab korduvat küsimuste esitamise struktuuri (kümme küsimust) ja rõhutab teravalt informatsiooni puudumist ("null bitti informatsiooni"). Tone on irooniline, viidates peaministri muutumisele "väga häbelikuks" ja rõhutades, et tegemist on "suurima võimaliku rahalise kulutusega vabanemisjärgses Eestis".

Retooriline stiil on väga võitluslik, hukkamõistev ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid moraalseid apelle (valetamine, eakate toimetulek). Kasutatakse nii loogilisi argumente (statistika, analüüsid) kui ka äärmuslikke võrdlusi, nimetades poliitikat "Pol Poti ühiskonna" ehitamiseks ja "kupja võimu" teostamiseks. Lõpp on resoluutne ja lubav, deklareerides maksu tühistamist.

Toon on asjalik, analüütiline ja tungiv, rõhutades olukorra keerukust ja määramatusse tulevikku vaatamist. Apellatsioon on peamiselt loogiline ja poliitika-põhine, keskendudes õiguslikele ja strateegilistele lahendustele. Stiil on formaalne ning sisaldab otseseid üleskutseid valitsusele tegutseda.

Retooriline stiil on kiireloomuline ja võitlev, rõhutades kriisiolukorda ja nimetades Eestit "hinnatõusu mustaks tšempioniks". Kõne on ülesehitatud loogilistele argumentidele ja andmetele, kuid selle eesmärk on poliitiline mobilisatsioon ja ühise vastujõu moodustamine parlamendis. Kasutatakse tugevaid kujundeid, nagu automaksu nimetamine "kimääriks", mis tuleb likvideerida, ja viide "Kartaago hävitatakse".