Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
51-60 / 101 poliitikut
Mihkel Lees
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mihkel Lees
E-post: mihkel.lees@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mihkel.lees@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 17m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 17m
Päevakorra punktid:
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine
2025-09-10 23:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50s
AI kokkuvõte: Kaitseminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimeseks lugemiseks. Eelnõu eesmärk on koondada senised riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus ühtsesse raamistikku, et tõsta Eesti kriisivalmidust ja tagada laiapindses riigikaitses selgus. Minister rõhutas, et kuigi eelnõu on koos seletuskirja ja rakendusaktidega mahukas (viidati 1600 leheküljele), väheneb põhiteksti paragrahvide arv oluliselt (259-lt 178-le). Oluliste muudatustena tõi Pevkur välja koondmõiste "kriisiolukord" sissetoomise, kohalike omavalitsuste (KOV) rollide täpsustamise (prioriteetide seadmine kriisi ajal) ning elanikkonnakaitse esmakordse sisustamise seaduse tasandil, andes Päästeametile koordineeriva rolli. Debati käigus tekitasid Riigikogu liikmetes enim küsimusi eelnõu maht, KOV-ide rahastus ja valmisolek ning valitsuse otsus lükata edasi varjendite rajamise kohustus uutes korterelamutes. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kartes valitsuse liigset võimu kriisiolukorra väljakuulutamisel. Riigikaitsekomisjoni esindaja Mati Raidma toetas eelnõu menetlemist, rõhutades selle ajakriitilisust ja vajadust laiapindse riigikaitse tugevdamiseks.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 2m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) esimene lugemine
2025-06-04 22:15XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti keskmes oli Riigikogu 617. eelnõu rahvatervise seaduse muutmise esimene lugemine, mille algatas Riigikogu liige Kalle Grünthal. Eelnõu eesmärk on lõpetada Eestis kellakeeramine ning hoiduda bioloogilise rütmi häirimisest, millel on laiaulatuslikud tervise ja töövõimega seotud mõjud. Grünthali sissejuhatus ja järgmised argumendid tõid välja, et kellakeeramine on laialdaselt tõestatud terviseprobleeme põhjustav ning energiakasu ei ole tõestatud; ta tõi näiteid nii Eesti kui rahvusvahelistest uuringutest, mis viitavad unehäiretele, südamehaiguste riskide tõusule ja üldise heaolu langusele suve- ja talveajale ülemineku järel. Samuti rõhutati, et Eesti on olnud ajavööndi küsimuses iseseisev ning et direktiiv, mille üle võtmist Euroopa Liidus arutatakse, ei ole Eestis kohaldatud – mis annaks riigile vaba ruumi teha oma otsus (vööndiaeg vs suveaeg) vastavalt rahva huvidele. Kuid samas arutati, kuidas niisugune muudatus võiks ühilduda Euroopa Liidu tasandiga ning millised majanduslikud ja korralduslikud tagajärjed võivad tekkida transporti, tööaega ja kooliprotsessi osas. Teine osa arutelust keskendus rohkem protseduurilistele ja rahastamis-poliitilistele aspektidele: kas ning kuidas peaks Eesti jätkuvalt või uuesti kaaluma kellakeeramise lõpetamist ning millised oleksid lühi- ja keskpikkused võimalused ühiskonna toimimise kaudu. Lõpus jõuti küsimuseni, kas Riigikogu esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata ning kuidas edasi menetlusega liikumine võiks toimuma, kuid konkreetset kokkulepet ei saavutatud ning lõpuks jõuti hääletuseni.
... and 11 more päevakorra punkti
Tõnis Lukas
107 päevakorra punkti
107/107 AI kokkuvõtetega (100.0%)
107/107 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tõnis Lukas
E-post: tonis.lukas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tonis.lukas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 11 aastat
Kogu kõneaeg: 25h 40m
Staaž parlamendis: 11 aastat
Kogu kõneaeg: 25h 40m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Eelarve
2025-10-08 16:40XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Riigikogu infotunni kaheksas küsimus käsitles valitsuse eelarveprojekti ja defitsiiti, küsijaks oli Riigikogu liige Urmas Reinsalu ning vastajaks peaminister Kristen Michal. Reinsalu kritiseeris eelarvet teravalt, nimetades seda "kehvakene" ja "pärast meid tulgu või veeuputuse" eelarveks. Ta heitis valitsusele ette vastutustundetut käitumist, kuna Reformierakonna maksuküüru kaotamise lubadust täidetakse laenurahaga, mis näeb ette defitsiidi jätkumise 2070. aastani. Reinsalu väitis, et valitsuse lubadus valitsemiskulusid vähendada on jäänud täitmata; tema andmetel kasvavad valitsemiskulud (personal, majandus, mitteseaduspärased toetused) 2024. aasta eelarvega võrreldes 2026. aastaks hoopis 1,9 miljardit eurot. Ta tõi näiteks ebamõistlikke kulutusi, nagu 60 miljonit eurot maksev keskkonnaasutuste palkmaja ehitus ja suured summad automaksu administreerimiseks.
Peaminister Michal lükkas Reinsalu numbrid tagasi, süüdistades teda meelevaldses opereerimises. Michal kinnitas, et valitsus on Kaja Kallase valitsuse ajast alates kärpinud 1,4 miljardi euro eest ning lisakärped on tulemas. Ta rõhutas eelarve positiivseid külgi, eelkõige kaitsekulutuste tõstmist 5%-ni SKP-st ja maksumäära alandamist, mis jätab töötavale inimesele aastas kätte umbes 13. palga väärtuses raha. Michal nõudis Reinsalult konkreetseid kärpeettepanekuid, mitte üldsõnalist kriitikat. Täpsustavas küsimuses jätkas Reinsalu vaidlust numbrite üle, nõudes konkreetset selgitust, kust see 1,4 miljardi eurone kokkuhoid 2026. aasta eelarves nähtav on. Michal vastas, et kärped seisnevad ka inflatsioonilises keskkonnas kasvude äralõikamises ja raha ümbertõstmises, tuues näiteks Maa- ja Ruumiameti liitmisel saavutatud 19% töötajate vähenemise. Lisaküsimuses küsis Tõnis Lukas õpetajate palgatõusu ja karjäärimudeli kokkulepete kohta omavalitsustega, millele Michal vastas, et peaminister läbirääkimisi ei pea, kuid kinnitas alampalga tõusu umbes 8% ja diferentseerimisfondi suurenemist 2% võrra.
Eesti keel
2025-09-17 15:34XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Tõnis Lukas esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele küsimuse eesti keele positsiooni ja keeleseaduse kaasajastamise kohta. Lukas väljendas muret eesti keele kasutamise halvenemise pärast teenindussektoris, eriti seoses võõrtööjõu ja platvormitöö levikuga, kus nõuded tunduvad olevat iganenud. Ta kritiseeris valitsust keeleseaduse eelnõu pideva edasilükkamise eest, märkides, et lubatud juuni keskpaiga tähtaeg on möödas. Minister Kallas vastas, et keeleseaduse muudatused on jõudmas valitsuse istungile kas kohe või järgmisel nädalal ning seejärel Riigikokku. Ta selgitas, et viivitus ei olnud seotud teenindussektori keelenõuetega, vaid keeruliste juriidiliste vaidlustega murdekeelte ja Lõuna-Eesti keelte staatuse üle. Kallas kinnitas, et eelnõu sisaldab trahvimäärade ja sunnirahade suurendamist eesti keele oskuse nõuete rikkumise eest, samuti sätteid, mis puudutavad volikogu liikmete ja teatud ametikohtadel töötavate inimeste keelekasutust.
Lisaküsimuses tõstatas Helir-Valdor Seeder eestikeelsele haridusele ülemineku teema, viidates Narva poliitiku Jaan Tootsi avaldustele, mis nimetasid reformi "äpardunud eksperimendiks". Minister Kallas kinnitas, et valitsus on jätkuvalt pühendunud eestikeelsele õppele üleminekule ning "tagasiteed ei ole". Ta mainis ka algatatud erakooliseaduse muudatust, et riik rahastaks pearahaga ainult eestikeelseid erakoole, vältimaks kohalike omavalitsuste katseid rahastada venekeelseid erakoole. Seeder küsis ka Ukraina sõjapõgenike emakeeleõppe korraldamise kohustuse kohta kohalikele omavalitsustele (nt Viljandis), muretsedes ressursside ja õpetajate leidmise pärast. Kallas rõhutas, et emakeeleõpe (kaks tundi nädalas) toetab eesti keele omandamist ja lubas riigipoolset tuge õppevahendite vahendamisel koostöös Ukraina riigiga.
... and 102 more päevakorra punkti
Irja Lutsar
60 päevakorra punkti
60/60 AI kokkuvõtetega (100.0%)
60/60 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Irja Lutsar
E-post: irja.lutsar@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: irja.lutsar@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 58m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 58m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu teemal "Miks toit on kallis?" toimus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatusel. Arutelu eesmärk oli käsitleda toidukaupade hinnatõusu ja selle leevendamise võimalusi, keskendudes käibemaksu alandamisele.
Esimese ettekandjana esines Jana Guzanova, toidukaupade käibemaksumäära vähendamise rahvaalgatuse algataja, kelle petitsioon kogus ligi 100 000 allkirja. Guzanova tõi esile toidukorvi maksumuse järsu kasvu ja rõhutas, et 25% Eesti elanikest elab vaesuses, mistõttu kõrge käibemaks (24%) on ebaõiglane ja tabab valusalt just madalama sissetulekuga inimesi. Ta viitas restoranide sulgemistele ja toiduvarguste kasvule kui märkidele süvenevast kriisist.
Majandusteadlane Heido Vitsur kinnitas, et Eesti toiduhinnad on sissetulekutega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrged, asetades Eesti Euroopa jõukamate riikide hulka. Ta selgitas, et toidu hind määrab suures osas palgataseme ja seega riigi konkurentsivõime. Vitsur nõustus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitusega maksusüsteemi paindlikumaks muuta, kuid leidis, et poliitilise jäikuse tõttu on käibemaksu alandamine praegu ainus reaalne hoob hindade mõjutamiseks.
Kolmas ettekandja, Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats, kritiseeris teravalt Reformierakonna juhitud valitsuse maksupoliitikat, mis on tema sõnul viinud toiduhinnad alates 2019. aastast 57% kõrgemale. Laats tõi esile alternatiivsed tulumeetmed, nagu pangamaks, ja viitas teiste EL-i riikide (nt Hispaania ja Läti) edule käibemaksuerisuste kehtestamisel. Läbirääkimistel toetasid käibemaksu langetamist Sotsiaaldemokraadid (Züleyxa Izmailova) ja Keskerakond (Vadim Belobrovtsev), samas kui Eesti 200 (Diana Ingerainen) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks, eelistades sihitud toetusi. Isamaa (Riina Solman) rõhutas vajadust tervikliku maksureformi järele. Arutelu lõppedes otsust vastu ei võetud, kuid istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 esimene lugemine. Sotsiaalminister Karmen Joller tutvustas eelnõu nelja peamist muudatust, mille eesmärk on muuta ravikindlustussüsteem õiglasemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Olulisemate muudatustena tõi minister esile võimaluse alustada osakoormusega töötamist pikaajalise haiguse ajal juba 31. päeval (senise 61. päeva asemel), vabatahtliku ravikindlustuse maksete paindlikkuse suurendamise (võimalus tasuda osade kaupa) ning topelthüvitise maksmise lõpetamise töötuskindlustushüvitise saajatele haigushüvitise näol.
Kõige teravamat diskussiooni tekitas neljas muudatus, mis puudutab rasedate töövõimetushüvitise arvutamise aluse muutmist. Edaspidi hakatakse hüvitist arvutama eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel (MTA andmed), võrdsustades rasedad teiste töötavate inimestega. Seni arvestati rasedate puhul tööandja esitatud kuue kuu keskmist palka. Minister põhjendas muudatust halduskoormuse vähendamise ja süsteemi kuritarvitamise riski maandamisega. Riina Solman (Isamaa) ja Rain Epler (EKRE) väljendasid muret, et see muudatus võib tuua negatiivseid tagajärgi neile rasedatele, kes on äsja naasnud lapsehoolduspuhkuselt või kelle palk on hiljuti tõusnud, ning leidsid, et rasedate kahtlustamine pettuses on silmakirjalik. Sotsiaalkomisjoni esindaja Irja Lutsar kinnitas, et komisjonis arutati muudatust põhjalikult, tuues esile ametnike selgitused, et muudatus puudutab umbes 1300 isikut ja on vajalik pettuste vältimiseks.
... and 55 more päevakorra punkti
Lauri Läänemets
79 päevakorra punkti
79/79 AI kokkuvõtetega (100.0%)
79/79 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Lauri Läänemets
E-post: lauri.laanemets@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: lauri.laanemets@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 17h 14m
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 17h 14m
Päevakorra punktid:
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Rahandus ja toimetulek
2025-11-05 14:16XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Istungil käsitleti Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa küsimust peaminister Kristen Michalile rahanduse ja toimetuleku teemal, keskendudes valitsuse maksumuudatuste mõjule madalapalgalistele. Läänemets tõi esile, et 1000 eurot teeniv inimene võidab maksureformist vaid 10 eurot kuus, samal ajal kui riigivõla kasv sunnib teda tulumaksust 3,7 protsendipunkti suunama välismaistele pankadele intressideks. Ta nõudis selgitust selle majanduspoliitilise loogika kohta. Peaminister Michal vältis konkreetset 1000 eurot teeniva inimese teemat, keskendudes hoopis keskmise palga (2100 eurot) saajale, kelle võit olevat 1800 eurot aastas. Michal rõhutas maksukoormuse üldist langust ja majanduse elavdamist, kritiseerides samas varasemaid astmelise tulumaksu katseid. Jätkuküsimuses süüdistas Läänemets peaministrit ühiskonna tegelike probleemide eiramises ja hoiatas, et madalapalgaliste murede lahendamata jätmine soodustab parempopulismi kasvu. Helmen Kütt tõi esile toimetulekutoetuse saajate olukorra, kritiseerides toetuse piiri (220 eurot) madalust võrreldes absoluutse vaesuse piiriga (345,80 eurot) ja vastandades seda kõrgepalgalistele antud maksukingitustega. Michal kinnitas, et abi peab olema sihitatud, ning viitas alampalga ja pensionide kasvule ning tööhõive kõrgele tasemele. Istungi lõpus esitas Peeter Ernits protseduurilise küsimuse, miks istungi juhataja ei sekkunud, kui peaminister vastas korduvalt teemaväliselt, millele juhataja vastas, et tal puudub volitus sundida vastama konkreetsele küsimusele laia teema piires.
Arupärimine erihoolekandeteenuste alarahastuse kohta (nr 826)
2025-11-03 22:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri arupärimine (nr 826) erihoolekandeteenuste alarahastuse teemal, mille esitasid sotsiaaldemokraadid Helmen Küti juhtimisel. Arupärimise ajendiks oli Riigikontrolli 2025. aasta ülevaade, mis tõi esile erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tõsised puudujäägid. Helmen Kütt rõhutas, et järjekorrad on aastatel 2018–2024 ligi kahekordistunud, ulatudes kuni 53 kuuni, ning et täitmata on kohtuotsused kinnise erihoolekande kohtade osas. Ta tõi esile, et Sotsiaalministeerium küsis valitsuselt erihoolekandeks 195 miljonit eurot neljaks aastaks, kuid sai vaid 4,2 miljonit eurot järgmiseks aastaks.
Minister Karmen Joller tunnistas erihoolekande kroonilist alarahastust ja kasvavat nõudlust, eriti ööpäevaringse teenuse järele. Ta märkis, et eelarve on siiski kasvanud (2015. aasta 22,7 miljonilt 2026. aasta 57,7 miljonile eurole). Joller tõi välja kolm sammu olukorra parandamiseks: teenuseosutajate tasu tõstmine 4,2 miljoni euro võrra aastas, et võimaldada 10% palgatõusu, 10-päevase otsustustähtaja kehtestamine teenusekohale asumiseks, et vähendada tühjalt seisvaid kohti, ning uute teenuskohtade avamine suurema nõudlusega piirkondades (Tallinn, Harjumaa, Tartu). Joller möönis, et olukord, kus inimesed peavad teenuse saamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma, ei ole inimväärne ega õigusriigile kohane.
Debati käigus keskendusid küsijad (Tanel Kiik, Lauri Läänemets) valitsuse prioriteetidele, vastandades 4,2 miljoni euro suurust palgatõusu toetust maksuküüru kaotamisest tuleneva üle 100 miljoni euro suuruse maksukingitusega jõukamale ühiskonnaosale. Minister Joller kaitses maksureformi, väites, et see toob kasu ka keskmist palka teenivatele inimestele ja lihtsustab maksusüsteemi, kuid kinnitas, et erihoolekanne on tema valdkonnas jätkuvalt prioriteet.
... and 74 more päevakorra punkti
Mart Maastik
201 päevakorra punkti
201/201 AI kokkuvõtetega (100.0%)
201/201 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mart Maastik
E-post: mart.maastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mart.maastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 42h 25m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 42h 25m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 12m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 13m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Riigikontrolli raport
2025-11-05 14:49XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikontrolli raportit transpordi ja liikuvuse valdkonna taristu puudujäägi kohta, mis ulatub 1,35 miljardi euroni. Riigikogu liige Jaanus Karilaid (Isamaa) küsis peaminister Kristen Michalilt, milline on valitsuse tööplaan selle puudujäägi katmiseks ja Eesti konkurentsivõime säilitamiseks. Peaminister Michal korrigeeris esmalt küsija poolt esitatud eelarvedefitsiidi numbrit ja selgitas, et valitsus suunab automaksu aastamaksust laekuva raha (u 280 miljonit eurot lähiaastatel) täielikult teedesse, lubades suuri investeeringuid 2+2 teede ehitusse Pärnu ja Tartu suunal ning Rail Balticu graafikus püsimist. Karilaid esitas täpsustava küsimuse Turba–Rohuküla raudteelõigu ehitusprojekti kohta, millele peaminister vastas, et see jääb tulevaste koalitsioonide prioriteetide otsustada. Arutelu võttis ootamatu pöörde, kui Mart Maastik (Isamaa) esitas lisaküsimuse, mis puudutas välisminister Margus Tsahkna Hiina visiiti ja Eesti-Hiina suhteid. Istungi juhataja tegi Maastikule märkuse teemast kõrvalekaldumise eest, mis vallandas seejärel pika ja kirgliku protseduurilise vaidluse Helir-Valdor Seederi (Isamaa) ja istungi juhataja vahel. Seeder vaidlustas istungi juhataja õiguse reguleerida lisaküsimuste sisu, viidates kodukorra seaduse puudujääkidele selles osas. Istungi juhataja kaitses oma seisukohta, rõhutades, et registreeritud küsimuste raames peab teemasse jääma, et tagada teiste registreeritud küsimuste käsitlemine.
Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine
2025-10-21 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728, mille algatas 16 Riigikogu liiget, eesotsas Tanel Teiniga. Eelnõu põhieesmärk on luua kultuuri ja spordi rahastamiseks uus, stabiilne mudel, kaasates rahvusvahelist maksutulu kaughasartmängude sektorist. Selle saavutamiseks kavandatakse hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist 6%-lt 4%-le aastaks 2029, et muuta Eesti rahvusvahelistele operaatoritele atraktiivsemaks. Prognoositav lisatulu suunataks Kultuurkapitali juurde loodavatesse sihtfondidesse: Eraraha kaasamise fond ja Spordiehitiste fond. Eelnõu tutvustaja Tanel Tein rõhutas, et see toob Eestisse uusi litsentse ja maksustatavat tegevust, prognoosides laekumiste kasvu kuni 100 miljoni euroni aastas. Kriitika (eelkõige Isamaa ja Varro Vooglaiu poolt) keskendus eelnõu moraalsele aspektile (kas hasartmängu soosimine on õiglane), rahapesuriskidele ja sellele, et valitsus keeldus eelnõu ise esitamast. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi valitsuse arvamust polnud saabunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.
Käendus
2025-10-15 15:54XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Mart Maastik esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise valitsuse plaanitava laenukäenduse skeemi kohta suurtele energeetikaprojektidele, nagu meretuulepargid, salvestid ja tuumajaam. Maastik kritiseeris meedet, väites, et see on vastuolus valitsuse lubadusega turupõhisest energeetikast ning et see seab maksumaksja olulise riski alla: kahjumi korral tasub kulud riik, kasumi korral riisub koore ettevõtja. Ta viitas Rootsi negatiivsele kogemusele sarnase programmiga. Peaminister Michal vastas, et käendusmeede on alles kontseptuaalsel tasandil ja seda töötavad välja mitu ministeeriumi eesmärgiga tuua Eestisse pika elueaga tööstus- ja energiainvesteeringuid, kus erasektori finantseerijad üksi riske kanda ei soovi. Michal lükkas tagasi kaudse kriitika taastuvenergia aadressil, süüdistades Maastiku erakonda (Isamaa) EKRE-stumises.
Täpsustavas küsimuses kritiseeris Maastik Kliimaministeeriumi poolt tellitud 100 000 eurost uuringut tuulikute tervisemõjude kohta, väites, et tegemist oli arutu riigi raha raiskamisega, kuna ülevaate tulemused olemasolevatest teadustöödest oleks saanud kätte tehisintellekti abil. Michal kaitses uuringut, rõhutades, et teadlaste töö on vajalik, et pakkuda inimestele teaduslikult põhjendatud vastuseid nende muredele. Lisaküsimuses kritiseeris Rain Epler peaministri "armastust juhuelektri vastu" ja soovitas tal tutvuda Hispaania blackout'i analüüsidega, mis näitavad taastuvenergia eelisarendamise ohte. Michal vastas irooniliselt, et Eesti energeetikud on ammu teadlikud vajadusest tasakaalustada juhitamatuid ja juhitavaid energiaallikaid.
... and 196 more päevakorra punkti
Tiit Maran
72 päevakorra punkti
72/72 AI kokkuvõtetega (100.0%)
72/72 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tiit Maran
E-post: tiit.maran@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tiit.maran@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 15h 16m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 15h 16m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Huviharidus
2025-10-22 15:42XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Riina Sikkut esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele (peaministri ülesannetes) küsimuse huvihariduse teemal, keskendudes eelkõige Keskkonnaameti poolt tehtud kärbetele keskkonnahariduse valdkonnas. Sikkut tõi esile Endla ja Iisaku looduskeskuste sulgemise, koondamised ning transpordikulude hüvitamise reeglite muutmise, mille tulemusena ligi poole vähem lapsi saab keskkonnaharidust. Ta kritiseeris valitsuse valikuid, mis tema hinnangul tabavad ebaproportsionaalselt Tallinnast eemale jäävaid piirkondi, ning küsis, kas hariduses väärtustatakse vaid akadeemilist edukust (PISA) laiemate eluliste oskuste ja regionaalse tasakaalu arvelt.
Minister Kallas vastas esmalt, et Keskkonnaameti kärpeotsused ei kuulu tema haldusalasse ning ta ei saa neile detailidele vastata. Ta andis ülevaate huvihariduse üldisest rahastusest, märkides, et kohalikud omavalitsused rahastavad valdkonda 208 miljoni euroga aastas, millest suur osa läheb sporditaristusse. Jätkuküsimustes rõhutas Sikkut regionaalse aspekti olulisust ja Tiit Maran küsis, kas minister on suhelnud Kliimaministriga loodusharidussüsteemi tsentraliseerimise teemal. Lõpuks edastas Kallas täpsustatud informatsiooni, selgitades, et Kliimaministeerium muutis rahastussüsteemi, suunates raha otse kvaliteedimärgisega keskkonnaharidusprogrammidele, mitte enam transpordikulude katteks. Kuigi kogueelarve vähenes 200 000 euro võrra, suurendati toetust programmi kohta, et tõsta kvaliteeti. Kallas märkis, et süsteem on kehtinud vaid kaks kuud ja selle mõju hindamiseks on veel vara.
Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.
Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.
Julgeolek piiril
2025-10-15 16:06XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Kuues päevakorrapunkt käsitles julgeolekut piiril, keskendudes Saatse saapa teelõigule Kagu-Eestis, mis läbib lühikese maa ulatuses Venemaa territooriumi. Riigikogu liige Anti Allas esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse, miks pole aasta pärast raha eraldamist (mis toimus sotsiaaldemokraatide nõudmisel 2024. aasta sügisel) alustatud Saatse saapa ümbersõidu tee ehitusega. Allas rõhutas julgeolekuriski, mis kulmineerus Vene relvastatud võitlejate ilmumisega teele ja sellele järgnenud teelõigu sulgemisega.
Peaminister Michal kinnitas, et tee ettevalmistustööd algasid 2024. aastal ja rahastus leiti 2025. aastal. Ta pidas Politsei- ja Piirivalveameti otsust teelõik sulgeda ainuõigeks. Kiireloomuliste meetmetena teatas Michal, et valitsus arutab koheselt RMK teede laiendamist ja hooldamist alternatiivse ühenduse tagamiseks. Uue püsiva ümbersõidu ehitamise tähtaega püütakse kiirendada algselt planeeritud 2027. aastalt 2026. aastale, kasutades selleks võimalikke seadusemuudatusi või riigikaitselisi erandeid. Lisaküsimuses tundis Tiit Maran huvi keskkonnakaitse (Mustoja maastikukaitseala, Natura alad) arvestamise vastu kiirendatud ehituse käigus, millele peaminister vastas, et riigikaitseline ja julgeolekuline huvi kaaluvad praeguses olukorras keskkonnapiirangud üles, ning kinnitas, et kompensatsioonimeetmeid kaalutakse.
809 Kliimaseaduse tuleviku kohta
2025-10-13 21:51XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 29m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimist (nr 809) kliimaseaduse tuleviku kohta, mille esitasid Tiit Maran, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiik, Riina Sikkut ja Heljo Pikhof. Arupärijate esindaja Tiit Maran kritiseeris seaduse väljatöötamise pikka venimist ja fookuse muutumist. Ta meenutas, et kliimaseadus oli algselt koalitsiooni keskne teema, lubati avalikke konsultatsioone 2024. aasta juuniks, kuid selle asemel esitati augustis 2024 oluliselt kitsam "kliimakindla majanduse seaduse" eelnõu, mis Marani hinnangul ei vastanud rahvusvahelistele kohustustele ja jättis kohanemise aspekti (elanike ettevalmistamise paratamatuteks muutusteks) praktiliselt tähelepanuta. Maran tõi esile ka segaduse, mis tekkis pärast valitsuse vahetust 2025. aastal, kus minister Sutt alguses kahtles ühe seaduse tulekus, kuid hiljem kinnitas selle.
Minister Andres Sutt kinnitas, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet, rõhutades kliimamuutuste mõju (nt 2025. aasta suve erakordselt suured sademed). Ta selgitas, et uus kliimakindla majanduse seadus on lühike, konkreetne ja realistlik raamseadus, mis seab riigiülesed ja sektoripõhised heite vähendamise eesmärgid. Oluline erinevus varasemast eelnõust on see, et rakenduslikud detailid viiakse valdkondlikesse teekaartidesse, mis koostatakse koostöös huvirühmadega ja peaksid valmis saama aasta lõpuks. Sutt rõhutas, et see lähenemine tagab paindlikkuse ja võimaldab vältida seaduse pidevat muutmist. Minister lubas, et eelnõu jõuab Riigikogu menetlusse käesoleva aasta jooksul. Järelküsimustes käsitleti LULUCF-i (maakasutus) nõuete ebaõiglust ja nende muutmise protsessi EL-i tasandil, samuti heite vähendamise eesmärkide võimalikku lõdvendamist, mida minister eitas, kinnitades kliimaneutraalsuse eesmärgi püsimist aastaks 2050.
... and 67 more päevakorra punkti
Eero Merilind
23 päevakorra punkti
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Eero Merilind
E-post: eero.merilind@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: eero.merilind@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 11m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 11m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (713 OE) esimene lugemine
2025-11-03 18:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 9m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 713, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 300 euroni kuus. Ettekandja Helmen Kütt rõhutas, et kehtiv 200-eurone piir (mis tõuseb 2026. aastast 220 euroni) on ebapiisav ja jääb kaugele alla absoluutse vaesuse piiri (345.80 eurot). Eelnõu eesmärk oli pakkuda kiiremat ja vajaduspõhist tuge üksikvanematele, eakatele ja madala sissetulekuga inimestele, eriti külmadel kütteperioodidel. Sotsiaaldemokraadid olid teinud ka riigieelarve muudatusettepaneku, et tõus 300 euroni oleks võimalik.
Arutelu käigus toodi välja, et toimetulekupiiri tõstmine 300 euroni tooks riigieelarvele lisakulu umbes 12–13 miljonit eurot aastas, kuid see raha läheks koheselt tagasi Eesti majandusse tarbimise kaudu. Sotsiaalkomisjoni esindaja Eero Merilind kinnitas, et kuigi eelnõu eesmärk on õige, on riigieelarve võimalused piiratud. Opositsioonierakonnad (Keskerakond, EKRE) toetasid ettepanekut, kuid EKRE esindaja Rain Epler kritiseeris sotsiaaldemokraate ja Reformierakonda varasemate maksutõusude eest, mis vaesemaid elanikke ebaproportsionaalselt tabasid. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud, kuna poolt hääletas vaid 28 Riigikogu liiget, mis ei olnud piisav Riigikogu koosseisu häälteenamuse (51 häält) saavutamiseks.
Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE) esimene lugemine
2025-10-23 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (NIS2 direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 esimesel lugemisel. Minister rõhutas seaduse vajalikkust küberohtude kiire kasvu tõttu, tuues näiteks eduka rahvusvahelise politseioperatsiooni SIMCARTEL ja küberrünnakud Eesti haiglate vastu. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta küberturvalisuse taset Euroopa Liidus ja ühtlustada reegleid.
Eelnõu laiendab rangemate küberturvalisuse nõuete kohaldamist umbes 3000 uuele organisatsioonile, tõstes subjektide koguarvu Eestis ligikaudu 6500-ni. Oluline muudatus on ka see, et küberturvalisuse eest vastutab edaspidi terve organisatsioon, mitte ainult konkreetne elutähtis teenus. Minister kinnitas, et eesmärk oli vältida Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist ning tutvustas uut "valgusfooriga" tabelit, mis aitab hinnata ülevõtmise täpsust. Arutelude käigus tõstatati küsimusi eelnõu keerulise sõnastuse (viidates advokatuuri ja ITL-i kriitikale) ja puuduva majandusliku mõjuanalüüsi kohta. Minister vastas, et täpset kulu on keeruline hinnata, kuid riik pakub uutele subjektidele kolmeaastast üleminekuaega, toetusmeetmeid ja tasuta veebikursusi.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu toetas eelnõu üldpõhimõtteid, märkides vajadust viia eelnõu kooskõlla teiste menetluses olevate seadustega. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE) esimene lugemine
2025-10-15 20:27XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.
Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 41s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes tervise ja heaolu valdkondadele. Minister rõhutas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi parema integreerimise vajadust. Tervisevaldkonnas tõi Joller esile naiste oodatava eluea tõusu (83,4 a), kuid rõhutas muret meeste madalama eluea ja tervise ebavõrdsuse pärast, mis on eriti terav regionaalselt (Hiiumaa ja Võrumaa vahel on tervena elatud aastates 12-aastane erinevus). Suurimad rahvatervise probleemid on kasvav ülekaalulisus (üle poolte täiskasvanutest), kõrge alkoholitarbimine ja e-sigarettide levik noorte seas. Minister kinnitas, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on vähenenud (plaanitud 177,6 miljonilt 104,9 miljonile eurole), kuid süsteem vajab tõhustamist haiglavõrgu korrastamise ja e-konsultatsioonide laiendamise kaudu. Heaolu valdkonnas on suurimaks murekohaks sündimus, mis langes 2024. aastal sajandi madalaimale tasemele (9690 sündi). Joller lükkas tagasi süüdistused perede survestamises ning rõhutas, et perepoliitika peab olema valdkondadeülene. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon valitsust tervishoiu alarahastamise, pikkade ravijärjekordade ja sotsiaalvaldkonna (nt erihoolekanne) ebapiisava toetamise eest. Teravat kriitikat pälvis Tervisekassa halduskulude laristamine ja SKAIS2 süsteemi jätkuv arendamine.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) eelnõu (604 SE) esimene lugemine
2025-04-23 20:41XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimesel lugemisel käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 604, mille sisu keskendub patsiendi elulõpu tahteavaldusele. Eelnõu eesmärk on anda täisealisele teovõimelisele isikule õigus lõpulevaatuses teha selge juhis, millist meditsiinilist abi ta soovib saada või vältida, kui ta on võimetu ise otsustama. Oluline on rõhutada tahteavalduse vabatahtlikkust, digiloosse salvestamist, vajadusel nõustamist arstiga ja konsulteerimist, ning et see ei puuduta abistatud enesetappi ega eutanaasiat. Tahteavalduse koostamine ja järgimine on mõeldud peamiselt olukordades, kus inimesel on ajutiselt või püsivalt raske haigus ja ta ei ole teovõimeline oma tahet väljendada. Tihedam teavitamine, koolitused meditsiinilise персонali jaoks ning erinevate huvirühmade kaasamine olid samuti esile tõstetud.
... and 18 more päevakorra punkti
Andres Metsoja
115 päevakorra punkti
115/115 AI kokkuvõtetega (100.0%)
115/115 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andres Metsoja
E-post: andres.metsoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andres.metsoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 11m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 11m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine
2025-11-05 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teist lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli viia maksuseadus kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri märkusi. Muudatused puudutavad maksustamisperioodi lühendamist juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (hävimine, vargus, riigist väljaviimine). Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on vajaliku vigade parandusega ja maksuseaduste kohandamine on igapäevane töö.
Arutelu oli äärmiselt kriitiline. Opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) süüdistasid koalitsiooni jäärapäisuses, kuna samadele puudustele juhiti tähelepanu juba eelnõu esialgsel menetlemisel, kuid need lükati jõuga tagasi. Kriitikud väitsid, et parandused tehakse vaid seetõttu, et õiguskantsler sekkus, vältimaks põhiseaduslikku kriisi. Opositsioon nõudis korduvalt mootorsõidukimaksu täielikku tühistamist, tuues esile selle ebaõigluse, madala laekumise (prognoositust kaks korda väiksem) ning negatiivse mõju maaelule ja autoostjate käitumisele. Akkermann kaitses maksu kui õiglast viisi koguda raha teede ja liikluskorralduse kulude katteks, märkides, et sotsiaaltoetusi on maksu arvelt juba suurendatud.
... and 110 more päevakorra punkti
Marko Mihkelson
11 päevakorra punkti
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Marko Mihkelson
E-post: marko.mihkelson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: marko.mihkelson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) teine lugemine
2025-03-19 16:29XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutab tänases teises lugemises Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 (teine lugemine). Ettekandja on väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Eelnõu eesmärk on kaasa tuua välissuhtlemist koordineeriva alusdokumendi muutused, mis on tekkinud ajaloolise praktikaga ja muutunud rahvusvahelise kontekstiga. Taustaks viidatakse esimese lugemise toimumisele 8. mail 2024 ning komisjoni põhjalikule menetlusele, sealhulgas 27. novembril 2024 ning 10. märtsil 2025 toimunud istungitele, kus arutati komisjoni muudatusettepanekuid ja välisministri hinnanguid. Oluline diskussiooni teema on riigiõiguslik aspekt: parlamendi pädevus denonssegenteerimise osas, võrreldes senist praktikat, ning see, kuidas välissuhtlemisseaduse tekst nüüdses vormingus selle küsimuse lahendab. Lõppstaatusena on toimunud hääletused ja otsus eelnõu 2. lugemise lõpetamise kohta, mille tulemusena tekib küsimus kolmanda lugemise võimalikust jätkamisest. Eelnõuga seotud muudatusettepanekud tulid väliskomisjoni ja mõnedelt ministeeriumidelt ning nende käsitlemine jõudis lõpule.
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
2025-02-11 12:07XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 44m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelule, mille avas välisminister Margus Tsahkna. Minister rõhutas, et maailmas on tunda 1930. aastate lõpu hõngu ning reeglitel põhinev maailmakord on rünnaku all. Eesti välispoliitika peab lähtuma otsustavast koondumisest oma väärtuste kaitsele, mis eeldab Ukraina võitu, Venemaa pikaajalist ohjeldamist ja liitlassuhete tugevdamist. Tsahkna kinnitas Eesti pühendumust Ukrainale (0,25% SKP-st sõjaliseks abiks) ning kutsus üles liitlasi tõstma NATO kaitsekulude miinimumtaset 3%-le SKP-st. Olulist tähelepanu pöörati ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtule ja hübriidtegevusele vastuseismisele.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel tekkis terav arutelu Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni (Trumpi) välispoliitika suundade ja Euroopa vastuse üle. Mitmed saadikud kritiseerisid välisministri vastuseid, pidades neid ebaadekvaatseteks ja sisepoliitiliselt ründavateks, eriti seoses koalitsioonipartnerite (Läänemetsa) väljaütlemiste ja Keskerakonna korruptsioonisüüdistustega. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas oma ettekandes, et Eesti julgeoleku tagab ühtne liitlasruum ning rõhutas, et Lääs on alahinnanud Venemaa ohtu ja peab kiiresti tõstma kaitsekulutusi. Arutelu oli kohati pingeline, peegeldades nii geopoliitilist ärevust kui ka sisepoliitilist ebakindlust.
Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine
2025-01-22 19:50XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
10 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu Riigikogu avalduse eelnõu "Gruusia rahva toetuseks" (eelnõu 564) esimese lugemise üle. Eelnõu esitasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Luisa Rõivas, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamme, Maris Lauri, Aivar Sõerdi, Alar Laneman, Tõnis Lukas, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Priit Sibul, Andrus Seeme, Vilja Toomast, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova, Juku-Kalle Raidi, Reili Ranna, Ester Karuse, Jüri Jaanson, Igor Taro, Mait Klaassen, Mart Võrklaev, Karmen Jolle, Irja Lutsari, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Õnne Pillaku, Mario Kadastik, Hanah Lahe, Peeter Tali, Toomas Kivimägi, Margit Sutrop, Annely Akkermann, Andres Suti, Toomas Uibo, Pipi-Liis Sieman, Kalle Laanet, Madis Timpson, Maido Ruusmann, Urmas Reinsalu, Urmas Kruuse, Mihkel Leesi, Meelis Kiili, Eero Merilinnu ja Lauri Hussar esitatud avaldus Gruusia rahva toetuseks. Ettekandeks Riigikogu kõnetooli esitati Eerik-Niiles Kross; arutelu toimus fraktsioonide ning komisjonide vahel, et esitada üks küsimus kummalegi ettekandjale ning et kuulatakse komisjonipoolne ettekanne. Lõppkäigus hääletati – avaldus võeti vastu. Kaasa arvatud oli tugevat tähelepanu märgitud inimõiguste kaitsele, poliitvangide vabastamisele, Gruusia Euroopa Liiduga ning NATO suunas jätkavale teele ning uusvalimiste korraldamise vajadusele.
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine
2024-10-16 18:04XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt puudutas Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu 521 esimese lugemise menetlust. Edastatud avalduses osales 54 Riigikogu liiget ja juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon; eelnõu menetlusse võttis Riigikogu juhatus 8. oktoobril. Avalduse sisu keskendus kolmele peamisele teemale: esiteks kinnitusele, et tegemist on genotsiidiaktiga – krimmitatarlaste deportatsioon ning nende inimeste hävitamine on sattunud ajaloo ühe süngetemasse kategooriasse; teiseks tänapäevasele olukorrale Krimmi poolsaarel, kus Venemaa on jätkanud repressiivset poliitikat alates 2014. aastast ning kultuurilise ja rahvusliku identiteedi survest; kolmandaks tõdemusele, et Krimm kuulub Ukrainale ja peab tulevikus olema Ukraina koosseisus, et põlisrahvas saaks tagasi oma kodumaale.
Avalduse esitajad väljendasid solidaarsust Ukraina ja krimmitatarlastega ning kutsusid rahvusvahelist üldsust tunnustama ja kinnitama Krimmi endist ja tänast staatust Ukraina osana. Samuti rõhutati, et kuna genotsiidi jätkub ajaloo ja kaasaegsete sündmuste kaudu, on oluline, et riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid reageeriksid ja hoiaksid mälestust ning õigluse rahvusvahelises kontekstis. Riigikogu liikmete jaoks oli oluline demonstreerida ajaloolist vastutust ning luua ruum aruteluks ja õiguslikuks hinnanguks, mis võiksid kaasa aidata rahvusvahelisel tasandil vastutuse võtmisele ning tulevastele otsustele Krimmi staatuse osas.
... and 6 more päevakorra punkti
Tõnis Mölder
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tõnis Mölder
E-post: tonis.molder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tonis.molder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 22m
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 22m
Päevakorra punktid:
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 43m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimest lugemist. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, vähendades bürokraatiat ja suurendades õigusselgust. Olulisemate muudatustena tõi minister välja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, asendades selle detailplaneeringuga, ning uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (alates 2027. aastast), kui elluviimisega pole alustatud. Samuti lühendatakse avalikust väljapanekust etteteatamise aega 14 päevalt ühele päevale ja kaotatakse kohustus avaldada teateid maakonna- ja üleriigilistes lehtedes, jättes valikuvabaduse kohalikule omavalitsusele. Eelnõu lisab ka nõude arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega.
Debatt oli pingeline, eriti seoses kaasamise ja teavitamise küsimustega. EKRE fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller) kritiseeris teravalt ettepanekuid, nähes neis kogukondade kaasamist piiravat teerulli, mis on suunatud suurte arendusprojektide (nt tuulikud) läbisurumisele. Minister Keldo rõhutas, et muudatused on suunatud efektiivsuse tõstmisele, majanduskasvu toetamisele ja tarbetu venitamise vältimisele, ning kinnitas, et Maa- ja Ruumiamet hakkab teostama järelevalvet tähtaegadest kinnipidamise üle. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid EKRE fraktsioon esitas eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, mis hääletati maha (5 poolt, 45 vastu).
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) teine lugemine
2025-06-10 15:48XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmanda päevakorrapunkti juurde jõuti Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 (teine lugemine). Ettekandjaks oli justiits- ja digiministeeriumi minister Liisa-Ly Pakosta. Eelnõu keskmes on Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ülevõtmine, sealhulgas trahvide suurendamine ning leebusmee- tedite ja tõhustatud Konkurentsiameti volitused. Lisaks on teineteisemõistetel olulist tähelepanu pööratud enese mittesüüstamise privileegi ulatusele ning kohtuliku tõendamise standarditele, mis on Euroopa Liidu õigusega seotud arutelude keskmes. Koostoimes majanduskomisjoni ja Konkurentsiametiga on läbi viidud mitmesugused muudatusettepanekud, sealhulgas selgem sõnastus, arusaama täpsustamine ning haldusmenetluse ja väärteomenetluse vahelise tõendite ülekandmise korrastamine. Teine lugemine on toonud esile laiema arutelu riskide ja kasude üle ning rõhutanud, et eesmärgiks on tarbijate paremad teenused ja õiglasem hind konkurentsiolukorras. Teemale on lisada ka erinevad vaatepunktid erakondadest ja huvirühmadest, ning nõuete ja muutuste kooskõlastamine on jätkunud.
Kokkuvõttes on arutelu keskendunud eelnõu jätkusuutlikkusele Euroopa Liidu õiguse kontekstis, kohtupraktika ja õiguskordade mitmekesisusele ning sellele, kuidas konkurentsi edendavad meetmed võivad tarbijate jaoks hindade ja teenuste kvaliteeti parendada. Kaasatud on rõhutatud kiiruse ja tõhususe tagamist, kuid samas hoiatatud erinevate menetluste ja põhiõiguste tasakaalustamise vajaduse eest.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks" eelnõu (601 OE) esimene lugemine
2025-05-21 17:58XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 9m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktis arutati Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 601, millega tehti ettepanek Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks. Ettekandja Urmas Reinsalu (Isamaa) rõhutas, et kestlikkusaruannete kohustus, mis on Eesti õiguskorda sisse viidud, tekitab ettevõtetele hinnanguliselt ligi 36 miljoni euro suuruse halduskoormuse ning kahjustab nende konkurentsivõimet. Isamaa seisukoht oli, et see on ideoloogiline bürokraatiapüramiid, mis tuleks Euroopa Liidu õiguskeskkonnast täies mahus kõrvaldada.
Debati käigus tekkis terav vastasseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Reformierakonna esindajad (Kristo Enn Vaga, Õnne Pillak) väitsid, et eelnõu on tarbetu, kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem (pärast Isamaa eelnõu esitamist) kinnitanud seisukoha, et Euroopa Liidus tuleks taotleda aruandluse vabatahtlikuks muutmist, ning et Isamaa murrab "lahtisest uksest sisse". Reinsalu ja teised opositsiooni liikmed (Mart Maastik, Rene Kokk) aga rõhutasid, et Eesti seadustes on kohustus endiselt jõus ning parlamendil on vaja anda selge mandaat kohustuse täielikuks tühistamiseks. Samuti kritiseeriti valitsust teiste suurte halduskoormust tekitavate regulatsioonide (nt "Fit for 55" pakett) finantsmõjude varjamise eest. Juhtivkomisjon (majanduskomisjon) tegi ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Kuna otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält), lükati eelnõu 19 poolthäälega tagasi.
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) esimene lugemine
2025-05-05 18:18XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Eesti valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste muudatuste seaduse eelnö eelnõu 609 esimene lugemine. Ettekandena esines Riigikogu kõnetoolis justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, kes selgitas eelnõu eesmärke, põhjendusi ja Euroopa Liidu konkurentsireeglite ülevõtmise konteksti. Põhiteemad hõlmasid ECN+ direktiivi ülevõtmise nõuet, konkurentsijärelevalve toimimist, tõendite kasutamist nii järelevalve- kui väärteomenetluses, ning enese mittesüüstamise privileegi (füüsiliste vs. juriidiliste isikute toimepanijad) ja menetlusõiguste kaitset. Lisaks käsitleti haldusmenetluse ja väärteomenetluse erinevusi, proportsionaalsuse testi kõlvikuid ning põhiprintsiipe, mis tagavad õiglasema ja efektiivsema konkurentsiolukorra tarbijatele ja väikesematele ettevõtjatele.
... and 11 more päevakorra punkti