Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Koostööstiil on tunnustav ja toetav, kiites kolleegi algatust ja asjalikku küsimust. Kõneleja rõhutab parlamendi ühist võimet leida lahendus (suutma parlamendina leida tervikliku lahenduse) ning otsib dialoogi strateegiliste valikute osas.

Kõneleja pöördub austusega õiguskantsleri poole, tunnustades tema ettepanekut kui "väga asjalikku ja konkreetset". Ta otsib õiguskantslerilt juriidilist hinnangut valitsuse tegevuse kooskõla kohta õigusriikluse põhimõtetega.

Koostööstiil on tingimuslik ja pragmaatiline: pakutakse koalitsioonile võimalust automaksu tühistamiseks vastutasuks Reformierakonna maksuküüru tühistamise eest. Rõhutatakse, et Isamaa ei nõustu astmelise tulumaksu ega uute maksukoormistega.

Kõneleja väljendab tingimuslikku toetust valitsusele kriitilistes riigikaitse küsimustes, mis lähtuvad Kaitseväe juhataja nõuandest. Samas rõhutatakse, et valitsusliit on keeldunud koostööst, hääletades maha Isamaa ettepanekud moona kiirema soetamise kohta 2025. aasta eelarve menetlemisel.

Kõneleja rõhutab vajadust alluda sõjalisele nõuandele (Kaitseväe juhataja) ja kutsub parlamenti üles hääletama "südametunnistuse ja rahvuslike huvide järgi", otsides seega toetust üle koalitsioonipiiride. Ta propageerib aktiivset koostööd Euroopa tasandil (ex-ante mudel, struktuurifondid) kaitseinvesteeringute rahastamise reeglite muutmiseks, viidates Leedu ja Saksamaa potentsiaalsele toetusele.

Koostööst räägitakse Isamaa kontekstis, lubades valitsuse otsused tagasi pöörata ja pakkudes seeläbi rahvale kindlustunnet. Puudub igasugune viide kompromissivalmidusele või erakondadeülese koostöö otsimisele käsitletud teemades. Fookus on vastanduv ja lubatakse kehva poliitika lõpetamist.

Kõneleja rõhutab potentsiaalset koostööd parlamendi enamusega (üle nelja viiendiku), kes toetab mittekodanike valimisõiguse lõpetamist. Samas kinnitab ta, et koalitsioon ei ole opositsiooni sellesse protsessi kaasanud ega dialoogi loonud, saades informatsiooni vaid avalikest allikatest.

Koostööst poliitiliste partneritega ei räägita, kuid kõneleja toetub tugevalt välisele ekspertiisile ja huvigruppidele, viidates Kaubandus-tööstuskojale ja energiaekspertidele. Valitsusele esitatakse kriitilisi soovitusi, nagu näiteks CO2 piirangute mahavõtmine põlevkivijaamadel, kuid avatust kompromissidele valitsusega ei ilmne.