Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
61-70 / 101 poliitikut
Heljo Pikhof
46 päevakorra punkti
46/46 AI kokkuvõtetega (100.0%)
46/46 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Heljo Pikhof
E-post: heljo.pikhof@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: heljo.pikhof@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 18 aastat
Kogu kõneaeg: 16h 3m
Staaž parlamendis: 18 aastat
Kogu kõneaeg: 16h 3m
Päevakorra punktid:
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 30m
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Arupärimine Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta (nr 803)
2025-10-06 21:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 44m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Andre Hanimäe, Reili Ranna, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase ja Lauri Läänemetsa (nr 803) arupärimist siseminister Igor Tarole Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta. Arupärijad, keda esindas Heljo Pikhof (SDE), väljendasid sügavat muret Justiitsministeeriumi algatatud kokkuleppe pärast, millega saadetakse Rootsi kriminaalkurjategijad karistust kandma Tartu vanglasse. Pikhof rõhutas, et see samm halvendab Eesti siseturvalisust, eriti Lõuna-Eestis, kus PPA-l on juba tõsine politseinike puudus. Ta küsis, kuidas Siseministeerium tagab siseturvalisuse võimekuse, kui samal ajal värvatakse vanglateenistusse lisatööjõudu, ning kas tehingut kaaludes konsulteeriti PPA ja Kaitsepolitseiametiga.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) kaitses valitsuse plaani, kinnitades, et Siseministeeriumi haldusala asutustega konsulteeriti ning riskid kaardistati ja maandati. Ta rõhutas, et vanglarent on kasulik lahendus alakasutatud Tartu vangla taristu säilitamiseks, vältides 150 koondamist ja luues Lõuna-Eestisse 250 uut ametikohta. Taro tõi esile majandusliku kasu, mainides, et leping tagab Eesti riigile minimaalselt 30 miljonit eurot tulu. Ta kinnitas, et vangivalvurite palgatõusud on sünkroonis PPA palgatõusudega, et vältida tööjõu ümbervoolu. Debatis tõstatati ka küsimusi Eesti mainele avalduva mõju (Raimond Kaljulaid) ja eelarvestrateegia läbipaistvuse (Urmas Reinsalu) kohta. Arupärijad jäid oma seisukoha juurde, et tegemist on turvalisuse kaubaks tegemisega ja süsteemi nõrgestamisega, ning Heljo Pikhof lõpetas oma kõne sõnumiga: "Eesti ei ole vangla, Eesti on ikkagi meie kodu."
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Arupärimine Rootsi vangide Eestisse toomise kohta (nr 792)
2025-09-22 20:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Andre Hanimäe ja Jaak Aabi esitatud arupärimist nr 792 Rootsi vangide Eestisse toomise kohta Tartu Vanglasse. Arupärijate nimel esinenud Riina Sikkut tõi esile kolm peamist murekohta: sisejulgeoleku kulud, tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemine Eestis ja tööjõu nappuse süvenemine Lõuna-Eestis. Sotsiaaldemokraadid küsisid peaministrilt, kuidas suurendab võõrvangidega vangla täitmine Eesti turvalisust, milline on sisejulgeolekuasutuste seisukoht ja kuidas kaetakse tervishoiu- ning kohtukulud.
Peaminister Kristen Michal kaitses valitsuse otsust, rõhutades, et tegemist on julgeolekupartnerlusega, mis aitab Rootsit ja säilitab Eestis olulise sisejulgeolekutaristu. Ta märkis, et Tartu Vangla väljarentimine tagab 160 töökoha säilimise ja loob juurde 250 uut ametikohta, hoides ära spetsiifilise kompetentsi kadumise. Michal kinnitas, et rendihind katab kõik välisvangidega seotud kulud, sealhulgas tervishoiu- ja tõlketeenused. Ta rõhutas, et Eestisse ei tooda raskelt haigeid ega psühhiaatrilist ravi vajavaid kinnipeetavaid ning vangid vabanevad Rootsis. Opositsioon (Läänemets, Valge, Ernits, Kiik) kritiseeris plaani teravalt, nimetades seda riigikapitalismiks, mis halvendab PPA tööjõu olukorda ja pikendab Eesti inimeste ravijärjekordi, ning heitis ette Tartu elanike arvamuse eiramist. Michal lükkas kriitika tagasi, tuues paralleele teiste Euroopa riikide vanglarendilepingutega.
... and 41 more päevakorra punkti
Õnne Pillak
32 päevakorra punkti
32/32 AI kokkuvõtetega (100.0%)
32/32 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Õnne Pillak
E-post: onne.pillak@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: onne.pillak@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 9h 45m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 9h 45m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) esimene lugemine
2025-11-06 02:11XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungi 23. ja viimase päevakorrapunktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 716 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on suurendada raudteeohutust, tagada vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontroll (nõutav B1 või A2 tase) ning vähendada bürokraatiat. Olulisemate muudatustena tõi minister välja ohutuslubade väljastamise tähtaja pikendamise 30 päevalt maksimaalselt neljale kuule, et tagada põhjalik hindamine, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile antava õiguse kontrollida raudtee-ettevõtjaid kohapeal. Samuti anti Keeleametile õigus kontrollida vedurijuhtide keeleoskust. Bürokraatia vähendamiseks antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele õigus ise määrata abiteenuste hinnad.
Majanduskomisjoni liige Õnne Pillak andis ülevaate eelnõu arutelust komisjonis. Komisjonis keskenduti peamiselt ohutuslubade tähtaegade pikenemise põhjustele (mis tulenesid Euroopa raudteeameti auditist), teenuste kättesaadavusele ja riigieelarve rahastamise küsimustele. Peeter Ernits esitas ettekandjale küsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/782 kohta, mis käsitleb rongireisijate õigusi ja kohustusi. Komisjoni ettepanekul otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 35m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande tegi rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes andis ülevaate eelarve menetlemisest komisjonis ja tutvustas selle põhiparameetreid: tulud 18,6 miljardit, kulud 19,5 miljardit ning valitsussektori finantseerimisvajadus 1,7 miljardit eurot. Akkermann rõhutas eelarve kahte peamist märksõna: kaitsekulude jõuline kasv (üle 5% SKP-st) ja maksukoormuse langus (maksuküüru kaotamise kaudu).
Järgnenud küsimuste ja läbirääkimiste voorus kritiseeris opositsioon teravalt eelarve vastutustundetust, eriti rekordilist defitsiiti ja laenuraha kasutamist jooksvate kulude katteks. Keskseks teemaks oli ka tulumaksureformi õiglus, kus opositsioon (sh Tanel Kiik, Riina Sikkut, Reili Rand) väitis, et suurima võidu saavad jõukamad, samal ajal kui sotsiaal- ja kultuurivaldkond kannatavad kärbete all. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid eelarvet, rõhutades riigikaitse prioriteetsust ja maksuküüru kaotamise positiivset mõju keskmisele palgasaajale. Neli opositsioonifraktsiooni (Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE) esitasid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel ettepanek toetust ei leidnud (32 poolt, 44 vastu). Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega
2025-09-25 13:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil esitas peaminister Kristen Michal valitsuse nimel 2026. aasta riigieelarve eelnõu, nimetades seda "Julgeoleku ja jõukuse eelarveks". Peaminister rõhutas kahte peamist prioriteeti: riigikaitse tugevdamine ja majanduskasvu edendamine. Kaitsekulud tõusevad järgmisel neljal aastal keskmiselt üle 5% SKP-st, lisades kaitse-eelarvesse 2,8 miljardit eurot. Majanduse elavdamiseks taastatakse üldine tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning jäetakse ära planeeritud tulumaksu tõus, jättes majandusse ligi 780 miljonit eurot. Samuti lubati palgatõusu eesliinitöötajatele (päästjad, politseinikud, õpetajad), mille katteks tehakse ministeeriumide tegevuskuludes kärpeid.
Opositsioon kritiseeris eelarvet teravalt, süüdistades valitsust vastutustundetus rahanduspoliitikas ja võlakoormuse kiirendamises. Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Martin Helme (EKRE) heitsid ette valitsemiskulude tegelikku kasvu, inflatsioonilise surve suurendamist ja valimislubaduste rahastamist laenuga, viidates "Pärast mind tulgu või veeuputus" mentaliteedile. Helme väitis, et maksusüsteem muutub regressiivseks, soosides rikkamaid. Lauri Läänemets (SDE) ja Lauri Laats (Keskerakond) kritiseerisid eelarve ebaõiglust, märkides, et see ei paku leevendust madalapalgalistele ja ignoreerib ühiskonna ootust langetada tarbimismakse, eriti toiduainete käibemaksu. Koalitsioon (Õnne Pillak, Peeter Tali) kaitses eelarvet, rõhutades vajadust julgete otsuste järele julgeoleku tagamiseks ja majanduse elavnemise toetamiseks, kinnitades, et Eesti inimesed pole kunagi nii hästi elanud.
... and 27 more päevakorra punkti
Siim Pohlak
116 päevakorra punkti
116/116 AI kokkuvõtetega (100.0%)
116/116 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Siim Pohlak
E-post: siim.pohlak@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: siim.pohlak@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 17m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 17m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Arupärimine ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväe operatsiooni kohta (nr 784)
2025-09-22 18:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Martin Helme, Rain Epleri, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka esitatud arupärimist nr 784, mis käsitles ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväeoperatsiooni Venemaa varilaevastikku kuuluva tankeri (Argent/Jaguar) peatamiseks 2025. aasta mais. Arupärimise esitaja Martin Helme kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, heites ette operatsiooni läbikukkumist, infosulgu ja Eesti abitud käitumist Venemaa provokatsioonide ees. Helme rõhutas, et laev liikus rahvusvahelistes vetes ning Eesti katse sundida seda territoriaalvetesse sisenema oli ebaõnnestunud ja ohtlik, eriti kuna kohale ilmusid Vene hävitajad.
Peaminister Kristen Michal lükkas süüdistused kategooriliselt tagasi, nimetades opositsiooni narratiivi Venemaa advokaatidele au tegevaks. Michal rõhutas, et operatsioon oli rutiinne kontrollimeede, mis oli kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikliga 110, andes õiguse kontrollida lipuriigita aluseid. Operatsiooni eesmärk oli takistada Venemaal teenimast "vereraha" sõja pidamiseks. Peaminister kinnitas, et jõuga pardumise plaani ei olnud, vaid eesmärk oli suunata tanker Eesti vetesse dokumentide kontrollimiseks mitteeskaleerivate vahenditega. Opositsioon (eelkõige Varro Vooglaid ja Martin Helme) seadis peaministri vastused kahtluse alla, viidates endise mereväe ülema Jüri Saska hinnangule, et pardumine oli siiski plaanis, kuid jäeti pooleli. Debatt oli äärmiselt vastandlik, keskendudes valitsuse läbipaistvuse puudumisele ja Eesti julgeolekupoliitika adekvaatsusele laiemalt.
... and 111 more päevakorra punkti
Anti Poolamets
230 päevakorra punkti
230/230 AI kokkuvõtetega (100.0%)
230/230 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Anti Poolamets
E-post: anti.poolamets@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: anti.poolamets@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 42h 7m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 42h 7m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
... and 225 more päevakorra punkti
Evelin Poolamets
219 päevakorra punkti
219/219 AI kokkuvõtetega (100.0%)
219/219 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Evelin Poolamets
E-post: evelin.poolamets@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: evelin.poolamets@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 43h 14m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 43h 14m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta (nr 814)
2025-11-10 19:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist (nr 814) kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta, mille esitasid Varro Vooglaid ja teised EKRE fraktsiooni liikmed. Arupärimise ajendiks oli välisminister Margus Tsahkna avaldus, milles ta kinnitas Eesti valmisolekut panustada Ukraina julgeoleku tagamisse kuni kompaniisuuruse maaväe lahinguüksusega.
Arupärijate ettekandja Varro Vooglaid (pid: _wD0jSQ0aWg) rõhutas, et põhiseaduse § 128 kohaselt on Kaitseväe kasutamise otsustamise ainuõigus Riigikogul, mitte valitsusel või välisministril. Ta kritiseeris valitsuse esindaja avalikke kinnitusi olukorras, kus parlament pole vastavat otsust langetanud ega isegi arutanud. Vooglaid küsis, kas valitsus peab Tsahkna kinnitusi siduvaks, kas on tehtud riskianalüüs ning kas valitsus tugineb Kaitseväe saatmisel Riigikogu poolt igal aastal antavale blanketsele volitusele (kuni 100 kaitseväelast).
Peaminister Kristen Michal vastas, et Eesti on teavitanud liitlasi valmisolekust panustada tahtekoalitsiooni raames väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega, kuid rõhutas korduvalt, et igasugune üksuse saatmine Ukrainasse vajab enne tegevuse käivitamist Riigikogu mandaati. Michal lükkas tagasi arupärijate küsimuse Venemaa nõusoleku küsimise kohta, pidades seda "pentsikuks" ja märkides, et Ukraina toetamiseks ei pea agressorriigilt luba küsima. Ta kinnitas, et valitsusel ei ole kavas loobuda Ukraina toetamisest. Debati käigus süüdistasid arupärijad (eriti Martin Helme ja Mart Helme) peaministrit vastustest kõrvale hoidmises ja põhiseadusliku korra rikkumises, rõhutades, et Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse tähendaks Eesti astumist sõtta Venemaaga, mida EKRE peab vastutustundetuks. Peaminister lõpetas läbirääkimised, viidates, et arupärijate seisukohad Venemaa nõusoleku vajalikkusest sarnanevad Vene ametnike (Peskov, Lavrov) seisukohtadega.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
... and 214 more päevakorra punkti
Henn Põlluaas
113 päevakorra punkti
113/113 AI kokkuvõtetega (100.0%)
113/113 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Henn Põlluaas
E-post: henn.polluaas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: henn.polluaas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 9m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 9m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on parandada Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet, loobudes eelmise koalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõstmisest 24%-le (jättes selle 22%-le). Samuti tühistatakse kõigi eraisiku tulude 2%-line maksustamine. Ligi rõhutas, et maksutõusu ärajätmine ja maksuküüru kaotamine annab keskmise palga saajale aastas kätte ligi 1848 eurot. Lisaks pikendatakse Ukraina abistamisega tegelevatele MTÜ-dele annetuste tulumaksuvabastust 2027. aasta lõpuni.
Debatt oli emotsionaalne ja keskendus maksupoliitilisele vastutustundele. Opositsioon (Isamaa, EKRE, SDE) kritiseeris valitsust maksupoliitilise "tõmblemise" ja eelarvedefitsiidi süvendamise eest, kuna makse langetatakse laenurahaga. Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi esile rekordilise negatiivse välisinvesteeringute netopositsiooni 2024. aastal, mille Ligi vaidlustas. Sotsiaaldemokraadid (Riina Sikkut, Anti Allas) heitsid ette lühinägelikkust ja populismist kantud otsuseid, mis kahjustavad riigi rahandust. Ligi omakorda kaitses eelnõu majandust ergutava mõju eest ja kritiseeris toiduainete käibemaksu langetamise ideed kui rumalat ja sotsiaalselt valesti suunatud poliitikat.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes tervise ja heaolu valdkondadele. Minister rõhutas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi parema integreerimise vajadust. Tervisevaldkonnas tõi Joller esile naiste oodatava eluea tõusu (83,4 a), kuid rõhutas muret meeste madalama eluea ja tervise ebavõrdsuse pärast, mis on eriti terav regionaalselt (Hiiumaa ja Võrumaa vahel on tervena elatud aastates 12-aastane erinevus). Suurimad rahvatervise probleemid on kasvav ülekaalulisus (üle poolte täiskasvanutest), kõrge alkoholitarbimine ja e-sigarettide levik noorte seas. Minister kinnitas, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on vähenenud (plaanitud 177,6 miljonilt 104,9 miljonile eurole), kuid süsteem vajab tõhustamist haiglavõrgu korrastamise ja e-konsultatsioonide laiendamise kaudu. Heaolu valdkonnas on suurimaks murekohaks sündimus, mis langes 2024. aastal sajandi madalaimale tasemele (9690 sündi). Joller lükkas tagasi süüdistused perede survestamises ning rõhutas, et perepoliitika peab olema valdkondadeülene. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon valitsust tervishoiu alarahastamise, pikkade ravijärjekordade ja sotsiaalvaldkonna (nt erihoolekanne) ebapiisava toetamise eest. Teravat kriitikat pälvis Tervisekassa halduskulude laristamine ja SKAIS2 süsteemi jätkuv arendamine.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
14 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 42m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
... and 108 more päevakorra punkti
Juku-Kalle Raid
10 päevakorra punkti
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Juku-Kalle Raid
E-post: juku-kalle.raid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: juku-kalle.raid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 54m
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 54m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE) teine lugemine
2025-04-23 18:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Neljas päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 teise lugemise ettevalmistust. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg esitas ülevaate istungist, milles arutati huvigruppide arvamusi, muudatusettepanekute menetlust ning tehtud menetlusotsuseid. Eelnõu puudutas põhiseaduse muudatust seoseid edeneva üleminekuperioodi korral, mis piirab kohalikel valimistel hääleõiguse kehtivate kodakondsusnõuetega, ning pidas siduma kahte seadust ühes muudatusettepanekus.
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine
2025-02-19 17:18XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 570 esimest lugemist. Siseminister Lauri Läänemets (SDE) esitas eelnõu, rõhutades, et selle peamine eesmärk on tagada Eesti julgeolek ja usuvabadus, välistades vaenuliku välise mõjutustegevuse, mis tuleneb Moskva Patriarhaadi (MP) ja patriarh Kirilli agressiivsest poliitikast. Minister viitas Kirilli väljaütlemistele, mis toetavad Venemaa sissetungi Ukrainasse kui "püha sõda". Läänemets rõhutas, et riik on andnud MPEÕK-le ja Pühtitsa kloostrile aasta aega võimaluse sidemed Moskvaga katkestada, kuid tulutult. Eelnõu annab õigusliku aluse välistada usuliste ühenduste juhindumine välisriigis asuvast isikust või ühendusest, kui see ohustab Eesti julgeolekut või toetab sõjalist agressiooni.
Opositsioon (Keskerakond, EKRE) kritiseeris eelnõu teravalt, süüdistades ministrit usuvabaduse rikkumises, õigusriigi põhimõtete eiramises ja ühiskonna lõhestamises. Kriitikud (Vooglaid, Belobrovtsev) väitsid, et seadusega ähvardatakse kirikut sundlõpetamisega, mis on "mafioosne lähenemisviis", ning et tegelikku julgeolekuohtu Eestis ei eksisteeri. Samuti hoiatati, et eelnõu võib rikkuda suhteid USA tulevase administratsiooniga, kes peab usuvabadust tuumikväärtuseks. Läänemets vastas, et tegemist on kõige mõistlikuma ja rahumeelsema teega julgeolekuohu lahendamiseks ning et kirikute sulgemine ei ole eesmärk. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Keskerakonna ja EKRE fraktsioonide ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha (11 poolt, 41 vastu).
Jõuluvana
2024-12-19 12:01XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: See istung oli aasta lõpu lõbus ja pidulik kogunemine Riigikogu saalis, mille keskmes oli jõulusaatena mängu- ja kingituste jagamine ning parajalt irooniline arutelu aastakäitumise kohta. Muljetest ja märksõnadest kantud sissejuhatus pööras tähelepanu seljale jäävale tasakaalule: sama ajal kui saal oli täis kergelt sarkastilist headmeelt, viitas kõnealune kõnepidaja kuluhüvitiste vähendamisele, palgamaksu küsimusele ning muude majanduspoliitiliste vastuolude kergelt koomiliselt käsitlemisele. Ühiskondlikult ja poliitiliselt mitmekülgse osapoole koosseis kujundas mitmekülgse lavastusliku discursus, kus iga erakond esindas end iseloomuliku kingituse, luuletuse või muusikalise ettepanekuga.
Teises pooles liikusid tähelepanualadele jõuluvanaga seotud rituaalid, mis olid samaaegselt sümboolsed ja lõbusad: kinkide jagamine juhatuses, aknaalustele mõeldud kingitused ning observeri roll, kes püüab jäädvustada saali vaatepilti. Samas tõsteti esile majanduslikku ja administratiivset teemat: kuluhüvitiste piiramise ning palgamaksu teooriate kõnelused, mis kuulusid istungi ajal kontekstualiseeritud arutelude hulka. Kõik see lõppes kutsega jätkata koostööd ning mõtisklusega aja ja tuleviku üle Riigikogu ja kogu Eesti jaoks.
Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine
2024-12-11 22:36XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimesel ja ainsal päevakorrapunkti raames käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 teist lugemist. Eelnõu on seotud raamatupidamise ja auditeerimise kohustuste määrade muutmisega ning selle eesmärk oli vähendada ettevõtjate halduskoormust ning muuta audiitorkohustusi proportsionaalsemaks, võttes arvesse kehtiva seaduse ning majanduse olukorra tegelikke näitajaid. Majanduskomisjon koostas muudatusettepanekud, mis olid peamiselt tehnilise sisuga ning mille eesmärk oli sisu oluliselt mitte muuta, kuid parandada keelelist ja tehnilist täpsust. Eelnõu menetluses kaasati huvigruppide seisukohad (Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ning Rahandusministeerium esindas algataja seisukohti. Huvigrupid oliiduses toimusid töörühma istungid ning moodustati kompromissvariandid ning analüüsivajadus tulevikuks, sealhulgas kahe aasta tagant piirmäärade analüüs.
Arutelu pöördus peamiselt selle juurde, milline piirmäär (50% vs 25% ja 20% tulevikus) oleks piisav ning milline mõju oleks auditeerimise mahule ning ettevõtjate halduskoormusele. Komisjoni seisukoht oli rõhutada vajadust sõltuv analüüsist Rahandusministeeriumi poolt ning arvestada 2023. aasta numbreid ning lähiaja prognoose, et vältida äkilisi ja põhjendamatult valdavalt turgu koormavaid muudatusi. Lõpuks tehti koostöös algataja esindajatega ettepanek tagada, et hindamine ja vajaduse korral muudatused piirmäärades oleksid igal teisel aastal kaasatud, ning kompenseerida huvigruppide muresid kompromissvariandiga 25% kohe ja 20% kahe aasta pärast. Juhtivkomisjon teostas menetlust ning määras teise lugemise toimumise ning lõpphääletuse ajaks planeeringu, kuid lõplikult otsustati lõpetada teise lugemine ning võimaldada kolmanda lugemise ettevalmistust hiljem, ning jättis avatuks võimaluse lõpphääletuseks 17. detsembril.
... and 5 more päevakorra punkti
Mati Raidma
12 päevakorra punkti
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mati Raidma
E-post: mati.raidma@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mati.raidma@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 18m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 18m
Päevakorra punktid:
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) kolmas lugemine
2025-09-24 17:12XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonid seaduse ajakriitilisust ja olulisust Eesti kriisikindluse ning laiapindse riigikaitse arendamisel. Mati Raidma (Reformierakond) tõi esile, et eelnõu loob seadusandliku aluse elanikkonnakaitse kiirendatud väljaarendamiseks, reguleerides riikliku ohuteavitussüsteemi EE-ALARM, varjumisnõudeid ja elanikkonnakaitse koolitusi. Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid) jagas Ukraina siseministri soovitust tagala kindlustamise kohta, et tagada eesliinil tugev vastupanu, ning nimetas seaduse vastuvõtmist 30 aastat oodatud ajalooliseks otsuseks. Vladimir Arhipov (Keskerakond) toetas eelnõu, kuid nõudis valitsuselt ausat analüüsi kulude ja tehniliste võimaluste kohta, kiites samas Päästeameti tööd EE-ALARM süsteemi korrastamisel. Läbirääkimiste järel viidi läbi lõpphääletus.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Ettekandes rõhutas Müller Eesti Panga põhiülesannete täitmist, eriti hinnastabiilsuse tagamist euroalal. Ta märkis, et euroala inflatsiooni aeglustumine on võimaldanud Euroopa Keskpangal alustada intressimäärade langetamist, mille tulemusena on nii keskpanga peamine intressimäär kui ka 6 kuu euribor langenud poole võrra oma rekordtasemelt. Eesti majandus näitab elavnemise märke, kuigi taastumine on aeglane. Keskpank prognoosib Eestis 2025. aastaks 5–6% hinnatõusu, millest kolmandik tuleneb maksutõusudest.
Müller tõi esile finantsstabiilsuse riske, eriti Eesti kiire laenukasvu tõttu (ligi 10% aastas), mistõttu hoitakse vastutsüklilist kapitalipuhvrit 1,5% tasemel. Oluline osa ettekandest keskendus kriisikindlusele, sealhulgas sularaharingluse ja maksesüsteemide toimepidevuse tagamisele ning digieuro projektile. Keskpank rõhutas ka korras riigirahanduse tähtsust majanduskasvu nurgakivina, hoiatades püsiva eelarvepuudujäägi eest, mis kütaks inflatsiooni. Lisaks tutvustati ettepanekuid eluasemelaenuturu konkurentsi parandamiseks, näiteks notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasude kaotamine refinantseerimisel. Fraktsioonide läbirääkimistel kiideti Eesti Panga tööd ja rõhutati vajadust vastutustundliku eelarvepoliitika järele, eriti kaitsekulude püsiva katte leidmisel.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine
2025-09-10 23:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõte: Kaitseminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimeseks lugemiseks. Eelnõu eesmärk on koondada senised riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus ühtsesse raamistikku, et tõsta Eesti kriisivalmidust ja tagada laiapindses riigikaitses selgus. Minister rõhutas, et kuigi eelnõu on koos seletuskirja ja rakendusaktidega mahukas (viidati 1600 leheküljele), väheneb põhiteksti paragrahvide arv oluliselt (259-lt 178-le). Oluliste muudatustena tõi Pevkur välja koondmõiste "kriisiolukord" sissetoomise, kohalike omavalitsuste (KOV) rollide täpsustamise (prioriteetide seadmine kriisi ajal) ning elanikkonnakaitse esmakordse sisustamise seaduse tasandil, andes Päästeametile koordineeriva rolli. Debati käigus tekitasid Riigikogu liikmetes enim küsimusi eelnõu maht, KOV-ide rahastus ja valmisolek ning valitsuse otsus lükata edasi varjendite rajamise kohustus uutes korterelamutes. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kartes valitsuse liigset võimu kriisiolukorra väljakuulutamisel. Riigikaitsekomisjoni esindaja Mati Raidma toetas eelnõu menetlemist, rõhutades selle ajakriitilisust ja vajadust laiapindse riigikaitse tugevdamiseks.
Kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-09 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Kaitseminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest Kaitseministeeriumi haldusalas. Minister rõhutas Eesti kaitse-eelarve kasvu, tuues välja, et 2025. aasta eelarve ületab 2 miljardit eurot (üle 5% SKP-st), mis on 250 000 korda suurem kui taasiseseisvumise algusaastatel. Ta kinnitas, et Eesti on nüüd tugev ja sirge seljaga riik, mis suudab ise oma vabadust kaitsta. Pevkur andis ülevaate sõjaliste võimete arendamisest, sealhulgas diviisi struktuuri loomisest, 2. jalaväebrigaadi mehhaniseerimisest, suurtükiväe rügemendi loomisest (HIMARS, K9, Caesar) ja mitmekihilise õhukaitse arendamisest (IRIS-T süsteemid, õhukaitsebrigaadi loomine). Ta kutsus Riigikogu üles kinnitama 5% kaitsekulutuste taset pikaajaliselt julgeolekupoliitika alustes ning teatas plaanist luua kaitseplaneerimisele 10-aastane eelarveraam.
Debati keskmes oli Riigikontrolli hiljutine audit, mis paljastas süsteemsed puudujäägid Kaitseministeeriumi ja selle allasutuste rahakasutuse ja varude arvestuse osas (üle 700 miljoni euro ulatuses). Opositsioon (eelkõige Varro Vooglaid, Urmas Reinsalu ja Martin Helme) nõudis ministrilt vastutuse võtmist ja tagasiastumist, süüdistades teda juhtimisnõrkuses ja avalikkuse eksitamises. Minister Pevkur kaitses ministeeriumi, kinnitades, et kõik soetatud varud on olemas ja kasutusel, kuid möönis vajadust parandada inventeerimis- ja raamatupidamisprotsesse, teatades erakorralise inventuuri algatamisest. Arutelu käigus käsitleti ka Elva droonijuhtumit, Nursipalu harjutusala laiendamise kiirmenetlust ja naiste ajateenistuse teemat.
Liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE) esimene lugemine
2025-06-05 00:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Tänane päevakorrapunktRiigikogu ees oli riiklikul tasandil algatatud liiklusseaduse muutmise eelnõu 614 (Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatus), millega nähakse ette kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste regulatsiooni täiendamine. Eelnõu esitati esimeseks lugemiseks ning selle eesmärk on parandada linnakeskkonna ohutust, vähendada õnnetuste arvu ning tagada paremad reeglid nii tarbijatele kui linnapolitsei ja tervishoiuinstitutsioonidele. Kõneisik rõhutas, et praegune olukord linnapildis ei ole jätkusuutlik ja reguleerimata teenusepakkujad võivad linnas sadu sõidukeid paigutada, mis tekitab ohutuse, riske ning ka keskkonna ja avaliku ruumi prügi- ja kaosepilti.
... and 7 more päevakorra punkti
Reili Rand
76 päevakorra punkti
76/76 AI kokkuvõtetega (100.0%)
76/76 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Reili Rand
E-post: reili.rand@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: reili.rand@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 56m
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 56m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Tervishoiu rahastuskriis
2025-11-05 15:28XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Tanel Kiik esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise tervishoiu rahastuskriisi teemal, süüdistades valitsust valede prioriteetide seadmises. Kiik kritiseeris teravalt valitsuse otsust anda eelarvedefitsiidi tingimustes üle 100 miljoni euro maksusoodustusi ühiskonna jõukamale osale, samal ajal kui Tervisekassa on süvenevas miinuses ning sotsiaalvaldkond, sealhulgas erihoolekanne, on alarahastatud. Kiik küsis, miks on tervishoid ja sotsiaalvaldkond jäetud "vaeslapse rolli" ning miks ei rakendata astmelist tulumaksu.
Peaminister Michal lükkas tagasi süüdistused ajaloolise defitsiidi tekitamises, suunates vastutuse varasematele valitsustele. Ta kaitses maksureformi, rõhutades, et maksuküüru kaotamine toob suurt leevendust keskmise palga saajatele (õpetajatele, politseinikele), andes neile sisuliselt ühe kuupalga aastas juurde. Tervishoiu rahastuse osas märkis Michal, et Tervisekassa puudujääk on plaanitust väiksem ning reservid ei ammendu. Ta rõhutas, et lahendus ei peitu mitte lisaraha süstimises, vaid süsteemi tõhustamises, dubleerimise kaotamises ja e-konsultatsioonide suurendamises. Lisaküsimuses tundis Reili Rand muret haiglavõrgu tõhustamise pärast, kartes teenuste kättesaadavuse halvenemist äärepiirkondades (nagu Hiiumaa ja Saaremaa). Peaminister kinnitas, et sotsiaalminister töötab kava kallal, mis valmib aasta lõpuks ning kaasab kogukondi, lähtudes tervest mõistusest.
Arupärimine erihoolekandeteenuste alarahastuse kohta (nr 826)
2025-11-03 22:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri arupärimine (nr 826) erihoolekandeteenuste alarahastuse teemal, mille esitasid sotsiaaldemokraadid Helmen Küti juhtimisel. Arupärimise ajendiks oli Riigikontrolli 2025. aasta ülevaade, mis tõi esile erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tõsised puudujäägid. Helmen Kütt rõhutas, et järjekorrad on aastatel 2018–2024 ligi kahekordistunud, ulatudes kuni 53 kuuni, ning et täitmata on kohtuotsused kinnise erihoolekande kohtade osas. Ta tõi esile, et Sotsiaalministeerium küsis valitsuselt erihoolekandeks 195 miljonit eurot neljaks aastaks, kuid sai vaid 4,2 miljonit eurot järgmiseks aastaks.
Minister Karmen Joller tunnistas erihoolekande kroonilist alarahastust ja kasvavat nõudlust, eriti ööpäevaringse teenuse järele. Ta märkis, et eelarve on siiski kasvanud (2015. aasta 22,7 miljonilt 2026. aasta 57,7 miljonile eurole). Joller tõi välja kolm sammu olukorra parandamiseks: teenuseosutajate tasu tõstmine 4,2 miljoni euro võrra aastas, et võimaldada 10% palgatõusu, 10-päevase otsustustähtaja kehtestamine teenusekohale asumiseks, et vähendada tühjalt seisvaid kohti, ning uute teenuskohtade avamine suurema nõudlusega piirkondades (Tallinn, Harjumaa, Tartu). Joller möönis, et olukord, kus inimesed peavad teenuse saamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma, ei ole inimväärne ega õigusriigile kohane.
Debati käigus keskendusid küsijad (Tanel Kiik, Lauri Läänemets) valitsuse prioriteetidele, vastandades 4,2 miljoni euro suurust palgatõusu toetust maksuküüru kaotamisest tuleneva üle 100 miljoni euro suuruse maksukingitusega jõukamale ühiskonnaosale. Minister Joller kaitses maksureformi, väites, et see toob kasu ka keskmist palka teenivatele inimestele ja lihtsustab maksusüsteemi, kuid kinnitas, et erihoolekanne on tema valdkonnas jätkuvalt prioriteet.
Arupärimine sündimuse toetamise kohta (nr 812)
2025-11-03 21:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Jaak Valge, Riina Solmani ja Leo Kunnase sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele sündimuse toetamise kohta (nr 812). Ettekandja Jaak Valge rõhutas Eesti rahvastiku kriitilist seisu, viidates Sotsiaalministeeriumi analüüsile, mis kinnitab sündimuse jätkuvat langustrendi. Valge rõhutas, et riigi ülesanne on tagada võrdsed eneseteostusvõimalused neile, kes soovivad lapsi, ning ületada takistused, mis pereloomist pärsivad.
Minister Karmen Joller vastas arupärimisele, kinnitades, et ministeerium töötab tervikliku perepoliitika kallal. Ta lükkas ümber süüdistused, nagu sunniks analüüs naisi sünnitama. Joller tõi välja valitsuse plaanid, mis hõlmavad vanemahüvitise paindlikumaks muutmist (sh võimalus maksta seda vanavanematele), eluaseme kättesaadavuse parandamist (pensionisamba vahendite kasutamine kodulaenu tagatisena) ning viljatusravi ja vaimse tervise teenuste ligipääsu laiendamist. Joller märkis, et terviklik tegevuskava peaks valmima 2026. aasta kevadeks. Debatis tõstatati küsimusi peretoetuste indekseerimise, lastepäeva riigipühana kehtestamise ning rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni Riigikantselei juhtimise alla viimise teemal, mida minister toetas. Peeter Ernits kritiseeris valitsuse prioriteete, seades kahtluse alla suure kaitsekulutuse vajalikkuse sündimuse drastilise languse kontekstis.
Arupärimine tervishoiu rahastuskriisi kohta (nr 811)
2025-11-03 20:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele tervishoiu rahastuskriisi kohta, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja teiste opositsioonifraktsioonide liikmed eesotsas Tanel Kiigega. Arupärijad tõid esile Tervisekassa kroonilise puudujäägi (200–300 miljonit eurot) ja Eesti tervishoiu alarahastatuse võrreldes OECD ja EL-i keskmisega, hoiatades, et valitsuse tegevusetus süvendab ravijärjekordi ja ebavõrdsust. Küsimused puudutasid jätkusuutlikkuse tagamist, 2026. aasta puudujäägi katmist, eraraha kaasamist esmatasandile ja patsientide omaosaluse vähendamist.
Minister Joller tunnistas rahastamisprobleemi, kuid rõhutas, et valitsuse prioriteet on esmalt tervishoiukulutuste tõhustamine ja haiglavõrgu optimeerimine, et tagada raha suunamine tulemuspõhistele eesmärkidele. Ta selgitas, et 2024. aasta eelarve puudujääki suudeti vähendada 70 miljoni euro võrra tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele ja tõhustamisele. Joller kritiseeris opositsiooni keskendumist vaid kättesaadavusele, rõhutades ravi kvaliteedi olulisust. Ta kinnitas, et valitsuse konkreetsed ettepanekud pikaajalise rahastuse osas esitatakse veebruaris, kuid möönis, et suures mahus lisaraha leidmine eeldaks uusi maksutõuse või vahendite äravõtmist teistelt prioriteetidelt, nagu riigikaitse. Arutelus kerkis esile ka mure kahekiiruselise meditsiini ja regionaalsete haiglate (nt Hiiumaa) tuleviku pärast haiglavõrgu tõhustamise kontekstis.
... and 71 more päevakorra punkti
Valdo Randpere
34 päevakorra punkti
34/34 AI kokkuvõtetega (100.0%)
34/34 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Valdo Randpere
E-post: valdo.randpere@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: valdo.randpere@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 57m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 57m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 29m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Ettekandes rõhutas Müller Eesti Panga põhiülesannete täitmist, eriti hinnastabiilsuse tagamist euroalal. Ta märkis, et euroala inflatsiooni aeglustumine on võimaldanud Euroopa Keskpangal alustada intressimäärade langetamist, mille tulemusena on nii keskpanga peamine intressimäär kui ka 6 kuu euribor langenud poole võrra oma rekordtasemelt. Eesti majandus näitab elavnemise märke, kuigi taastumine on aeglane. Keskpank prognoosib Eestis 2025. aastaks 5–6% hinnatõusu, millest kolmandik tuleneb maksutõusudest.
Müller tõi esile finantsstabiilsuse riske, eriti Eesti kiire laenukasvu tõttu (ligi 10% aastas), mistõttu hoitakse vastutsüklilist kapitalipuhvrit 1,5% tasemel. Oluline osa ettekandest keskendus kriisikindlusele, sealhulgas sularaharingluse ja maksesüsteemide toimepidevuse tagamisele ning digieuro projektile. Keskpank rõhutas ka korras riigirahanduse tähtsust majanduskasvu nurgakivina, hoiatades püsiva eelarvepuudujäägi eest, mis kütaks inflatsiooni. Lisaks tutvustati ettepanekuid eluasemelaenuturu konkurentsi parandamiseks, näiteks notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasude kaotamine refinantseerimisel. Fraktsioonide läbirääkimistel kiideti Eesti Panga tööd ja rõhutati vajadust vastutustundliku eelarvepoliitika järele, eriti kaitsekulude püsiva katte leidmisel.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
... and 29 more päevakorra punkti