Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
11-20 / 101 poliitikut
Ants Frosch
68 päevakorra punkti
68/68 AI kokkuvõtetega (100.0%)
68/68 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Ants Frosch
E-post: ants.frosch@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: ants.frosch@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 12m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 12m
Päevakorra punktid:
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?" arutelu
2025-09-25 14:12XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?". Arutelul esinesid ettekannetega Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu ning majanduseksperdid Raivo Vare, Peeter Raudsepp ja Heido Vitsur. Reinsalu tõi esile 2021. aasta algusest 2025. aasta teise kvartalini ulatuva 46,2%-lise hinnatõusu, rõhutades selle ebaeetilist mõõdet ja valitsuse süsteemseid samme inflatsiooni kiirendamisel (maksutõusud, valitsemiskulude kasv). Ta pakkus lahendustena välja kaudsete maksude koormuse kriitilise ülevaatamise ja valitsemiskulude vähendamise. Eksperdid kinnitasid Eesti majanduse stagnatsiooni ja konkurentsivõime langust (IMD edetabelis 33. koht, Leedu ja Läti on möödunud). Peeter Raudsepp tõi esile tarbijabaromeetri andmed, mis näitasid inimeste ostujõu ja finantsilise kindlustunde halvenemist kõigis sissetulekukvartiilides. Heido Vitsur rõhutas, et Eesti hinnatase, eriti toiduainete osas, on Euroopa tipus, mis ei sobi kokku meie madalama produktiivsuse ja jõukuse tasemega. Eksperdid soovitasid julgemalt eksperimenteerivat majanduspoliitikat, riigikulude auditit ning tõsist maksude ja regionaalpoliitika debatti, viidates IMF-i soovitusele kaaluda astmelist tulumaksu. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris teravalt koalitsiooni puudumist arutelul ja valitsuse regressiivset maksupoliitikat, mis süvendab ebavõrdsust ja pidurdab majandust.
21 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile
2025-09-10 17:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus arutelu sotsiaalminister Karmen Jollerile avaldatud umbusaldusavalduse üle, mille esitasid 21 Riigikogu liiget, peamiselt EKRE ja Keskerakonna fraktsioonidest. Umbusaldusnõude esitajate nimel esines Martin Helme, kes süüdistas Jollerit poliitilise vastutuse vältimises Tervisekassa skandaalide (glamuursed suvepäevad, preemiad) eest, sotsiaalvaldkonna eiramises, tervishoiu rahastuskriisi süvendamises ning Eesti-USA suhete kahjustamises terava retoorikaga. Minister Joller kaitses oma tegevust, rõhutades, et ta on võtnud vastutuse süsteemi reformimiseks, keskendudes tervishoiu kvaliteedi parandamisele ja rahastuse läbipaistvusele. Ta lükkas tagasi süüdistused, et ta ei tegele sotsiaalvaldkonnaga, ning kaitses oma teaduspõhist lähenemist, kritiseerides samal ajal opositsiooni väärinfo levitamise eest. Debatt oli emotsionaalne, sisaldades mitmeid vahelehüüdeid ja süüdistusi. Pärast küsimuste-vastuste vooru ja fraktsioonide läbirääkimisi pandi umbusaldusavaldus hääletusele. Umbusalduse avaldamiseks vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust ei saavutatud.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3h 12m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:55XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) teine lugemine
2025-06-17 13:49XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 teist lugemist. See oli peamiselt eelnõu tehnilise ja õigusliku raamistiku täpsustamise ning erinevate huvigruppide kaasamise küsimus. Läbirääkimised toimusid Rahanduskomisjonis 5., 10. ja 12. juunil ja keskendusid eelnõu mõjulevikute sätete selgusele: milliseid andmeid andmekaitse piirides ja mille ulatuses Riik kogub, kuidas toimub andmete pseudonüümimine ja depseudonüümimine, ning kuidas tagatakse inimeste õigused ja järelevalve. Samuti arutleti, kui suure rolli ja millistel tingimustel võiks Rahapesu Andmebürool (RAB) olla tehingute jälgimisel ja juhtumianalüüsil, ning kuidas säilitada tasakaal turvalisuse ning era- ja isikuandmete kaitse vahel. Komisjon pidas silmas inimeste õiguste kaitset ning demokraatlikku läbipaistvust, rõhutades, et andmete kogumine peab toimuma vajaduspõhiselt ja kontrolli all, ning viitas riiklikule järelevalve- ja aruandluskohustusele. Tulemuseks oli kokkulepe ning otsus hoida eelnõu teist lugemist ametlikult päevakorras, kuid see lõppes ühtlasi olukorraga, kus lisamiste või muudatuste edasine menetlus sõltus lähenevatest plenaaristungitest ja hääletustulemustest. Üldine järeldus oli, et kuigi arutelu oli põhjalik ja mitmekülgne, pidas komisjon oluliseks piirata andmete kogumise ulatust ja tugevdada järelevalvet, et säilitada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse vajadused.
... and 63 more päevakorra punkti
Kalle Grünthal
217 päevakorra punkti
217/217 AI kokkuvõtetega (100.0%)
217/217 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kalle Grünthal
E-post: kalle.grynthal@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kalle.grynthal@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 75h 22m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 75h 22m
Päevakorra punktid:
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine
2025-10-08 20:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mis puudutas numbrituvastuskaamerate süsteemi seadustamist. Debatt oli äärmiselt terav ja keskendus peamiselt isikuvabaduste ja põhiõiguste riivele. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt Siseministeeriumi "argpükslikku" käekirja ja süsteemset püüdlust laiendada jälgimist, heites ette, et süsteem seadustatakse tagantjärele, ilma et keegi ebaseadusliku kasutamise eest vastutaks. Kriitika puudutas ka eelnõu laia sõnastust, mis võimaldaks piiramatut kaamerate paigaldamist ja andmetele ligipääsu suurele hulgale ametnikele, sealhulgas Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu toetajad (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) rõhutasid, et tegemist on politseile hädavajaliku tööriistaga raskete kuritegude lahendamiseks ning et eelnõu on saanud heakskiidu Andmekaitse Inspektsioonilt ja Õiguskantsleri büroolt. Vaatamata tugevale vastuseisule ja kriitikale menetlusviisi osas, võeti eelnõu lõpphääletusel vastu 49 poolthäälega 16 vastuhääle juures.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 26m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
... and 212 more päevakorra punkti
Andre Hanimägi
101 päevakorra punkti
101/101 AI kokkuvõtetega (100.0%)
101/101 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andre Hanimägi
E-post: andre.hanimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andre.hanimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 32m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 32m
Päevakorra punktid:
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine
2025-10-08 20:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mis puudutas numbrituvastuskaamerate süsteemi seadustamist. Debatt oli äärmiselt terav ja keskendus peamiselt isikuvabaduste ja põhiõiguste riivele. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt Siseministeeriumi "argpükslikku" käekirja ja süsteemset püüdlust laiendada jälgimist, heites ette, et süsteem seadustatakse tagantjärele, ilma et keegi ebaseadusliku kasutamise eest vastutaks. Kriitika puudutas ka eelnõu laia sõnastust, mis võimaldaks piiramatut kaamerate paigaldamist ja andmetele ligipääsu suurele hulgale ametnikele, sealhulgas Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu toetajad (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) rõhutasid, et tegemist on politseile hädavajaliku tööriistaga raskete kuritegude lahendamiseks ning et eelnõu on saanud heakskiidu Andmekaitse Inspektsioonilt ja Õiguskantsleri büroolt. Vaatamata tugevale vastuseisule ja kriitikale menetlusviisi osas, võeti eelnõu lõpphääletusel vastu 49 poolthäälega 16 vastuhääle juures.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24 18:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.
Arupärimine numbrituvastuskaamerate peatamise kohta (nr 793)
2025-09-23 00:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 51m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas siseminister Igor Taro arupärimist numbrituvastuskaamerate peatamise kohta (nr 793), mille esitasid Andre Hanimägi, Riina Sikkut, Reili Rand, Jaak Aab, Anti Allas, Tanel Kiik ja Helmen Kütt. Arupärimise esitaja Andre Hanimägi kritiseeris ministri otsust süsteem kevadel seisata, rõhutades, et see on politsei jaoks elutähtis ressurss raskete kuritegude (narkokuriteod, kadunud isikud, pedofiilide võrgustikud) lahendamisel. Hanimägi pidas kogu protsessi, kus Siseministeeriumi eelnõu esmalt tagasi lükati ja seejärel koalitsioonisaadikud peaaegu identse eelnõuga välja tulid, veidraks ja liigselt aega võtvaks.
Siseminister Igor Taro kaitses oma otsust, selgitades, et süsteemi peatamine oli vajalik õigusriigi põhimõtete ja inimeste põhiõiguste kaitse tagamiseks, arvestades Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni kriitikat kehtiva regulatsiooni ebaselguse osas. Ta rõhutas, et teadlik rikkumine oleks olnud õigusriigile kohatu. Minister kinnitas, et seadusandlikud muudatused on kiiresti menetluses (teine lugemine toimub ülehomme) ning et PPA on suutnud ka suveperioodil alternatiivsete, kuigi aeganõudvamate meetoditega kuritegusid lahendada. Taro vastas ka küsimustele koostöö kohta Justiitsministeeriumiga ja eelnõu kiire edasiliikumise tagamise kohta Riigikogus, kinnitades, et sisulisi kuritarvitusi süsteemi kasutamisel tuvastatud ei ole, kuigi Maksu- ja Tolliameti päringute vormistus oli kohati puudulik.
Arupärimine Rootsi vangide Eestisse toomise kohta (nr 792)
2025-09-22 20:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Andre Hanimäe ja Jaak Aabi esitatud arupärimist nr 792 Rootsi vangide Eestisse toomise kohta Tartu Vanglasse. Arupärijate nimel esinenud Riina Sikkut tõi esile kolm peamist murekohta: sisejulgeoleku kulud, tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemine Eestis ja tööjõu nappuse süvenemine Lõuna-Eestis. Sotsiaaldemokraadid küsisid peaministrilt, kuidas suurendab võõrvangidega vangla täitmine Eesti turvalisust, milline on sisejulgeolekuasutuste seisukoht ja kuidas kaetakse tervishoiu- ning kohtukulud.
Peaminister Kristen Michal kaitses valitsuse otsust, rõhutades, et tegemist on julgeolekupartnerlusega, mis aitab Rootsit ja säilitab Eestis olulise sisejulgeolekutaristu. Ta märkis, et Tartu Vangla väljarentimine tagab 160 töökoha säilimise ja loob juurde 250 uut ametikohta, hoides ära spetsiifilise kompetentsi kadumise. Michal kinnitas, et rendihind katab kõik välisvangidega seotud kulud, sealhulgas tervishoiu- ja tõlketeenused. Ta rõhutas, et Eestisse ei tooda raskelt haigeid ega psühhiaatrilist ravi vajavaid kinnipeetavaid ning vangid vabanevad Rootsis. Opositsioon (Läänemets, Valge, Ernits, Kiik) kritiseeris plaani teravalt, nimetades seda riigikapitalismiks, mis halvendab PPA tööjõu olukorda ja pikendab Eesti inimeste ravijärjekordi, ning heitis ette Tartu elanike arvamuse eiramist. Michal lükkas kriitika tagasi, tuues paralleele teiste Euroopa riikide vanglarendilepingutega.
... and 96 more päevakorra punkti
Anti Haugas
30 päevakorra punkti
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Anti Haugas
E-post: anti.haugas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: anti.haugas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Päevakorra punktid:
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (695 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:00XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 695 esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades selle tehnilist iseloomu. Eelnõu eesmärk on viia Eesti siseriiklik õigus täielikku vastavusse nelja erineva Euroopa Liidu õigusaktiga, kuna Euroopa Komisjoni hilisem kontroll leidis, et Eesti esialgne ülevõtmine vajas siiski täpsustamist. Muudatused puudutavad infosüsteemide vastaseid ründeid (arvutiandmete pealtkuulamise ettevalmistamise karistatavus), Euroopa vahistamismäärust (kolmanda riigi kodanike loovutamise aluste ühtlustamine), õigust kaitsjale ja teavitamisele kinnipidamise korral ning alaealiste kahtlustatavate menetluslikke tagatisi, nähes ette sagedasema vahi all pidamise otsuse kontrolli. Peeter Ernits esitas korduvalt küsimusi muudatuste tehnilisuse ja ajastuse kohta, kaheldes, kas see ei too kaasa tohutut hulka sarnaseid täpsustavaid eelnõusid. Minister selgitas, et tegemist on pideva ja tavapärase EL-i õiguse ülevõtmise kontrolli protsessiga. Õiguskomisjoni liige Anti Haugas andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et rikkumismenetlused lõpetatakse puuduste kõrvaldamisel. Läbirääkimisi ei toimunud.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 46m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:55XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
16 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE) esimene lugemine
2025-06-12 05:25XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud on valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 esimene lugemine Riigikogu istungil. Eelnõu eesmärk on kaasaegse tööjõuturul paremini toimiv töösuhe ning suurem paindlikkus nii tööandjate kui ka töötajate jaoks. Põhimuudatuste keskmes on paindliku tööaja kokkulepete loomine (sh võimalus leppida kokku tööaja vahemikuks 10–30 tundi nädalas, millest kindlalt garanteeritud on teatud töötunnid) ning iganädalase puhkeaega selgem regulatsioon (tavapärase tööaja korral vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega nädalas; summeeritud tööaja korral vähemalt 36 tundi). Lisaks käsitletakse minimaalset tunnitasu alammäära ja lisatundide kirjalikku vormistust, mis on vabatahtlik mõlemale osapoolele. Eelnõu on tekitanud laia arutelupöörde ning kaasatud on erinevad osapooled, sealhulgas ametiühingud ja tööandjate esindajad. Lugemise lõpus viidi menetlus Riigikogu esimesel lugemisel lõppemisele ja hääletusele, mis lõppes eelnõu esimese lugemise lõpetamisega.
... and 25 more päevakorra punkti
Helle-Moonika Helme
249 päevakorra punkti
249/249 AI kokkuvõtetega (100.0%)
249/249 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Helle-Moonika Helme
E-post: helle-moonika.helme@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: helle-moonika.helme@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 70h 23m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 70h 23m
Päevakorra punktid:
Olukord riigis
2025-10-15 15:41XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Helle-Moonika Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise teemal "Olukord riigis", keskendudes valitsuse prioriteetidele ja rahakasutusele. Helme kritiseeris teravalt kultuurivaldkonna kärpeid ja ERSO orkestrantide madalaid palku, vastandades seda miljardite suunamisega Rail Balticule, tuulikuärimeestele, kaitsevaldkonda ja väidetavalt 400 miljoniga Kliimaministeeriumi palgatõusudeks. Ta süüdistas valitsust põhiseaduse rikkumises, jättes kultuuri kaitsmise prioriteediks. Peaminister Michal lükkas tagasi väited Kliimaministeeriumi palgatõusu suuruse kohta ja kaitses kultuuriministrit, tuues esile, et kultuur oli üks viiest valdkonnast, kus palgad tõusid, ning mainis ERSO rahastuse suurenemist ja uute kultuuriobjektide valmimist. Täpsustavas küsimuses nihkus fookus majandusele. Helme süüdistas valitsust Konjunktuuriinstituudi ja selle direktori Peeter Raudsepa ründamises, kuna instituudi sõltumatud analüüsid näitavad 13 kvartalit kestnud majanduslangust, mis on tingitud valitsuse valest maksu- ja rahapoliitikast. Michal vastas, et majanduseksperdid on seadnud kahtluse alla tarbijakindluse baromeetri metoodika ning tsiteeris Konjunktuuriinstituudi enda värskeid andmeid, mis näitavad majanduskliima paranemist ja usalduse kasvu valitsuse majanduspoliitika vastu. Martin Helme lisaküsimuses süüdistas peaministrit nõukogudeaegse propaganda kopeerimises ja nimetas Michali tsiteeritud eksperte "spinndoktoriteks", rõhutades, et iga paranemine tähendab vaid sügavast august väljatulekut.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on tühistada eelmise valitsuskoalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõus 24%-le, jättes selle kehtivale 22% tasemele. Samuti jäetakse ära eraisiku tulude maksustamine esimesest eurost 2%-ga ja säilitatakse ettevõtluskonto maksumäär 20% juures. Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et muudatused parandavad maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutavad majanduskeskkonda, kuigi need tekitavad eelarvepositsioonile ligi 250 miljoni euro suuruse miinuse. Lisaks pikendatakse kahe aasta võrra (kuni 2027. aasta lõpuni) tulumaksuvabastust Ukraina abistamisega tegelevatele konkreetsetele MTÜ-dele tehtud annetustelt.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Riina Sikkut) valitsust eelarvedefitsiidi süvendamise ja poliitilise usalduse kahjustamise eest, eriti seoses välisinvesteeringute negatiivse netopositsiooniga. Korduvalt tõstatati ka toiduainete käibemaksu langetamise küsimus (Peeter Ernits), millele minister Ligi vastas kategoorilise eitusega, nimetades seda rumalaks ja sotsiaalselt valesti suunatud maksupoliitiliseks otsuseks, viidates rahvusvahelistele soovitustele. Samuti arutati maksusoodustuste andmise ettevaatlikkust Ukraina abistavatele MTÜ-dele, kuna see on riskantne ja kuritarvitustele avatud valdkond.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 32m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
... and 244 more päevakorra punkti
Mart Helme
237 päevakorra punkti
237/237 AI kokkuvõtetega (100.0%)
237/237 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mart Helme
E-post: mart.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mart.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 52h 6m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 52h 6m
Päevakorra punktid:
Julgeolek
2025-10-15 16:38XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Mart Helme esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse julgeoleku teemal, keskendudes peamiselt sisejulgeolekule ja Eesti valmisolekule sisemiste ohtude vastu. Helme alustas Saatse saapa teema lühikese käsitlusega, selgitades, et tee puudumine on seotud piirilepingu ja võimalikku maadevahetusega, mitte tegematajätmisega. Peamine murekoht oli aga "viies kolonn" Eestis. Helme väitis, et riigis on hinnanguliselt kuni 5000 väljaõppe saanud isikut, kes võivad Eesti Vabariigi vastu välja astuda, ning lisaks suur hulk kontrollimata taustaga sõjapõgenikke, kes on saabunud läbi Venemaa. Ta kirjeldas hüpoteetilist stsenaariumi, kus sisemine mäss (nt Stenbocki maja ülevõtmine) viiks Venemaa tunnustatud autonoomsete piirkondade tekkeni, mida NATO käsitleks sisekonfliktina. Helme kritiseeris ka kriisireservi puudumist.
Peaminister Michal vastas, et Eesti sisejulgeolek on eeskujulik ja Kaitsepolitseiamet (Kapo) teeb vastuluure tööd väga edukalt. Ta hindas Eestit üheks turvalisemaks riigiks maailmas ja lükkas tagasi väited organiseeritud viienda kolonni destabiliseerivast tegevusest, nimetades Helme esitatud näiteid "ilukirjanduslikeks". Martin Helme liitus aruteluga, seostades julgeolekumured kontrollimatu immigratsiooniga, eriti idaslaavi riikidest saabunud inimeste ja kasvava moslemikogukonnaga. Peaminister kinnitas, et ränne on kontrolli all ning valitsus jätkab panustamist nii kaitse- kui ka siseturvalisusse, tunnistades samas Venemaa kui agressiivse vastase tugevust.
Paremini kaitstud Eesti
2025-10-08 15:29XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil käsitleti kolmandat küsimust peaminister Kristen Michalile, mille teemaks oli "Paremini kaitstud Eesti". Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) seadis kahtluse alla Reformierakonna maine riigikaitsjana, viidates Riigikontrolli kriitikale kaitseministeeriumi rahade kasutamise osas ning ebaõnnestumistele piiriehituse ja droonimüüri rajamisel. Peamine fookus oli väidetaval sõnavahetusel peaministri ja NATO peasekretäri Mark Rutte vahel seoses NATO artikli 4 (konsultatsioonid) liiga kergekäelise käivitamisega Eesti poolt. Helme esitas hüpoteesi, et Reformierakond kas kütab sõjahüsteeriat reitingute tõstmiseks või paljastab artikli 4 käivitamine NATO tegeliku võimetuse Eestit kaitsta.
Peaminister Michal lükkas need väited ümber, kinnitades, et Rutte on nii avalikult kui ka omavahel toetanud Eesti otsust artikli 4 käivitamise kohta, pidades seda põhjendatuks ja õigeaegseks. Michal vastas kriitikale, tuues esile Martin Helme varasema tegevuse rahandusministrina, kus ta olevat 2019. aastal otsustanud idapiiri ehituse ja droonivõimekuse rajamise kulusid kärpida. Mart Helme (EKRE) lisaküsimuses süüdistas peaministrit korruptsioonis seoses tuuleparkide ja kaitsetööstuspargi projektidega ning kordas väidet, et Michal riskib Eesti sõtta kiskumisega vaid Reformierakonna populaarsuse nimel. Michal rõhutas lõpetuseks, et NATO toimib, liitlased on pühendunud ning et Venemaa on agressor, mitte Euroopa või Eesti.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) esimene lugemine
2025-10-06 18:35XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 26m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 SE esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on leevendada lastega perede maksukoormust. Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu vähendamist kuni 100 eurot aastas iga alaealise lapse eest. Lisaks vähendatakse maksu rohkem kui seitsme istekohaga M-kategooria sõidukitel, maksustades neid edaspidi madalama N-kategooria määraga. Ligi sõnul väheneb maksukohustus ligikaudu 55 000 perel nullini ja lastega perede koormus väheneb keskmiselt üle 50%.
Debatt oli emotsionaalne ja keskendus suuresti automaksu kehtestamise poliitilisele taustale ja õiglusele. Opositsioon kritiseeris maksu vajalikkust, selle negatiivset mõju majandusele ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemist. Tõstatati ka küsimusi puuetega inimeste erisuste puudumise ning juba tasutud maksude tagastamise tehniliste detailide (Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto) kohta. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et eelnõu kohaselt on laps kuni 18-aastane (kaasa arvatud) ning IT-lahenduste juurutamise maksumus on 680 000 eurot.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu (650 OE) esimene lugemine
2025-09-24 17:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 650, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Ettekandja Evelin Poolamets (EKRE) kritiseeris projekti teravalt, nimetades seda läbikukkunuks ja "savijalgadel" seisvaks. Ta tõi esile projekti tohutu rahastamata osa (ligi 2 miljardit eurot), ajakava venimise (esialgse 2025 asemel 2030) ning olulised ehituslikud kompromissid (üherööpmeline lahendus, viaduktide ja jaamade ärajätmine). Poolamets rõhutas, et tegemist on finantsplaani asemel "soovmõtlemisega" ning et puuduvad arvestused hilisemate hoolduskulude ja rongide ostmise osas.
Majanduskomisjoni esindaja Õnne Pillak tutvustas komisjoni seisukohti, kinnitades, et valitsuse eesmärk on valmimine 2030. aastaks ning et ehitustempo on realistlik. Kliimaministeeriumi esindajad olid komisjonis hoiatanud, et lepingutest väljumine tooks kaasa vajaduse lahkuda Euroopa Liidust ning tooks kaasa suuri rahalisi ja õiguslikke nõudeid, lisaks ohustaks see julgeolekulist logistikat. Debatt oli kirglik, keskendudes projekti majanduslikule kahjulikkusele, siseriikliku taristu arendamise eelistamisele ning julgeolekuaspekti ebaselgusele. Mart Helme (EKRE) nimetas projekti Eesti "kääbusriigi gigantomaniaks" ja kutsus üles lahkuma Euroopa Liidust, kui see on ainus viis mõistusevastasest projektist loobumiseks. Eelnõu lükati lõpphääletusel tagasi, kuna see ei saavutanud vastuvõtmiseks vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust.
... and 232 more päevakorra punkti
Martin Helme
225 päevakorra punkti
225/225 AI kokkuvõtetega (100.0%)
225/225 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Martin Helme
E-post: martin.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: martin.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 71h 11m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 71h 11m
Päevakorra punktid:
Julgeolek
2025-10-15 16:38XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Mart Helme esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse julgeoleku teemal, keskendudes peamiselt sisejulgeolekule ja Eesti valmisolekule sisemiste ohtude vastu. Helme alustas Saatse saapa teema lühikese käsitlusega, selgitades, et tee puudumine on seotud piirilepingu ja võimalikku maadevahetusega, mitte tegematajätmisega. Peamine murekoht oli aga "viies kolonn" Eestis. Helme väitis, et riigis on hinnanguliselt kuni 5000 väljaõppe saanud isikut, kes võivad Eesti Vabariigi vastu välja astuda, ning lisaks suur hulk kontrollimata taustaga sõjapõgenikke, kes on saabunud läbi Venemaa. Ta kirjeldas hüpoteetilist stsenaariumi, kus sisemine mäss (nt Stenbocki maja ülevõtmine) viiks Venemaa tunnustatud autonoomsete piirkondade tekkeni, mida NATO käsitleks sisekonfliktina. Helme kritiseeris ka kriisireservi puudumist.
Peaminister Michal vastas, et Eesti sisejulgeolek on eeskujulik ja Kaitsepolitseiamet (Kapo) teeb vastuluure tööd väga edukalt. Ta hindas Eestit üheks turvalisemaks riigiks maailmas ja lükkas tagasi väited organiseeritud viienda kolonni destabiliseerivast tegevusest, nimetades Helme esitatud näiteid "ilukirjanduslikeks". Martin Helme liitus aruteluga, seostades julgeolekumured kontrollimatu immigratsiooniga, eriti idaslaavi riikidest saabunud inimeste ja kasvava moslemikogukonnaga. Peaminister kinnitas, et ränne on kontrolli all ning valitsus jätkab panustamist nii kaitse- kui ka siseturvalisusse, tunnistades samas Venemaa kui agressiivse vastase tugevust.
Piiritaristu, Saatse saabas ja kaitsevöönd
2025-10-15 16:25XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Peaminister Kristen Michali ja Riigikogu liikme Priit Sibula vahelises arutelus käsitleti Eesti idapiiri taristu ja julgeolekuga seotud küsimusi, keskendudes Saatse saapa teelõigu sulgemisele ja Balti kaitsevööndi rajamisele. Priit Sibul tundis muret Saatse tee sulgemise kiiruse ja alternatiivsete lahenduste puudumise pärast, rõhutades vajadust kiire lahenduse järele, mis arvestaks kohalike elanike huve. Sibul tõstatas ka mure Natura alade laiendamise ja maaomanike teavitamise puudumise pärast, kasutades selle kirjeldamiseks terminit "neonatsionaliseerimine".
Peaminister Michal kinnitas, et Transpordiamet tegeleb olemasoleva RMK tee laiendamise ja hooldusega ning uue tee rajamiseks kaalutakse seadusemuudatusi või riigikaitselist erandit, seades prioriteediks inimeste ohutuse ja julgeoleku. Michal andis ülevaate idapiiri taristu ehituse seisust, märkides, et maismaapiiri põhiosa peaks valmima 2025. aasta lõpuks ning seirevõimekus, sealhulgas droonimüür, saavutatakse 2027. aastaks. Balti kaitsevööndi osas selgitas peaminister, et 2024. aastal hangiti tõkestuselemente ning 2025. aastal alustatakse tugipunktide (punkrite) rajamist, valdavalt riigimaadele. Projekti eelarve on 60 miljonit eurot ja valmimine on planeeritud 2027. aastaks. Lisaküsimuses kritiseeris Martin Helme siseminister Igor Taro tegevust Saatse tee sulgemisel kui vastutustundetut hüsteeriat, mille Michal aga tagasi lükkas, kaitstes PPA otsust kui õiget ja kohast, mis tulenes Venemaa ebaratsionaalsest käitumisest.
Peaministri plaan ja sõnumid Euroopa ülemkogus (kliimaeesmärgid, ränne)
2025-10-15 16:15XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Arutelu keskendus peaminister Kristen Michali plaanidele eelseisvaks Euroopa Ülemkoguks, eriti rändepoliitika ja kliimaeesmärkide osas. Riigikogu liige Rain Epler esitas väga konkreetse küsimuse, kas Eesti kavatseb sarnaselt Poolale taotleda erandit EL-i rändepakti kvoodisüsteemist või rahalistest kohustustest, viidates suurele hulgale Ukrainast pärit sõjapõgenikele. Peaminister Michal vältis otsest vastust erandi taotlemise kohta, märkides, et Eesti toetab tagasisaatmiste määruse kiiret rakendamist ja eeldab, et pagulaste suur arv Eestis võetakse arvesse erinevate tegevuste juures. Epler küsis ka, kas Eesti plaanib teha koostööd Poolaga, et vaidlustada koormavaid LULUCF-i kohustusi ja 2040. aasta kliimaeesmärke. Peaminister kinnitas, et Eesti seisukohad kliimaeesmärkide osas on tingimuslikud (nõudes tehnoloogia, rahastuse ja ülevaatusklausli olemasolu) ning et LULUCF-i metoodika muutmiseks on korduvalt ettepanekuid tehtud. Martin Helme kritiseeris peaministrit initsiatiivituse pärast, süüdistades teda teistele riikidele lootmises, mille peaminister teravalt tagasi lükkas, rõhutades Eesti aktiivset osalemist debattides ja selgeid rahvuslikke positsioone.
Olukord riigis
2025-10-15 15:41XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Helle-Moonika Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise teemal "Olukord riigis", keskendudes valitsuse prioriteetidele ja rahakasutusele. Helme kritiseeris teravalt kultuurivaldkonna kärpeid ja ERSO orkestrantide madalaid palku, vastandades seda miljardite suunamisega Rail Balticule, tuulikuärimeestele, kaitsevaldkonda ja väidetavalt 400 miljoniga Kliimaministeeriumi palgatõusudeks. Ta süüdistas valitsust põhiseaduse rikkumises, jättes kultuuri kaitsmise prioriteediks. Peaminister Michal lükkas tagasi väited Kliimaministeeriumi palgatõusu suuruse kohta ja kaitses kultuuriministrit, tuues esile, et kultuur oli üks viiest valdkonnast, kus palgad tõusid, ning mainis ERSO rahastuse suurenemist ja uute kultuuriobjektide valmimist. Täpsustavas küsimuses nihkus fookus majandusele. Helme süüdistas valitsust Konjunktuuriinstituudi ja selle direktori Peeter Raudsepa ründamises, kuna instituudi sõltumatud analüüsid näitavad 13 kvartalit kestnud majanduslangust, mis on tingitud valitsuse valest maksu- ja rahapoliitikast. Michal vastas, et majanduseksperdid on seadnud kahtluse alla tarbijakindluse baromeetri metoodika ning tsiteeris Konjunktuuriinstituudi enda värskeid andmeid, mis näitavad majanduskliima paranemist ja usalduse kasvu valitsuse majanduspoliitika vastu. Martin Helme lisaküsimuses süüdistas peaministrit nõukogudeaegse propaganda kopeerimises ja nimetas Michali tsiteeritud eksperte "spinndoktoriteks", rõhutades, et iga paranemine tähendab vaid sügavast august väljatulekut.
ERM-i teemal
2025-10-15 15:01XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Aruanne käsitleb Kultuuriminister Heidy Purga vastamist Martin Helme (EKRE) arupärimisele seoses Eesti Rahva Muuseumis (ERM) toimunud skandaalse üritusega "ÖÖ25". Martin Helme tõi esile, et maksumaksja rahastatava riigimuuseumi laval esines artist nimega "Valge Tüdruk", kelle etteaste sisaldas äärmuslikku roppust, poolpaljast aelemist, vägistamise, orgasmi ja ejakulatsiooni imiteerimist ning publiku alandamist (nt templite löömist otsaette sõnadega "libu" ja "suguhaige"). Helme küsis ministrilt, kas selline tegevus on kultuur, kas ministeerium seda heaks kiidab ja kas maksumaksja peaks seda rahastama, nõudes ühtlasi tegevuskava muuseumi juhtkonna suhtes.
Minister Purga vastas, et ta ise üritusel ei viibinud ja seetõttu ei saa anda isiklikku hinnangut. Ta rõhutas, et Kultuuriministeerium ei anna hinnanguid kultuuriasutuste sisutegevuse sobivuse kohta ega sekku nende programmide koostamisse. Purga apelleeris loomingulisele vabadusele ja hoiatas poliitilise surve eest, mis võiks viia enesetsensuurini. Ta avaldas täielikku usaldust ERM-i juhi Laura Kipperi vastu, märkides, et skandaalne programm oli vaid väike osa kogu päeva väldanud sündmusest. Nii Helme kui ka Varro Vooglaid kritiseerisid ministri käte puhtaks pesemise hoiakut, väites, et riiklikult rahastatud roppuste lubamine lõhub rahvuslikku ühtekuuluvust ja mürgitab ühiskonda. Minister jäi oma seisukoha juurde, kinnitades, et ta usaldab tugevaid juhte ja ei hakka poliitiliselt survestama kultuuriasutuste tööd, pidades ERM-i tegevust, sh ebamugavate teemade käsitlemist, nende õiguseks.
... and 220 more päevakorra punkti
Lauri Hussar
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Lauri Hussar
E-post: lauri.hussar@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: lauri.hussar@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 1m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 1m
Päevakorra punktid:
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
15 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 esimene lugemine. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk oli lahendada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse käigus esitatud puudused (Seveso III direktiivi ülevõtmisel), ennetada suurõnnetusi ohtlike kemikaalidega ning vähendada nende mõju inimestele, keskkonnale ja varale. Muudatused puudutavad ametiasutuste ülesannete täpsustamist pärast õnnetust, ettevõtjate kohustuste selgemaks muutmist (nt koostöö Päästeametiga doominoefekti ohu korral) ja halduskoormuse vähendamist. Halduskoormuse vähendamine saavutatakse dokumentide elektroonilise esitamise ja riiklike ohuteavitussüsteemide (sireenid, e-alarm) kasutuselevõtu kaudu, mis vabastab ettevõtjad kallite teavitussüsteemide loomise kohustusest. Arutelu käigus tõstatas Rain Epler küsimused seoses ettevõtjate piiramata vastutusega õnnetuse järgsete heastavate meetmete eest ning vastutuse jaotusega riiklike teavitussüsteemide ebaõnnestumise korral. Minister Keldo selgitas, et piiranguid ei peetud vajalikuks ning vaidlused lahendatakse kohtus. Teavitussüsteemide vastutuse osas lubas minister täpsustava vastuse esitada. Keskkonnakomisjoni esindaja Mait Klaassen kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist konsensuslikult.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) esimene lugemine
2025-10-06 18:35XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 SE esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on leevendada lastega perede maksukoormust. Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu vähendamist kuni 100 eurot aastas iga alaealise lapse eest. Lisaks vähendatakse maksu rohkem kui seitsme istekohaga M-kategooria sõidukitel, maksustades neid edaspidi madalama N-kategooria määraga. Ligi sõnul väheneb maksukohustus ligikaudu 55 000 perel nullini ja lastega perede koormus väheneb keskmiselt üle 50%.
Debatt oli emotsionaalne ja keskendus suuresti automaksu kehtestamise poliitilisele taustale ja õiglusele. Opositsioon kritiseeris maksu vajalikkust, selle negatiivset mõju majandusele ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemist. Tõstatati ka küsimusi puuetega inimeste erisuste puudumise ning juba tasutud maksude tagastamise tehniliste detailide (Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto) kohta. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et eelnõu kohaselt on laps kuni 18-aastane (kaasa arvatud) ning IT-lahenduste juurutamise maksumus on 680 000 eurot.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 38m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
... and 11 more päevakorra punkti
Diana Ingerainen
15 päevakorra punkti
15/15 AI kokkuvõtetega (100.0%)
15/15 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Diana Ingerainen
E-post: diana.ingerainen@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: diana.ingerainen@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Kogu kõneaeg: 51m
Kogu kõneaeg: 51m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
12 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
... and 10 more päevakorra punkti
Züleyxa Izmailova
62 päevakorra punkti
62/62 AI kokkuvõtetega (100.0%)
62/62 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Züleyxa Izmailova
E-post: zuleyxa.izmailova@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: zuleyxa.izmailova@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 12h 24m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 12h 24m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 47s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
809 Kliimaseaduse tuleviku kohta
2025-10-13 21:51XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu seitsmenda päevakorrapunktina arutati Riigikogu liikmete Tiit Marani, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Riina Sikkuti ja Heljo Pikhofi esitatud arupärimist nr 809 kliimaseaduse tuleviku kohta, millele vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arupärijate esindaja Tiit Maran kritiseeris teravalt valitsuse tegevusetust ja vastuolulisi signaale, märkides, et algselt 2024. aasta juuniks lubatud ambitsioonikas kliimaseadus asendus lahjema "Kliimakindla majanduse seaduse" eelnõuga, mis ei vastanud rahvusvahelistele kohustustele ning jättis kohanemise aspektid (adaptatsioon) praktiliselt käsitlemata. Maran väljendas muret, et kliimamuutuste leevendamine ja elanike ettevalmistamine pole enam valitsuse prioriteet, viidates samal ajal majanduslikele otsustele (nt raiemahu suurendamine, põlevkivikaevanduse erisused), mis liiguvad vastupidises suunas.
Minister Andres Sutt kinnitas, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet. Ta selgitas, et uus lähenemine on lühike, konkreetne ja realistlik raamseadus, mis erineb varasemast versioonist detailide viimisega valdkondlikesse teekaartidesse. See lähenemine pakub suuremat paindlikkust majanduse ja tehnoloogia kiire muutumisega kohanemiseks. Sutt rõhutas, et eelnõu esitamist Riigikogule on edasi lükanud vajadus valdkondlikud teekaardid koos huvirühmadega läbi arutada ja valmis saada, et tagada tervikpilt. Minister lubas eelnõu Riigikogule esitada veel selle aasta jooksul. Debati käigus käsitleti ka LULUCF-i (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) eesmärkide täitmise raskusi ja vajadust leida realistlikud lahendused Euroopa Liidu tasandil.
Arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta (nr 804)
2025-10-13 21:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus arupärimise nr 804 arutelu, mille esitasid Riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile seoses üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasusega. Arupärijad, eesotsas Züleyxa Izmailovaga, rõhutasid, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning et 93% elanikkonnast toetab universaalset raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini. Nad kritiseerisid kehtivaid soovituslikke piiranguid (sh RMK omad) kui ebapiisavaid.
Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi kohtuvaidluses, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Minister tõi välja, et RMK rakendab vabatahtlikku raierahu juba üle 20 aasta, viimasel ajal kuni 30. juunini, mis katab umbes poole metsamaast. Sutt kaitses kehtivat õigusraamistikku ja Keskkonnaameti poolt kasutusele võetud haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve teostamiseks. Arupärijate poolt esitati mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses Riigikohtu otsuse mõju, metsade majandamise keerukuse kliimamuutuste tingimustes ja valitsuse lubatud rohevõrgustiku kaardistamisega. Izmailova väljendas läbirääkimistel sügavat pettumust ministri vastuste üle, pidades neid ebamäärasteks ja tegevusetust õigustavateks, ning süüdistas valitsust looduskaitse eiramises.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 39m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
... and 57 more päevakorra punkti