Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
31-40 / 101 poliitikut
Tanel Kiik
134 päevakorra punkti
134/134 AI kokkuvõtetega (100.0%)
134/134 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tanel Kiik
E-post: tanel.kiik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tanel.kiik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 30h 38m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 30h 38m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
... and 129 more päevakorra punkti
Meelis Kiili
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Meelis Kiili
E-post: meelis.kiili@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: meelis.kiili@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 47m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 47m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu (710 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:48XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 12. päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 710 "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" esimest lugemist. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et Liibanoni operatsioon (UNIFIL) on ulatuslik, kuid Eesti panus on tagasihoidlik – praegu teenib seal üks staabiohvitser Naqoura linnas. Eelnõu palub mandaati kuni kolme tegevväelase kasutamiseks, kuigi koosseisu suurendamist ette ei nähta. Missiooni aastased kulud jäävad alla 60 000 euro.
Riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili andis ülevaate komisjoni istungitest, kus arutati eelnõu ja julgeolekuolukorda. Ta rõhutas, et UNIFIL on klassikaline ÜRO rahuvalveoperatsioon, mis loodi 1978. aastal ja milles osaleb üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist. Kiili kinnitas, et Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja Riigikogu nõustus juhtivkomisjoni ettepanekuga.
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) teine lugemine
2025-06-04 17:06XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt hõlmas Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 642 teise lugemise väljumist Ottawa konventsioonist, mis keelustab jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise ja üleandmise ning nõuab nende hävitamist. Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti julgeolekupaindlikkust vastusena Venemaa täiemahulisele agressioonile Ukrainas ning anda Kaitseväele lisavõimalusi ja vabadust valida sobivaid relvasüsteeme iseloomulises ohuolukorras. Praktiline kontekst hõlmas ka Läti, Leedu, Poola ja Soome samu samme ning Balti riikide ühist teavitustööd. Teises lugemises osutab Riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teksti ja seletuskirja ning määras ettepaneku viia see Riigikogu täiskogu päevakorda ning lõpuhääletusele.
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) kolmas lugemine
2025-04-09 20:29XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmanda lugemise päevakorral on Eesti Vabariigi valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu nr 565. Eelnõu eesmärk on ajakohastada õiguskeskkonda, et Kaitseväel oleks täiendavaid korrakaitse- ja sõjalisel tasandil rakendatavaid õigusi elutähtsate riigikaitseobjektide ja infrastruktuuri kaitseks ning merejulgeoleku tagamiseks. Läbivaatuste keskmes on vajadus tugevdada võimekusi ja õiguspärasust ning samal ajal rõhutada, et täiustus ei kõrvalda täielikult ohtu, vaid annab riigile paremad tööriistad selle vähendamiseks ja ohu kontrolli all hoidmiseks. Arutelu tõstatas lisaks rahvusvahelise õiguse ning liitlastega koostöö tähtsuse, võimaluse laiendada külgvööndiala ning tugevdada merendustulemust Soome lahel, kui see on võimalik poliitiliste ja õiguslike raamistikuga kooskõlas. Eelnõu väljatöötamine ja arutelu peegeldasid laiapõhjalist kokkulepemispüüdlust turvalise ja toimiva mereruum hoidmiseks ning Eesti julgeoleku pikaajalist seismikut. Teine osa arutelust puudutas rahastuse ja valmisoleku küsimusi, rõhutades vajadust koordineerida seaduse rakendamist ning suurendada mereväe võimekust vastavalt vajadusele ja liitlastega koostöös.
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) teine lugemine
2025-03-26 19:32XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Seitsmenda päevakorrapunkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu 565 teise lugemise üle. Eelnõu algataja on valitsus (21. jaanuar 2025), esimene lugemine lõppes 19. veebruaril 2025 ning väljastpoolt juhtivkomisjoni muudatusettepanekuid ei esitatud. Riigikaitsekomisjon esitas kahe muudatusettepanekuga ning lõuna- ja varasematel istungitel toimusid eelnõu arutelud 17. ja 24. märtsil. Aruteludes toodi esile mereõiguse ja mandrilava kaitse suurem tähtsus: Heiki Lindpere tõi välja, et mandrilava ja selle all asuva maapõue ning merealuste infrastruktuuri kaitse seaduslik raam on vajakajäämisel ning tuleb kaaluda mandrilava seaduse ning territoriaalmere seaduse vastavust olukorrale. Sõnavõtetes puudutati ka võimalust täiendada riigipiiri seadust laeva ankru lohistamisega tekitatava kahju kohta ning vajadust kiiresti rakendada piisavad kaitsevahendid. Tegevused kinnitati ning lõpptulemuseks oli otsus lõpule viia eelnõu teise lugemine võimalikult kiiresti, võttes arvesse Läänemere jätkuvat elutähtsa taristu kahju ohtu. Lõpuks kinnitati keele- ja normitehnilised täpsustused ning menetluslik otsus eelnõu teise lugemise lõpetamiseks.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE) esimene lugemine
2025-03-19 18:36XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas tänases istungis kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 563 SE esimese lugemise üle. Eelnõu esitleja, Riigikogu liige Kalle Grünthal, costsid, et reservväelastele õppekogunemisel makstav kompensatsioon tuleks indekseerida iga-aastaselt vastavalt elukalliduse muutusele, et tagada nende rahaline toimetulek ja motivatsioon teenistust jätkata. Esitatud mudel põhineb praeguse tasu (37 eurot sõdurile, 40 eurot allohvitserile, 50 eurot ohvitserile) ja koefitsiendist 1,3, mille alusel arvutatakse indekseerimise mõju. Kõneleja toonitas, et suuremaid tõuse ei tohi teha ilma katteallikate ja riigieelarve mõju kaaluta, ning tõi välja reservväelaste olukorra keerukuse — nii panga- kui eluasemekohustuste tasumine ning perekonna heaolu. Debatt haaras laiemalt riigikaitse rahastamise tasakaalu küsimuse: kas ja kuidas suurendada kaitsevõimet, ilma et see tähendaks riigieelarve ebaidekvatset koormust. Istungil võtsid sõna erinevad opositsiooni ja koalitsiooni liikmed, tõstes esile inflatsiooni mõju, tööjõukulude muutusi ja ametkondade vastuseid eelnõule. Lõpuks otsustas juhtivkomisjon eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, viidates nii tehnilistele kui poliitilistele kaalutlustele ning vajadusele leida jätkusuutne lahendus koos katteallikate ja arengukavadega.
... and 11 more päevakorra punkti
Signe Kivi
33 päevakorra punkti
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Signe Kivi
E-post: signe.kivi@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: signe.kivi@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 52m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 52m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti arutamine
2025-09-17 17:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti vastuvõtmist. Menetlus algas Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi ettekandega, kes tutvustas komisjoni 4. augusti istungil toimunut. Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo selgitas, et veto põhjus oli seaduse ebaselge "õpetusliku aluse" mõiste, mis võib riivata usuvabadust, kuigi seaduse põhieesmärk – ohtlike haldussidemete katkestamine – oli kooskõlas põhiseadusega. Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe soovitas seaduse vastu võtta muutmata kujul, rõhutades, et oht julgeolekule võib seisneda ka õpetuslikes alustes ning olukorda tuleb hinnata kogumis. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi kinnitas, et ka nende komisjonis arutati põhjalikult põhiseaduslikkuse küsimust, kusjuures Siseministeeriumi seisukoht, et seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, leidis enamuse toetust.
Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Keskerakond, EKRE) parlamendi enamust presidendi veto ignoreerimise eest, nimetades protsessi "naeruväärseks" ja "juriidiliseks praagiks" ning ennustades, et Riigikohus toetab presidenti. Koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa) rõhutasid, et seaduse eesmärk on julgeolekualane – vähendada Moskva patriarhaadi mõju, mis toetab Venemaa agressiooni. Nad kinnitasid, et seadus ei piira usuvabadust ega usu praktiseerimist. Lõpphääletusel otsustas Riigikogu seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtta, mis tähendab, et see saadetakse uuesti Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks või Riigikohtule põhiseaduslikkuse kontrolliks.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18 17:34XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.
Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu e-valimiste protsessi turvalisuse uurimiseks" eelnõu (576 OE) esimene lugemine
2025-04-21 18:17XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimeses päevakorrapunktis arutati EestiKeskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 576, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Riigikogu e-valimiste protsessi turvalisuse uurimiseks. Esinduslik ettekanne tehti Riigikogu kõnetooli kolleegilt Lauri Laatsilt, kelle sõnavõtt keskendus e-hääletuse salajasuse, läbipaistvuse ja turvalisuse puudustele ning vajadusele korraldada sõltumatu uurimine ja järelduste tegemine. Ta tõi esile rahvusvahelised kogemused ning OSCE/ODIHR-i vaatlusaruanded, mis rõhutavad kontrollitavuse ja auditeeritavuse tugevdamise vajadust.
Teises ossa arutati konkreetseid uurimiskomisjoni ülesandeid ja potentsiaalseid lahendusviise: TalTechi teadlaste leidude analüüsimist sõltumatute ekspertidega kinnitamiseks või ümberlükkamiseks, võimaliku valimiste manipulatsiooni avastamise ja ennetamise mehhanismide väljaselgitamist, valimiste auditeerimisprotseduuride piisavuse hindamist ning mobiilse hääletuse riskide ja rahvusvaheliste standardite järgimise analüüsi. Samuti arutati, kas e-valimiste süsteem vastab demokraatlikele standarditele ning millal ja kuidas võiks kaaluda ajutist üleminekut turvalisematele hääletusviisidele. Lõpuks sõnastati eesmärgiks esitada Riigikogule ja avalikkusele lõpparuande hiljemalt 1. detsembril 2025, mil komisjoni volitused lõppevad.
... and 28 more päevakorra punkti
Ando Kiviberg
42 päevakorra punkti
42/42 AI kokkuvõtetega (100.0%)
42/42 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Ando Kiviberg
E-post: ando.kiviberg@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: ando.kiviberg@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 11m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 11m
Päevakorra punktid:
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (690 SE) esimene lugemine
2025-10-06 18:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, rõhutades, et muudatused tulenevad Euroopa Liidu õigusest ning nende eesmärk on vähendada Euroopa kapitalituru killustatust ja soodustada pangandusvälist rahastamist. Eelnõu keskendub neljale peamisele muudatusele: prospekti koostamise kohustuse lävendi tõstmine 8 miljonilt 12 miljonile eurole, keelenõuete leevendamine (lubades prospekti koostada inglise keeles, kuid nõudes eestikeelset kokkuvõtet), halduskoormuse vähendamine investeerimisteenuste osutajatele ning Finantsinspektsioonile paindlikumate sanktsioonide (käibepõhiste trahvide) määramise võimaldamine turu kuritarvitamise korral. Muudatuste jõustumine on planeeritud 2026. aasta 5. juunile.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd kinnitas, et komisjon toetas eelnõu konsensuslikult, nähes selles olulist sammu Eesti finantsturu mitmekesistamiseks, mis on praegu liialt panganduskeskne. Komisjon arutas ka tasakaalupunkti leidmist investorite kaitse ja halduskoormuse vähendamise vahel. Pärast lühikest arutelu, kus küsiti keelenõuete leevendamise põhjendatuse kohta, otsustati esimene lugemine lõpetada.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti arutamine
2025-09-17 18:57XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
17 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 16m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti vastuvõtmist. Ettekandjad olid põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Mõlemad komisjonid olid jõudnud konsensuslikule otsusele mitte toetada seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, nõustudes presidendi seisukohaga, et seadus riivab liialt informatsioonilise enesemääramise õigust (Põhiseaduse § 26 ja 44). Ando Kiviberg selgitas, et Rahandusministeerium lubas esitada uued parandused, et kitsendada Rahapesu Andmebüroo (RAB) volitusi. Maris Lauri lisas, et Rahandusministeeriumil on muudatusettepanekud olemas ning viitas ka Riigikohtu eelotsusele Euroopa Kohtule RAB-i pädevuse ja andmekaitse üldmääruse kohaldamise osas. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (eriti Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Peeter Ernits) teravalt koalitsiooni kiirustamist ja põhiseadusvastase eelnõu läbisurumist, süüdistades valitsust totalitaarse jälgimisühiskonna loomises. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas vajadust leida tasakaal menetluse salajasuse ja inimeste usalduse vahel e-riigis. Hääletusel lükati seadus muutmata kujul tagasi.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti arutamine
2025-09-17 17:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
20 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 57m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti vastuvõtmist. Menetlus algas Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi ettekandega, kes tutvustas komisjoni 4. augusti istungil toimunut. Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo selgitas, et veto põhjus oli seaduse ebaselge "õpetusliku aluse" mõiste, mis võib riivata usuvabadust, kuigi seaduse põhieesmärk – ohtlike haldussidemete katkestamine – oli kooskõlas põhiseadusega. Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe soovitas seaduse vastu võtta muutmata kujul, rõhutades, et oht julgeolekule võib seisneda ka õpetuslikes alustes ning olukorda tuleb hinnata kogumis. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi kinnitas, et ka nende komisjonis arutati põhjalikult põhiseaduslikkuse küsimust, kusjuures Siseministeeriumi seisukoht, et seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, leidis enamuse toetust.
Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Keskerakond, EKRE) parlamendi enamust presidendi veto ignoreerimise eest, nimetades protsessi "naeruväärseks" ja "juriidiliseks praagiks" ning ennustades, et Riigikohus toetab presidenti. Koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa) rõhutasid, et seaduse eesmärk on julgeolekualane – vähendada Moskva patriarhaadi mõju, mis toetab Venemaa agressiooni. Nad kinnitasid, et seadus ei piira usuvabadust ega usu praktiseerimist. Lõpphääletusel otsustas Riigikogu seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtta, mis tähendab, et see saadetakse uuesti Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks või Riigikohtule põhiseaduslikkuse kontrolliks.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
... and 37 more päevakorra punkti
Toomas Kivimägi
12 päevakorra punkti
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Toomas Kivimägi
E-post: toomas.kivimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: toomas.kivimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 10m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 10m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24 18:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
Infotund
2025-09-10 14:58XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Käesolev aruanne koondab ülevaate Riigikogu infotundide avasõnadest ja protseduurilistest aruteludest, mis toimusid ajavahemikul jaanuarist oktoobrini (ja hiljem ka järgmise aasta jaanuarist veebruarini). Infotunnid järgisid ranget ja korduvat struktuuri, alustades tervitustega Riigikogule, valitsuse liikmetele ja külalistele, millele järgnes kohaloleku kontroll. Kohalolek oli enamikul istungitel madal, registreerunud liikmete arv jäi tihti 9 ja 27 vahele, puudujate arv ulatus pidevalt üle 70. Infotundides osalesid peaministrid Kaja Kallas ja hiljem Kristen Michal, samuti mitmed teised ministrid (nt Hanno Pevkur, Margus Tsahkna, Kristina Kallas, Lauri Läänemets). Infotunni reeglid olid järjepidevad: igal Riigikogu liikmel oli õigus esitada üks küsimus (2 minutit), millele järgnes vastus (3 minutit), üks täpsustav küsimus küsijalt ja üks lisaküsimus teiselt liikmelt. Protseduurilistes aruteludes tõusis esile vajadus küsimuste teemade täpsemaks sõnastamiseks (vältimaks liiga üldist "Varia" või "Poliitika" rubriiki) ning mure küsimuste jaotamise pärast ministrite vahel, kuna mitmel korral olid kõik küsimused suunatud vaid peaministrile. Märgiti ka ära, et üks infotund (6. november) alustati võru keeles.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
... and 7 more päevakorra punkti
Mait Klaassen
33 päevakorra punkti
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mait Klaassen
E-post: mait.klaassen@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mait.klaassen@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 42m
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 42m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 esimene lugemine. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk oli lahendada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse käigus esitatud puudused (Seveso III direktiivi ülevõtmisel), ennetada suurõnnetusi ohtlike kemikaalidega ning vähendada nende mõju inimestele, keskkonnale ja varale. Muudatused puudutavad ametiasutuste ülesannete täpsustamist pärast õnnetust, ettevõtjate kohustuste selgemaks muutmist (nt koostöö Päästeametiga doominoefekti ohu korral) ja halduskoormuse vähendamist. Halduskoormuse vähendamine saavutatakse dokumentide elektroonilise esitamise ja riiklike ohuteavitussüsteemide (sireenid, e-alarm) kasutuselevõtu kaudu, mis vabastab ettevõtjad kallite teavitussüsteemide loomise kohustusest. Arutelu käigus tõstatas Rain Epler küsimused seoses ettevõtjate piiramata vastutusega õnnetuse järgsete heastavate meetmete eest ning vastutuse jaotusega riiklike teavitussüsteemide ebaõnnestumise korral. Minister Keldo selgitas, et piiranguid ei peetud vajalikuks ning vaidlused lahendatakse kohtus. Teavitussüsteemide vastutuse osas lubas minister täpsustava vastuse esitada. Keskkonnakomisjoni esindaja Mait Klaassen kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist konsensuslikult.
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
... and 28 more päevakorra punkti
Aivar Kokk
145 päevakorra punkti
145/145 AI kokkuvõtetega (100.0%)
145/145 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aivar Kokk
E-post: aivar.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aivar.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 50h 47m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 50h 47m
Päevakorra punktid:
Arupärimine Endla looduskeskuse sulgemise kohta (nr 815)
2025-10-13 22:27XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 20m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Aivar Koka ja Priit Sibula esitatud arupärimist Endla looduskeskuse sulgemise kohta. Arupärijad kritiseerisid teravalt Keskkonnaameti otsust sulgeda Toomal asuv keskus (väidetava aastase kuluga 82 000 eurot) ilma kohaliku kogukonna ja omavalitsusega eelnevalt konsulteerimata. Aivar Kokk tõi esile kontrasti Endla sulgemise ja 67 miljonit eurot maksva uue Keskkonnamaja ehitamise vahel Tallinnas, küsides, kas kokkuhoid oli õigustatud.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitas, et Endla kontori sulgemine oli osa Keskkonnaameti laiemast kokkuhoiukavast (üle 3,3 miljoni euro viie aasta jooksul) ning hoone oli kahe töötaja jaoks ebaefektiivne, kuna ekspositsioon moodustas vaid 9% pinnast. Minister kinnitas, et Endla ja uue Keskkonnamaja projektid ei ole omavahel seotud alternatiivid. Sutt rõhutas, et looduskeskuse sulgemine ei takista juurdepääsu loodusradadele, mille hooldamise eest vastutab jätkuvalt RMK, ning õppematerjalid anti üle kohalikele haridusasutustele ja organisatsioonidele. Ta lisas, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) hindab hoone müügi või rendile andmise võimalust, vastates sellega MTÜ Endla Looduse Seltsi huvile. Aivar Kokk jäi oma seisukoha juurde, et kohaliku omavalitsuse (Jõgeva Vallavalitsus) teavitamata jätmine enne sulgemist oli tõsine viga, ning palus ministril tulevikus tagada parem koostöö kohalike partneritega.
Arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta (nr 802)
2025-10-13 20:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi arupärimist regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi olukorra kohta. Arupärijate nimel esinenud Anti Allas rõhutas vajadust tagada võrdsed ja kättesaadavad avalikud teenused kõikides Eesti piirkondades, sõltumata omavalitsuse rahalisest võimekusest. Ta palus ministril tuua selgust KOV-ide rahastamise olukorda ja nn Robin Hoodi meetme mõjusid, eriti seoses järgmise aasta riigieelarve menetlusega.
Minister Terras vastas arupärimisele, kinnitades, et KOV-ide rahaline võimekus on otseselt seotud igapäevaste teenuste kvaliteediga. Ta lükkas ümber Tartu abilinnapea Meelis Leidti väite, et Robin Hoodi meede ja hooldereform võtavad Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, hinnates Robin Hoodi mõju nelja aasta peale kokku umbes 8,7 miljonile eurole. Minister märkis, et ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, samas kui negatiivne mõju puudutab vaid viiendikku omavalitsusi, peamiselt Harjumaal ja Tartumaal. Terras tõi suurima struktuurse probleemina esile KOV-ide vähese finantsautonoomia (vaid 2,3% tuludest pärineb kohalikest maksudest). Tulevikuplaanides näeb ta ette riiklike toetuste (nt koolide ja teede toetused) viimist KOV-ide püsivasse tulubaasi, uute kohalike tasude (nt päikeseparkide kohaliku kasu tasu) loomist ning Robin Hoodi mehhanismi järkjärgulist rakendamist kuni aastani 2036. Järgnevas debatis kritiseeris Aivar Kokk (Isamaa) Robin Hoodi meetme vähest mõju ja rõhutas vajadust muuta rahastusmudeleid põhimõtteliselt, samas kui Anti Allas rõhutas tasandusfondi suurendamise olulisust vaesemate omavalitsuste aitamiseks.
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine
2025-10-13 19:47XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu eesmärke, mille hulka kuulus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi ülevõtmine, et suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust, ning riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse parandamine. Oluline muudatus on 2026. aasta riigieelarves tegevuspõhise ja majandusliku vaate integreerimine, samuti valitsuse reservi suuruse piiramine 3%-ga eelarve kulude ja investeeringute mahust. Lisaks täpsustatakse riigisiseste toetuste andmise ja tagasinõudmise aluseid. Kohalike omavalitsuste rahastamise osas muudetakse tasandusfondi ja toetusfondi jaotuspõhimõtteid, et suurendada rahastamise paindlikkust ja vähendada bürokraatiat. Debatis keskenduti uute reeglitega kaasnevale bürokraatia suurenemisele ja küsimusele, kuidas mõjutab EL-i fiskaalne järelevalve demokraatlikku otsustusprotsessi. Minister Ligi rõhutas ekspertiisi ja ratsionaalsuse tähtsust poliitilise populismi ohjeldamisel.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on tühistada eelmise valitsuskoalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõus 24%-le, jättes selle kehtivale 22% tasemele. Samuti jäetakse ära eraisiku tulude maksustamine esimesest eurost 2%-ga ja säilitatakse ettevõtluskonto maksumäär 20% juures. Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et muudatused parandavad maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutavad majanduskeskkonda, kuigi need tekitavad eelarvepositsioonile ligi 250 miljoni euro suuruse miinuse. Lisaks pikendatakse kahe aasta võrra (kuni 2027. aasta lõpuni) tulumaksuvabastust Ukraina abistamisega tegelevatele konkreetsetele MTÜ-dele tehtud annetustelt.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Riina Sikkut) valitsust eelarvedefitsiidi süvendamise ja poliitilise usalduse kahjustamise eest, eriti seoses välisinvesteeringute negatiivse netopositsiooniga. Korduvalt tõstatati ka toiduainete käibemaksu langetamise küsimus (Peeter Ernits), millele minister Ligi vastas kategoorilise eitusega, nimetades seda rumalaks ja sotsiaalselt valesti suunatud maksupoliitiliseks otsuseks, viidates rahvusvahelistele soovitustele. Samuti arutati maksusoodustuste andmise ettevaatlikkust Ukraina abistavatele MTÜ-dele, kuna see on riskantne ja kuritarvitustele avatud valdkond.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, rõhutades, et tegemist on teise tänavuse lisaeelarvega, millega vähendatakse kulusid 19,9 miljoni ja investeeringuid 12 miljoni võrra, samas suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljoni võrra. Eelarve peamine dominant on riigikaitse, mille raames suurendatakse Kaitseministeeriumi eelarvet 39 miljoni euro võrra. Oluline osa muudatustest puudutas laia riigikaitset, eriti energiataristut: Kliimaministeeriumi valitsemisalas suurendatakse Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra, millest 35 miljonit on suunatud trafode kaitsmiseks hübriidohtude eest. Samuti lükatakse edasi mitmete suurprojektide, nagu eestikeelsele haridusele ülemineku tegevused (60,5 miljonit eurot), elluviimine, kuna neid ei suudeta käesoleval aastal realiseerida.
Debati käigus esitasid saadikud küsimusi Eleringi rahastamise, vesinikutaristu investeeringute ja SmartCapi kaudu jagatava 17,8 miljoni euro sihtotstarbe kohta. Minister Ligi selgitas, et Eleringi kapitali tugevdamine on vajalik võõrkapitali kaasamiseks ning tunnistas, et projektide edasilükkamised tulenevad ministrite kalduvusest oma projektide elluviimise võimekust üle hinnata. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas komisjoni arutelu, kus otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada.
... and 140 more päevakorra punkti
Rene Kokk
160 päevakorra punkti
160/160 AI kokkuvõtetega (100.0%)
160/160 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Rene Kokk
E-post: rene.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: rene.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 35h 57m
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 35h 57m
Päevakorra punktid:
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 29m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu (650 OE) esimene lugemine
2025-09-24 17:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 650, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Ettekandja Evelin Poolamets (EKRE) kritiseeris projekti teravalt, nimetades seda läbikukkunuks ja "savijalgadel" seisvaks. Ta tõi esile projekti tohutu rahastamata osa (ligi 2 miljardit eurot), ajakava venimise (esialgse 2025 asemel 2030) ning olulised ehituslikud kompromissid (üherööpmeline lahendus, viaduktide ja jaamade ärajätmine). Poolamets rõhutas, et tegemist on finantsplaani asemel "soovmõtlemisega" ning et puuduvad arvestused hilisemate hoolduskulude ja rongide ostmise osas.
Majanduskomisjoni esindaja Õnne Pillak tutvustas komisjoni seisukohti, kinnitades, et valitsuse eesmärk on valmimine 2030. aastaks ning et ehitustempo on realistlik. Kliimaministeeriumi esindajad olid komisjonis hoiatanud, et lepingutest väljumine tooks kaasa vajaduse lahkuda Euroopa Liidust ning tooks kaasa suuri rahalisi ja õiguslikke nõudeid, lisaks ohustaks see julgeolekulist logistikat. Debatt oli kirglik, keskendudes projekti majanduslikule kahjulikkusele, siseriikliku taristu arendamise eelistamisele ning julgeolekuaspekti ebaselgusele. Mart Helme (EKRE) nimetas projekti Eesti "kääbusriigi gigantomaniaks" ja kutsus üles lahkuma Euroopa Liidust, kui see on ainus viis mõistusevastasest projektist loobumiseks. Eelnõu lükati lõpphääletusel tagasi, kuna see ei saavutanud vastuvõtmiseks vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) esimene lugemine
2025-09-23 13:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle kolme peamist eesmärki: halduskoormuse ja riigi töökoormuse vähendamine ning asjaajamise lihtsustamine inimeste jaoks. Oluliste muudatustena tõi minister esile võimaluse registreerida lapse sünd rahvastikuregistris täiendavate tõendite alusel (nt rasedakaart, kiirabikaart, DNA-test), kui tervishoiuteenuse osutaja sünni juures ei viibinud, vältides seeläbi tarbetuid kohtuvaidlusi. Samuti lihtsustatakse EL-i kodanikele isikukoodi moodustamist elukoha registreerimise menetluse osana ning lubatakse neil esitada elukohateateid Eestist lahkumise kohta välismaalt ilma digiallkirjata. Eelnõu laiendab 15–17-aastaste haldusteovõimet oma andmete haldamisel rahvastikuregistris.
Arutelu käigus tekitasid enim küsimusi sünni registreerimise kohtade vähendamine 79-lt 16-le (maakonnakeskused pluss Narva), mida minister põhjendas e-teenuste laialdase kasutamise ja ametnike praktikapuudusega. Samuti tundsid saadikud muret Euroopa Liidu kodanike lihtsustatud elukohateate esitamise turvalisuse ning uute sünni registreerimise tõendite puhul ametnike liiga laia kaalutlusõiguse pärast. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas sarnaseid kaalutlusõiguse küsimusi ja tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
... and 155 more päevakorra punkti
Andrei Korobeinik
86 päevakorra punkti
86/86 AI kokkuvõtetega (100.0%)
86/86 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andrei Korobeinik
E-post: andrei.korobeinik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andrei.korobeinik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 45h 49m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 45h 49m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
80 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15h 49m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) kolmas lugemine
2025-06-18 20:15XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651) kolmandat lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas ettekande, selgitades, et eelnõu sisu on menetluse käigus muutunud, suurendades tulusid 26,3 miljoni, kulusid 36,9 miljoni ja investeeringuid 41,9 miljoni euro võrra. Märkimisväärne osa (44,2 miljonit) suunatakse laiapõhjalisele riigikaitsele, millest 30 miljonit läheb Siseministeeriumi haldusalasse, ning 12 miljonit teedeehitusse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut: toimetulekupiiri tõstmine (6 miljonit eurot) ja tasuta lasteaiakohtade pakkumine kõigis omavalitsustes (22 miljonit eurot). Mõlemad ettepanekud lükati Rahanduskomisjonis tagasi, viidates valitsuse seisukohale, et lisaeelarvega ei tohiks luua täiendavaid püsikulusid, ning rõhutades kohalike omavalitsuste autonoomiat. Debatt oli terav, keskendudes Reformierakonna vastuolulisele seisukohale lasteaia kohatasu osas (toetades seda Tallinnas, kuid mitte riiklikul tasandil) ning toimetulekupiiri tõstmise edasilükkamisele. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris valitsuse majanduspoliitikat, eelarve läbipaistmatust ja riigisektori paisumist. Eelnõu viidi lõpphääletusele, kus see vastu võeti.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) kolmas lugemine
2025-06-18 19:40XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 kolmandat lugemist. Debatt keskendus valitsuse maksupoliitika püsivaks muutmisele ja selle mõjule ühiskonnale. Opositsiooniparteid kritiseerisid teravalt valitsust lubaduste murdmise eest, kuna algselt ajutiseks julgeolekumaksuks nimetatud tõusud (käibemaks 24%-le, tulumaks 22%-le) muudetakse püsivaks, samal ajal kui plaanitud 2% ettevõtte tulumaksu tõus tühistatakse. Keskerakonna esindaja Lauri Laats süüdistas valitsust solidaarsuse puudumises, kuna maksukoormus langeb tarbimismaksude kaudu kõige haavatavamatele. Isamaa fraktsioon (Urmas Reinsalu) hääletas eelnõu vastu, viidates majanduse konkurentsivõime halvenemisele ja reaalsissetulekute kahanemisele. Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets rõhutas, et eelnõu põlistab regressiivset maksusüsteemi, mis soosib rikkaid ja pidurdab majanduskasvu, ning kutsus üles kehtestama astmelist tulumaksu. Reformierakonna esindaja Annely Akkermann kaitses eelnõu, selgitades, et see jätab madalama sissetulekuga inimestele ja pensionäridele 2% tulumaksuvabastuse kaudu rohkem raha kätte ning et maksukoormus tervikuna langeb järgmisel aastal maksuküüru kaotamise tõttu. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA) kolmas lugemine
2025-06-18 18:43XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas kolmandal lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA). Debatt keskendus eelnõu põhiseaduslikkusele ja selle mõjule usuvabadusele ning julgeolekule, eriti seoses Moskva Patriarhaadiga seotud usuühendustega. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) väitis, et eelnõu on endiselt põhiseadusega vastuolus, hoolimata kosmeetilistest muudatustest, ning survestab ebaseaduslikult Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit katkestama kanoonilised sidemed Moskvaga. Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) avaldas lootust, et president jätab seaduse teist korda välja kuulutamata. Varro Vooglaid (EKRE) rõhutas, et tegelik küsimus on õigusriikluse tagamine, mitte eestimeelsus, ning hoiatas, et sundlõpetamise ähvardamine suurendab ühiskonna lõhestatust ja julgeolekuohte. Koalitsiooni ja toetavate fraktsioonide esindajad (Isamaa, Eesti 200, SDE) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et see on kooskõlas põhiseadusega (viidates Siseministeeriumi analüüsile) ja selle eesmärk on piirata vaenulikku mõjutustegevust, mitte usuvabadust. Jaanus Karilaid (Isamaa) ja Peeter Tali (Eesti 200) sidusid Moskva Patriarhaadi otseselt Kremli ja FSB-ga, nimetades seda Putini režiimi ideoloogiliseks toeks. Andre Hanimägi (SDE) rõhutas, et eelnõu puudutab institutsiooni, mis õigustab vägivallaideoloogiat, mitte usku ennast. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) teine lugemine
2025-06-17 13:49XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 10m
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 teist lugemist. See oli peamiselt eelnõu tehnilise ja õigusliku raamistiku täpsustamise ning erinevate huvigruppide kaasamise küsimus. Läbirääkimised toimusid Rahanduskomisjonis 5., 10. ja 12. juunil ja keskendusid eelnõu mõjulevikute sätete selgusele: milliseid andmeid andmekaitse piirides ja mille ulatuses Riik kogub, kuidas toimub andmete pseudonüümimine ja depseudonüümimine, ning kuidas tagatakse inimeste õigused ja järelevalve. Samuti arutleti, kui suure rolli ja millistel tingimustel võiks Rahapesu Andmebürool (RAB) olla tehingute jälgimisel ja juhtumianalüüsil, ning kuidas säilitada tasakaal turvalisuse ning era- ja isikuandmete kaitse vahel. Komisjon pidas silmas inimeste õiguste kaitset ning demokraatlikku läbipaistvust, rõhutades, et andmete kogumine peab toimuma vajaduspõhiselt ja kontrolli all, ning viitas riiklikule järelevalve- ja aruandluskohustusele. Tulemuseks oli kokkulepe ning otsus hoida eelnõu teist lugemist ametlikult päevakorras, kuid see lõppes ühtlasi olukorraga, kus lisamiste või muudatuste edasine menetlus sõltus lähenevatest plenaaristungitest ja hääletustulemustest. Üldine järeldus oli, et kuigi arutelu oli põhjalik ja mitmekülgne, pidas komisjon oluliseks piirata andmete kogumise ulatust ja tugevdada järelevalvet, et säilitada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse vajadused.
... and 81 more päevakorra punkti
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
287 päevakorra punkti
287/287 AI kokkuvõtetega (100.0%)
287/287 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
E-post: anastassia.kovalenko-kolvart@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: anastassia.kovalenko-kolvart@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 82h 0m
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 82h 0m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 20m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine
2025-10-09 02:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 24m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli taastada õiglus ja sätestada mootorsõiduki aastamaksu vabastus puudega isiku omandis olevale sõidukile. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et puuetega inimesed on põhiseadusega eraldi kaitstud ja vajavad liikumispiirangute tõttu isikliku transpordi osas erandit. Ta kritiseeris valitsuse käitumist, kes algselt eemaldas puuetega inimeste maksuvabastuse ja asendas selle ebapiisavate toetustega, hoolimata presidendi ja õiguskantsleri soovitustest. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt valitsus eelnõu ei toeta. Valitsus oli otsustanud maksuvabastuse asemel suurendada sotsiaaltoetusi 9,1 miljoni euro võrra aastas, põhjendades seda tehniliste raskustega puuetega inimeste registri ja Transpordiameti andmebaasi ühildamisel ning sooviga vältida kuritarvitusi. Debatis tõstatati küsimusi toetuste ebapiisavuse ja eelnõu hilise aruteluaja kohta. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 658 OE, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenuste hinnad on naaberriikidest Lätist ja Leedust keskmiselt 30–35% kõrgemad, mida soodustab pikk numbri teisaldamise aeg operaatorite vahel. See pikk protsess (mille tõttu 50% vahetustest jääb pooleli) võimaldab operaatoritel hoida ebanormaalselt kõrgeid kasumimarginaale (umbes 20% käibest). Eelnõu eesmärk oli lühendada numbri teisaldamise aeg maksimaalselt ühe tööpäevani ning luua raamistik reaalajas liikuvuseks. Majanduskomisjoni arutelul selgus, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba sarnaste muudatustega, plaanides numbri liikuvust lühendada loetud tundideni, kuigi tehniline rakendamine võtab aega. Läbirääkimistel tõsteti esile ka hajaasustuse leviprobleeme ja riigi suutmatust tagada kvaliteetset andmesidet. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine
2025-10-08 20:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mis puudutas numbrituvastuskaamerate süsteemi seadustamist. Debatt oli äärmiselt terav ja keskendus peamiselt isikuvabaduste ja põhiõiguste riivele. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt Siseministeeriumi "argpükslikku" käekirja ja süsteemset püüdlust laiendada jälgimist, heites ette, et süsteem seadustatakse tagantjärele, ilma et keegi ebaseadusliku kasutamise eest vastutaks. Kriitika puudutas ka eelnõu laia sõnastust, mis võimaldaks piiramatut kaamerate paigaldamist ja andmetele ligipääsu suurele hulgale ametnikele, sealhulgas Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu toetajad (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) rõhutasid, et tegemist on politseile hädavajaliku tööriistaga raskete kuritegude lahendamiseks ning et eelnõu on saanud heakskiidu Andmekaitse Inspektsioonilt ja Õiguskantsleri büroolt. Vaatamata tugevale vastuseisule ja kriitikale menetlusviisi osas, võeti eelnõu lõpphääletusel vastu 49 poolthäälega 16 vastuhääle juures.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
... and 282 more päevakorra punkti