Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
31-40 / 101 poliitikut
Tanel Kiik
140 päevakorra punkti
140/140 AI kokkuvõtetega (100.0%)
140/140 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tanel Kiik
E-post: tanel.kiik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tanel.kiik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 31h 56m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 31h 56m
Päevakorra punktid:
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Tervishoiu rahastuskriis
2025-11-05 15:28XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Tanel Kiik esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise tervishoiu rahastuskriisi teemal, süüdistades valitsust valede prioriteetide seadmises. Kiik kritiseeris teravalt valitsuse otsust anda eelarvedefitsiidi tingimustes üle 100 miljoni euro maksusoodustusi ühiskonna jõukamale osale, samal ajal kui Tervisekassa on süvenevas miinuses ning sotsiaalvaldkond, sealhulgas erihoolekanne, on alarahastatud. Kiik küsis, miks on tervishoid ja sotsiaalvaldkond jäetud "vaeslapse rolli" ning miks ei rakendata astmelist tulumaksu.
Peaminister Michal lükkas tagasi süüdistused ajaloolise defitsiidi tekitamises, suunates vastutuse varasematele valitsustele. Ta kaitses maksureformi, rõhutades, et maksuküüru kaotamine toob suurt leevendust keskmise palga saajatele (õpetajatele, politseinikele), andes neile sisuliselt ühe kuupalga aastas juurde. Tervishoiu rahastuse osas märkis Michal, et Tervisekassa puudujääk on plaanitust väiksem ning reservid ei ammendu. Ta rõhutas, et lahendus ei peitu mitte lisaraha süstimises, vaid süsteemi tõhustamises, dubleerimise kaotamises ja e-konsultatsioonide suurendamises. Lisaküsimuses tundis Reili Rand muret haiglavõrgu tõhustamise pärast, kartes teenuste kättesaadavuse halvenemist äärepiirkondades (nagu Hiiumaa ja Saaremaa). Peaminister kinnitas, et sotsiaalminister töötab kava kallal, mis valmib aasta lõpuks ning kaasab kogukondi, lähtudes tervest mõistusest.
Arupärimine erihoolekandeteenuste alarahastuse kohta (nr 826)
2025-11-03 22:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri arupärimine (nr 826) erihoolekandeteenuste alarahastuse teemal, mille esitasid sotsiaaldemokraadid Helmen Küti juhtimisel. Arupärimise ajendiks oli Riigikontrolli 2025. aasta ülevaade, mis tõi esile erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tõsised puudujäägid. Helmen Kütt rõhutas, et järjekorrad on aastatel 2018–2024 ligi kahekordistunud, ulatudes kuni 53 kuuni, ning et täitmata on kohtuotsused kinnise erihoolekande kohtade osas. Ta tõi esile, et Sotsiaalministeerium küsis valitsuselt erihoolekandeks 195 miljonit eurot neljaks aastaks, kuid sai vaid 4,2 miljonit eurot järgmiseks aastaks.
Minister Karmen Joller tunnistas erihoolekande kroonilist alarahastust ja kasvavat nõudlust, eriti ööpäevaringse teenuse järele. Ta märkis, et eelarve on siiski kasvanud (2015. aasta 22,7 miljonilt 2026. aasta 57,7 miljonile eurole). Joller tõi välja kolm sammu olukorra parandamiseks: teenuseosutajate tasu tõstmine 4,2 miljoni euro võrra aastas, et võimaldada 10% palgatõusu, 10-päevase otsustustähtaja kehtestamine teenusekohale asumiseks, et vähendada tühjalt seisvaid kohti, ning uute teenuskohtade avamine suurema nõudlusega piirkondades (Tallinn, Harjumaa, Tartu). Joller möönis, et olukord, kus inimesed peavad teenuse saamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma, ei ole inimväärne ega õigusriigile kohane.
Debati käigus keskendusid küsijad (Tanel Kiik, Lauri Läänemets) valitsuse prioriteetidele, vastandades 4,2 miljoni euro suurust palgatõusu toetust maksuküüru kaotamisest tuleneva üle 100 miljoni euro suuruse maksukingitusega jõukamale ühiskonnaosale. Minister Joller kaitses maksureformi, väites, et see toob kasu ka keskmist palka teenivatele inimestele ja lihtsustab maksusüsteemi, kuid kinnitas, et erihoolekanne on tema valdkonnas jätkuvalt prioriteet.
Arupärimine tervishoiu rahastuskriisi kohta (nr 811)
2025-11-03 20:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 51m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele tervishoiu rahastuskriisi kohta, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja teiste opositsioonifraktsioonide liikmed eesotsas Tanel Kiigega. Arupärijad tõid esile Tervisekassa kroonilise puudujäägi (200–300 miljonit eurot) ja Eesti tervishoiu alarahastatuse võrreldes OECD ja EL-i keskmisega, hoiatades, et valitsuse tegevusetus süvendab ravijärjekordi ja ebavõrdsust. Küsimused puudutasid jätkusuutlikkuse tagamist, 2026. aasta puudujäägi katmist, eraraha kaasamist esmatasandile ja patsientide omaosaluse vähendamist.
Minister Joller tunnistas rahastamisprobleemi, kuid rõhutas, et valitsuse prioriteet on esmalt tervishoiukulutuste tõhustamine ja haiglavõrgu optimeerimine, et tagada raha suunamine tulemuspõhistele eesmärkidele. Ta selgitas, et 2024. aasta eelarve puudujääki suudeti vähendada 70 miljoni euro võrra tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele ja tõhustamisele. Joller kritiseeris opositsiooni keskendumist vaid kättesaadavusele, rõhutades ravi kvaliteedi olulisust. Ta kinnitas, et valitsuse konkreetsed ettepanekud pikaajalise rahastuse osas esitatakse veebruaris, kuid möönis, et suures mahus lisaraha leidmine eeldaks uusi maksutõuse või vahendite äravõtmist teistelt prioriteetidelt, nagu riigikaitse. Arutelus kerkis esile ka mure kahekiiruselise meditsiini ja regionaalsete haiglate (nt Hiiumaa) tuleviku pärast haiglavõrgu tõhustamise kontekstis.
Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine
2025-10-22 18:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki viia nimevahetus 21. sajandisse, kasutades e-teenuseid, automaatotsuseid ja -kandeid. Minister rõhutas, et tegemist on tehnoloogilise sammuga, mis vähendab bürokraatiat ja suurendab usaldust, ning nimetas seda "vabaduse eelnõuks" ja "digiriigi tugevdamise eelnõuks". Taro tõi esile ka projekti rahastamise Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust, märkides, et muudatused peavad rakenduma enne 2025. aasta detsembrit, et vältida raha tagasimaksmise kohustust.
Kõige teravam arutelu käis kurjategijate nimevahetuse teemal. Saadikud (Andre Hanimägi, Riina Solman, Tanel Kiik) tundsid muret, et uus automaatne süsteem ei tohi lihtsustada kuritegeliku mineviku varjamist. Minister kinnitas, et sisulised piirangud, mis kaitsevad ühiskonda (sh välistamaks elavate isikute nimede võtmist), pannakse paika uues terviklikus nimeseaduse eelnõus, mis valmib käesoleva kalendriaasta jooksul. Automaatotsused on praeguse eelnõu kohaselt võimalikud vaid lihtsate, registripõhiselt kontrollitavate põlvnemisseostega seotud juhtumite puhul. Peeter Ernits (Keskerakond) toetas eelnõu sisu, kuid kritiseeris selle kiiret menetlemist, mis on tingitud Euroopa rahastuse tähtajast (120 miljoni euro suuruse trahvi vältimiseks). Vilja Toomast (Õiguskomisjon) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et nime saab muuta ka edaspidi neljas regionaalses perekonnaseisuametis ning et automaatne nimevahetus on lubatud kord elus, vältides samas üldtuntud isikute nimede kasutamist.
... and 135 more päevakorra punkti
Meelis Kiili
17 päevakorra punkti
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Meelis Kiili
E-post: meelis.kiili@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: meelis.kiili@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 47m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 47m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu (710 OE) teine lugemine
2025-11-05 20:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli 13. punktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 710, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis (UNIFIL). Eelnõu tutvustas Riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili. Ta märkis, et eelnõu esimene lugemine toimus 24. septembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut. Kiili rõhutas, et ÜRO Julgeolekunõukogu on pikendanud UNIFIL-i mandaati kuni 2026. aasta 31. detsembrini ning Eesti jätkab panustamist kuni kolme kaitseväelasega ka järgmisel aastal.
Juhtivkomisjon (Riigikaitsekomisjon) otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna see kohe lõpphääletusele. Pärast ettekannet läbirääkimisi ei avatud, kuna kõnesoove ei esitatud. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see võeti vastu 55 poolthäälega, 2 vastuhäälega ja 1 erapooletuga.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu (710 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:48XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 12. päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 710 "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" esimest lugemist. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et Liibanoni operatsioon (UNIFIL) on ulatuslik, kuid Eesti panus on tagasihoidlik – praegu teenib seal üks staabiohvitser Naqoura linnas. Eelnõu palub mandaati kuni kolme tegevväelase kasutamiseks, kuigi koosseisu suurendamist ette ei nähta. Missiooni aastased kulud jäävad alla 60 000 euro.
Riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili andis ülevaate komisjoni istungitest, kus arutati eelnõu ja julgeolekuolukorda. Ta rõhutas, et UNIFIL on klassikaline ÜRO rahuvalveoperatsioon, mis loodi 1978. aastal ja milles osaleb üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist. Kiili kinnitas, et Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja Riigikogu nõustus juhtivkomisjoni ettepanekuga.
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) teine lugemine
2025-06-04 17:06XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt hõlmas Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 642 teise lugemise väljumist Ottawa konventsioonist, mis keelustab jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise ja üleandmise ning nõuab nende hävitamist. Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti julgeolekupaindlikkust vastusena Venemaa täiemahulisele agressioonile Ukrainas ning anda Kaitseväele lisavõimalusi ja vabadust valida sobivaid relvasüsteeme iseloomulises ohuolukorras. Praktiline kontekst hõlmas ka Läti, Leedu, Poola ja Soome samu samme ning Balti riikide ühist teavitustööd. Teises lugemises osutab Riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teksti ja seletuskirja ning määras ettepaneku viia see Riigikogu täiskogu päevakorda ning lõpuhääletusele.
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) kolmas lugemine
2025-04-09 20:29XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmanda lugemise päevakorral on Eesti Vabariigi valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu nr 565. Eelnõu eesmärk on ajakohastada õiguskeskkonda, et Kaitseväel oleks täiendavaid korrakaitse- ja sõjalisel tasandil rakendatavaid õigusi elutähtsate riigikaitseobjektide ja infrastruktuuri kaitseks ning merejulgeoleku tagamiseks. Läbivaatuste keskmes on vajadus tugevdada võimekusi ja õiguspärasust ning samal ajal rõhutada, et täiustus ei kõrvalda täielikult ohtu, vaid annab riigile paremad tööriistad selle vähendamiseks ja ohu kontrolli all hoidmiseks. Arutelu tõstatas lisaks rahvusvahelise õiguse ning liitlastega koostöö tähtsuse, võimaluse laiendada külgvööndiala ning tugevdada merendustulemust Soome lahel, kui see on võimalik poliitiliste ja õiguslike raamistikuga kooskõlas. Eelnõu väljatöötamine ja arutelu peegeldasid laiapõhjalist kokkulepemispüüdlust turvalise ja toimiva mereruum hoidmiseks ning Eesti julgeoleku pikaajalist seismikut. Teine osa arutelust puudutas rahastuse ja valmisoleku küsimusi, rõhutades vajadust koordineerida seaduse rakendamist ning suurendada mereväe võimekust vastavalt vajadusele ja liitlastega koostöös.
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) teine lugemine
2025-03-26 19:32XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Seitsmenda päevakorrapunkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu 565 teise lugemise üle. Eelnõu algataja on valitsus (21. jaanuar 2025), esimene lugemine lõppes 19. veebruaril 2025 ning väljastpoolt juhtivkomisjoni muudatusettepanekuid ei esitatud. Riigikaitsekomisjon esitas kahe muudatusettepanekuga ning lõuna- ja varasematel istungitel toimusid eelnõu arutelud 17. ja 24. märtsil. Aruteludes toodi esile mereõiguse ja mandrilava kaitse suurem tähtsus: Heiki Lindpere tõi välja, et mandrilava ja selle all asuva maapõue ning merealuste infrastruktuuri kaitse seaduslik raam on vajakajäämisel ning tuleb kaaluda mandrilava seaduse ning territoriaalmere seaduse vastavust olukorrale. Sõnavõtetes puudutati ka võimalust täiendada riigipiiri seadust laeva ankru lohistamisega tekitatava kahju kohta ning vajadust kiiresti rakendada piisavad kaitsevahendid. Tegevused kinnitati ning lõpptulemuseks oli otsus lõpule viia eelnõu teise lugemine võimalikult kiiresti, võttes arvesse Läänemere jätkuvat elutähtsa taristu kahju ohtu. Lõpuks kinnitati keele- ja normitehnilised täpsustused ning menetluslik otsus eelnõu teise lugemise lõpetamiseks.
... and 12 more päevakorra punkti
Signe Kivi
33 päevakorra punkti
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Signe Kivi
E-post: signe.kivi@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: signe.kivi@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 52m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 52m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti arutamine
2025-09-17 17:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti vastuvõtmist. Menetlus algas Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi ettekandega, millele järgnes Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi ettekanne. Mõlemad komisjonid olid arutanud presidendi veto põhjendusi, mis puudutasid peamiselt seaduse ebaselgust ja liialt laia "ohu" mõiste määratlust, eriti seoses usuühenduste õpetusliku alusega. Komisjonid kuulasid ära nii Presidendi õigusnõuniku Hent-Raul Kalmo kui ka Siseministeeriumi nõuniku Erik Salumäe seisukohad. Siseministeerium ja komisjonide enamus leidsid, et seadus on põhiseadusega kooskõlas ning selle eesmärk on julgeolekukaalutlustel katkestada ohtlikud haldussidemed, mitte piirata usuvabadust. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) kritiseeris parlamendi otsust saata seadus muutmata kujul tagasi, pidades seda juriidiliseks praagiks ja presidendi kompetentsi eiramiseks. Koalitsioon rõhutas seaduse vajalikkust riigi julgeoleku tagamisel ja pidas Riigikohtusse pöördumist normaalseks demokraatlikuks protsessiks. Lõpphääletusel võeti seadus muutmata kujul uuesti vastu 63 poolthäälega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18 17:34XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.
Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu e-valimiste protsessi turvalisuse uurimiseks" eelnõu (576 OE) esimene lugemine
2025-04-21 18:17XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimeses päevakorrapunktis arutati EestiKeskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 576, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Riigikogu e-valimiste protsessi turvalisuse uurimiseks. Esinduslik ettekanne tehti Riigikogu kõnetooli kolleegilt Lauri Laatsilt, kelle sõnavõtt keskendus e-hääletuse salajasuse, läbipaistvuse ja turvalisuse puudustele ning vajadusele korraldada sõltumatu uurimine ja järelduste tegemine. Ta tõi esile rahvusvahelised kogemused ning OSCE/ODIHR-i vaatlusaruanded, mis rõhutavad kontrollitavuse ja auditeeritavuse tugevdamise vajadust.
Teises ossa arutati konkreetseid uurimiskomisjoni ülesandeid ja potentsiaalseid lahendusviise: TalTechi teadlaste leidude analüüsimist sõltumatute ekspertidega kinnitamiseks või ümberlükkamiseks, võimaliku valimiste manipulatsiooni avastamise ja ennetamise mehhanismide väljaselgitamist, valimiste auditeerimisprotseduuride piisavuse hindamist ning mobiilse hääletuse riskide ja rahvusvaheliste standardite järgimise analüüsi. Samuti arutati, kas e-valimiste süsteem vastab demokraatlikele standarditele ning millal ja kuidas võiks kaaluda ajutist üleminekut turvalisematele hääletusviisidele. Lõpuks sõnastati eesmärgiks esitada Riigikogule ja avalikkusele lõpparuande hiljemalt 1. detsembril 2025, mil komisjoni volitused lõppevad.
... and 28 more päevakorra punkti
Ando Kiviberg
49 päevakorra punkti
49/49 AI kokkuvõtetega (100.0%)
49/49 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Ando Kiviberg
E-post: ando.kiviberg@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: ando.kiviberg@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 44m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 44m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
9 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 13m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 13m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
... and 44 more päevakorra punkti
Toomas Kivimägi
12 päevakorra punkti
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Toomas Kivimägi
E-post: toomas.kivimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: toomas.kivimagi@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 10m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 10m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24 18:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas õiguskantsler Ülle Madise ülevaatega õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja tema ülesannete täitmisest perioodil 01.09.2024–31.08.2025. Õiguskantsler tänas Riigikogu ja ametnikke hea koostöö eest, märkides, et tema ametkonda laekus üle 5500 kirja, millest üle 2500 vajas sisulist lahendamist. Madise tõi esile mitu süvenevat probleemi: seaduste täitmise eiramine, suurriikide vigaste juhtimismetoodikate rakendamine Eestis ning liigne sõltuvus masinatest ja tehisintellektist, mis ei tohi asendada inimlikku kaalutlusõigust. Ta kritiseeris põhiõigusi piiravate tehnoloogiliste vahendite soetamist ilma Riigikogu seadusliku loata ja rõhutas andmekogude hajutatuse põhimõtte olulisust, hoiatades "superandmebaaside" loomise eest. Hariduse vallas kritiseeris ta vastuolulisi seadusi ja laste vaimset tervist kahjustavat võistlust koolikohtade pärast. Madise rõhutas, et Eesti on rajatud vabadusele ja vastutusele, mitte preventiivriigi totaalsele kontrollile. Küsimuste-vastuste voorus käsitleti elukoha registreerimise (propiska) kriminaalasja, ligipääsetavuse arengut, pangasaladuse kaitset, eesti keele staatust, meditsiiniandmete kasutamise piiranguid, omandiõiguse piiramist looduskaitsealadel ning õiguskantsleri kantselei ebapiisavat ressurssi. Fraktsioonide esindajad (SDE, Reformierakond, Isamaa, Keskerakond) kiitsid õiguskantsleri tööd, kuid kasutasid kõnetooli valitsuse õigusloome (sh maksutõusud, riigieelarve baasseadus, andmekogude eelnõud) ja bürokraatia kritiseerimiseks.
Infotund
2025-09-10 14:58XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Käesolev aruanne hõlmab Riigikogu infotundide avasõnu ajavahemikus jaanuarist septembrini 2024. Infotunnid järgisid rangelt ettenähtud korda: igal istungil tehti kohaloleku kontroll, tutvustati osalevaid valitsuse liikmeid (tavaliselt peaminister või peaministri ülesannetes olev minister ja kaks või kolm ministrit) ning korrati üle protseduurireeglid. Kohalolek oli istungitel üldiselt madal, jäädes enamasti 10–25 Riigikogu liikme vahele. Küsimuste esitamiseks oli aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, lisaks oli ette nähtud täpsustav ja lisaküsimus.
Märkimisväärne oli 6. novembri infotunni algus, mis toimus võru keeles. Mitmel korral tõstatati protseduurilisi küsimusi, sealhulgas juhataja viga kohalolijate arvu fikseerimisel 6. märtsil (parandati 92 puudujaks) ning juhataja palve 9. aprillil, et Riigikogu liikmed täpsustaksid oma küsimuste teemasid, vältimaks liiga üldiseid kategooriaid nagu "Varia" või "Poliitika". Viimast vaidlustas Helir-Valdor Seeder. Samuti teavitati 12. veebruaril peaminister Kristen Michali tehnilisest pausist seoses umbusaldushääletuse ettevalmistusega. Korduvalt esitas protseduurilisi küsimusi ka Aleksandr Tšaplõgin, kes uuris nii Riigikogu koosseisu suuruse kui ka peaministri vabandamise teemal.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
... and 7 more päevakorra punkti
Mait Klaassen
35 päevakorra punkti
35/35 AI kokkuvõtetega (100.0%)
35/35 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mait Klaassen
E-post: mait.klaassen@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mait.klaassen@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 43m
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 43m
Päevakorra punktid:
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) teine lugemine
2025-11-11 14:32XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 SE teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu Seveso III direktiivi sätteid, mis puudutavad avalikkuse, sh naaberettevõtete teavitamist suurõnnetuste korral, ning ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) koostööd. Sisulisi uusi nõudeid eelnõu ei lisa, kuid muudab seaduse õiguslikult selgemaks ja vähendab halduskoormust, nõudes dokumentide esitamist edaspidi vaid elektrooniliselt.
Keskkonnakomisjon arutas eelnõu teist lugemist ja Rain Epleri esitatud ainsat muudatusettepanekut. Ettepanek täpsustas, et ettevõtja viib väljaspool oma territooriumi teavituse läbi Päästeameti kaudu, mitte ei ole kohustatud isikuid otse teavitama. Komisjon leidis, et ettepanek on igati mõistlik ja viib sätte kooskõlla direktiiviga, ning otsustas selle konsensuslikult täielikult arvestada. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 18. novembril.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 esimest lugemist. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Muudatuste peamine eesmärk on lahendada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus, mis puudutas EL-i direktiivi (Seveso III) puudulikku ülevõtmist, ning ennetada ohtlike kemikaalidega seotud suurõnnetusi. Eestis on 133 sellist ettevõtet (nt kütuseterminalid, väetishoidlad). Muudatused keskenduvad kolmele teemale: ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) ülesannete täpsustamine pärast õnnetust, ettevõtjate kohustuste selgemaks muutmine (sh koostöö doominoefekti ohu korral ja naabrite teavitamine) ning halduskoormuse vähendamine. Halduskoormuse vähendamiseks hakatakse kõiki nõutavaid dokumente esitama elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Lisaks võtab riik enda kanda ohuteavituse (sireenid ja e-alarmid/SMS-teavitused), et ettevõtjad ei peaks ise kalleid süsteeme looma.
Debati käigus esitas Rain Epler (Cjw223MbyUk) küsimusi seoses piiramatu vastutusega heastavate meetmete eest ning ettevõtja vastutusega juhul, kui riiklikud teavitussüsteemid (e-alarmid) õnnetuse korral ebaõnnestuvad. Minister Keldo kinnitas, et vastutuse piire ei peeta mõistlikuks ning vaidlused lahendatakse õigusriigis kohtus. Teavituse vastutuse osas lubas minister täpsustada, kas ettevõtja kohustus loetakse täidetuks info edastamisega Häirekeskusele. Keskkonnakomisjoni esindaja Mait Klaassen (RqbcXTim2Pc) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et eelnõu lahendab rikkumismenetluse ja vähendab halduskoormust. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
... and 30 more päevakorra punkti
Aivar Kokk
155 päevakorra punkti
155/155 AI kokkuvõtetega (100.0%)
155/155 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aivar Kokk
E-post: aivar.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aivar.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 53h 41m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 53h 41m
Päevakorra punktid:
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) teine lugemine
2025-11-06 00:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate komisjoni tööst, mis toimus 23. oktoobril ja 3. novembril. Eelnõu kohaselt vähendatakse kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit, samas suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot. Kulude vähendamine on peamiselt tingitud projektide ajagraafikute täpsustumisest ja vahendite ümberplaneerimisest järgnevatesse aastatesse. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi eelarvet 39 miljoni võrra Ukraina abistamiseks ja kaitseotstarbelisteks hangeteks.
Komisjon arutas Isamaa esitatud muudatusettepanekut, mille eesmärk oli vähendada keskvalitsuse kulusid täiendavalt 200 miljoni võrra (välja arvatud riigikaitse ning õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasud). Rahanduskomisjon otsustas jätta ettepaneku läbi vaatamata, kuna see ei vastanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, puududes täpne arvuline sõnastus eelarvepildis. Aivar Kokk tõstatas küsimuse mootorsõidukimaksu registreerimistasu laekumise prognoosidest, millele Akkermann vastas, et Rahandusministeerium esitab tulude vähenemise osas muudatusettepaneku kolmandaks lugemiseks. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega kiirema menetluse vajadusest tulenevalt.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 38m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine
2025-11-05 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 52m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teist lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli viia maksuseadus kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri märkusi. Muudatused puudutavad maksustamisperioodi lühendamist juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (hävimine, vargus, riigist väljaviimine). Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on vajaliku vigade parandusega ja maksuseaduste kohandamine on igapäevane töö.
Arutelu oli äärmiselt kriitiline. Opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) süüdistasid koalitsiooni jäärapäisuses, kuna samadele puudustele juhiti tähelepanu juba eelnõu esialgsel menetlemisel, kuid need lükati jõuga tagasi. Kriitikud väitsid, et parandused tehakse vaid seetõttu, et õiguskantsler sekkus, vältimaks põhiseaduslikku kriisi. Opositsioon nõudis korduvalt mootorsõidukimaksu täielikku tühistamist, tuues esile selle ebaõigluse, madala laekumise (prognoositust kaks korda väiksem) ning negatiivse mõju maaelule ja autoostjate käitumisele. Akkermann kaitses maksu kui õiglast viisi koguda raha teede ja liikluskorralduse kulude katteks, märkides, et sotsiaaltoetusi on maksu arvelt juba suurendatud.
Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) teine lugemine
2025-11-05 20:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 teine lugemine. Ettekande tegi majanduskomisjoni esimees Marek Reinaasa. Komisjon oli eelnõu käsitlenud 23. oktoobril ning esitatud oli kaks muudatusettepanekut (mõlemad juhtivkomisjoni poolt), mis leidsid konsensusliku toetuse ja arvestati täielikult. Sisuliseks muudatuseks oli välisriigi subsiidiumite arvestamine koondumiste hindamisel, kui need moonutavad Euroopa Liidu siseturgu. Reinaasa selgitas, et seaduse vastuvõtmisel saab Eestis Euroopa Komisjoni kontaktpunktiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Debati käigus küsiti muudatuse praktilise mõju kohta (Aivar Kokk) ning täpsustati koondumise mõistet määruse artiklite 20 ja 21 lõike 5 tähenduses (Peeter Ernits). Samuti arutleti direktiivi efektiivsuse üle suurriikide subsiidiumite vastu ja võimaliku vastupigistuse üle (Rain Epler). Reinaasa kinnitas, et trahvid ulatuvad 5–10% ülemaailmsest käibest, mis on piisavalt mõjus. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, mis ka tehti, ning kolmas lugemine planeeriti 12. novembriks.
... and 150 more päevakorra punkti
Rene Kokk
171 päevakorra punkti
171/171 AI kokkuvõtetega (100.0%)
171/171 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Rene Kokk
E-post: rene.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: rene.kokk@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 38h 44m
Staaž parlamendis: 5 aastat
Kogu kõneaeg: 38h 44m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
... and 166 more päevakorra punkti
Andrei Korobeinik
86 päevakorra punkti
86/86 AI kokkuvõtetega (100.0%)
86/86 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andrei Korobeinik
E-post: andrei.korobeinik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andrei.korobeinik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 46h 19m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 46h 19m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
81 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 16h 19m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) kolmas lugemine
2025-06-18 20:15XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651) kolmandat lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas ettekande, selgitades, et eelnõu sisu on menetluse käigus muutunud, suurendades tulusid 26,3 miljoni, kulusid 36,9 miljoni ja investeeringuid 41,9 miljoni euro võrra. Märkimisväärne osa (44,2 miljonit) suunatakse laiapõhjalisele riigikaitsele, millest 30 miljonit läheb Siseministeeriumi haldusalasse, ning 12 miljonit teedeehitusse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut: toimetulekupiiri tõstmine (6 miljonit eurot) ja tasuta lasteaiakohtade pakkumine kõigis omavalitsustes (22 miljonit eurot). Mõlemad ettepanekud lükati Rahanduskomisjonis tagasi, viidates valitsuse seisukohale, et lisaeelarvega ei tohiks luua täiendavaid püsikulusid, ning rõhutades kohalike omavalitsuste autonoomiat. Debatt oli terav, keskendudes Reformierakonna vastuolulisele seisukohale lasteaia kohatasu osas (toetades seda Tallinnas, kuid mitte riiklikul tasandil) ning toimetulekupiiri tõstmise edasilükkamisele. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris valitsuse majanduspoliitikat, eelarve läbipaistmatust ja riigisektori paisumist. Eelnõu viidi lõpphääletusele, kus see vastu võeti.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) kolmas lugemine
2025-06-18 19:40XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 kolmandat lugemist. Debatt keskendus valitsuse maksupoliitika püsivaks muutmisele ja selle mõjule ühiskonnale. Opositsiooniparteid kritiseerisid teravalt valitsust lubaduste murdmise eest, kuna algselt ajutiseks julgeolekumaksuks nimetatud tõusud (käibemaks 24%-le, tulumaks 22%-le) muudetakse püsivaks, samal ajal kui plaanitud 2% ettevõtte tulumaksu tõus tühistatakse. Keskerakonna esindaja Lauri Laats süüdistas valitsust solidaarsuse puudumises, kuna maksukoormus langeb tarbimismaksude kaudu kõige haavatavamatele. Isamaa fraktsioon (Urmas Reinsalu) hääletas eelnõu vastu, viidates majanduse konkurentsivõime halvenemisele ja reaalsissetulekute kahanemisele. Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets rõhutas, et eelnõu põlistab regressiivset maksusüsteemi, mis soosib rikkaid ja pidurdab majanduskasvu, ning kutsus üles kehtestama astmelist tulumaksu. Reformierakonna esindaja Annely Akkermann kaitses eelnõu, selgitades, et see jätab madalama sissetulekuga inimestele ja pensionäridele 2% tulumaksuvabastuse kaudu rohkem raha kätte ning et maksukoormus tervikuna langeb järgmisel aastal maksuküüru kaotamise tõttu. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA) kolmas lugemine
2025-06-18 18:43XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas kolmandal lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA). Debatt keskendus eelnõu põhiseaduslikkusele ja selle mõjule usuvabadusele ning julgeolekule, eriti seoses Moskva Patriarhaadiga seotud usuühendustega. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) väitis, et eelnõu on endiselt põhiseadusega vastuolus, hoolimata kosmeetilistest muudatustest, ning survestab ebaseaduslikult Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit katkestama kanoonilised sidemed Moskvaga. Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) avaldas lootust, et president jätab seaduse teist korda välja kuulutamata. Varro Vooglaid (EKRE) rõhutas, et tegelik küsimus on õigusriikluse tagamine, mitte eestimeelsus, ning hoiatas, et sundlõpetamise ähvardamine suurendab ühiskonna lõhestatust ja julgeolekuohte. Koalitsiooni ja toetavate fraktsioonide esindajad (Isamaa, Eesti 200, SDE) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et see on kooskõlas põhiseadusega (viidates Siseministeeriumi analüüsile) ja selle eesmärk on piirata vaenulikku mõjutustegevust, mitte usuvabadust. Jaanus Karilaid (Isamaa) ja Peeter Tali (Eesti 200) sidusid Moskva Patriarhaadi otseselt Kremli ja FSB-ga, nimetades seda Putini režiimi ideoloogiliseks toeks. Andre Hanimägi (SDE) rõhutas, et eelnõu puudutab institutsiooni, mis õigustab vägivallaideoloogiat, mitte usku ennast. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) teine lugemine
2025-06-17 13:49XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 10m
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 teist lugemist. See oli peamiselt eelnõu tehnilise ja õigusliku raamistiku täpsustamise ning erinevate huvigruppide kaasamise küsimus. Läbirääkimised toimusid Rahanduskomisjonis 5., 10. ja 12. juunil ja keskendusid eelnõu mõjulevikute sätete selgusele: milliseid andmeid andmekaitse piirides ja mille ulatuses Riik kogub, kuidas toimub andmete pseudonüümimine ja depseudonüümimine, ning kuidas tagatakse inimeste õigused ja järelevalve. Samuti arutleti, kui suure rolli ja millistel tingimustel võiks Rahapesu Andmebürool (RAB) olla tehingute jälgimisel ja juhtumianalüüsil, ning kuidas säilitada tasakaal turvalisuse ning era- ja isikuandmete kaitse vahel. Komisjon pidas silmas inimeste õiguste kaitset ning demokraatlikku läbipaistvust, rõhutades, et andmete kogumine peab toimuma vajaduspõhiselt ja kontrolli all, ning viitas riiklikule järelevalve- ja aruandluskohustusele. Tulemuseks oli kokkulepe ning otsus hoida eelnõu teist lugemist ametlikult päevakorras, kuid see lõppes ühtlasi olukorraga, kus lisamiste või muudatuste edasine menetlus sõltus lähenevatest plenaaristungitest ja hääletustulemustest. Üldine järeldus oli, et kuigi arutelu oli põhjalik ja mitmekülgne, pidas komisjon oluliseks piirata andmete kogumise ulatust ja tugevdada järelevalvet, et säilitada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse vajadused.
... and 81 more päevakorra punkti
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
298 päevakorra punkti
298/298 AI kokkuvõtetega (100.0%)
298/298 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
E-post: anastassia.kovalenko-kolvart@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: anastassia.kovalenko-kolvart@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 83h 39m
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 83h 39m
Päevakorra punktid:
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 36m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine
2025-11-05 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teist lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli viia maksuseadus kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri märkusi. Muudatused puudutavad maksustamisperioodi lühendamist juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (hävimine, vargus, riigist väljaviimine). Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on vajaliku vigade parandusega ja maksuseaduste kohandamine on igapäevane töö.
Arutelu oli äärmiselt kriitiline. Opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) süüdistasid koalitsiooni jäärapäisuses, kuna samadele puudustele juhiti tähelepanu juba eelnõu esialgsel menetlemisel, kuid need lükati jõuga tagasi. Kriitikud väitsid, et parandused tehakse vaid seetõttu, et õiguskantsler sekkus, vältimaks põhiseaduslikku kriisi. Opositsioon nõudis korduvalt mootorsõidukimaksu täielikku tühistamist, tuues esile selle ebaõigluse, madala laekumise (prognoositust kaks korda väiksem) ning negatiivse mõju maaelule ja autoostjate käitumisele. Akkermann kaitses maksu kui õiglast viisi koguda raha teede ja liikluskorralduse kulude katteks, märkides, et sotsiaaltoetusi on maksu arvelt juba suurendatud.
... and 293 more päevakorra punkti