Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Andmeid on liiga vähe.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda süüdistatakse protseduurilistes rikkumistes ja halvas halduses. Kriitika on kõrge intensiivsusega, kuna valitsus kavatseb langetada miljardiotsuseid, ignoreerides seejuures ettevõtjate "hävitavat hinnangut" ja parlamendi arutelu puudumist.

Vastasseis on terav valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) suhtes, süüdistades neid maksustabiilsuse rikkumises ja valetamises. Kritiseeritakse protseduurilist blokeerimist, hoides automaksu tühistamise eelnõu kuid kinni. Peaminister Kristen Michalit ja Mart Võrklaeva rünnatakse isiklikult autoomanike suhtes vaenuliku tegevuse eest.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda süüdistatakse otsustamatuses, Kaitseväe juhataja nõuannete eiramises ja vajalike otsuste edasilükkamises. Kriitika on poliitiliselt terav ja protseduuripõhine, tuues esile, et valitsusliit hääletas Isamaa ettepaneku moona kiirema hankimise kohta maha.

Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) ja konkreetsed ministrid (Kallas, Pevkur, Michal), keda süüdistatakse otsustamatuses, vingerdamises ja valetamises. Kriitika on nii poliitiline (valed prioriteedid, ebapiisav kaitsekulu) kui ka isiklik/protseduuriline (korralagedus Kaitseministeeriumi juhtimises, Kaitseväe juhtide lahkumise põhjustamine). Kõneleja ei näita valmisolekut kompromissiks vajaliku 1,6 miljardi euro osas.

Peamine vastane on praegune "triokoalitsioon" ja Sotsiaalministeerium, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (maksutõusud, peretoetuste kärped) ja ebakompetentsuse eest (tõenduspõhisuse puudumine, kiirustatud kooskõlastamine). Opositsioon lubab valitsuse otsused tulevikus tagasi pöörata, välistades nende poliitikale püsiva õigusliku ootuse. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad valitsuse tegevuse negatiivsele mõjule rahva meeleolule.

Peamine kriitika on suunatud valitsusliidule, eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda peetakse otsuse "pantvangistajaks". Peaministrit ja Reformierakonda kritiseeritakse arguse eest, kuna nad ei suuda julgeolekuhuvidele vastavat otsust läbi suruda, kuigi tunnistavad selle vajalikkust. Kriitika on suunatud nii poliitilisele tahtmatusele kui ka protseduurilisele venitamisele.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele tervikuna, eriti peaministrile ja sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse energeetikaküsimustes otsuste blokeerimises. Kriitika on nii poliitiline (vale eesmärgipüstitus energeetikas) kui ka protseduuriline, viidates nepotistlikele manöövritele riigisekretäri ametikoha ümber ja finantsjuhtimise segadusele. Kompromiss on välistatud ideoloogiliste eksperimentide osas, nagu 100% taastuvenergia eesmärk.