Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
51-60 / 101 poliitikut
Mihkel Lees
15 päevakorra punkti
15/15 AI kokkuvõtetega (100.0%)
15/15 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mihkel Lees
E-post: mihkel.lees@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mihkel.lees@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 16m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 16m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine
2025-09-10 23:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Seitsmenda päevakorrapunktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimene lugemine. See on märkimisväärne ja laiapindne õigusruumi revisjon, mille eesmärk on koondada senised sõltuvad õiguskordade tekstid ühtseks raamistikuks ja selgemaks juhtimiseks kriisiolukordades. Eelnõu põhieesmärk on suurendada Eesti valmisolekut ning luua selgem koordineerimise ja vastutuse süsteem tsiviilkriiside ja riigikaitse valdkonnas, võttes ühiselt arvesse COVID-19 õppetunde ja Ukraina sõja konteksti.
Peamised uuendused hõlmavad kriisiolukorra ja kriisiülesannete koondamist ning lisamist elanikkonnakaitse õiguslikku raami, kohalike omavalitsuste rollide selgemdamist, toimivus- ja varustuskindluse tagamist ning ametkondadevahelise dekonfliktimise mehhanismide loomist. Samuti rõhutati bürokraatia vähendamist ja õigusruumi järk-järgult ühtlustamist, et kriiside korral oleks reageerimine kiirem ja koordineeritum. Arutelus tõdeti, et ettevalmistused on tehtud põhjalikult ning seadus on koostatud mitme ministeeriumi ja institutsiooni koostöös ning jõuab lähiajal mitmesse fraktsiooni ja komisjoni tasandile põhjalikuks arutamiseks.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 2m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) esimene lugemine
2025-06-04 22:15XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti keskmes oli Riigikogu 617. eelnõu rahvatervise seaduse muutmise esimene lugemine, mille algatas Riigikogu liige Kalle Grünthal. Eelnõu eesmärk on lõpetada Eestis kellakeeramine ning hoiduda bioloogilise rütmi häirimisest, millel on laiaulatuslikud tervise ja töövõimega seotud mõjud. Grünthali sissejuhatus ja järgmised argumendid tõid välja, et kellakeeramine on laialdaselt tõestatud terviseprobleeme põhjustav ning energiakasu ei ole tõestatud; ta tõi näiteid nii Eesti kui rahvusvahelistest uuringutest, mis viitavad unehäiretele, südamehaiguste riskide tõusule ja üldise heaolu langusele suve- ja talveajale ülemineku järel. Samuti rõhutati, et Eesti on olnud ajavööndi küsimuses iseseisev ning et direktiiv, mille üle võtmist Euroopa Liidus arutatakse, ei ole Eestis kohaldatud – mis annaks riigile vaba ruumi teha oma otsus (vööndiaeg vs suveaeg) vastavalt rahva huvidele. Kuid samas arutati, kuidas niisugune muudatus võiks ühilduda Euroopa Liidu tasandiga ning millised majanduslikud ja korralduslikud tagajärjed võivad tekkida transporti, tööaega ja kooliprotsessi osas. Teine osa arutelust keskendus rohkem protseduurilistele ja rahastamis-poliitilistele aspektidele: kas ning kuidas peaks Eesti jätkuvalt või uuesti kaaluma kellakeeramise lõpetamist ning millised oleksid lühi- ja keskpikkused võimalused ühiskonna toimimise kaudu. Lõpus jõuti küsimuseni, kas Riigikogu esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata ning kuidas edasi menetlusega liikumine võiks toimuma, kuid konkreetset kokkulepet ei saavutatud ning lõpuks jõuti hääletuseni.
Tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (624 SE) esimene lugemine
2025-05-19 20:20XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Viienda päevakorrapunkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu 624 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada ostukviitungite ja ostuarvete esitamist ning säilitamist käsitlevaid norme, arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning digilahenduste laialdasemat kasutamist. Praegu kehtivad paberil esitatavad nõuded olid tekitanud nii halduskoormust kui ka keskkonnamõjusid, mistõttu on ettepanek muuta reeglid viisil, mis soodustaks digitaalseid kanaleid ning kuidagi ei sunni kauplejaid koheselt oma tarkvara ümber arendama. Samal ajal säilitatakse tarbija õigused: paberkviitung on endiselt kättesaadav neile, kes teavitavad või kes ostavad sularahas ning soovivad seda jätkuvalt, ning ostuandmete jälgimine digitaalses vormis on tarbija jaoks mugav ja turvaline. Eelnõu valmistasid koostöös ette kaupmeeste liit ja Sihtasutus Rohetiiger; eesmärk on vähendada paberitarvet ja halduskulusid ning samal ajal tagada tarbijakaitse ja ligipääsetavus. Kujundatavate muudatuste jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril järgmisel aastal. Rimi näide näitab, kui suur potentsiaal on digitaalse kviitungi levikul: 2023. aastal säästeti Baltikumis 31,7 tonni paberit. Ühiskonnas on jätkuvalt oluline tagada tarbija õigus saada arve ja kasutada ostuajalugu, eriti vanemaealistele, ning säilitada võimalus postitatud paberkviitungite saamiseks neil, kes ei saa digitaalseid kanaleid kasutada.
... and 10 more päevakorra punkti
Tõnis Lukas
104 päevakorra punkti
104/104 AI kokkuvõtetega (100.0%)
104/104 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tõnis Lukas
E-post: tonis.lukas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tonis.lukas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 11 aastat
Kogu kõneaeg: 25h 5m
Staaž parlamendis: 11 aastat
Kogu kõneaeg: 25h 5m
Päevakorra punktid:
Eelarve
2025-10-08 16:40XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Tänane infotund keskendus kaheksandale küsimusele, mille esitas peaminister Kristen Michalile Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) riigieelarve teemal. Reinsalu kritiseeris valitsuse eelarveprojekti teravalt, nimetades seda "kehvakene" ja vastutustundetuks ("pärast meid tulgu või veeuputuse" eelarve). Ta heitis valitsusele ette Reformierakonna maksuküüru kaotamise rahastamist laenurahaga, mis viib defitsiidi püsimiseni 2070. aastani. Reinsalu nõudis valitsemiskulude vähendamist, tuues esile, et tema arvutuste kohaselt on need kulud (personalikulud, majanduskulud ja mitteseaduses ettenähtud toetused) 2024. aasta ja 2026. aasta eelarve vahel hoopis kasvanud 1,9 miljardi euro võrra, mitte vähenenud, nagu peaminister lubas.
Peaminister Michal kaitses eelarvet, rõhutades, et see on "väga hea eelarve" tänu ajalooliselt kõrgetele kaitsekulutustele (5% SKPst) ja suurimale maksumäära alandamisele (maksuküüru kaotamine), mis jätab inimestele kätte rohkem raha. Ta vaidlustas Reinsalu numbrid, märkides, et kärpeid on tehtud juba 1,4 miljardi euro ulatuses ja neid tuleb juurde. Michal süüdistas Reinsalu meelevaldses numbritega opereerimises ja nõudis konkreetseid kärpeettepanekuid. Jätkuküsimuses nõudis Reinsalu konkreetseid ridu 2026. aasta eelarvest, mis tõestaksid 1,4 miljardi suurust kokkuhoidu valitsemiskuludelt, ning kritiseeris konkreetseid kulutusi (nt soode rajamine, uue keskkonnaasutuste maja ehitus). Lõpetuseks küsis Tõnis Lukas õpetajate palgatõusu ja karjäärimudeli kokkulepete kohta kohalike omavalitsustega, millele Michal vastas, et palgatõus on planeeritud, kuid detailid tuleb küsida haridusministrilt. Infotund lõppes enneaegselt, kuna järgmiste küsimuste esitajad puudusid saalist.
Eesti keel
2025-09-17 15:34XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Kolmanda küsimuse arutelu haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele keskendus eesti keele rollile ühiskonnas ning keeleseaduse rakendamise küsimustele. Arutelu tõstatasid erinevad aspektid – kuidas keelekasutus puudutab teenindust, tööjõudu ja avalikku ruumi ning millised muutused on vajalikud keelekasutuse selgemaks kaasajastamiseks ning tagasiulatuvate nõuete vältimiseks. Minister tõi välja plaanid keeleseaduse muudatusteks, sealhulgas trahvide ja sunnirahade suurendamise ning muude sätete tugevdamise, et eesti keel saaks üheselt töötada nii teeninduses kui ametiasutustes. Samuti puudutati murde- ja lõunaeesti keelte regulatsiooni ning nende küsimuste edasist käsitlemist Riigikogus. Kõne katkestasid küsimused ja täpsustused, mis väljendasid muret eesti keele kasutamise vähenemise pärast ning vajadust tagada keeleline kaasatus kõigis olulistes sektorites. Teine teema oli eestikeelsele õppele üleminek ja Ukraina põgenike keeleareng: arutleti selle üle, kuidas riik ja omavalitsused tagavad piisava ressursi eestikeelseks õppeks ning emakeele õpetamiseks Ukraina laste puhul, ning kuidas säilitada emakeelt ja kultuuri kõrval mõjuvtes olukordades. Minister rõhutas, et eestikeelsele õppele üleminekut ei taheta tagasi pöörata ning riik on valmis aitama ning kohalikud omavalitsused peavad leidma vajalikke õpetajaid ja ressursse, sealhulgas ukraina keele õppe osas. Arutelu lõppes nõrga selguse ning uute koostöövormide otsinguga, kuid vastav seadus- ja eelarveline raamistik on planeeritud lähiajalRiigikogule esitada.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
17 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5h 12m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18 17:34XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 33m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.
Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.
... and 99 more päevakorra punkti
Irja Lutsar
58 päevakorra punkti
58/58 AI kokkuvõtetega (100.0%)
58/58 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Irja Lutsar
E-post: irja.lutsar@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: irja.lutsar@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 55m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 55m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 esimest lugemist. Sotsiaalminister Karmen Joller tutvustas eelnõu nelja peamist muudatust, mille eesmärk on muuta süsteem õiglasemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Muudatuste hulka kuulub pikaajalise haiguse ajal osalise töökoormusega töötamise võimaluse lühendamine 61. päevalt 31. päevale, vabatahtliku ravikindlustuse maksetingimuste paindlikumaks muutmine (võimaldades maksta osade kaupa), töötuskindlustushüvitise ja haigushüvitise topeltmaksmise lõpetamine ning rasedate haigushüvitise arvutamise aluse muutmine.
Viimane muudatus, mille kohaselt hakatakse rasedate hüvitist arvutama eelmise kalendriaasta sissetulekute põhjal (MTA andmed) senise tööandja poolt esitatud andmete asemel, tekitas parlamendiliikmete seas elavat diskussiooni. Riina Solman ja Rain Epler väljendasid muret, et see võib kahjustada naisi, kes olid eelmisel aastal lapsehoolduspuhkusel või kelle palk on vahetult enne rasedust tõusnud. Minister Joller ja sotsiaalkomisjoni esindaja Irja Lutsar põhjendasid muudatust vajadusega vähendada Tervisekassa halduskoormust ja vältida süsteemi kuritarvitamist, mis oli seotud tööandjate poolt esitatud ebatäpsete palgaandmetega. Sotsiaalkomisjoni ettekandest selgus, et topelthüvitiste lõpetamine toob 2026. aasta riigieelarvesse positiivse mõju 1,2 miljonit eurot. Esimene lugemine lõpetati.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
... and 53 more päevakorra punkti
Lauri Läänemets
72 päevakorra punkti
72/72 AI kokkuvõtetega (100.0%)
72/72 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Lauri Läänemets
E-post: lauri.laanemets@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: lauri.laanemets@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 15h 26m
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 15h 26m
Päevakorra punktid:
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
13 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 12m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
Riigi rahandus
2025-10-08 15:01XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kristen Michali vastuseid riigi rahandust puudutavale arupärimisele, mille esitas Riigikogu liige Lauri Läänemets. Läänemets kritiseeris valitsuse eelarvepoliitikat ja kavandatavaid maksumuudatusi, eriti tulumaksusüsteemi reformi, mis tema hinnangul teeb "kingitusi" kõige rikkamatele (teenides 4000–7000 eurot), samas kui madalapalgalised (1000–1400 eurot) saavad minimaalset kasu. Läänemets rõhutas, et riik võtab nende muudatuste rahastamiseks laenu, mille intressikulud tõusevad nelja aastaga 464 miljoni euroni, mis on tema sõnul majanduslikult ebamõistlik ja tähendab sisuliselt 3,7% tulumaksu maksmist välispankadele.
Peaminister Michal kaitses valitsuse poliitikat, lükates tagasi väite, et tegemist on kingitustega, ning rõhutas, et maksude vähendamine ja maksuküüru kaotamine on suunatud keskklassi koormuse leevendamisele. Ta tõi näiteid, et keskmise palga lähedal teenivad tööperekonnad (nt õpetajad, turvatöötajad) saavad aastas arvestatava võidu (kuni 1848 eurot), mis parandab nende toimetulekut. Michal rõhutas, et majandus areneb paremini madalama maksustamise ja inimestele suurema teenistuse kätte jätmise kaudu.
Jätkuküsimuses tõstatas Jaak Aab käibemaksu tõusu ja selle mõju toiduhindadele ning sisetarbimisele. Ta pooldas toiduainete käibemaksu langetamist majanduse elavdamise ja hindade stabiliseerimise eesmärgil. Peaminister Michal vastas, et käibemaksu tõus on osa teadlikust valikust rahastada kaitsekulutuste kasvu 5%-ni SKP-st, samuti pensione ja tervishoidu. Ta kinnitas, et hinnatõus on prognooside kohaselt järgmisel aastal raugemas ning inimestele suurema raha kätte jätmine on parim viis hinnatõusuga toimetulekuks.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 27m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Arupärimine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jääkide kohta (nr 805)
2025-10-07 00:41XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve jääkide teemal esitatud arupärimist, mille esitasid Anti Allas, Tiit Maran ja Züleyxa Izmailova. Arupärijad väljendasid muret, et olukorras, kus haridusvaldkonnas on suur rahapuudus ja viiakse läbi kärpeid (mis puudutavad eriti väiksemaid piirkondi, näiteks Vana-Vigala ja Hiiumaa kutseharidust), on ministeeriumi valitsemisala eelarve jääk kasvanud märkimisväärse 107,9 miljoni euroni.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas jääkide tekkepõhjuseid. Ta rõhutas, et suur osa jääkidest on kaetud kohustustega ja need ei ole vabad vahendid. Jäägid jagunevad peamiselt kaheks: teadus- ja arendustegevuse rahad (nt 45 miljonit eurot seoses twinning/teaming projektide kaasfinantseerimisega, mis ootavad Euroopa Komisjoni otsuseid) ning eestikeelsele õppele ülemineku vahendid. Viimase puhul oli tegemist ebaõige planeerimisega, kus 2024. aasta jääk (44 miljonit kahe aasta peale) tuli ümber tõsta järgmistesse aastatesse, et katta tulevasi puudujääke, kuna palgatõusu koormus kasvab iga aastaga. Kallas kinnitas, et umbes 18 miljonit eurot eestikeelsele õppele ülemineku jääkidest, mida tulevikus vaja ei ole, tagastati riigikassasse. Minister lükkas ümber väited, et kutsehariduse ümberkorraldused (nagu Vana-Vigalas ja Hiiumaal) on seotud kärbetega, selgitades, et need on tingitud OSKA analüüsist tulenevast kahanevast tööturuvajadusest ja vajadusest tagada põhikoolilõpetajatele kutseõppe võimalused igas maakonnas. Debatis tõstatati ka lasteaiaõpetajate palgatoetuse ja huvihariduse rahastamise küsimused, kus minister avaldas toetust Islandi pearahasüsteemi analüüsimisele huvihariduses.
Arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta (nr 797)
2025-10-06 22:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud arupärimist koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Arupärijate esindaja Reili Rand rõhutas, et toidu hindade kiire kallinemise tõttu on riiklik toetus (1 euro lapse kohta) jäänud ajale jalgu, sundides kohalikke omavalitsusi (KOV) leidma omaosalust teiste valdkondade arvelt või suunama kulusid peredele, mis süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti tõsteti esile koolitoidu oluline roll Eesti toidujulgeolekus ja kohaliku tootmise toetamises.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas arupärimisele, rõhutades korduvalt Eesti riigikorralduse põhimõtet, mille kohaselt koolitoidu kulude katmine on koolipidaja ehk KOV-i ülesanne, mitte riigi põhikohustus. Riik vaid toetab seda kohustust. Minister lükkas tagasi ettepaneku siduda koolitoidu toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga, märkides, et tema prioriteet riigieelarve läbirääkimistel oli õpetajate palgatõus. Ta kinnitas, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul uued tervislikkuse nõuded koolitoidu hinda ei tõsta. Minister nentis, et tal puudub ülevaade KOV-ide suutlikkusest puudujäävat osa katta, kuid tema teada ei jää Eestis ükski laps sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu koolis sooja toiduta. Debati käigus kritiseerisid arupärijad ministri jäika seisukohta vastutuse jaotamisel ning tõid esile mure koolitoidu kvaliteedi langemise pärast, mis on tingitud ebapiisavast rahastusest.
... and 67 more päevakorra punkti
Mart Maastik
197 päevakorra punkti
197/197 AI kokkuvõtetega (100.0%)
197/197 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mart Maastik
E-post: mart.maastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mart.maastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 41h 38m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 41h 38m
Päevakorra punktid:
Käendus
2025-10-15 15:54XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles peaminister Kristen Michali vastuseid Riigikogu liikme Mart Maastiku küsimusele riikliku käendusprogrammi kohta energeetikasektoris. Maastik väljendas muret Kliimaministeeriumis väljatöötatava uue laenukäendusskeemi pärast, mis on mõeldud suurtele energeetikaprojektidele (nagu meretuulepargid, salvestid ja tuumajaam). Maastiku hinnangul on tegemist turumajanduse põhimõtetega vastuolus oleva meetmega, kus maksumaksja kannab riskid (kahjumi korral) ja erasektor riisub koore (edu korral). Ta viitas Rootsi sarnase programmi peatamisele riskide ja sotsiaal-majandusliku efektiivsuse keerulise kalkuleerimise tõttu. Peaminister Michal kinnitas, et käendusmeede on kontseptuaalsel tasandil arutelu all ning seda töötavad välja mitu ministeeriumi (EIS, KliM, MKM, RaM). Meetme eesmärk on tuua Eestisse suuri tööstus- ja energiataristuprojekte, mis on erasektori finantseerijate jaoks liiga riskantsed, ning rõhutas, et riigi riskid peavad olema lepingutingimustes maandatud.
Täpsustavas küsimuses kritiseeris Maastik Kliimaministeeriumi 100 000 euro suurust kulutust tuulikute tervisemõjude süstemaatilisele ülevaatele, väites, et tegemist oli lihtsa referaadiga, mille oleks saanud koostada ka tehisintellekti abil, ja pidas seda riigi raha raiskamiseks. Peaminister kaitses teadustöö tellimist, selgitades, et teaduslik ülevaade on vajalik avalikkuse murede lahendamiseks taastuvenergia tervisemõjude osas. Lisaküsimuses väljendas Rain Epler muret juhuelektri eelisarendamise pärast, viidates Hispaania hiljutisele elektrikatkestusele ja hoiatustele, mis näitavad, et tuule- ja päikeseenergia eelisarendamine suurendab süsteemi kulusid ja katkestuste ohtu. Peaminister Michal vastas irooniliselt, et Eesti energeetikud on ammu teadlikud vajadusest tasakaalustada juhitamatuid ja juhitavaid võimsusi, viidates Eesti edukale desünkroniseerimisele Venemaa sagedusalast.
Rahandus
2025-10-15 15:14XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas peaminister Kristen Michalile küsimusi valitsuse rahanduspoliitika ja riigieelarve strateegia kohta, keskendudes eriti suurele eelarvedefitsiidile. Reinsalu rõhutas, et kavandatav puudujääk (4,5% SKP-st järgmistel aastatel) on Eesti ajaloos enneolematu ja viib riigi rahanduslikult juhitamatusse olukorda, tuues kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks. Ta küsis peaministrilt konkreetseid meetodeid, kuidas valitsus kavatseb jõuda pikaajalise -1% defitsiidi eesmärgini, ning kritiseeris laenuraha kasutamist Reformierakonna maksuküüru kaotamise rahastamiseks riigikaitsekulude erandi arvelt. Peaminister Michal kaitses valitsuse poliitikat, selgitades, et defitsiit on suuresti tingitud hädavajalikest riigikaitsekuludest, mis kasvavad 5%-ni SKP-st. Ta kinnitas, et valitsus eelistab eelarve tasakaalustamisel kulude kärpimist uute tulude toomisele ning et lisakärped on planeeritud järgmisteks aastateks. Michal lükkas tagasi süüdistused maksuküüru autorluses, märkides, et see on eelmise koalitsiooni (sh Isamaa) pärand, ning rõhutas, et maksuküüru kaotamine langetab maksukoormust ja jätab inimestele rohkem raha kätte. Lisaküsimuses kritiseeris Mart Maastik Kliimaministeeriumi tellitud 100 000 eurost tuulikute tervisemõjude uuringut kui ebaefektiivset ja raiskavat kulu, mille tulemused oleks saanud kätte tehisintellekti abil. Peaminister Michal kaitses teadlaste tööd, süüdistades Maastikut teadlaste ründamises.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
... and 192 more päevakorra punkti
Tiit Maran
70 päevakorra punkti
70/70 AI kokkuvõtetega (100.0%)
70/70 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tiit Maran
E-post: tiit.maran@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tiit.maran@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 43m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 43m
Päevakorra punktid:
Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.
Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.
Julgeolek piiril
2025-10-15 16:06XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Arutelu keskendus julgeolekule Eesti-Vene piiril, täpsemalt Saatse saapa teelõigule Kagu-Eestis, mis läbib lühikese maa ulatuses Venemaa territooriumi. Riigikogu liige Anti Allas (SDE) esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse, miks ei ole aasta pärast raha eraldamist alustatud alternatiivse ümbersõidutee ehitusega, eriti arvestades hiljutist julgeolekuolukorra halvenemist ja PPA otsust tee sulgeda. Allas rõhutas, et Sotsiaaldemokraadid nõudsid vahendite eraldamist juba 2024. aasta eelarvekõnelustel.
Peaminister Michal selgitas, et ehituse ettevalmistused algasid 2024. aastal ja raha leiti 2025. aastal. Ta pidas Politsei- ja Piirivalveameti otsust tee sulgemise kohta julgeoleku tagamiseks ainuõigeks. Michal kinnitas, et valitsus arutab olukorda ja ohuhinnangut lähimal istungil ning tegeleb ajutise lahendusena RMK tee laiendamisega, et tagada kohalikele liiklemisvõimalused. Püsiva lahenduse osas on eesmärk kiirendada uue tee valmimist algselt planeeritud 2027. aastalt 2026. aastale. Kiirendamiseks kaalutakse seadusemuudatusi, sealhulgas looduskaitseseaduse osas, või riigikaitseliste erandite kasutamist. Lisaküsimuses uuris Tiit Maran keskkonnaväärtuste (Natura alad) käsitlust kiirendatud ehituse puhul. Peaminister vastas, et julgeoleku- ja riigikaitseline huvi kaalub antud olukorras keskkonnapiirangud üles, mis määrab ka prioriteetsuse.
809 Kliimaseaduse tuleviku kohta
2025-10-13 21:51XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 28m
AI kokkuvõte: Riigikogu seitsmenda päevakorrapunktina arutati Riigikogu liikmete Tiit Marani, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Riina Sikkuti ja Heljo Pikhofi esitatud arupärimist nr 809 kliimaseaduse tuleviku kohta, millele vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arupärijate esindaja Tiit Maran kritiseeris teravalt valitsuse tegevusetust ja vastuolulisi signaale, märkides, et algselt 2024. aasta juuniks lubatud ambitsioonikas kliimaseadus asendus lahjema "Kliimakindla majanduse seaduse" eelnõuga, mis ei vastanud rahvusvahelistele kohustustele ning jättis kohanemise aspektid (adaptatsioon) praktiliselt käsitlemata. Maran väljendas muret, et kliimamuutuste leevendamine ja elanike ettevalmistamine pole enam valitsuse prioriteet, viidates samal ajal majanduslikele otsustele (nt raiemahu suurendamine, põlevkivikaevanduse erisused), mis liiguvad vastupidises suunas.
Minister Andres Sutt kinnitas, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet. Ta selgitas, et uus lähenemine on lühike, konkreetne ja realistlik raamseadus, mis erineb varasemast versioonist detailide viimisega valdkondlikesse teekaartidesse. See lähenemine pakub suuremat paindlikkust majanduse ja tehnoloogia kiire muutumisega kohanemiseks. Sutt rõhutas, et eelnõu esitamist Riigikogule on edasi lükanud vajadus valdkondlikud teekaardid koos huvirühmadega läbi arutada ja valmis saada, et tagada tervikpilt. Minister lubas eelnõu Riigikogule esitada veel selle aasta jooksul. Debati käigus käsitleti ka LULUCF-i (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) eesmärkide täitmise raskusi ja vajadust leida realistlikud lahendused Euroopa Liidu tasandil.
Arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta (nr 804)
2025-10-13 21:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus arupärimise nr 804 arutelu, mille esitasid Riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile seoses üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasusega. Arupärijad, eesotsas Züleyxa Izmailovaga, rõhutasid, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning et 93% elanikkonnast toetab universaalset raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini. Nad kritiseerisid kehtivaid soovituslikke piiranguid (sh RMK omad) kui ebapiisavaid.
Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi kohtuvaidluses, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Minister tõi välja, et RMK rakendab vabatahtlikku raierahu juba üle 20 aasta, viimasel ajal kuni 30. juunini, mis katab umbes poole metsamaast. Sutt kaitses kehtivat õigusraamistikku ja Keskkonnaameti poolt kasutusele võetud haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve teostamiseks. Arupärijate poolt esitati mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses Riigikohtu otsuse mõju, metsade majandamise keerukuse kliimamuutuste tingimustes ja valitsuse lubatud rohevõrgustiku kaardistamisega. Izmailova väljendas läbirääkimistel sügavat pettumust ministri vastuste üle, pidades neid ebamäärasteks ja tegevusetust õigustavateks, ning süüdistas valitsust looduskaitse eiramises.
Arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta (nr 802)
2025-10-13 20:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi arupärimist regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi olukorra kohta. Arupärijate nimel esinenud Anti Allas rõhutas vajadust tagada võrdsed ja kättesaadavad avalikud teenused kõikides Eesti piirkondades, sõltumata omavalitsuse rahalisest võimekusest. Ta palus ministril tuua selgust KOV-ide rahastamise olukorda ja nn Robin Hoodi meetme mõjusid, eriti seoses järgmise aasta riigieelarve menetlusega.
Minister Terras vastas arupärimisele, kinnitades, et KOV-ide rahaline võimekus on otseselt seotud igapäevaste teenuste kvaliteediga. Ta lükkas ümber Tartu abilinnapea Meelis Leidti väite, et Robin Hoodi meede ja hooldereform võtavad Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, hinnates Robin Hoodi mõju nelja aasta peale kokku umbes 8,7 miljonile eurole. Minister märkis, et ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, samas kui negatiivne mõju puudutab vaid viiendikku omavalitsusi, peamiselt Harjumaal ja Tartumaal. Terras tõi suurima struktuurse probleemina esile KOV-ide vähese finantsautonoomia (vaid 2,3% tuludest pärineb kohalikest maksudest). Tulevikuplaanides näeb ta ette riiklike toetuste (nt koolide ja teede toetused) viimist KOV-ide püsivasse tulubaasi, uute kohalike tasude (nt päikeseparkide kohaliku kasu tasu) loomist ning Robin Hoodi mehhanismi järkjärgulist rakendamist kuni aastani 2036. Järgnevas debatis kritiseeris Aivar Kokk (Isamaa) Robin Hoodi meetme vähest mõju ja rõhutas vajadust muuta rahastusmudeleid põhimõtteliselt, samas kui Anti Allas rõhutas tasandusfondi suurendamise olulisust vaesemate omavalitsuste aitamiseks.
... and 65 more päevakorra punkti
Eero Merilind
21 päevakorra punkti
21/21 AI kokkuvõtetega (100.0%)
21/21 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Eero Merilind
E-post: eero.merilind@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: eero.merilind@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 0m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 0m
Päevakorra punktid:
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE) esimene lugemine
2025-10-15 20:27XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.
Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) eelnõu (604 SE) esimene lugemine
2025-04-23 20:41XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimesel lugemisel käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 604, mille sisu keskendub patsiendi elulõpu tahteavaldusele. Eelnõu eesmärk on anda täisealisele teovõimelisele isikule õigus lõpulevaatuses teha selge juhis, millist meditsiinilist abi ta soovib saada või vältida, kui ta on võimetu ise otsustama. Oluline on rõhutada tahteavalduse vabatahtlikkust, digiloosse salvestamist, vajadusel nõustamist arstiga ja konsulteerimist, ning et see ei puuduta abistatud enesetappi ega eutanaasiat. Tahteavalduse koostamine ja järgimine on mõeldud peamiselt olukordades, kus inimesel on ajutiselt või püsivalt raske haigus ja ta ei ole teovõimeline oma tahet väljendada. Tihedam teavitamine, koolitused meditsiinilise персонali jaoks ning erinevate huvirühmade kaasamine olid samuti esile tõstetud.
Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) teise lugemise jätkamine
2024-12-03 12:16XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
24 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Neljandaks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 teise lugemise jätkamine. Riigikogu juhatuse ettekanne leidis aset Riigikogu kõnetooli, ja loomulikult viibis menetluse käik läbi sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu ettekanne. Eelnõu eesmärk on täpsustada lastega töötamise piirangute ümberhindamise protsessi, suurendada selgust ning läbipaistvust, kuid samal ajal ei tohi see kuidagi ohustada lapse turvalisust. Seadusmuudatused puudutavad peamiselt § 20 lõikeid 5–8, tähtaegade ja dokumentide ettepanekut ning osapoolte rollide selgitamist; muutused võimaldavad kaasata ümberhindamisse Sotsiaalkindlustusameti, vajadusel ka Justiitsministeeriumi. Muudatusettepanekuid esitati kuus — Riina Solman tegi neli ja EKRE fraktsioon kaks — ning komisjon pidas neid põhjalikult ülevaadates läbi.
2. peatükis oli rõhuasetus sellele, et eelnõu ei muuda piirangute kehtestamise aluseid ning seega ei ohusta lapse turvalisust, vaid suurendab läbipaistvust ja menetluse selgust. Eelnõu taustal avanes laiapõhjaline arutelu nii õiguslike nüansside kui ka praktiliste rakenduste üle, sealhulgas arutati advokaadibüroolt Ellex Raidla saadud arvamuse mõju ning tähelepanekuid selle kohta, kuidas pedofiilia on karistusregistri kontekstis käsitletud. Kokkuvõttes kalduti sellele, et muudatused aitavad täpsustada ja normaliseerida menetlusi ning samal ajal hoida lapse turvalisust esikohal.
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) teine lugemine
2024-11-14 04:47XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
9 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 13m
AI kokkuvõte: Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508 teine lugemine. Komisjoni töö toimus kahel korral, 4. novembril ja 11. novembril, ning keskendus eriti sellele, kas üksi elava pensionäri toetus tuleks lõpetada seoses ööpäevaringsete hooldusteenuste ja kogukonnas elamise teenustega. Eelnõu järgi lõpptakse nimetatud toetus vanaduspensionäride puhul, kes saavad ööpäevast hooldusteenust. Kohalike omavalitsuste ja pensionäride ühenduste arvamused olid erinevad: nad rõhutasid, et hooldekodus elavatel pensionäridel on sageli madal pension ja tõusvad kohatasud ning seetõttu tuleks nende jaoks toetus jätkata. Valitsuslikud esindajad selgitasid, et üksi elava pensionäri toetus ei ole mõeldud igapäevakulude katmiseks ning et kohalikud omavalitsused peavad lähtuma iga inimese individuaalsetest vajadustest; hooldereformiga kaasneb riigi täiendav rahastus kohalikele omavalitsustele. Komisjon arutas teemat põhjalikult, ning kavandatud menetlusdokumentide ja rahaliste mõjude üle tõsteti ka kriitilist arutelu. Otsused hõlmasid eelnõu täiskogu päevakorda toomist ning teise lugemise lõpetamist, kui konsensusilist otsust saavutatakse, plaani viia lõpphääletus 20. novembril. 11. novembril võeti menetlusdokumendid heaks ja anti volitus komisjoni esimehele allkirjastada kolmanda lugemise menetlusdokumendid. The day’s discussions also touched on the broader cost implications of the social care reform, including a plan to allocate 65 million euros to municipalities and a 1.35 million euro cut, which some members argued was unfair to the elderly. Kokkuvõttes ilmnesid sügavad erinevused arvamustes selle toetusmäära jätmise või lõpetamise üle, kuid menetluslike sammude osas kulges see loomulikult edasi.
... and 16 more päevakorra punkti
Andres Metsoja
110 päevakorra punkti
110/110 AI kokkuvõtetega (100.0%)
110/110 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andres Metsoja
E-post: andres.metsoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andres.metsoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 14m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 14m
Päevakorra punktid:
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 20m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) esimene lugemine
2025-10-08 21:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu võttis esimesele lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, rõhutades, et ühinemine on vajalik Eesti meresõiduohutuse standardite tagamiseks ja annab Eestile hääleõiguse rahvusvaheliste navigatsioonimärkide süsteemide (nagu poid, tuletornid ja AIS) arendamisel. Minister selgitas, et seni on Eesti osalenud IALA tegevuses alates 1994. aastast valitsusvälise ühenduse kaudu, makstes liikmemaksu, kuid valitsustevaheliseks organisatsiooniks muutumise järel puudub Eestil otsustusõigus, kui konventsiooniga ei ühinetaks. Ühinemisega riigile lisakulusid ei kaasne. Debati käigus esitati mitmeid teemaväliseid küsimusi, näiteks laevade Eesti lipu alla toomise ja Peipsi järvel toimunud piirimärkide varguse kohta. Minister kinnitas, et laevade lipu alla toomine on pikk protsess, millega tegeleb värske merenduse asekantsler, ning Peipsi intsident on pigem piirivalve ja julgeoleku küsimus. Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus kinnitas, et komisjon toetas eelnõu konsensuslikult ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 28m
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 658 OE, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenuste hinnad on naaberriikidest Lätist ja Leedust keskmiselt 30–35% kõrgemad, mida soodustab pikk numbri teisaldamise aeg operaatorite vahel. See pikk protsess (mille tõttu 50% vahetustest jääb pooleli) võimaldab operaatoritel hoida ebanormaalselt kõrgeid kasumimarginaale (umbes 20% käibest). Eelnõu eesmärk oli lühendada numbri teisaldamise aeg maksimaalselt ühe tööpäevani ning luua raamistik reaalajas liikuvuseks. Majanduskomisjoni arutelul selgus, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba sarnaste muudatustega, plaanides numbri liikuvust lühendada loetud tundideni, kuigi tehniline rakendamine võtab aega. Läbirääkimistel tõsteti esile ka hajaasustuse leviprobleeme ja riigi suutmatust tagada kvaliteetset andmesidet. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
... and 105 more päevakorra punkti
Marko Mihkelson
11 päevakorra punkti
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Marko Mihkelson
E-post: marko.mihkelson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: marko.mihkelson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) teine lugemine
2025-03-19 16:29XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutab tänases teises lugemises Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 (teine lugemine). Ettekandja on väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Eelnõu eesmärk on kaasa tuua välissuhtlemist koordineeriva alusdokumendi muutused, mis on tekkinud ajaloolise praktikaga ja muutunud rahvusvahelise kontekstiga. Taustaks viidatakse esimese lugemise toimumisele 8. mail 2024 ning komisjoni põhjalikule menetlusele, sealhulgas 27. novembril 2024 ning 10. märtsil 2025 toimunud istungitele, kus arutati komisjoni muudatusettepanekuid ja välisministri hinnanguid. Oluline diskussiooni teema on riigiõiguslik aspekt: parlamendi pädevus denonssegenteerimise osas, võrreldes senist praktikat, ning see, kuidas välissuhtlemisseaduse tekst nüüdses vormingus selle küsimuse lahendab. Lõppstaatusena on toimunud hääletused ja otsus eelnõu 2. lugemise lõpetamise kohta, mille tulemusena tekib küsimus kolmanda lugemise võimalikust jätkamisest. Eelnõuga seotud muudatusettepanekud tulid väliskomisjoni ja mõnedelt ministeeriumidelt ning nende käsitlemine jõudis lõpule.
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
2025-02-11 12:07XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 44m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelule, mille avas välisminister Margus Tsahkna. Minister rõhutas, et maailmas on tunda 1930. aastate lõpu hõngu ning reeglitel põhinev maailmakord on rünnaku all. Eesti välispoliitika peab lähtuma otsustavast koondumisest oma väärtuste kaitsele, mis eeldab Ukraina võitu, Venemaa pikaajalist ohjeldamist ja liitlassuhete tugevdamist. Tsahkna kinnitas Eesti pühendumust Ukrainale (0,25% SKP-st sõjaliseks abiks) ning kutsus üles liitlasi tõstma NATO kaitsekulude miinimumtaset 3%-le SKP-st. Olulist tähelepanu pöörati ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtule ja hübriidtegevusele vastuseismisele.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel tekkis terav arutelu Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni (Trumpi) välispoliitika suundade ja Euroopa vastuse üle. Mitmed saadikud kritiseerisid välisministri vastuseid, pidades neid ebaadekvaatseteks ja sisepoliitiliselt ründavateks, eriti seoses koalitsioonipartnerite (Läänemetsa) väljaütlemiste ja Keskerakonna korruptsioonisüüdistustega. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas oma ettekandes, et Eesti julgeoleku tagab ühtne liitlasruum ning rõhutas, et Lääs on alahinnanud Venemaa ohtu ja peab kiiresti tõstma kaitsekulutusi. Arutelu oli kohati pingeline, peegeldades nii geopoliitilist ärevust kui ka sisepoliitilist ebakindlust.
Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine
2025-01-22 19:50XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
10 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu Riigikogu avalduse eelnõu "Gruusia rahva toetuseks" (eelnõu 564) esimese lugemise üle. Eelnõu esitasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Luisa Rõivas, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamme, Maris Lauri, Aivar Sõerdi, Alar Laneman, Tõnis Lukas, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Priit Sibul, Andrus Seeme, Vilja Toomast, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova, Juku-Kalle Raidi, Reili Ranna, Ester Karuse, Jüri Jaanson, Igor Taro, Mait Klaassen, Mart Võrklaev, Karmen Jolle, Irja Lutsari, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Õnne Pillaku, Mario Kadastik, Hanah Lahe, Peeter Tali, Toomas Kivimägi, Margit Sutrop, Annely Akkermann, Andres Suti, Toomas Uibo, Pipi-Liis Sieman, Kalle Laanet, Madis Timpson, Maido Ruusmann, Urmas Reinsalu, Urmas Kruuse, Mihkel Leesi, Meelis Kiili, Eero Merilinnu ja Lauri Hussar esitatud avaldus Gruusia rahva toetuseks. Ettekandeks Riigikogu kõnetooli esitati Eerik-Niiles Kross; arutelu toimus fraktsioonide ning komisjonide vahel, et esitada üks küsimus kummalegi ettekandjale ning et kuulatakse komisjonipoolne ettekanne. Lõppkäigus hääletati – avaldus võeti vastu. Kaasa arvatud oli tugevat tähelepanu märgitud inimõiguste kaitsele, poliitvangide vabastamisele, Gruusia Euroopa Liiduga ning NATO suunas jätkavale teele ning uusvalimiste korraldamise vajadusele.
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine
2024-10-16 18:04XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt puudutas Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu 521 esimese lugemise menetlust. Edastatud avalduses osales 54 Riigikogu liiget ja juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon; eelnõu menetlusse võttis Riigikogu juhatus 8. oktoobril. Avalduse sisu keskendus kolmele peamisele teemale: esiteks kinnitusele, et tegemist on genotsiidiaktiga – krimmitatarlaste deportatsioon ning nende inimeste hävitamine on sattunud ajaloo ühe süngetemasse kategooriasse; teiseks tänapäevasele olukorrale Krimmi poolsaarel, kus Venemaa on jätkanud repressiivset poliitikat alates 2014. aastast ning kultuurilise ja rahvusliku identiteedi survest; kolmandaks tõdemusele, et Krimm kuulub Ukrainale ja peab tulevikus olema Ukraina koosseisus, et põlisrahvas saaks tagasi oma kodumaale.
Avalduse esitajad väljendasid solidaarsust Ukraina ja krimmitatarlastega ning kutsusid rahvusvahelist üldsust tunnustama ja kinnitama Krimmi endist ja tänast staatust Ukraina osana. Samuti rõhutati, et kuna genotsiidi jätkub ajaloo ja kaasaegsete sündmuste kaudu, on oluline, et riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid reageeriksid ja hoiaksid mälestust ning õigluse rahvusvahelises kontekstis. Riigikogu liikmete jaoks oli oluline demonstreerida ajaloolist vastutust ning luua ruum aruteluks ja õiguslikuks hinnanguks, mis võiksid kaasa aidata rahvusvahelisel tasandil vastutuse võtmisele ning tulevastele otsustele Krimmi staatuse osas.
... and 6 more päevakorra punkti
Tõnis Mölder
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tõnis Mölder
E-post: tonis.molder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tonis.molder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 21m
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 21m
Päevakorra punktid:
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 42m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) teine lugemine
2025-06-10 15:48XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmanda päevakorrapunkti juurde jõuti Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 (teine lugemine). Ettekandjaks oli justiits- ja digiministeeriumi minister Liisa-Ly Pakosta. Eelnõu keskmes on Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ülevõtmine, sealhulgas trahvide suurendamine ning leebusmee- tedite ja tõhustatud Konkurentsiameti volitused. Lisaks on teineteisemõistetel olulist tähelepanu pööratud enese mittesüüstamise privileegi ulatusele ning kohtuliku tõendamise standarditele, mis on Euroopa Liidu õigusega seotud arutelude keskmes. Koostoimes majanduskomisjoni ja Konkurentsiametiga on läbi viidud mitmesugused muudatusettepanekud, sealhulgas selgem sõnastus, arusaama täpsustamine ning haldusmenetluse ja väärteomenetluse vahelise tõendite ülekandmise korrastamine. Teine lugemine on toonud esile laiema arutelu riskide ja kasude üle ning rõhutanud, et eesmärgiks on tarbijate paremad teenused ja õiglasem hind konkurentsiolukorras. Teemale on lisada ka erinevad vaatepunktid erakondadest ja huvirühmadest, ning nõuete ja muutuste kooskõlastamine on jätkunud.
Kokkuvõttes on arutelu keskendunud eelnõu jätkusuutlikkusele Euroopa Liidu õiguse kontekstis, kohtupraktika ja õiguskordade mitmekesisusele ning sellele, kuidas konkurentsi edendavad meetmed võivad tarbijate jaoks hindade ja teenuste kvaliteeti parendada. Kaasatud on rõhutatud kiiruse ja tõhususe tagamist, kuid samas hoiatatud erinevate menetluste ja põhiõiguste tasakaalustamise vajaduse eest.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks" eelnõu (601 OE) esimene lugemine
2025-05-21 17:58XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 9m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktis arutati Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 601, millega tehti ettepanek Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks. Ettekandja Urmas Reinsalu (Isamaa) rõhutas, et kestlikkusaruannete kohustus, mis on Eesti õiguskorda sisse viidud, tekitab ettevõtetele hinnanguliselt ligi 36 miljoni euro suuruse halduskoormuse ning kahjustab nende konkurentsivõimet. Isamaa seisukoht oli, et see on ideoloogiline bürokraatiapüramiid, mis tuleks Euroopa Liidu õiguskeskkonnast täies mahus kõrvaldada.
Debati käigus tekkis terav vastasseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Reformierakonna esindajad (Kristo Enn Vaga, Õnne Pillak) väitsid, et eelnõu on tarbetu, kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem (pärast Isamaa eelnõu esitamist) kinnitanud seisukoha, et Euroopa Liidus tuleks taotleda aruandluse vabatahtlikuks muutmist, ning et Isamaa murrab "lahtisest uksest sisse". Reinsalu ja teised opositsiooni liikmed (Mart Maastik, Rene Kokk) aga rõhutasid, et Eesti seadustes on kohustus endiselt jõus ning parlamendil on vaja anda selge mandaat kohustuse täielikuks tühistamiseks. Samuti kritiseeriti valitsust teiste suurte halduskoormust tekitavate regulatsioonide (nt "Fit for 55" pakett) finantsmõjude varjamise eest. Juhtivkomisjon (majanduskomisjon) tegi ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Kuna otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält), lükati eelnõu 19 poolthäälega tagasi.
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) esimene lugemine
2025-05-05 18:18XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Eesti valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste muudatuste seaduse eelnö eelnõu 609 esimene lugemine. Ettekandena esines Riigikogu kõnetoolis justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, kes selgitas eelnõu eesmärke, põhjendusi ja Euroopa Liidu konkurentsireeglite ülevõtmise konteksti. Põhiteemad hõlmasid ECN+ direktiivi ülevõtmise nõuet, konkurentsijärelevalve toimimist, tõendite kasutamist nii järelevalve- kui väärteomenetluses, ning enese mittesüüstamise privileegi (füüsiliste vs. juriidiliste isikute toimepanijad) ja menetlusõiguste kaitset. Lisaks käsitleti haldusmenetluse ja väärteomenetluse erinevusi, proportsionaalsuse testi kõlvikuid ning põhiprintsiipe, mis tagavad õiglasema ja efektiivsema konkurentsiolukorra tarbijatele ja väikesematele ettevõtjatele.
... and 11 more päevakorra punkti