Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
1-10 / 101 poliitikut
Jaak Aab
110 päevakorra punkti
110/110 AI kokkuvõtetega (100.0%)
110/110 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jaak Aab
E-post: jaak.aab@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jaak.aab@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 20h 16m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 20h 16m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
Arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta (nr 804)
2025-10-13 21:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus arupärimise nr 804 arutelu, mille esitasid Riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile seoses üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasusega. Arupärijad, eesotsas Züleyxa Izmailovaga, rõhutasid, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning et 93% elanikkonnast toetab universaalset raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini. Nad kritiseerisid kehtivaid soovituslikke piiranguid (sh RMK omad) kui ebapiisavaid.
Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi kohtuvaidluses, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Minister tõi välja, et RMK rakendab vabatahtlikku raierahu juba üle 20 aasta, viimasel ajal kuni 30. juunini, mis katab umbes poole metsamaast. Sutt kaitses kehtivat õigusraamistikku ja Keskkonnaameti poolt kasutusele võetud haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve teostamiseks. Arupärijate poolt esitati mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses Riigikohtu otsuse mõju, metsade majandamise keerukuse kliimamuutuste tingimustes ja valitsuse lubatud rohevõrgustiku kaardistamisega. Izmailova väljendas läbirääkimistel sügavat pettumust ministri vastuste üle, pidades neid ebamäärasteks ja tegevusetust õigustavateks, ning süüdistas valitsust looduskaitse eiramises.
... and 105 more päevakorra punkti
Annely Akkermann
142 päevakorra punkti
142/142 AI kokkuvõtetega (100.0%)
142/142 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Annely Akkermann
E-post: annely.akkermann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: annely.akkermann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 23h 57m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 23h 57m
Päevakorra punktid:
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, rõhutades, et tegemist on teise tänavuse lisaeelarvega, millega vähendatakse kulusid 19,9 miljoni ja investeeringuid 12 miljoni võrra, samas suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljoni võrra. Eelarve peamine dominant on riigikaitse, mille raames suurendatakse Kaitseministeeriumi eelarvet 39 miljoni euro võrra. Oluline osa muudatustest puudutas laia riigikaitset, eriti energiataristut: Kliimaministeeriumi valitsemisalas suurendatakse Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra, millest 35 miljonit on suunatud trafode kaitsmiseks hübriidohtude eest. Samuti lükatakse edasi mitmete suurprojektide, nagu eestikeelsele haridusele ülemineku tegevused (60,5 miljonit eurot), elluviimine, kuna neid ei suudeta käesoleval aastal realiseerida.
Debati käigus esitasid saadikud küsimusi Eleringi rahastamise, vesinikutaristu investeeringute ja SmartCapi kaudu jagatava 17,8 miljoni euro sihtotstarbe kohta. Minister Ligi selgitas, et Eleringi kapitali tugevdamine on vajalik võõrkapitali kaasamiseks ning tunnistas, et projektide edasilükkamised tulenevad ministrite kalduvusest oma projektide elluviimise võimekust üle hinnata. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas komisjoni arutelu, kus otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine
2025-10-09 02:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 14m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli taastada õiglus ja sätestada mootorsõiduki aastamaksu vabastus puudega isiku omandis olevale sõidukile. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et puuetega inimesed on põhiseadusega eraldi kaitstud ja vajavad liikumispiirangute tõttu isikliku transpordi osas erandit. Ta kritiseeris valitsuse käitumist, kes algselt eemaldas puuetega inimeste maksuvabastuse ja asendas selle ebapiisavate toetustega, hoolimata presidendi ja õiguskantsleri soovitustest. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt valitsus eelnõu ei toeta. Valitsus oli otsustanud maksuvabastuse asemel suurendada sotsiaaltoetusi 9,1 miljoni euro võrra aastas, põhjendades seda tehniliste raskustega puuetega inimeste registri ja Transpordiameti andmebaasi ühildamisel ning sooviga vältida kuritarvitusi. Debatis tõstatati küsimusi toetuste ebapiisavuse ja eelnõu hilise aruteluaja kohta. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
14 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) esimene lugemine
2025-10-06 20:40XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
10 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 21m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE esimest lugemist. Ettekandjaks oli rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Eelnõu algatamise ajendiks olid õiguskantsleri 26. veebruari ettepanekud viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus kooskõlla põhiseadusega. Eelnõu sisu keskendub maksustamisperioodi lühendamise aluste loomisele juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või kuulutatakse varguse tõttu tagaotsitavaks. See muudatus on vajalik, et Maksuamet saaks teha parandused teises maksuteates enne 15. detsembri maksetähtaega.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Isamaa) teravalt valitsuse lähenemist, nimetades seda "saba jupikaupa raiumiseks". Küsiti, miks ei lahendata korraga kõiki seaduse puudujääke, nagu regionaalse komponendi puudumine, ebaõiglane registreerimistasu ja erisuste puudumine puuetega inimestele. Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Anti Allas rõhutasid, et seadus jääb ka pärast kosmeetilisi muudatusi põhiseadusega vastuollu, eriti puuetega inimeste ebavõrdse kohtlemise tõttu. Akkermann kaitses komisjoni tempot, selgitades, et nad tegelevad kõige hädapärasema põhiseaduse riive lahendamisega, ning teised teemad, nagu puuetega inimeste toetussüsteem, vajavad eraldi ja põhjalikumat eelnõu ettevalmistamist. Aivar Kokk kutsus üles automaksu täielikult tühistama, viidates selle läbikukkumisele ja riigi raiskavale eelarvepoliitikale.
... and 137 more päevakorra punkti
Yoko Alender
17 päevakorra punkti
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Yoko Alender
E-post: yoko.alender@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: yoko.alender@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 48m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 48m
Päevakorra punktid:
Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.
Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) esimene lugemine
2025-09-23 13:45XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. Määrus hõlmab kõiki patareisid ja akusid, alates väikestest kuni elektriautode ja suurte energiasalvestiteni, seades eesmärgiks keskkonnasäästlikuma tootmise, vastupidavuse ja materjalide ringlussevõtu. Oluliste muudatustena toodi välja digitaalse tootepassi nõue akudele (andmed päritolu ja käitluse kohta) ning kohustus tagada akude vahetatavus seadmetes alates 2027. aastast. Eelnõu on suuresti tehniline, eemaldades dubleerivaid sätteid, kuid sisuline muudatus puudutab tootjavastutust: edaspidi peavad tootjate ühendusega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad, et vältida jäätmekäitluskulude jäämist riigi kanda.
Arutelul tekkis elav diskussioon kulude ja tarbija õiguste üle. Kalle Grünthal väljendas muret, et uus määrus võib piirata tarbija õigust akusid ise eemaldada ja remontida, teenides seeläbi suurtootjate huve. Minister Leis selgitas, et määrus ise remonti ei keela, vaid akude eemaldamise keerukus on pigem tehniline küsimus. Mart Maastik ja Henn Põlluaas kahtlesid ministri väites, et uued kohustused (nt akupass) ei too kaasa bürokraatiat ega kulu suurenemist tarbijale. Minister kinnitas, et akupassi kohustus lasub tootjal ning Euroopa Liidu mõjuhinnangu kohaselt tõuseb väikeste akude hind 0,5–2 euro võrra, mis arvestatakse toote hinna sisse. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender kinnitas, et süsteem tagab tarbijale kõikide akude tasuta käitlemise ja kogumisvõrgustik on juba suures osas olemas.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine
2025-06-16 18:58XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 esimene lugemine, mida tutvustas taristuminister Kuldar Leis. Eelnõu, mida nimetatakse ka jäätmereformiks, seab eesmärgiks viia Eesti jäätmevaldkond 21. sajandisse, suurendades ringlussevõtu määra 38%-lt 65%-le aastaks 2035 ja vähendades ladestamist alla 1%-le. Minister rõhutas, et reform aitab vältida suuri trahve EL-ile (praegu 16–20 miljonit eurot aastas) ning loob uue tööstusharu. Muudatuste hulka kuuluvad ühtne kogumisstandard (neli konteinerit tiheasustuses), veo- ja käitlushangete lahutamine konkurentsi suurendamiseks ning jäätmekorralduse digitaliseerimine. Minister kinnitas, et liigiti sorteerivatele leibkondadele jääb kulu keskmiselt viie euro piiresse kuus ning riik jääb reformiga 20 miljoni euroga plussi.
Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) kritiseeris eelnõu teravalt, nimetades seda "maksufestivaliks" ja väites, et see suurendab tarbijate kulusid (Aivar Kokk hindas lisakuluks 75 miljonit eurot aastas) ning bürokraatiat kohalikele omavalitsustele (KOV). Eriti kritiseeriti ladestus- ja põletustasude tõstmist ning KOV-idele antavat õigust lisada jäätmehoolduskulude katteks kuni 50% veokuludest. Toetajad (Eesti 200, Reformierakond) rõhutasid, et reform on vajalik monopoli lõpetamiseks ja ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks. Hääletusel lükati tagasi Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonide ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
... and 12 more päevakorra punkti
Anti Allas
144 päevakorra punkti
144/144 AI kokkuvõtetega (100.0%)
144/144 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Anti Allas
E-post: anti.allas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: anti.allas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 25h 59m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 25h 59m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.
Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 35m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Julgeolek piiril
2025-10-15 16:06XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Arutelu keskendus julgeolekule Eesti-Vene piiril, täpsemalt Saatse saapa teelõigule Kagu-Eestis, mis läbib lühikese maa ulatuses Venemaa territooriumi. Riigikogu liige Anti Allas (SDE) esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse, miks ei ole aasta pärast raha eraldamist alustatud alternatiivse ümbersõidutee ehitusega, eriti arvestades hiljutist julgeolekuolukorra halvenemist ja PPA otsust tee sulgeda. Allas rõhutas, et Sotsiaaldemokraadid nõudsid vahendite eraldamist juba 2024. aasta eelarvekõnelustel.
Peaminister Michal selgitas, et ehituse ettevalmistused algasid 2024. aastal ja raha leiti 2025. aastal. Ta pidas Politsei- ja Piirivalveameti otsust tee sulgemise kohta julgeoleku tagamiseks ainuõigeks. Michal kinnitas, et valitsus arutab olukorda ja ohuhinnangut lähimal istungil ning tegeleb ajutise lahendusena RMK tee laiendamisega, et tagada kohalikele liiklemisvõimalused. Püsiva lahenduse osas on eesmärk kiirendada uue tee valmimist algselt planeeritud 2027. aastalt 2026. aastale. Kiirendamiseks kaalutakse seadusemuudatusi, sealhulgas looduskaitseseaduse osas, või riigikaitseliste erandite kasutamist. Lisaküsimuses uuris Tiit Maran keskkonnaväärtuste (Natura alad) käsitlust kiirendatud ehituse puhul. Peaminister vastas, et julgeoleku- ja riigikaitseline huvi kaalub antud olukorras keskkonnapiirangud üles, mis määrab ka prioriteetsuse.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
... and 139 more päevakorra punkti
Arvo Aller
231 päevakorra punkti
231/231 AI kokkuvõtetega (100.0%)
231/231 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Arvo Aller
E-post: arvo.aller@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: arvo.aller@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 35h 56m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 35h 56m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 19m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 41s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
... and 226 more päevakorra punkti
Vladimir Arhipov
169 päevakorra punkti
169/169 AI kokkuvõtetega (100.0%)
169/169 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Vladimir Arhipov
E-post: vladimir.arhipov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: vladimir.arhipov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 26h 6m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 26h 6m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 38m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine
2025-10-09 02:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli taastada õiglus ja sätestada mootorsõiduki aastamaksu vabastus puudega isiku omandis olevale sõidukile. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et puuetega inimesed on põhiseadusega eraldi kaitstud ja vajavad liikumispiirangute tõttu isikliku transpordi osas erandit. Ta kritiseeris valitsuse käitumist, kes algselt eemaldas puuetega inimeste maksuvabastuse ja asendas selle ebapiisavate toetustega, hoolimata presidendi ja õiguskantsleri soovitustest. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt valitsus eelnõu ei toeta. Valitsus oli otsustanud maksuvabastuse asemel suurendada sotsiaaltoetusi 9,1 miljoni euro võrra aastas, põhjendades seda tehniliste raskustega puuetega inimeste registri ja Transpordiameti andmebaasi ühildamisel ning sooviga vältida kuritarvitusi. Debatis tõstatati küsimusi toetuste ebapiisavuse ja eelnõu hilise aruteluaja kohta. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta (nr 797)
2025-10-06 22:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 28m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud arupärimist koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Arupärijate esindaja Reili Rand rõhutas, et toidu hindade kiire kallinemise tõttu on riiklik toetus (1 euro lapse kohta) jäänud ajale jalgu, sundides kohalikke omavalitsusi (KOV) leidma omaosalust teiste valdkondade arvelt või suunama kulusid peredele, mis süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti tõsteti esile koolitoidu oluline roll Eesti toidujulgeolekus ja kohaliku tootmise toetamises.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas arupärimisele, rõhutades korduvalt Eesti riigikorralduse põhimõtet, mille kohaselt koolitoidu kulude katmine on koolipidaja ehk KOV-i ülesanne, mitte riigi põhikohustus. Riik vaid toetab seda kohustust. Minister lükkas tagasi ettepaneku siduda koolitoidu toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga, märkides, et tema prioriteet riigieelarve läbirääkimistel oli õpetajate palgatõus. Ta kinnitas, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul uued tervislikkuse nõuded koolitoidu hinda ei tõsta. Minister nentis, et tal puudub ülevaade KOV-ide suutlikkusest puudujäävat osa katta, kuid tema teada ei jää Eestis ükski laps sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu koolis sooja toiduta. Debati käigus kritiseerisid arupärijad ministri jäika seisukohta vastutuse jaotamisel ning tõid esile mure koolitoidu kvaliteedi langemise pärast, mis on tingitud ebapiisavast rahastusest.
Arupärimine Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta (nr 803)
2025-10-06 21:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas siseminister Igor Tarole esitatud arupärimist nr 803, mis käsitles Rootsi Kuningriigi kurjategijate Eestisse toomist ja nende vangistamist Tartu Vanglas. Arupärijad, eesotsas Heljo Pikhofiga, väljendasid muret selle valitsuse "äriplaani" mõju pärast Eesti siseturvalisusele, eriti Lõuna-Eestis, kus politseinike ja piirkonnapolitseinike puudus on juba praegu tõsine. Opositsioon kartis, et vangivalvurite värbamine suurendab konkurentsi PPA ja teiste siseturvalisuse asutuste vahel, nõrgestades süsteemi, ning halvendab Eesti mainet. Samuti tõstatati küsimus projekti tegelikust majanduslikust kasust ja tervishoiusüsteemi koormusest.
Siseminister Igor Taro kaitses valitsuse seisukohta, rõhutades, et tegemist on pika plaani otsusega, mis tagab alakasutatud Tartu Vangla funktsioneerimise ja toob riigieelarvesse minimaalselt 30 miljonit eurot tulu. Minister kinnitas, et Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet (KAPO) konsulteeriti ning kaardistatud riskid (nagu organiseeritud kuritegevuse ja radikaliseerumise vältimine) on maandatud. Taro rõhutas, et projekt loob Lõuna-Eestisse ligikaudu 250 uut töökohta, mis on regionaalpoliitiline võit. Ta lükkas ümber väited turvalisuse halvenemise kohta, viidates eesliinitöötajate planeeritavale palgatõusule ja Sisekaitseakadeemia kasvavale populaarsusele.
... and 164 more päevakorra punkti
Vadim Belobrovtsev
247 päevakorra punkti
247/247 AI kokkuvõtetega (100.0%)
247/247 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Vadim Belobrovtsev
E-post: vadim.belobrovtsev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: vadim.belobrovtsev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 78h 41m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 78h 41m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2h 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine
2025-10-09 02:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 25m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli taastada õiglus ja sätestada mootorsõiduki aastamaksu vabastus puudega isiku omandis olevale sõidukile. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et puuetega inimesed on põhiseadusega eraldi kaitstud ja vajavad liikumispiirangute tõttu isikliku transpordi osas erandit. Ta kritiseeris valitsuse käitumist, kes algselt eemaldas puuetega inimeste maksuvabastuse ja asendas selle ebapiisavate toetustega, hoolimata presidendi ja õiguskantsleri soovitustest. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt valitsus eelnõu ei toeta. Valitsus oli otsustanud maksuvabastuse asemel suurendada sotsiaaltoetusi 9,1 miljoni euro võrra aastas, põhjendades seda tehniliste raskustega puuetega inimeste registri ja Transpordiameti andmebaasi ühildamisel ning sooviga vältida kuritarvitusi. Debatis tõstatati küsimusi toetuste ebapiisavuse ja eelnõu hilise aruteluaja kohta. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 658 OE, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenuste hinnad on naaberriikidest Lätist ja Leedust keskmiselt 30–35% kõrgemad, mida soodustab pikk numbri teisaldamise aeg operaatorite vahel. See pikk protsess (mille tõttu 50% vahetustest jääb pooleli) võimaldab operaatoritel hoida ebanormaalselt kõrgeid kasumimarginaale (umbes 20% käibest). Eelnõu eesmärk oli lühendada numbri teisaldamise aeg maksimaalselt ühe tööpäevani ning luua raamistik reaalajas liikuvuseks. Majanduskomisjoni arutelul selgus, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba sarnaste muudatustega, plaanides numbri liikuvust lühendada loetud tundideni, kuigi tehniline rakendamine võtab aega. Läbirääkimistel tõsteti esile ka hajaasustuse leviprobleeme ja riigi suutmatust tagada kvaliteetset andmesidet. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
Palgad
2025-10-08 16:11XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas siseminister Igor Tarole arupärimise päästjate ja politseinike palkade teemal, rõhutades eesliinitöötajate rahulolematust valitsuse pakutud palgatõusuga. Belobrovtsev viitas asjaolule, et kuigi valitsus otsustas palgafondi tõsta kuni 10% võrra, on see ebapiisav arvestades viimase kahe aasta ligi 40%-list inflatsiooni. Ta tõi esile ka ebakindluse tulevaste aastate (2027/2028) palgapoliitika osas, mis on peamine põhjus õpetajate ja päästjate kavandatavaks meeleavalduseks.
Minister Igor Taro kinnitas, et Siseministeeriumi valitsemisala sai eelarveläbirääkimistel palgafondi suurendamiseks 28,9 miljonit eurot, mis oli tema prioriteet. Ta rõhutas, et tegemist oli märkimisväärse saavutusega, kuna enamik ministeeriume pidi kärpima. Taro möönis, et 10%-line tõus ei lahenda kõiki probleeme, kuid selgitas, et asutuste juhtidele on antud juhis suunata suurem palgatõus (üle 10%) sinna, kus "king pigistab kõige rohkem", ehk eesliini ametikohtadele. Lisaks tõi minister välja, et maksuküüru kaotamine annab suurima protsentuaalse mõju just keskmise palga saajatele, sealhulgas päästjatele, suurendades seeläbi nende tegelikku sissetulekut. Lauri Laats tõstatas täpsustavas küsimuses palgavaesuse probleemi, millega päästjad ja politseinikud silmitsi seisavad, ning kutsus üles süsteemi terviklikult üle vaatama. Minister Taro tänas päästjaid teema üleval hoidmise eest ja kinnitas, et valitsus töötab majanduse parandamise nimel, et tulevikus oleks võimalik tagada paremad palgatõusud.
... and 242 more päevakorra punkti
Enn Eesmaa
13 päevakorra punkti
13/13 AI kokkuvõtetega (100.0%)
13/13 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Enn Eesmaa
E-post: enn.eesmaa@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: enn.eesmaa@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Päevakorra punktid:
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu (706 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:30XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 706, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (EUTM Mozambique). Ettekandjaks oli kaitseminister Hanno Pevkur.
Minister Pevkur selgitas, et missioon algatati 2021. aasta juulis ning kuigi julgeolekuolukord on paranenud, näevad 11 osalevat riiki vajadust missiooni jätkamiseks. Eesti panustaks missiooni ühe ohvitseriga, ning operatsiooni kulud on ligikaudu 40 000 eurot. Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa andis ülevaate komisjoni tööst, rõhutades, et tegemist on Eesti ainsa missiooniga Aafrika mandril ning panustatakse solidaarselt teiste EL-i liikmesriikidega. Eelnõu kinnitab valmisolekut jätkata panustamist kuni 2026. aastani kuni kolme kaitseväelasega, kuigi tegelikult räägitakse ühe õigusnõuniku saatmisest, kelle ülesanne on nõustada missiooniülemat ja koolitada kohalikke relvajõude inimõiguste küsimustes. Riigikaitsekomisjon toetas eelnõu üksmeelselt.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu (530 SE) esimene lugemine
2025-01-30 12:02XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Täna käsitleti Riigikogu liikme Leo Kunnase algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu 530 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli siduda kohalike omavalitsuste valimisõigus Riigikogu deklaratsiooniga, millega on tehtud Venemaa suhtes terroristlikkuse väljatoomine – tegu on praeguses julgeolekusituationis märkimisväärse võimuga küsimusega, mis paneb proovile põhiseaduse püsivuse ja valimisõiguste piirituse ulatust. Esimese loengu arutelu keskendus juriidilisele kooskõla pitserimisele ja selle pragmatilisele mõjule valijate lojaalsusele ning võimalikule mõjuühiskonnale.
Teises osas toimus põhiseaduskomisjoni tutvustus ning arutelu, kus käsitleti koostöös valitsusega selle eelnõu õiguspära ning võimalikke kõrvalmõjusid; komisjon otsustas eelnõu täiskogu päevakorda tõstatada ning samas eelnõu tagasi lükata, mida tutvustasid nii arutelul osalenud liikmed kui komisjoni esindajad. Kolmandaks toimus fraktsioonide vaheline arutelu, kus keskne toon oli rahvuslike ja liitlassuhete kontekst ning kodakondsuseta ning teiste kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiride küsimus. Lõpuks jõuti ühiselt kokku, et eelnõu 530 esimesel lugemisel tuleb tagasi lükata ning see ka 41–5–0 häälega kinnitati, mille tulemusel eelnõu langeb menetlusest välja. Istung lõppes ametliku tulemuse ja järgnevate menetluste määramisega.
... and 8 more päevakorra punkti
Rain Epler
285 päevakorra punkti
285/285 AI kokkuvõtetega (100.0%)
285/285 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Rain Epler
E-post: rain.epler@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: rain.epler@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 91h 58m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 91h 58m
Päevakorra punktid:
Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 16m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.
Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE) esimene lugemine
2025-10-15 20:27XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.
Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Peaministri plaan ja sõnumid Euroopa ülemkogus (kliimaeesmärgid, ränne)
2025-10-15 16:15XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Arutelu keskendus peaminister Kristen Michali plaanidele eelseisvaks Euroopa Ülemkoguks, eriti rändepoliitika ja kliimaeesmärkide osas. Riigikogu liige Rain Epler esitas väga konkreetse küsimuse, kas Eesti kavatseb sarnaselt Poolale taotleda erandit EL-i rändepakti kvoodisüsteemist või rahalistest kohustustest, viidates suurele hulgale Ukrainast pärit sõjapõgenikele. Peaminister Michal vältis otsest vastust erandi taotlemise kohta, märkides, et Eesti toetab tagasisaatmiste määruse kiiret rakendamist ja eeldab, et pagulaste suur arv Eestis võetakse arvesse erinevate tegevuste juures. Epler küsis ka, kas Eesti plaanib teha koostööd Poolaga, et vaidlustada koormavaid LULUCF-i kohustusi ja 2040. aasta kliimaeesmärke. Peaminister kinnitas, et Eesti seisukohad kliimaeesmärkide osas on tingimuslikud (nõudes tehnoloogia, rahastuse ja ülevaatusklausli olemasolu) ning et LULUCF-i metoodika muutmiseks on korduvalt ettepanekuid tehtud. Martin Helme kritiseeris peaministrit initsiatiivituse pärast, süüdistades teda teistele riikidele lootmises, mille peaminister teravalt tagasi lükkas, rõhutades Eesti aktiivset osalemist debattides ja selgeid rahvuslikke positsioone.
... and 280 more päevakorra punkti
Peeter Ernits
132 päevakorra punkti
132/132 AI kokkuvõtetega (100.0%)
132/132 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Peeter Ernits
E-post: peeter.ernits@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: peeter.ernits@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 39h 17m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 39h 17m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 35m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 46m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 5m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine
2025-10-13 19:47XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu eesmärke, mille hulka kuulus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi ülevõtmine, et suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust, ning riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse parandamine. Oluline muudatus on 2026. aasta riigieelarves tegevuspõhise ja majandusliku vaate integreerimine, samuti valitsuse reservi suuruse piiramine 3%-ga eelarve kulude ja investeeringute mahust. Lisaks täpsustatakse riigisiseste toetuste andmise ja tagasinõudmise aluseid. Kohalike omavalitsuste rahastamise osas muudetakse tasandusfondi ja toetusfondi jaotuspõhimõtteid, et suurendada rahastamise paindlikkust ja vähendada bürokraatiat. Debatis keskenduti uute reeglitega kaasnevale bürokraatia suurenemisele ja küsimusele, kuidas mõjutab EL-i fiskaalne järelevalve demokraatlikku otsustusprotsessi. Minister Ligi rõhutas ekspertiisi ja ratsionaalsuse tähtsust poliitilise populismi ohjeldamisel.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 41m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on tühistada eelmise valitsuskoalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõus 24%-le, jättes selle kehtivale 22% tasemele. Samuti jäetakse ära eraisiku tulude maksustamine esimesest eurost 2%-ga ja säilitatakse ettevõtluskonto maksumäär 20% juures. Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et muudatused parandavad maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutavad majanduskeskkonda, kuigi need tekitavad eelarvepositsioonile ligi 250 miljoni euro suuruse miinuse. Lisaks pikendatakse kahe aasta võrra (kuni 2027. aasta lõpuni) tulumaksuvabastust Ukraina abistamisega tegelevatele konkreetsetele MTÜ-dele tehtud annetustelt.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Riina Sikkut) valitsust eelarvedefitsiidi süvendamise ja poliitilise usalduse kahjustamise eest, eriti seoses välisinvesteeringute negatiivse netopositsiooniga. Korduvalt tõstatati ka toiduainete käibemaksu langetamise küsimus (Peeter Ernits), millele minister Ligi vastas kategoorilise eitusega, nimetades seda rumalaks ja sotsiaalselt valesti suunatud maksupoliitiliseks otsuseks, viidates rahvusvahelistele soovitustele. Samuti arutati maksusoodustuste andmise ettevaatlikkust Ukraina abistavatele MTÜ-dele, kuna see on riskantne ja kuritarvitustele avatud valdkond.
... and 127 more päevakorra punkti