Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
41-50 / 101 poliitikut
Eerik-Niiles Kross
9 päevakorra punkti
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Eerik-Niiles Kross
E-post: eerik-niiles.kross@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: eerik-niiles.kross@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 39m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 39m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kolmas lugemine
2025-03-26 16:12XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud on Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 536 kolmas lugemine. Ülesandeks on arutada ühtset, põhiseadusega kooskõlas olevat teostust kohalike omavalitsuste volikogude valimise hääleõiguse osas ning sellega kaasnevaid ajavahemikke ja riskide hindamist. Menetlus on olnud pikk ja viljakas ning koalitsioonide ja opositsiooni vahel on püütud leida laiapõhjalist konsensust keerulises julgeolekualases kontekstis. Eelnõu on sõnastatud ning kaasatud on kaks võimalikku muudatusettepanekut, mis toovad sisse erinevad kompromissvariandid ning näitavad, kui suur on Riigikogu soov leida lahendus, mis arvestaks nii Eesti kodanike kui mitte‑kodanike ja liitlasriikide kodanike võimumõjudega seotud küsimusi. Põhiasi seisneb selles, et kohaliku omavalitsuse valimistel põhinevad valimisõigused ühtlustatakse Eesti kodanike, kodakondsuseta isikute, Euroopa Liidu kodanike ja NATO liikmesriikide kodanike vahel ning ning positsioonid ja ajaraamid on selgelt määratud ning vajadusel osutub kiireloomuliseks muutmiseks. Päikeseloojanguklausli mainimine ja kokkuleppe moodustamine on välja toodud kui oluline osa kestvas edasiliikumises ning see on tekitanud laiapõhjalist debatti riigi julgeoleku ja integratsiooni teemadel.
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
2025-02-11 12:07XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelule, mille avas välisminister Margus Tsahkna. Minister rõhutas, et maailmas on tunda 1930. aastate lõpu hõngu ning reeglitel põhinev maailmakord on rünnaku all. Eesti välispoliitika peab lähtuma otsustavast koondumisest oma väärtuste kaitsele, mis eeldab Ukraina võitu, Venemaa pikaajalist ohjeldamist ja liitlassuhete tugevdamist. Tsahkna kinnitas Eesti pühendumust Ukrainale (0,25% SKP-st sõjaliseks abiks) ning kutsus üles liitlasi tõstma NATO kaitsekulude miinimumtaset 3%-le SKP-st. Olulist tähelepanu pöörati ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtule ja hübriidtegevusele vastuseismisele.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel tekkis terav arutelu Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni (Trumpi) välispoliitika suundade ja Euroopa vastuse üle. Mitmed saadikud kritiseerisid välisministri vastuseid, pidades neid ebaadekvaatseteks ja sisepoliitiliselt ründavateks, eriti seoses koalitsioonipartnerite (Läänemetsa) väljaütlemiste ja Keskerakonna korruptsioonisüüdistustega. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas oma ettekandes, et Eesti julgeoleku tagab ühtne liitlasruum ning rõhutas, et Lääs on alahinnanud Venemaa ohtu ja peab kiiresti tõstma kaitsekulutusi. Arutelu oli kohati pingeline, peegeldades nii geopoliitilist ärevust kui ka sisepoliitilist ebakindlust.
Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine
2025-01-22 19:50XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
12 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 47m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu Riigikogu avalduse eelnõu "Gruusia rahva toetuseks" (eelnõu 564) esimese lugemise üle. Eelnõu esitasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Luisa Rõivas, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamme, Maris Lauri, Aivar Sõerdi, Alar Laneman, Tõnis Lukas, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Priit Sibul, Andrus Seeme, Vilja Toomast, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova, Juku-Kalle Raidi, Reili Ranna, Ester Karuse, Jüri Jaanson, Igor Taro, Mait Klaassen, Mart Võrklaev, Karmen Jolle, Irja Lutsari, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Õnne Pillaku, Mario Kadastik, Hanah Lahe, Peeter Tali, Toomas Kivimägi, Margit Sutrop, Annely Akkermann, Andres Suti, Toomas Uibo, Pipi-Liis Sieman, Kalle Laanet, Madis Timpson, Maido Ruusmann, Urmas Reinsalu, Urmas Kruuse, Mihkel Leesi, Meelis Kiili, Eero Merilinnu ja Lauri Hussar esitatud avaldus Gruusia rahva toetuseks. Ettekandeks Riigikogu kõnetooli esitati Eerik-Niiles Kross; arutelu toimus fraktsioonide ning komisjonide vahel, et esitada üks küsimus kummalegi ettekandjale ning et kuulatakse komisjonipoolne ettekanne. Lõppkäigus hääletati – avaldus võeti vastu. Kaasa arvatud oli tugevat tähelepanu märgitud inimõiguste kaitsele, poliitvangide vabastamisele, Gruusia Euroopa Liiduga ning NATO suunas jätkavale teele ning uusvalimiste korraldamise vajadusele.
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine
2024-11-20 17:12XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
57 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2h 13m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 536 ning sellega seotud debatti kohalike omavalitsuste valimiste hääleõiguse laiendamise ja piirangu teemal. Arutelus keskendutakse kolmel peamisel tahul: esimese ja teise lugemise menetluse korrale (põhiseaduse muutmise menetluse eripära; ajavahemikud ning muudatusettepanekute esitamise tingimused), pluss valijate ringi määratlemisele (Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud vs määratlemata kodakondsusega isikud ja halli passi omanike koht). Eelnõu näeb ette kohalikel valimistel osaleda lubada ka Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud ning halli passi omanikud püsiva valimisõiguse säilitamise, kuid soovitab piirata hääleõigust nende riikide kodanike vastu, kes ei kuulu Eesti julgeoleku ja demokraatia huvide kaitsevaldkonda. Debatt hõlmab ajaloolist tausta, demokraatia printsiipide ning julgeolekupoliitiliste riskide tasakaalu hindamist ning rõhutab vajadust laiapõhjalise konsensuse ja õigusliku selguse järele.
Teine lõik puudutab praktikas toimuvat viimistlemist: kuidas muudatused ja lisamäärused jõustuvad kolmandal lugemisel, milliseid protseduurilisi piiranguid ja kaitseabinõusid rakendada ning kuidas tagada õigusriigi printsiipide järgimine. Samuti käsitletakse diskussioonis erinevate erakondade ja huvigruppide seisukohti ja tähelepanekuid seoses lõimumise, õiguslikkuse ja julgeolekuga ning seda, kuidas erinevad rahvusvahelised praktikad võivad mõjutada Eesti põhiseaduse muudatust ja tema rahvuslikku identiteeti.
... and 4 more päevakorra punkti
Urmas Kruuse
63 päevakorra punkti
63/63 AI kokkuvõtetega (100.0%)
63/63 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Urmas Kruuse
E-post: urmas.kruuse@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: urmas.kruuse@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 24m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 24m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
... and 58 more päevakorra punkti
Leo Kunnas
69 päevakorra punkti
69/69 AI kokkuvõtetega (100.0%)
69/69 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Leo Kunnas
E-post: leo.kunnas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: leo.kunnas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 41m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 41m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) teine lugemine
2025-11-05 19:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 705 teist lugemist, mis käsitleb Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel esmakordsel panustamisel kuni 100 kaitseväelasega. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas teatas, et eelnõule ei esitatud muudatusettepanekuid ning komisjon kiitis teksti konsensuslikult heaks, tehes ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna.
Debati käigus tõstatus korduvalt küsimus eelnõu põhiseaduspärasusest. Saadikud Rene Kokk ja Varro Vooglaid vaidlesid vastu volituse delegeerimisele Vabariigi Valitsusele, rõhutades, et Põhiseaduse § 128 annab Kaitseväe kasutamise otsustamise õiguse ainult Riigikogule. Nad tõid esile, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab koguneda erakorraliselt või täiendaval istungil piisavalt kiiresti (kas või järgmiseks päevaks), mistõttu puudub reaalne vajadus anda valitsusele blankovolitusi. Lisaks kritiseeriti otsustusõiguse andmist valitsusele, mille rahva toetus on madal. Leo Kunnas tunnistas, et tal puuduvad argumendid Riigikogu kiire kokkukutsumise võimaluse ümberlükkamiseks. Alar Laneman kaitses eelnõu, viidates riigi tegutsemisvõimele ettenägematutes olukordades ja strateegilise sügavuse vajadusele. Lõpphääletusel võeti eelnõu otsusena vastu 52 poolthäälega, 6 vastu ja 1 erapooletuga.
Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine
2025-10-21 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728, mille algatas 16 Riigikogu liiget, eesotsas Tanel Teiniga. Eelnõu põhieesmärk on luua kultuuri ja spordi rahastamiseks uus, stabiilne mudel, kaasates rahvusvahelist maksutulu kaughasartmängude sektorist. Selle saavutamiseks kavandatakse hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist 6%-lt 4%-le aastaks 2029, et muuta Eesti rahvusvahelistele operaatoritele atraktiivsemaks. Prognoositav lisatulu suunataks Kultuurkapitali juurde loodavatesse sihtfondidesse: Eraraha kaasamise fond ja Spordiehitiste fond. Eelnõu tutvustaja Tanel Tein rõhutas, et see toob Eestisse uusi litsentse ja maksustatavat tegevust, prognoosides laekumiste kasvu kuni 100 miljoni euroni aastas. Kriitika (eelkõige Isamaa ja Varro Vooglaiu poolt) keskendus eelnõu moraalsele aspektile (kas hasartmängu soosimine on õiglane), rahapesuriskidele ja sellele, et valitsus keeldus eelnõu ise esitamast. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi valitsuse arvamust polnud saabunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:12XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse eelnõu 705 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel sellesse esmakordsel panustamisel. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et eelnõu eesmärk on anda valitsusele paindlik mandaat saata vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast uutele, ettenägematutele operatsioonidele, mis toimuvad NATO, EL-i või ÜRO juhtimisel. Pevkur rõhutas, et mandaat on vajalik kiireks reageerimiseks ning tõi näiteid varasematest kiireloomulistest vajadustest (nt EUNAVFOR Med/Irini, Mosambiik, Punase mere operatsioonid). Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas toetas eelnõu, märkides, et senine praktika on end õigustanud ja et vaatamata mandaadi olemasolule on järgmisel aastal Eesti panus operatsioonidesse plaanitud ajalooliselt väike. Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) esitas terava vastuseisu, väites, et eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 128 lõikega 1, kuna parlament delegeerib oma otsustusõiguse valitsusele, andes sisuliselt "blanketvolituse" missioonideks, mille detaile (sh potentsiaalset osalemist Ukrainas) ei teata. Ta rõhutas, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab istungeid kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel. Vladimir Arhipov (Keskerakond) rõhutas paindlikkuse ja liitlassuhete tugevdamise olulisust. Läbirääkimiste järel otsustati esimene lugemine lõpetada.
Arupärimine kaitsetööstuse arengu takistamise kohta (nr 783)
2025-09-15 18:11XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 35m
AI kokkuvõte: Koosolek keskendus Riigikogu liikmete arupärimisele kaitsetööstuse arengu takistamise kohta, mille esitasid Raimond Kaljulaid ja teised. Arupärijate esindaja Raimond Kaljulaid (SDE) kritiseeris teravalt Kaitseministeeriumi viivitusi, märkides, et arupärimise arutelu toimus neli kuud pärast selle esitamist. Peamised kriitikaobjektid olid relvaseaduse rakendusaktide viiekuuline hilinemine ja kaitsetööstuspargi planeerimise aeglus, mille tõttu Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on kaotatud investeeringuid. Kaljulaid tõi esile ka Riigikontrolli märkused finantsjuhtimise puuduste ja Nursipalu harjutusala laiendamise kohtuvaidluse kohta, küsides, kes vastutab tekkinud probleemide eest. Kaitseminister Hanno Pevkur kaitses ministeeriumi tegevust, selgitades, et rakendusaktide väljatöötamine oli spetsiifiline ja nõudis laialdast ekspertide kaasamist. Ta rõhutas, et kaitsetööstuspargi eriplaneeringu menetlus (1,5 aastat) oli kehtivas õigusruumis kiireim võimalik viis, arvestades ka keskkonnamõjude hindamise vajadust. Minister kinnitas, et Riigikontrolli tuvastatud probleemide lahendamiseks on algatatud erakorraline inventuur ja mitmed vastutavad isikud on ametist lahkunud, sealhulgas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juht. Debati käigus tõstatati ka küsimused RKIK juhi keelenõuete alandamisest ja Eesti suutmatusest pakkuda suurinvestoritele ostugarantiisid. Leo Kunnas (EKRE) kritiseeris lõppsõnas teravalt Eesti kaitsetööstuse arendamise strateegilist puudulikkust võrreldes Läti ja Leeduga, hoiatades, et ilma omatoodanguta muutub riigikaitse rahastamine pikemas perspektiivis majanduslikult jätkusuutmatuks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine
2025-09-10 23:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Kaitseminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimeseks lugemiseks. Eelnõu eesmärk on koondada senised riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus ühtsesse raamistikku, et tõsta Eesti kriisivalmidust ja tagada laiapindses riigikaitses selgus. Minister rõhutas, et kuigi eelnõu on koos seletuskirja ja rakendusaktidega mahukas (viidati 1600 leheküljele), väheneb põhiteksti paragrahvide arv oluliselt (259-lt 178-le). Oluliste muudatustena tõi Pevkur välja koondmõiste "kriisiolukord" sissetoomise, kohalike omavalitsuste (KOV) rollide täpsustamise (prioriteetide seadmine kriisi ajal) ning elanikkonnakaitse esmakordse sisustamise seaduse tasandil, andes Päästeametile koordineeriva rolli. Debati käigus tekitasid Riigikogu liikmetes enim küsimusi eelnõu maht, KOV-ide rahastus ja valmisolek ning valitsuse otsus lükata edasi varjendite rajamise kohustus uutes korterelamutes. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kartes valitsuse liigset võimu kriisiolukorra väljakuulutamisel. Riigikaitsekomisjoni esindaja Mati Raidma toetas eelnõu menetlemist, rõhutades selle ajakriitilisust ja vajadust laiapindse riigikaitse tugevdamiseks.
... and 64 more päevakorra punkti
Katrin Kuusemäe
10 päevakorra punkti
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Katrin Kuusemäe
E-post: katrin.kuusemae@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: katrin.kuusemae@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 43m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 43m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE) esimene lugemine
2025-09-11 01:32XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
9 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 637 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada ülestõusmispühade teine püha (esmaspäev) riigipühaks ja vaba päevaks, tuues põhjenduseks Eesti viimise kooskõlla enamiku Euroopa riikidega ning peresuhete tugevdamise. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et Eesti on Euroopas vähemuses (koos Malta ja Portugaliga), kus see päev ei ole puhkepäev, mis tekitab probleeme rahvusvahelises ärikoostöös, eriti Balti riikide ja Põhjamaadega. Ta märkis, et eelnõu on saanud heakskiidu Eesti Kirikute Nõukogult.
Arutelu käigus kerkis esile Vabariigi Valitsuse vastuseis, mis tugines peamiselt sisulise mõjuanalüüsi puudumisele. Opositsioonisaadikud (Kovalenko-Kõlvart, Laats, Jevgrafov) kritiseerisid valitsuse seisukohta, pidades mõjuanalüüsi nõudmist silmakirjalikuks taktikaks, eriti arvestades, et valitsus ise ei esita oluliste eelnõude (nt maksutõusud) puhul piisavaid analüüse. Belobrovtsev kinnitas, et majanduslikku mõju ongi keeruline üheselt hinnata, kuna positiivsed ja negatiivsed küljed (nt suurem produktiivsus puhkuse järel vs. kaotatud tööpäev) tasakaalustavad teineteist. Põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe andis ülevaate komisjoni istungist, kus valitsus põhjendas oma vastuseisu vajadusega lähtuda sisemisest sotsiaal-majanduslikust tasakaalust, mitte pelgalt harmoniseerimise soovist.
Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) esimene lugemine
2025-09-11 01:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja mitmete Riigikogu liikmete algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu [636] esimest lugemist. Eelnõu eesmärk on kompenseerida nädalavahetusele sattunud riigipühad (v.a ülestõusmispühade ja nelipühade esimene püha) täiendava vaba päevaga järgmisel tööpäeval. Ettekandja Heljo Pikhof rõhutas, et Eestis on riigipühi vähem kui Euroopa Liidu keskmine ning eestlased on Euroopa Liidus aastaste töötundide arvestuses liidrid. Lisapuhkepäevad aitaksid parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning vaimset heaolu. Pikhof viitas ka varasematele analüüsidele, mis näitasid, et lisapuhkepäevade majanduslik mõju ei ole tingimata negatiivne, vaid võib turismi ja tarbimise kaudu majandust hoopis stimuleerida.
Juhtivkomisjoni (põhiseaduskomisjoni) ettekandja Katrin Kuusemäe edastas Vabariigi Valitsuse seisukoha, mis eelnõu ei toetanud. Valitsus põhjendas oma vastuseisu võimaliku negatiivse mõjuga tööandjatele, viidates tootmismahu langusele ja täiendavatele töökorralduslikele kuludele. Arutelu käigus küsiti korduvalt valitsuse seisukohtade põhjendatuse kohta, eriti seoses haridusasutuste ja ettevõtjate väidetava negatiivse mõjuga, kuna pühad satuvad niigi sageli nädala sisse. Komisjon otsustas eelnõu esimese lugemise lõpetada.
Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses" eelnõu (581 OE) esimene lugemine
2025-05-13 15:04XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Läbi käis kolmanda päevakorrapunkti esimene lugemine Riigikogu otsuse eelnõust 581 “Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses”, mille esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille ettekandjaks oli Lauri Laats. Põhitekst puudutas küsimust: kas Eestis tuleb korraldada rahvahääletus põlevkivist elektri tootmise lõpetamise suhtes aastaks 2040. Arutelu keskendus energia julgeolekule, maavaradelt sõltuvusele, võimalikele majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele ning Euroopa Liidu rohepöörde ja ENMAK-i arengukavade kontekstile. Samuti tõstatati küsimused rahva kaasamisest, rahvahääletuste korraldamise tingimustest ja referendumi õiguspärasusest ning võimalikest alternatiivsetest lahendustest, nagu CO2 püüde tehnoloogia ning põlevkivivõimsuste moderniseerimine.
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks" eelnõu (557 OE) esimene lugemine
2025-03-13 12:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Päevakord käsitleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 557 esimese lugemise läbivaatust, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks. Eelnõu esitleb VARRO VOOGLAIDI kui ettekandjat ning toimub 13. märtsil 2025. Riigikogu hoiakuid ja julgeolekuküsimusi arutatakse kontekstis, kus koroonapiiranguid ja -kaitsemeetmeid on kriitiliselt ülevaadatud ning väljendatakse muret võimalike huvide konfliktide ning ravimiohutuse järelevalve süsteemide töö põhiseaduspärasuse üle. Väidetavalt on pöördunud NORTH Group, rõhutades kolm peamist probleemi: vaktsiinide mõju viiruse leviku tõkestamise kohta, märkimisväärne kõrvaltoimete observedi ja partiispetsiifilised ohud; ning plasmidi DNA reostus lipiidsetes nanoosakestes. Eelnõu põhieesmärk on moodustada uurimiskomisjon ning esitada lõpparuanne hiljemalt 2025. aasta augustiks, võimaluse korral ettepanekutega seaduste muutmiseks, et vältida tulevasi riske. Lõpus otsustas juhtivkomisjon eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning see langeb menetlusest välja.>
... and 5 more päevakorra punkti
Helmen Kütt
99 päevakorra punkti
99/99 AI kokkuvõtetega (100.0%)
99/99 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Helmen Kütt
E-post: helmen.kytt@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: helmen.kytt@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 11h 48m
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 11h 48m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine
2025-11-05 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 9m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teist lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli viia maksuseadus kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri märkusi. Muudatused puudutavad maksustamisperioodi lühendamist juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (hävimine, vargus, riigist väljaviimine). Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on vajaliku vigade parandusega ja maksuseaduste kohandamine on igapäevane töö.
Arutelu oli äärmiselt kriitiline. Opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) süüdistasid koalitsiooni jäärapäisuses, kuna samadele puudustele juhiti tähelepanu juba eelnõu esialgsel menetlemisel, kuid need lükati jõuga tagasi. Kriitikud väitsid, et parandused tehakse vaid seetõttu, et õiguskantsler sekkus, vältimaks põhiseaduslikku kriisi. Opositsioon nõudis korduvalt mootorsõidukimaksu täielikku tühistamist, tuues esile selle ebaõigluse, madala laekumise (prognoositust kaks korda väiksem) ning negatiivse mõju maaelule ja autoostjate käitumisele. Akkermann kaitses maksu kui õiglast viisi koguda raha teede ja liikluskorralduse kulude katteks, märkides, et sotsiaaltoetusi on maksu arvelt juba suurendatud.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
... and 94 more päevakorra punkti
Kalle Laanet
11 päevakorra punkti
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kalle Laanet
E-post: kalle.laanet@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kalle.laanet@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 16 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 11m
Staaž parlamendis: 16 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 11m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks
2025-05-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitleb õiguskantsleri ettepanekut anda nõusolek Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks. Ettekandjaks on õiguskantsler Ülle Madise. Menetluse käik on selgelt määratletud: ettekanne kuni 20 minutit ning iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse; seejärel järgneb Kalle Laaneti sõnavõtt kuni viie minutiga ja küsimuste võimalus lõpeb. Pärast seda jätkuvad läbirääkimised ning lõpuks hääletus. Palun, õiguskantsler Ülle Madise!
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE) teine lugemine
2025-05-21 19:05XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 teist lugemist. Ettekandjaks on põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Esimene lugemine toimus 9. aprillil ning lõppes. Teise lugemise ettevalmistamisel viis põhiseaduskomisjon läbi istungi 12. mail, otsustas esitada neli muudatusettepanekut ning vaatas üle ka eelnõus tehtud keelelised täpsustused.
Muudatusettepanekud moodustasid olulise osa arutelust: nr 1 asendab isikut tõendavate dokumentide seaduses konkreetse sihtasutuse nime viitega valdkondlikule sihtasutusele, mille tõttu ei ole mõistlik seaduses välja tuua konkreetset nime, kuna sihtasutus võib ajas muutuda; nr 2 toob välja, et mõned sätted, mis on juba kehtetuks tunnistatud 2025. aasta 26. märtsil vastu võetud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, jäetakse eelnõust välja; nr 3 tuleneb Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekust ning täpsustab andmekogusid puudutavaid volitusnorme nii, et määruse andjale tuleneb kohustus täpsed säilitamise tähtaegad ette näha; nr 4 põhineb 2025. aasta 9. detsembril jõustuvatel muudatustel, millega isikut tõendavate dokumentide seadusest kaovad tagasipöördumistunnistused ja -lubadused ning asendatakse need Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusega; seetõttu tuleb neid sätete muudatused välja jätta ja korrigeerida lisatava lõigu numbrit.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid järgmised: eelnõu teine lugemine tuleb võtta Riigikogu täiskogu päevakorda 21. mail; eelnõu teise lugemise lõpetamine ning kui see lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. juunil 2025 ning viia läbi lõpphääletus.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE) esimene lugemine
2025-04-09 22:40XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kaheksas päevakorrapunkt oli Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 esimene lugemine. Eelnõu keskmes on suurendada identiteetide turvalisust, maandada julgeolekuriske ja vähendada bürokraatiat, samal ajal arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning rahvusvahelisi standardeid. Olulised muudatused hõlmavad mobiiltelefoniga isikutuvastuse võimalust teabevärava kaudu, e‑residentsuse piirangute nimekirja kehtestamist, andmete töötlemise ja kogude regulatsiooni ühtlustamist isikuandmete kaitse üldmäärusega ning sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastevõimaluse lõpetamist, mis viib isikutele uute sertifikaatidega ID‑kaardi taotluse esitamiseni.
Teine oluline osa puudutas e‑residentsuse piiranguid, mille raames plaanitakse luua määrus nimeskirja moodustamiseks riikidest, kus on suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht või kellega Eestil puuduvad õiguskaitsealased koostöösuhteid. Nimekiri jõustub määrustega ning e‑residentide digi‑ID väljaandmine/andmete töötlemine lähtub ühistest standarditest. Lisaks käsitleti Riigikogu liikmete ning ministeeriumide koostöös toimuvat mitmeid tehnilisi ja õiguslikke muudatusi, nagu DNA‑ekspertiisi kasutuselevõttu esmakordsel dokumendi taotlemisel, andmekogude maksimaalsete säilitustähtaegade täpsustamist ning turvalisuse kaalutlustel sertifikaatide peatamise lõpetamist. Kokkuvõttes on eelnõu suunatud kõrgema turvalisuse, parema riskihalduse ja kasutajamugavuse poole, kuid kaasneb ka suur märkimisväärne mõju isikuandmete käsitlemise ning rahvusvahelise koostöö tasemele.
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (543 OE) esimene lugemine
2025-03-10 17:10XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorra keskmes oli Riigikogu otsuse eelnõu 543 esimene lugemine, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks. Esitajaks on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) fraktsioon, ning komisjoni ülesanded hõlmavad riigi järelevalve puuduste selgitamist, juhtimisvigade ja vastutuse välja selgitamist ning ministeeriumi tegevuse hindamist Nordica probleemi ilmnemise ajal. Nordica finantseerimine ja lõpetamine (november 2024 teade ning pankrotiavaldus) tõid esile vajaduse koguda erapooletut ning laiapõhjalist ülevaadet, mille tulemused võiksid vormida Riigikogule aruka alusvaruna edasisteks otsusteks ja poliitilise kultuuri parandamiseks. Lisaks kaaluti, kas ja kuidas tulevikus Nordica ning seotud ettevõtted lõpetada viisil, mis oleks Eesti huvidest tulenevalt kõige kasulikum. Esimesel lugemisel arutati ka tähtaegu ja menetluskäiku, kuna eelnõu on varasemalt esitatud ning on tõenäoline tähtaegade pikendamine.
... and 6 more päevakorra punkti
Lauri Laats
291 päevakorra punkti
291/291 AI kokkuvõtetega (100.0%)
291/291 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Lauri Laats
E-post: lauri.laats@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: lauri.laats@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 141h 32m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 141h 32m
Päevakorra punktid:
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Hambaravi olukord Eestis
2025-11-05 14:34XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles hambaravi olukorda Eestis, mille tõstatas Riigikogu liige Lauri Laats sotsiaalminister Karmen Jollerile. Laats rõhutas suutervise otsest seost üldise tervisega ning tõi esile murettekitava statistika: 1,3 miljonist elanikust kasutab Tervisekassa 60-eurost hambaravihüvitist vaid 327 000 inimest aastas. Laats väitis, et peamine takistus hambaarsti külastamisel on rahaline puudus, viidates uuringutele, mille kohaselt inimesed on sunnitud hambaravi eest tasumiseks võtma kiirlaene, eriti noorte seas. Minister Joller kinnitas suutervise olulisust, kuid rõhutas eelkõige ennetuse, hügieeniharjumuste ja tervisliku toitumise tähtsust. Ta märkis, et riik on hüvitisi tõstnud, lastele on ravi tasuta (kuigi külastatavus on vaid 60%) ning tulevikuplaanid hõlmavad teenuste paremat suunamist madalama sissetulekuga inimestele ja meeldetuletuste saatmist lastevanematele. Arutelu muutus teravaks, kui Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas lisaküsimuse, mis puudutas Sotsiaalministeeriumi poolt Euroopa Sotsiaalfondi raha väidetavat ebaefektiivset kasutamist (projektijuhtide palgad, seminarid, reisid) erivajadustega laste teenuste arendamise asemel. Minister Joller lükkas süüdistused tagasi, kaitstes kaasamise olulisust reformide läbiviimisel ning süüdistades küsijat ebaeetilises käitumises ja faktivigade esitamises. Istungi juhataja palus osalejatel hoiduda sildistamisest.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Arupärimine minimopeedide turvalise kasutamise kohta (nr 828)
2025-11-03 19:50XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 19m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas taristuminister Kuldar Leisile esitatud arupärimist minimopeedide ja kergliikurite turvalisuse ja regulatsiooni kohta, mille esitasid Lauri Laats ja teised Riigikogu liikmed. Arupärimise esitaja Lauri Laats (pid: q-NH4yPMXTY) rõhutas, et valdkonnas valitseb "korralagedus" nii tehnilise kui ka juriidilise regulatsiooni osas, viidates traagilistele õnnetustele (sh hiljutine surmaga lõppenud õnnetus Tartus). Minister Kuldar Leis tänas teema tõstatamise eest ja esitas statistika, märkides, et kergliikuritega seotud õnnetuste arv on viimase üheksa kuuga vähenenud 26%, kuid rõhutas, et fookus on nihkunud rendisõidukitelt erakergliikuritele, eriti 7–14-aastaste seas. Leis kinnitas, et Eestis on sõidukitüübid seadusega täpselt piiritletud. Ta tõi välja ministeeriumi plaanid: kaalutakse kergliikurijuhi vanuse alammäära tõstmist ja juhtimisõiguse nõude laiendamist alaealistele (jalgrattaload). Samuti tegeletakse rendiettevõtetele usaldusväärsete vanuse- ja identiteedikontrolli meetmete kohustuse kehtestamisega. Minister lubas, et Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatakse seadusemuudatused, mis püütakse Riigikokku tuua enne järgmist hooaega (kevadet). Järgnevas debatis kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart (pid: pRsZT2E8hTk) teravalt koalitsiooni, heites ette Keskerakonna varasemate eelnõude mahahääletamist (nt rendisõidukite piirarvu kehtestamine, kiivrirent, liikluskindlustuse kohustus) ning süüdistas valitsust ettevõtjate huvide eelistamises inimeste tervise ees.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord" eelnõu (678 OE) esimene lugemine
2025-11-03 17:32XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
12 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 41m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 678, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kord pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa (100 eurot) maksmiseks. Ettekandja Lauri Laats rõhutas, et tegemist on sügavalt moraalse küsimusega, kuna üle 327 000 pensionäri elab olukorras, kus elukallidus on viimastel aastatel kasvanud oluliselt kiiremini kui pensionid, eriti toidu- ja esmatarbekaupade hinnad (tõus üle 40%). Ta tõi esile, et Eesti pensioni asendusmäär (umbes 34%) on Euroopa Liidu madalaim ja ligi 40% eakatest on vaesusriskis. Laats leidis, et 33 miljonit eurot maksev toetus on riigile jõukohane ja aitaks leevendada eakate toimetulekuraskusi, elavdades samal ajal sisetarbimist. Katteallikatena pakkus fraktsioon pangamaksu ja progressiivse tulumaksu kehtestamist, samuti kokkuhoidu bürokraatia ja rohepöörde kuludelt.
Arutelus küsiti toetuse universaalsuse kohta, millele Laats vastas, et eelnõu näeb ette toetuse maksmist kõigile pensionäridele, kuid erandite tegemine on läbiräägitav. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo andis ülevaate lühikesest komisjoni arutelust, märkides, et komisjon ei tööta lahendusi välja, kuid viitas vajadusele erakorraliselt tõsta rahvapensioni, et vähendada eakate vaesust. Läbirääkimistel kritiseerisid Aleksandr Tšaplõgin ja Mart Helme valitsust, süüdistades seda eakate unarusse jätmises ja valimislubaduste murdmises. Sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi toetas eakate abistamise samme, kuid rõhutas süsteemsete lahenduste vajadust. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Eelnõu lükati tagasi, saades vaid 22 poolthäält.
... and 286 more päevakorra punkti
Hanah Lahe
29 päevakorra punkti
29/29 AI kokkuvõtetega (100.0%)
29/29 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Hanah Lahe
E-post: hanah.lahe@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: hanah.lahe@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 44m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 44m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 0m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine
2025-06-19 01:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.
Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine
2025-06-16 18:58XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 25m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 esimene lugemine, mida tutvustas taristuminister Kuldar Leis. Eelnõu, mida nimetatakse ka jäätmereformiks, seab eesmärgiks viia Eesti jäätmevaldkond 21. sajandisse, suurendades ringlussevõtu määra 38%-lt 65%-le aastaks 2035 ja vähendades ladestamist alla 1%-le. Minister rõhutas, et reform aitab vältida suuri trahve EL-ile (praegu 16–20 miljonit eurot aastas) ning loob uue tööstusharu. Muudatuste hulka kuuluvad ühtne kogumisstandard (neli konteinerit tiheasustuses), veo- ja käitlushangete lahutamine konkurentsi suurendamiseks ning jäätmekorralduse digitaliseerimine. Minister kinnitas, et liigiti sorteerivatele leibkondadele jääb kulu keskmiselt viie euro piiresse kuus ning riik jääb reformiga 20 miljoni euroga plussi.
Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) kritiseeris eelnõu teravalt, nimetades seda "maksufestivaliks" ja väites, et see suurendab tarbijate kulusid (Aivar Kokk hindas lisakuluks 75 miljonit eurot aastas) ning bürokraatiat kohalikele omavalitsustele (KOV). Eriti kritiseeriti ladestus- ja põletustasude tõstmist ning KOV-idele antavat õigust lisada jäätmehoolduskulude katteks kuni 50% veokuludest. Toetajad (Eesti 200, Reformierakond) rõhutasid, et reform on vajalik monopoli lõpetamiseks ja ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks. Hääletusel lükati tagasi Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonide ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teine lugemine
2025-06-12 02:42XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: 12. päevakorrapunkti hõlmav arutelu puudutab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 teist lugemist. Ettekandja rolli täitis Keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe, kelle esitluse käigus tutvustati eelnõu ning esitatud muudatusettepanekuid. Esimene lugemine toimus 14. mail, tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks oli 28. mai. Komisjon esitas 11 muudatusettepanekut, mis sündisid kolmel istungil: 20. mai, 2. juuni ja 9. juuni. Need on tehnilised ja suunatud eelnõu selgemaks ja paremini toimivaks muutmisele. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ning neid arvestati täielikult ja konsensuslikult.
Lisaks oli planeeritud, et eelnõu võetakse täiskogu päevakorda 11. juunil ja teise lugemise lõpetamine viiakse läbi 18. juunil. EKRE fraktsioon esitas 11. muudatusettepaneku arvestamise kohta vastuseisu, kuid komisjoni ettepanek teise lugemise lõpetada püsis konkurentsis. Eelnõu lõpphääletus ja päevakorra lõpetamine toimusid vastavalt eelnevale protokollile ja hääletustulemusele.
... and 24 more päevakorra punkti
Alar Laneman
25 päevakorra punkti
25/25 AI kokkuvõtetega (100.0%)
25/25 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Alar Laneman
E-post: alar.laneman@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: alar.laneman@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 45m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 45m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) teine lugemine
2025-11-05 19:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 705 teist lugemist, mis käsitleb Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel esmakordsel panustamisel kuni 100 kaitseväelasega. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas teatas, et eelnõule ei esitatud muudatusettepanekuid ning komisjon kiitis teksti konsensuslikult heaks, tehes ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna.
Debati käigus tõstatus korduvalt küsimus eelnõu põhiseaduspärasusest. Saadikud Rene Kokk ja Varro Vooglaid vaidlesid vastu volituse delegeerimisele Vabariigi Valitsusele, rõhutades, et Põhiseaduse § 128 annab Kaitseväe kasutamise otsustamise õiguse ainult Riigikogule. Nad tõid esile, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab koguneda erakorraliselt või täiendaval istungil piisavalt kiiresti (kas või järgmiseks päevaks), mistõttu puudub reaalne vajadus anda valitsusele blankovolitusi. Lisaks kritiseeriti otsustusõiguse andmist valitsusele, mille rahva toetus on madal. Leo Kunnas tunnistas, et tal puuduvad argumendid Riigikogu kiire kokkukutsumise võimaluse ümberlükkamiseks. Alar Laneman kaitses eelnõu, viidates riigi tegutsemisvõimele ettenägematutes olukordades ja strateegilise sügavuse vajadusele. Lõpphääletusel võeti eelnõu otsusena vastu 52 poolthäälega, 6 vastu ja 1 erapooletuga.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (703 OE) teine lugemine
2025-11-05 19:18XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 703 teine lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini. Ettekandjaks oli riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman. Ta selgitas, et juhtivkomisjon arutas eelnõu kahel istungil ning muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon tegi vaid keelelisi täpsustusi, ühtlustades eelnõu punkte 1 ja 2. Eelnõu kohaselt jätkab Eesti panustamist operatsiooni, suurendades Kaitseväe isikkoosseisu piirarvu kolmelt kuni kuue kaitseväelaseni. Kuna läbirääkimiste soovi ei olnud ja muudatusettepanekuid ei esitatud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Lõpphääletusel toetas eelnõu 66 Riigikogu liiget, vastu oli 0 ja erapooletuid 1. Eelnõu võeti otsusena vastu.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (703 OE) esimene lugemine
2025-09-24 19:59XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 703 esimest lugemist, mis puudutas Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini. Kaitseminister Hanno Pevkur esitas eelnõu, andes sissejuhatuseks ülevaate Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise üldisest vähendamisest järgmisel aastal, keskendudes Kaitseväe sisesele taseme tõstmisele ja instruktorite koolitamisele. Operatsioon Iraagis on lõppenud ja sinna enam ei panustata. EUNAVFOR Med/Irini operatsiooni puhul tegi minister ettepaneku suurendada panustamist ühelt staabiohvitserilt kahele, kusjuures kogu mandaadi suurus oleks kuni kuus kaitseväelast. Operatsiooni eesmärk on tagada vabad veeteed ning rakendada ÜRO relvaembargot Liibüa suhtes.
Riigikaitsekomisjoni nimel esinenud Alar Laneman kinnitas komisjoni toetust eelnõule, rõhutades operatsiooni tähtsust ÜRO relvaembargo rakendamisel, illegaalse naftaekspordi ja inimkaubanduse tõkestamisel. Komisjon oli eelnõu arutanud 15. septembri istungil ja otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-09 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kaitseminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest Kaitseministeeriumi haldusalas. Minister rõhutas Eesti kaitse-eelarve kasvu, tuues välja, et 2025. aasta eelarve ületab 2 miljardit eurot (üle 5% SKP-st), mis on 250 000 korda suurem kui taasiseseisvumise algusaastatel. Ta kinnitas, et Eesti on nüüd tugev ja sirge seljaga riik, mis suudab ise oma vabadust kaitsta. Pevkur andis ülevaate sõjaliste võimete arendamisest, sealhulgas diviisi struktuuri loomisest, 2. jalaväebrigaadi mehhaniseerimisest, suurtükiväe rügemendi loomisest (HIMARS, K9, Caesar) ja mitmekihilise õhukaitse arendamisest (IRIS-T süsteemid, õhukaitsebrigaadi loomine). Ta kutsus Riigikogu üles kinnitama 5% kaitsekulutuste taset pikaajaliselt julgeolekupoliitika alustes ning teatas plaanist luua kaitseplaneerimisele 10-aastane eelarveraam.
Debati keskmes oli Riigikontrolli hiljutine audit, mis paljastas süsteemsed puudujäägid Kaitseministeeriumi ja selle allasutuste rahakasutuse ja varude arvestuse osas (üle 700 miljoni euro ulatuses). Opositsioon (eelkõige Varro Vooglaid, Urmas Reinsalu ja Martin Helme) nõudis ministrilt vastutuse võtmist ja tagasiastumist, süüdistades teda juhtimisnõrkuses ja avalikkuse eksitamises. Minister Pevkur kaitses ministeeriumi, kinnitades, et kõik soetatud varud on olemas ja kasutusel, kuid möönis vajadust parandada inventeerimis- ja raamatupidamisprotsesse, teatades erakorralise inventuuri algatamisest. Arutelu käigus käsitleti ka Elva droonijuhtumit, Nursipalu harjutusala laiendamise kiirmenetlust ja naiste ajateenistuse teemat.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
... and 20 more päevakorra punkti
Maris Lauri
36 päevakorra punkti
36/36 AI kokkuvõtetega (100.0%)
36/36 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Maris Lauri
E-post: maris.lauri@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: maris.lauri@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 12h 39m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 12h 39m
Päevakorra punktid:
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine
2025-10-13 19:47XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamised eesmärgid olid Euroopa Liidu eelarveraamistiku direktiivi ülevõtmine (sh struktuurse puudujäägi uue piirmäära kehtestamine 1,5% SKP-st), eelarve läbipaistvuse suurendamine (integreerides 2026. aasta eelarvesse tegevus- ja majandusliku vaate), toetuste andmise tõhustamine ning kohalike omavalitsuste rahastamise paindlikkuse suurendamine. Ligi selgitas ka valitsuse reservi piiramist 3%-le kulude mahust ja kasutamata jäägi ülekandmise lõpetamist.
Debati käigus kritiseerisid Riigikogu liikmed (Peeter Ernits, Rain Epler, Aivar Kokk) uusi reegleid, pidades neid bürokraatiat suurendavaks ja demokraatlikku otsustusprotsessi (eriti seoses EL-i nelja-aastaste raamistikega) piiravaks. Ligi kaitses uusi reegleid, rõhutades ekspertiisi ja Euroopa Komisjoni rolli poliitilise populismi ohjeldamisel. Samuti tekkis diskussioon eelarve detailsuse üle, kus opositsioon nõudis kulude (tööjõu-, majandus-, sotsiaalkulud) täpsemat liigendust, millele Ligi vastas, et rahvusvahelised soovitused ja praktiline vajadus nõuavad paindlikkust kulude ümbertõstmisel. Rahanduskomisjoni ettekandja Maris Lauri kinnitas, et Riigikogu liikmetel on eelarve infosüsteemi kaudu erakordselt hea ligipääs detailsetele eelarveandmetele.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
10 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 26m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti arutamine
2025-09-17 18:57XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
20 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 18m
AI kokkuvõte: Riigikogu kolmanda päevakorrapunktina arutati Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti vastuvõtmist. President oli jätnud seaduse välja kuulutamata, viidates vastuolule Põhiseaduse §-dega 26 ja 44, kuna see piirab liialt kodanike informatsioonilise enesemääramise õigust.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja Rahanduskomisjoni liige Maris Lauri andsid ülevaate komisjonide aruteludest. Mõlemad komisjonid jõudsid konsensuslikule otsusele, et seadust ei tohiks muutmata kujul uuesti vastu võtta, nõustudes seega presidendi seisukohaga. Aruteludel osalenud presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo ja Rahapesu Andmebüroo (RAB) esindajad möönsid, et andmesubjekti õiguste piiramise alus on seaduses liiga lai ning seda tuleks täpsustada. Lauri tõi esile ka pretsedenditu juhtumi Riigikohtus, mis on pöördunud Euroopa Kohtu poole selgituse saamiseks RAB-i andmetöötluse õigusliku aluse osas.
Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits) teravalt seaduse totalitaarset olemust, mis võimaldaks tehisintellekti abil luua kõigist kodanikest ja ettevõtetest profiile, rikkudes privaatsust ja luues jälgimisühiskonda. Opositsioon nõudis seaduse täielikku tagasivõtmist, mitte kosmeetilist muutmist. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas vajadust sisuliseks aruteluks, et leida tasakaal menetluse salajasuse ja e-riigi usalduse vahel. Hääletusel lükati seaduse muutmata kujul vastuvõtmine tagasi 70 häälega. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. oktoober 2025 kell 17.15.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas õiguskantsler Ülle Madise ülevaatega õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja tema ülesannete täitmisest perioodil 01.09.2024–31.08.2025. Õiguskantsler tänas Riigikogu ja ametnikke hea koostöö eest, märkides, et tema ametkonda laekus üle 5500 kirja, millest üle 2500 vajas sisulist lahendamist. Madise tõi esile mitu süvenevat probleemi: seaduste täitmise eiramine, suurriikide vigaste juhtimismetoodikate rakendamine Eestis ning liigne sõltuvus masinatest ja tehisintellektist, mis ei tohi asendada inimlikku kaalutlusõigust. Ta kritiseeris põhiõigusi piiravate tehnoloogiliste vahendite soetamist ilma Riigikogu seadusliku loata ja rõhutas andmekogude hajutatuse põhimõtte olulisust, hoiatades "superandmebaaside" loomise eest. Hariduse vallas kritiseeris ta vastuolulisi seadusi ja laste vaimset tervist kahjustavat võistlust koolikohtade pärast. Madise rõhutas, et Eesti on rajatud vabadusele ja vastutusele, mitte preventiivriigi totaalsele kontrollile. Küsimuste-vastuste voorus käsitleti elukoha registreerimise (propiska) kriminaalasja, ligipääsetavuse arengut, pangasaladuse kaitset, eesti keele staatust, meditsiiniandmete kasutamise piiranguid, omandiõiguse piiramist looduskaitsealadel ning õiguskantsleri kantselei ebapiisavat ressurssi. Fraktsioonide esindajad (SDE, Reformierakond, Isamaa, Keskerakond) kiitsid õiguskantsleri tööd, kuid kasutasid kõnetooli valitsuse õigusloome (sh maksutõusud, riigieelarve baasseadus, andmekogude eelnõud) ja bürokraatia kritiseerimiseks.
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne
2025-09-11 13:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil oli päevakorras Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruanne, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate inspektsiooni 12-aastasest tegevusest, rõhutades FI rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse järelevalveasutusena, mis annab aru otse seadusandjale. Ta tõi esile neli peamist teemat: ettevõtete koondumised finantsturul (sh SEB Balti peakorteri toomine Tallinna), õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (nt krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning edukas riskide maandamine kriisides (ID-kaardi kriis, COVID, Ukraina sõja algus). Kessler rõhutas, et FI on Euroopa Liidu väikseim finantsjärelevalveasutus (140 eksperti), mis valvab riskipõhiselt üle 60 miljardi euro väärtuses varasid. Tulevikuprognoosides nägi ta vajadust lihtsustada EL-i reegleid, tulla toime süveneva digitaliseerimise ja tehnoloogiliste riskidega ning kasutada Tallinna potentsiaali panganduskeskusena.
Küsimuste voorus käsitleti Enefit Greeni siseteabe väärkasutamise juhtumit, mille kohta Kessler kinnitas kuriteoteate edastamist, rõhutades turu aususe tagamise olulisust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist (soovitades järelevalvet alates 50 miljoni euro suurusest portfellist) ja pangavälise krediidituru probleeme, kus FI on vastutustundetu laenamise tõttu tühistanud 20% tegevuslubadest. Kessler kordas oma pikaajalist seisukohta finantsombudsmani loomise vajalikkusest, et tagada tarbijatele kiire ja odav vaidluste lahendamine. Läbirääkimistel toetasid Maris Lauri (Reformierakond) ja Andre Hanimäe (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Finantsinspektsiooni tööd, kuid rõhutasid samuti vajadust luua finantsombudsman ja parandada pangavälise krediidituru regulatsiooni, sealhulgas positiivse krediidiregistri loomist.
... and 31 more päevakorra punkti