Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
11-20 / 101 poliitikut
Ants Frosch
69 päevakorra punkti
69/69 AI kokkuvõtetega (100.0%)
69/69 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Ants Frosch
E-post: ants.frosch@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: ants.frosch@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 28m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 28m
Päevakorra punktid:
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?" arutelu
2025-09-25 14:12XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?". Arutelul esinesid ettekannetega Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu ning majanduseksperdid Raivo Vare, Peeter Raudsepp ja Heido Vitsur. Reinsalu tõi esile 2021. aasta algusest 2025. aasta teise kvartalini ulatuva 46,2%-lise hinnatõusu, rõhutades selle ebaeetilist mõõdet ja valitsuse süsteemseid samme inflatsiooni kiirendamisel (maksutõusud, valitsemiskulude kasv). Ta pakkus lahendustena välja kaudsete maksude koormuse kriitilise ülevaatamise ja valitsemiskulude vähendamise. Eksperdid kinnitasid Eesti majanduse stagnatsiooni ja konkurentsivõime langust (IMD edetabelis 33. koht, Leedu ja Läti on möödunud). Peeter Raudsepp tõi esile tarbijabaromeetri andmed, mis näitasid inimeste ostujõu ja finantsilise kindlustunde halvenemist kõigis sissetulekukvartiilides. Heido Vitsur rõhutas, et Eesti hinnatase, eriti toiduainete osas, on Euroopa tipus, mis ei sobi kokku meie madalama produktiivsuse ja jõukuse tasemega. Eksperdid soovitasid julgemalt eksperimenteerivat majanduspoliitikat, riigikulude auditit ning tõsist maksude ja regionaalpoliitika debatti, viidates IMF-i soovitusele kaaluda astmelist tulumaksu. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris teravalt koalitsiooni puudumist arutelul ja valitsuse regressiivset maksupoliitikat, mis süvendab ebavõrdsust ja pidurdab majandust.
21 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile
2025-09-10 17:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Riigikogus arutati sotsiaalminister Karmen Jolleri vastu esitatud umbusaldusavaldust, millele kirjutas alla 21 Riigikogu liiget, peamiselt EKRE ja Keskerakonna fraktsioonidest. Umbusalduse algatajate nimel esinenud Martin Helme süüdistas ministrit poliitilise vastutuse vältimises Tervisekassa skandaalide (sh glamuursed suvepäevad ja juhtkonna preemiad) tõttu, tervishoiu rahastamise katastroofilises seisus ning Eesti välissuhete kahjustamises, nimetades Jollerit "poliitiliseks aktivistiks" ja "teadusvastaseks".
Minister Karmen Joller kaitses oma tegevust, rõhutades, et on ametis olnud vaid lühikest aega ning tegeleb süsteemsete probleemide lahendamisega, nagu rahastuse läbipaistvuse ja kvaliteedisüsteemi loomine. Ta tunnistas Tervisekassa suvepäevade ebaeetilisust, kuid selgitas, et nõukogu oli juriidiliselt seotud varasemate kokkulepetega tulemustasude maksmisel. Joller rõhutas oma pühendumust tõenduspõhisele meditsiinile ja lükkas tagasi süüdistused USA suhete rikkumises, kahetsedes vaid ühte varasemat sõnakasutust. Debati käigus kerkisid esile ka teemad nagu ravijärjekordade pikkus, sotsiaalvaldkonna alarahastamine ja perepoliitika meetmete puudumine. Isamaa fraktsioon (Urmas Reinsalu) teatas, et hääletab umbusalduse poolt, viidates ministri juhtimislikule nõutusele ja perepoliitika eiramisele. Sotsiaaldemokraadid (Tanel Kiik) aga teatasid, et toetavad ministrit tema teaduspõhise meditsiini eest seismisel, kuid kritiseerisid teravalt tema tegevusetust tervishoiu lisarahastuse küsimuses ja sotsiaalreformide kiirustamises. Hääletusel umbusaldusavaldus ei leidnud Riigikogu koosseisu enamuse toetust.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3h 12m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:55XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
... and 64 more päevakorra punkti
Kalle Grünthal
221 päevakorra punkti
221/221 AI kokkuvõtetega (100.0%)
221/221 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kalle Grünthal
E-post: kalle.grynthal@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kalle.grynthal@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 79h 16m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 79h 16m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) teine lugemine
2025-11-05 19:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 705 teist lugemist, mis käsitleb Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel esmakordsel panustamisel kuni 100 kaitseväelasega. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas teatas, et eelnõule ei esitatud muudatusettepanekuid ning komisjon kiitis teksti konsensuslikult heaks, tehes ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna.
Debati käigus tõstatus korduvalt küsimus eelnõu põhiseaduspärasusest. Saadikud Rene Kokk ja Varro Vooglaid vaidlesid vastu volituse delegeerimisele Vabariigi Valitsusele, rõhutades, et Põhiseaduse § 128 annab Kaitseväe kasutamise otsustamise õiguse ainult Riigikogule. Nad tõid esile, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab koguneda erakorraliselt või täiendaval istungil piisavalt kiiresti (kas või järgmiseks päevaks), mistõttu puudub reaalne vajadus anda valitsusele blankovolitusi. Lisaks kritiseeriti otsustusõiguse andmist valitsusele, mille rahva toetus on madal. Leo Kunnas tunnistas, et tal puuduvad argumendid Riigikogu kiire kokkukutsumise võimaluse ümberlükkamiseks. Alar Laneman kaitses eelnõu, viidates riigi tegutsemisvõimele ettenägematutes olukordades ja strateegilise sügavuse vajadusele. Lõpphääletusel võeti eelnõu otsusena vastu 52 poolthäälega, 6 vastu ja 1 erapooletuga.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
10 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 25m
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) teine lugemine
2025-11-03 19:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann esitas ettekande Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 teise lugemise kohta. Komisjon menetles eelnõu kahel istungil, arutades Siseministeeriumi seisukohti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid, millest viimaseid (nt eestkostjate digiallkirjastamise erand ja broneerimissüsteemi parandamine) ministeerium ei toetanud. Peamine arutelu käis sündide registreerimise pädevuse koondamise üle maakonnakeskustesse (lisaks Narvale), mille eesmärk on tagada keerukamate juhtumite puhul kõrgem kompetents ja vältida 79 omavalitsuse ametnike pidevat koolitamist, arvestades e-teenuste laialdast kasutamist.
Läbirääkimistel kritiseeris Kalle Grünthal (Isamaa) teravalt pädevuse koondamist, väites, et see suurendab maapiirkondade elanike kulusid ja halduskoormust, võrreldes riigi tegevust maksustava "maffiaga". Pipi-Liis Siemann selgitas vastusõnavõtus, et enamik registreerimisi toimub e-teenuste kaudu ning omavalitsustel on kohustus abistada transpordiga neid, kes vajavad kohapealset teenust. Hääletusele pandi Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek nr 1, mis lükati tagasi. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
... and 216 more päevakorra punkti
Andre Hanimägi
107 päevakorra punkti
107/107 AI kokkuvõtetega (100.0%)
107/107 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andre Hanimägi
E-post: andre.hanimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andre.hanimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 16m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 16m
Päevakorra punktid:
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) esimene lugemine
2025-11-05 18:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu [726] esimesel lugemisel tutvustas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta eelnõu peamisi eesmärke. Eelnõu keskne muudatus on täitmisregistri liidestamine andmejälgijaga, mis muudetakse kõigile andmekogudele kohustuslikuks. See samm on mõeldud suurendama avalikkuse usaldust registri vastu, tagades inimestele õiguse näha, millised riigiasutused (kohtutäiturid, PPA jne) on nende pangakontode andmete kohta päringuid teinud.
Teine oluline muudatus puudutab võlgnike andmete avalikustamist. Eelnõu pöörab tagasi varasema otsuse teha kõik võlad avalikuks, sätestades, et avalikult jäävad nähtavaks vaid juriidiliste isikute võlad. Eraisikute võlgnevuste (umbes 70 000 inimest) lausaline avalikustamine tühistatakse, et vältida stigmatiseerimist ja töö leidmise raskusi. Debati käigus tõstatasid Riigikogu liikmed küsimusi eelnõu tehnilise kvaliteedi (vastuolud sätete kehtetuks tunnistamise ja täiendamise osas) ning Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti erandite kohta andmejälgija teavituskohustusest. Varro Vooglaid (EKRE) kritiseeris julgeolekuasutustele antud blanketset vabastust ja pankade kaalutlusõiguse puudumist ulatuslike kontoandmete väljastamisel, tehes fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust ning esimene lugemine lõpetati.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (713 OE) esimene lugemine
2025-11-03 18:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 713, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 300 euroni kuus. Ettekandja Helmen Kütt rõhutas, et kehtiv 200-eurone piir (mis tõuseb 2026. aastast 220 euroni) on ebapiisav ja jääb kaugele alla absoluutse vaesuse piiri (345.80 eurot). Eelnõu eesmärk oli pakkuda kiiremat ja vajaduspõhist tuge üksikvanematele, eakatele ja madala sissetulekuga inimestele, eriti külmadel kütteperioodidel. Sotsiaaldemokraadid olid teinud ka riigieelarve muudatusettepaneku, et tõus 300 euroni oleks võimalik.
Arutelu käigus toodi välja, et toimetulekupiiri tõstmine 300 euroni tooks riigieelarvele lisakulu umbes 12–13 miljonit eurot aastas, kuid see raha läheks koheselt tagasi Eesti majandusse tarbimise kaudu. Sotsiaalkomisjoni esindaja Eero Merilind kinnitas, et kuigi eelnõu eesmärk on õige, on riigieelarve võimalused piiratud. Opositsioonierakonnad (Keskerakond, EKRE) toetasid ettepanekut, kuid EKRE esindaja Rain Epler kritiseeris sotsiaaldemokraate ja Reformierakonda varasemate maksutõusude eest, mis vaesemaid elanikke ebaproportsionaalselt tabasid. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud, kuna poolt hääletas vaid 28 Riigikogu liiget, mis ei olnud piisav Riigikogu koosseisu häälteenamuse (51 häält) saavutamiseks.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord" eelnõu (678 OE) esimene lugemine
2025-11-03 17:32XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 678, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kord pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa (100 eurot) maksmiseks. Ettekandja Lauri Laats rõhutas, et tegemist on sügavalt moraalse küsimusega, kuna üle 327 000 pensionäri elab olukorras, kus elukallidus on viimastel aastatel kasvanud oluliselt kiiremini kui pensionid, eriti toidu- ja esmatarbekaupade hinnad (tõus üle 40%). Ta tõi esile, et Eesti pensioni asendusmäär (umbes 34%) on Euroopa Liidu madalaim ja ligi 40% eakatest on vaesusriskis. Laats leidis, et 33 miljonit eurot maksev toetus on riigile jõukohane ja aitaks leevendada eakate toimetulekuraskusi, elavdades samal ajal sisetarbimist. Katteallikatena pakkus fraktsioon pangamaksu ja progressiivse tulumaksu kehtestamist, samuti kokkuhoidu bürokraatia ja rohepöörde kuludelt.
Arutelus küsiti toetuse universaalsuse kohta, millele Laats vastas, et eelnõu näeb ette toetuse maksmist kõigile pensionäridele, kuid erandite tegemine on läbiräägitav. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo andis ülevaate lühikesest komisjoni arutelust, märkides, et komisjon ei tööta lahendusi välja, kuid viitas vajadusele erakorraliselt tõsta rahvapensioni, et vähendada eakate vaesust. Läbirääkimistel kritiseerisid Aleksandr Tšaplõgin ja Mart Helme valitsust, süüdistades seda eakate unarusse jätmises ja valimislubaduste murdmises. Sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi toetas eakate abistamise samme, kuid rõhutas süsteemsete lahenduste vajadust. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Eelnõu lükati tagasi, saades vaid 22 poolthäält.
... and 102 more päevakorra punkti
Anti Haugas
31 päevakorra punkti
31/31 AI kokkuvõtetega (100.0%)
31/31 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Anti Haugas
E-post: anti.haugas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: anti.haugas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 20m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 20m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (695 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:00XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 695 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades selle tehnilist iseloomu. Eelnõu eesmärk on viia Eesti siseriiklik õigus vastavusse nelja erineva Euroopa Liidu õigusaktiga, mille puhul Euroopa Komisjon on hilisema kontrolli käigus leidnud, et Eesti õigus vajab täiendavat täpsustamist. Muudatused puudutavad arvutikuritegude ettevalmistamise karistatavaks muutmist (KarS § 137), kolmanda riigi kodanike loovutamise aluste ühtlustamist Euroopa vahistamismääruse raames, õigust kaitsjale ja kinnipidamisest teavitamise regulatsiooni ning alaealiste kahtlustatavate menetluslike tagatiste selgemaks muutmist, sealhulgas sagedasemat vahi all pidamise otsuste kontrolli. Saadik Peeter Ernits esitas küsimusi muudatuste tehnilise keerukuse ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise pideva kontrolliprotsessi kohta. Minister selgitas, et tegemist on pideva ühtlustamisprotsessiga, kus õigusakte võrreldakse rida-realt, ja et sellised täpsustused on vajalikud üleeuroopalise ühetaolise kohaldatavuse tagamiseks. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) liige Anti Haugas kinnitas, et komisjon arutas eelnõu ja leidis, et kuigi rikkumismenetlused on algatatud, need lõpetatakse puuduste kõrvaldamisel. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Ettekandes rõhutas Müller Eesti Panga põhiülesannete täitmist, eriti hinnastabiilsuse tagamist euroalal. Ta märkis, et euroala inflatsiooni aeglustumine on võimaldanud Euroopa Keskpangal alustada intressimäärade langetamist, mille tulemusena on nii keskpanga peamine intressimäär kui ka 6 kuu euribor langenud poole võrra oma rekordtasemelt. Eesti majandus näitab elavnemise märke, kuigi taastumine on aeglane. Keskpank prognoosib Eestis 2025. aastaks 5–6% hinnatõusu, millest kolmandik tuleneb maksutõusudest.
Müller tõi esile finantsstabiilsuse riske, eriti Eesti kiire laenukasvu tõttu (ligi 10% aastas), mistõttu hoitakse vastutsüklilist kapitalipuhvrit 1,5% tasemel. Oluline osa ettekandest keskendus kriisikindlusele, sealhulgas sularaharingluse ja maksesüsteemide toimepidevuse tagamisele ning digieuro projektile. Keskpank rõhutas ka korras riigirahanduse tähtsust majanduskasvu nurgakivina, hoiatades püsiva eelarvepuudujäägi eest, mis kütaks inflatsiooni. Lisaks tutvustati ettepanekuid eluasemelaenuturu konkurentsi parandamiseks, näiteks notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasude kaotamine refinantseerimisel. Fraktsioonide läbirääkimistel kiideti Eesti Panga tööd ja rõhutati vajadust vastutustundliku eelarvepoliitika järele, eriti kaitsekulude püsiva katte leidmisel.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 46m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:55XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
16 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
... and 26 more päevakorra punkti
Helle-Moonika Helme
261 päevakorra punkti
261/261 AI kokkuvõtetega (100.0%)
261/261 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Helle-Moonika Helme
E-post: helle-moonika.helme@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: helle-moonika.helme@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 74h 7m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 74h 7m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 24m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
... and 256 more päevakorra punkti
Mart Helme
247 päevakorra punkti
247/247 AI kokkuvõtetega (100.0%)
247/247 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mart Helme
E-post: mart.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mart.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 55h 57m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 55h 57m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 16m
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta (nr 814)
2025-11-10 19:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 24m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist (nr 814) kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta, mille esitasid Varro Vooglaid ja teised EKRE fraktsiooni liikmed. Arupärimise ajendiks oli välisminister Margus Tsahkna avaldus, milles ta kinnitas Eesti valmisolekut panustada Ukraina julgeoleku tagamisse kuni kompaniisuuruse maaväe lahinguüksusega.
Arupärijate ettekandja Varro Vooglaid (pid: _wD0jSQ0aWg) rõhutas, et põhiseaduse § 128 kohaselt on Kaitseväe kasutamise otsustamise ainuõigus Riigikogul, mitte valitsusel või välisministril. Ta kritiseeris valitsuse esindaja avalikke kinnitusi olukorras, kus parlament pole vastavat otsust langetanud ega isegi arutanud. Vooglaid küsis, kas valitsus peab Tsahkna kinnitusi siduvaks, kas on tehtud riskianalüüs ning kas valitsus tugineb Kaitseväe saatmisel Riigikogu poolt igal aastal antavale blanketsele volitusele (kuni 100 kaitseväelast).
Peaminister Kristen Michal vastas, et Eesti on teavitanud liitlasi valmisolekust panustada tahtekoalitsiooni raames väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega, kuid rõhutas korduvalt, et igasugune üksuse saatmine Ukrainasse vajab enne tegevuse käivitamist Riigikogu mandaati. Michal lükkas tagasi arupärijate küsimuse Venemaa nõusoleku küsimise kohta, pidades seda "pentsikuks" ja märkides, et Ukraina toetamiseks ei pea agressorriigilt luba küsima. Ta kinnitas, et valitsusel ei ole kavas loobuda Ukraina toetamisest. Debati käigus süüdistasid arupärijad (eriti Martin Helme ja Mart Helme) peaministrit vastustest kõrvale hoidmises ja põhiseadusliku korra rikkumises, rõhutades, et Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse tähendaks Eesti astumist sõtta Venemaaga, mida EKRE peab vastutustundetuks. Peaminister lõpetas läbirääkimised, viidates, et arupärijate seisukohad Venemaa nõusoleku vajalikkusest sarnanevad Vene ametnike (Peskov, Lavrov) seisukohtadega.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 41m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
... and 242 more päevakorra punkti
Martin Helme
232 päevakorra punkti
232/232 AI kokkuvõtetega (100.0%)
232/232 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Martin Helme
E-post: martin.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: martin.helme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 73h 25m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 73h 25m
Päevakorra punktid:
Arupärimine kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta (nr 814)
2025-11-10 19:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist (nr 814) kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta, mille esitasid Varro Vooglaid ja teised EKRE fraktsiooni liikmed. Arupärimise ajendiks oli välisminister Margus Tsahkna avaldus, milles ta kinnitas Eesti valmisolekut panustada Ukraina julgeoleku tagamisse kuni kompaniisuuruse maaväe lahinguüksusega.
Arupärijate ettekandja Varro Vooglaid (pid: _wD0jSQ0aWg) rõhutas, et põhiseaduse § 128 kohaselt on Kaitseväe kasutamise otsustamise ainuõigus Riigikogul, mitte valitsusel või välisministril. Ta kritiseeris valitsuse esindaja avalikke kinnitusi olukorras, kus parlament pole vastavat otsust langetanud ega isegi arutanud. Vooglaid küsis, kas valitsus peab Tsahkna kinnitusi siduvaks, kas on tehtud riskianalüüs ning kas valitsus tugineb Kaitseväe saatmisel Riigikogu poolt igal aastal antavale blanketsele volitusele (kuni 100 kaitseväelast).
Peaminister Kristen Michal vastas, et Eesti on teavitanud liitlasi valmisolekust panustada tahtekoalitsiooni raames väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega, kuid rõhutas korduvalt, et igasugune üksuse saatmine Ukrainasse vajab enne tegevuse käivitamist Riigikogu mandaati. Michal lükkas tagasi arupärijate küsimuse Venemaa nõusoleku küsimise kohta, pidades seda "pentsikuks" ja märkides, et Ukraina toetamiseks ei pea agressorriigilt luba küsima. Ta kinnitas, et valitsusel ei ole kavas loobuda Ukraina toetamisest. Debati käigus süüdistasid arupärijad (eriti Martin Helme ja Mart Helme) peaministrit vastustest kõrvale hoidmises ja põhiseadusliku korra rikkumises, rõhutades, et Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse tähendaks Eesti astumist sõtta Venemaaga, mida EKRE peab vastutustundetuks. Peaminister lõpetas läbirääkimised, viidates, et arupärijate seisukohad Venemaa nõusoleku vajalikkusest sarnanevad Vene ametnike (Peskov, Lavrov) seisukohtadega.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 9m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 20m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Julgeolek
2025-11-05 15:10XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil käsitleti viiendat küsimust, mille esitas Mart Helme (hiljem lisandus täpsustava küsimusega Martin Helme) peaminister Kristen Michalile julgeoleku teemal. Mart Helme alustas Riigikaitsekomisjoni lekkinud raporti arutamisega, väites, et see paljastab Reformierakonna pikaajalise müüdi "kindlates kätes julgeolekust" kokkukukkumise ja osutab tõsistele julgeolekulünkadele. Ta nõudis vastutust tegematajätmiste ja vastutustundetu rahade kulutamise eest. Lisaks tõstatas ta elanikkonnakaitse teema, küsides riigi valmisoleku kohta evakueerida kriisiolukorras sadu tuhandeid inimesi Tallinnast maapiirkondadesse. Helme tõi esile ka sisejulgeoleku probleemi, viidates korduvatele Sinimägede leegionäride kompleksi rüüstamistele ja küsides, miks e-riik Eesti ei suuda sellist Eesti-vastast tegevust tuvastada ja ennetada.
Peaminister Michal lükkas tagasi süüdistused Eesti kaitsmata olekus ning kinnitas, et Eesti julgeolek on hästi tagatud, tuginedes oma kogemustele ja NATO liitlassuhte toimimisele. Ta rõhutas, et raportit tuleks käsitleda konstruktiivselt, keskendudes parendusettepanekutele, mitte emotsionaalsele süüdistamisele. Michal loetles valitsuse suured investeeringud laia riigikaitsesse (sh 219 miljonit eurot aastatel 2025–2027), mis on suunatud nii evakuatsioonivõime tõstmisele, PPA kriisireservi loomisele kui ka haiglate traumavarude suurendamisele. Sinimägede juhtumite osas kinnitas Michal, et neid uurib politsei ning need on sageli seotud vaenuliku naaberriigi propagandaga. Lõpetuseks rõhutas Michal, et vastutus julgeoleku eest lasub kollektiivselt parlamendil, valitsusel ja temal endal, kuid Eesti riik on kenasti hoitud.
... and 227 more päevakorra punkti
Lauri Hussar
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Lauri Hussar
E-post: lauri.hussar@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: lauri.hussar@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 1m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 1m
Päevakorra punktid:
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
15 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimest lugemist. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, vähendades bürokraatiat ja suurendades õigusselgust. Olulisemate muudatustena tõi minister välja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, asendades selle detailplaneeringuga, ning uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (alates 2027. aastast), kui elluviimisega pole alustatud. Samuti lühendatakse avalikust väljapanekust etteteatamise aega 14 päevalt ühele päevale ja kaotatakse kohustus avaldada teateid maakonna- ja üleriigilistes lehtedes, jättes valikuvabaduse kohalikule omavalitsusele. Eelnõu lisab ka nõude arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega.
Debatt oli pingeline, eriti seoses kaasamise ja teavitamise küsimustega. EKRE fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller) kritiseeris teravalt ettepanekuid, nähes neis kogukondade kaasamist piiravat teerulli, mis on suunatud suurte arendusprojektide (nt tuulikud) läbisurumisele. Minister Keldo rõhutas, et muudatused on suunatud efektiivsuse tõstmisele, majanduskasvu toetamisele ja tarbetu venitamise vältimisele, ning kinnitas, et Maa- ja Ruumiamet hakkab teostama järelevalvet tähtaegadest kinnipidamise üle. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid EKRE fraktsioon esitas eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, mis hääletati maha (5 poolt, 45 vastu).
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 esimest lugemist. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Muudatuste peamine eesmärk on lahendada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus, mis puudutas EL-i direktiivi (Seveso III) puudulikku ülevõtmist, ning ennetada ohtlike kemikaalidega seotud suurõnnetusi. Eestis on 133 sellist ettevõtet (nt kütuseterminalid, väetishoidlad). Muudatused keskenduvad kolmele teemale: ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) ülesannete täpsustamine pärast õnnetust, ettevõtjate kohustuste selgemaks muutmine (sh koostöö doominoefekti ohu korral ja naabrite teavitamine) ning halduskoormuse vähendamine. Halduskoormuse vähendamiseks hakatakse kõiki nõutavaid dokumente esitama elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Lisaks võtab riik enda kanda ohuteavituse (sireenid ja e-alarmid/SMS-teavitused), et ettevõtjad ei peaks ise kalleid süsteeme looma.
Debati käigus esitas Rain Epler (Cjw223MbyUk) küsimusi seoses piiramatu vastutusega heastavate meetmete eest ning ettevõtja vastutusega juhul, kui riiklikud teavitussüsteemid (e-alarmid) õnnetuse korral ebaõnnestuvad. Minister Keldo kinnitas, et vastutuse piire ei peeta mõistlikuks ning vaidlused lahendatakse õigusriigis kohtus. Teavituse vastutuse osas lubas minister täpsustada, kas ettevõtja kohustus loetakse täidetuks info edastamisega Häirekeskusele. Keskkonnakomisjoni esindaja Mait Klaassen (RqbcXTim2Pc) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et eelnõu lahendab rikkumismenetluse ja vähendab halduskoormust. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) esimene lugemine
2025-10-06 18:35XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Tänane kolmas päevakorrapunkt oli Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on leevendada lastega perede maksukoormust, vähendades mootorsõidukimaksu kohustust iga lapse eest kuni 100 eurot aastas. See meede peaks vähendama maksulaekumist 16,3 miljoni euro võrra. Lisaks plaanitakse vähendada üle seitsme istekohaga M-kategooria sõidukite maksumäära, maksustades neid N-kategooria määraga, mis on oluliselt madalam ja puudutab suurperesid ning puuetega inimesi. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
Arutelu oli äärmiselt emotsionaalne ja keskendus suuresti automaksu kehtestamise poliitilisele taustale ja õiglusele. Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) kritiseeris maksu kui tervikut, nõudes selle tühistamist, viidates negatiivsele mõjule majandusele, regionaalsele ebavõrdsusele ja puuetega inimeste olukorrale. Minister Ligi kaitses maksu vajalikkust riigieelarve ja keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Debatis tõstatusid ka tehnilised küsimused, näiteks see, kas juba makstud maks tagastatakse pangakontole või jääb ettemaksukontole. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 38m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
... and 11 more päevakorra punkti
Diana Ingerainen
19 päevakorra punkti
19/19 AI kokkuvõtetega (100.0%)
19/19 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Diana Ingerainen
E-post: diana.ingerainen@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: diana.ingerainen@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Kogu kõneaeg: 1h 2m
Kogu kõneaeg: 1h 2m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (692 SE) teine lugemine
2025-10-23 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
16 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 692 teist lugemist. Rahanduskomisjoni nimel kandis ette Diana Ingerainen, kes teatas, et komisjon arutas eelnõu 14. ja 21. oktoobril ning otsustas konsensuslikult teise lugemise lõpetada ja viia läbi lõpphääletuse.
Debati käigus esitati mitmeid küsimusi, mis keskendusid lepingu majanduslikule põhjendatusele ja Eesti-Omaani kaubavahetuse tasemele. Saadikud (Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats, Peeter Ernits, Rene Kokk, Priit Sibul) tundsid huvi, millised konkreetsed lisahüved Eestile kaasnevad, millised on kaubavahetuse mahud ning millised ettevõtlusliigid on lepingust huvitatud. Ettekandja Diana Ingerainen tunnistas, et komisjonis ei küsitud ega saadud ülevaadet konkreetsetest rahalistest summadest ega laiemast majanduslikust vaatest, kuid mainis, et initsiatiiv lepingu sõlmimiseks tuli eelkõige IT-ettevõtetelt. Peeter Ernits kritiseeris komisjoni tegevust, süüdistades seda valitsuse "kummitemplina" tegutsemises. Samuti tõstatati küsimus Omaani autoritaarse režiimi ja inimõiguste piirangute kontekstis sellise lepingu sõlmimise sobivusest. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi eelnõu lõpphääletusele.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu teemal "Miks toit on kallis?" toimus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatusel. Arutelu eesmärk oli käsitleda toidukaupade hinnatõusu ja selle leevendamise võimalusi, keskendudes käibemaksu alandamisele.
Esimese ettekandjana esines Jana Guzanova, toidukaupade käibemaksumäära vähendamise rahvaalgatuse algataja, kelle petitsioon kogus ligi 100 000 allkirja. Guzanova tõi esile toidukorvi maksumuse järsu kasvu ja rõhutas, et 25% Eesti elanikest elab vaesuses, mistõttu kõrge käibemaks (24%) on ebaõiglane ja tabab valusalt just madalama sissetulekuga inimesi. Ta viitas restoranide sulgemistele ja toiduvarguste kasvule kui märkidele süvenevast kriisist.
Majandusteadlane Heido Vitsur kinnitas, et Eesti toiduhinnad on sissetulekutega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrged, asetades Eesti Euroopa jõukamate riikide hulka. Ta selgitas, et toidu hind määrab suures osas palgataseme ja seega riigi konkurentsivõime. Vitsur nõustus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitusega maksusüsteemi paindlikumaks muuta, kuid leidis, et poliitilise jäikuse tõttu on käibemaksu alandamine praegu ainus reaalne hoob hindade mõjutamiseks.
Kolmas ettekandja, Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats, kritiseeris teravalt Reformierakonna juhitud valitsuse maksupoliitikat, mis on tema sõnul viinud toiduhinnad alates 2019. aastast 57% kõrgemale. Laats tõi esile alternatiivsed tulumeetmed, nagu pangamaks, ja viitas teiste EL-i riikide (nt Hispaania ja Läti) edule käibemaksuerisuste kehtestamisel. Läbirääkimistel toetasid käibemaksu langetamist Sotsiaaldemokraadid (Züleyxa Izmailova) ja Keskerakond (Vadim Belobrovtsev), samas kui Eesti 200 (Diana Ingerainen) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks, eelistades sihitud toetusi. Isamaa (Riina Solman) rõhutas vajadust tervikliku maksureformi järele. Arutelu lõppedes otsust vastu ei võetud, kuid istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni.
... and 14 more päevakorra punkti
Züleyxa Izmailova
63 päevakorra punkti
63/63 AI kokkuvõtetega (100.0%)
63/63 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Züleyxa Izmailova
E-post: zuleyxa.izmailova@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: zuleyxa.izmailova@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 40m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 40m
Päevakorra punktid:
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 42m
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu teemal "Miks toit on kallis?" toimus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatusel. Arutelu eesmärk oli käsitleda toidukaupade hinnatõusu ja selle leevendamise võimalusi, keskendudes käibemaksu alandamisele.
Esimese ettekandjana esines Jana Guzanova, toidukaupade käibemaksumäära vähendamise rahvaalgatuse algataja, kelle petitsioon kogus ligi 100 000 allkirja. Guzanova tõi esile toidukorvi maksumuse järsu kasvu ja rõhutas, et 25% Eesti elanikest elab vaesuses, mistõttu kõrge käibemaks (24%) on ebaõiglane ja tabab valusalt just madalama sissetulekuga inimesi. Ta viitas restoranide sulgemistele ja toiduvarguste kasvule kui märkidele süvenevast kriisist.
Majandusteadlane Heido Vitsur kinnitas, et Eesti toiduhinnad on sissetulekutega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrged, asetades Eesti Euroopa jõukamate riikide hulka. Ta selgitas, et toidu hind määrab suures osas palgataseme ja seega riigi konkurentsivõime. Vitsur nõustus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitusega maksusüsteemi paindlikumaks muuta, kuid leidis, et poliitilise jäikuse tõttu on käibemaksu alandamine praegu ainus reaalne hoob hindade mõjutamiseks.
Kolmas ettekandja, Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats, kritiseeris teravalt Reformierakonna juhitud valitsuse maksupoliitikat, mis on tema sõnul viinud toiduhinnad alates 2019. aastast 57% kõrgemale. Laats tõi esile alternatiivsed tulumeetmed, nagu pangamaks, ja viitas teiste EL-i riikide (nt Hispaania ja Läti) edule käibemaksuerisuste kehtestamisel. Läbirääkimistel toetasid käibemaksu langetamist Sotsiaaldemokraadid (Züleyxa Izmailova) ja Keskerakond (Vadim Belobrovtsev), samas kui Eesti 200 (Diana Ingerainen) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks, eelistades sihitud toetusi. Isamaa (Riina Solman) rõhutas vajadust tervikliku maksureformi järele. Arutelu lõppedes otsust vastu ei võetud, kuid istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni.
809 Kliimaseaduse tuleviku kohta
2025-10-13 21:51XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimist (nr 809) kliimaseaduse tuleviku kohta, mille esitasid Tiit Maran, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiik, Riina Sikkut ja Heljo Pikhof. Arupärijate esindaja Tiit Maran kritiseeris seaduse väljatöötamise pikka venimist ja fookuse muutumist. Ta meenutas, et kliimaseadus oli algselt koalitsiooni keskne teema, lubati avalikke konsultatsioone 2024. aasta juuniks, kuid selle asemel esitati augustis 2024 oluliselt kitsam "kliimakindla majanduse seaduse" eelnõu, mis Marani hinnangul ei vastanud rahvusvahelistele kohustustele ja jättis kohanemise aspekti (elanike ettevalmistamise paratamatuteks muutusteks) praktiliselt tähelepanuta. Maran tõi esile ka segaduse, mis tekkis pärast valitsuse vahetust 2025. aastal, kus minister Sutt alguses kahtles ühe seaduse tulekus, kuid hiljem kinnitas selle.
Minister Andres Sutt kinnitas, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet, rõhutades kliimamuutuste mõju (nt 2025. aasta suve erakordselt suured sademed). Ta selgitas, et uus kliimakindla majanduse seadus on lühike, konkreetne ja realistlik raamseadus, mis seab riigiülesed ja sektoripõhised heite vähendamise eesmärgid. Oluline erinevus varasemast eelnõust on see, et rakenduslikud detailid viiakse valdkondlikesse teekaartidesse, mis koostatakse koostöös huvirühmadega ja peaksid valmis saama aasta lõpuks. Sutt rõhutas, et see lähenemine tagab paindlikkuse ja võimaldab vältida seaduse pidevat muutmist. Minister lubas, et eelnõu jõuab Riigikogu menetlusse käesoleva aasta jooksul. Järelküsimustes käsitleti LULUCF-i (maakasutus) nõuete ebaõiglust ja nende muutmise protsessi EL-i tasandil, samuti heite vähendamise eesmärkide võimalikku lõdvendamist, mida minister eitas, kinnitades kliimaneutraalsuse eesmärgi püsimist aastaks 2050.
Arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta (nr 804)
2025-10-13 21:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Tiit Marani, Tanel Kiige, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Andre Hanimäe esitatud arupärimist nr 804 energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta. Arupärijate nimel esinenud Züleyxa Izmailova rõhutas, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning lindude arvukus väheneb. Ta viitas 2022. aasta uuringule, mille kohaselt 93% inimestest toetab pesitsusrahu kehtestamist nii era- kui ka riigimetsas. Izmailova kritiseeris, et Eestis puudub siduv ja universaalne pesitsusrahu ning RMK soovituslikud piirangud ei ole piisavad, eriti eramaadel.
Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva ning Keskkonnaameti kohtuvaidluse kohta, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Sutt märkis, et RMK rakendab riigimetsas vabatahtlikku raierahu (viimastel aastatel kuni 30. juunini), mis katab umbes poole metsamaast. Ta rõhutas, et üldise pesitsusrahu kehtestamisel tuleb arvestada kaasneva sotsiaal-majandusliku mõjuga. Sutt selgitas, et Keskkonnaamet kasutab haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve tegemiseks, mis on aidanud suunata kontrolli suurema mõjuga aladele. Debati käigus kritiseeris Izmailova ministri vastuseid kui ebamääraseid ja mittemidagiütlevaid, süüdistades valitsust looduskaitse teemade eiramises. Minister Sutt lükkas süüdistused tagasi, tuues esile, et Eestis on range kaitse all 18–19% metsadest, mis on oluliselt rohkem kui naaberriikides.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimest lugemist, mille eesmärk oli langetada põhitoiduainete käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets rõhutas, et toiduainete hinnatõus Eestis on olnud pretsedenditu (üle 50%) ning madalama käibemaksu kehtestamine aitaks leevendada regressiivse maksu koormust, toetaks väiksema sissetulekuga inimesi, elavdaks sisetarbimist ja parandaks kodumaise põllumajandussektori konkurentsivõimet. Läänemets tõi esile, et Eesti on üks väheseid EL riike, kus toidule soodusmäära ei kohaldata, ning kritiseeris valitsuse plaani võtta laenu, et jagada tulumaksusoodustusi jõukamale elanikkonnale, pakkudes käibemaksu langetamist parema alternatiivina.
Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt eelnõu tagasilükkamist toetati peamiselt seetõttu, et maksulangetus tekitaks riigieelarvesse ligi 200 miljoni euro suuruse puudujäägi ning puudus kindlus, et see langus jõuaks lõpptarbijani. Debati käigus heideti sotsiaaldemokraatidele ette silmakirjalikkust, kuna nad olid varem valitsuses olles toetanud käibemaksu tõusu ja hääletanud Keskerakonna sarnaste eelnõude vastu. Vaatamata opositsiooni ja mitmete erialaliitude toetusele hääletati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.
... and 58 more päevakorra punkti