Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
41-50 / 101 poliitikut
Eerik-Niiles Kross
9 päevakorra punkti
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Eerik-Niiles Kross
E-post: eerik-niiles.kross@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: eerik-niiles.kross@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 39m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 39m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kolmas lugemine
2025-03-26 16:12XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud on Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 536 kolmas lugemine. Ülesandeks on arutada ühtset, põhiseadusega kooskõlas olevat teostust kohalike omavalitsuste volikogude valimise hääleõiguse osas ning sellega kaasnevaid ajavahemikke ja riskide hindamist. Menetlus on olnud pikk ja viljakas ning koalitsioonide ja opositsiooni vahel on püütud leida laiapõhjalist konsensust keerulises julgeolekualases kontekstis. Eelnõu on sõnastatud ning kaasatud on kaks võimalikku muudatusettepanekut, mis toovad sisse erinevad kompromissvariandid ning näitavad, kui suur on Riigikogu soov leida lahendus, mis arvestaks nii Eesti kodanike kui mitte‑kodanike ja liitlasriikide kodanike võimumõjudega seotud küsimusi. Põhiasi seisneb selles, et kohaliku omavalitsuse valimistel põhinevad valimisõigused ühtlustatakse Eesti kodanike, kodakondsuseta isikute, Euroopa Liidu kodanike ja NATO liikmesriikide kodanike vahel ning ning positsioonid ja ajaraamid on selgelt määratud ning vajadusel osutub kiireloomuliseks muutmiseks. Päikeseloojanguklausli mainimine ja kokkuleppe moodustamine on välja toodud kui oluline osa kestvas edasiliikumises ning see on tekitanud laiapõhjalist debatti riigi julgeoleku ja integratsiooni teemadel.
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
2025-02-11 12:07XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelule, mille avas välisminister Margus Tsahkna. Minister rõhutas, et maailmas on tunda 1930. aastate lõpu hõngu ning reeglitel põhinev maailmakord on rünnaku all. Eesti välispoliitika peab lähtuma otsustavast koondumisest oma väärtuste kaitsele, mis eeldab Ukraina võitu, Venemaa pikaajalist ohjeldamist ja liitlassuhete tugevdamist. Tsahkna kinnitas Eesti pühendumust Ukrainale (0,25% SKP-st sõjaliseks abiks) ning kutsus üles liitlasi tõstma NATO kaitsekulude miinimumtaset 3%-le SKP-st. Olulist tähelepanu pöörati ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtule ja hübriidtegevusele vastuseismisele.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel tekkis terav arutelu Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni (Trumpi) välispoliitika suundade ja Euroopa vastuse üle. Mitmed saadikud kritiseerisid välisministri vastuseid, pidades neid ebaadekvaatseteks ja sisepoliitiliselt ründavateks, eriti seoses koalitsioonipartnerite (Läänemetsa) väljaütlemiste ja Keskerakonna korruptsioonisüüdistustega. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas oma ettekandes, et Eesti julgeoleku tagab ühtne liitlasruum ning rõhutas, et Lääs on alahinnanud Venemaa ohtu ja peab kiiresti tõstma kaitsekulutusi. Arutelu oli kohati pingeline, peegeldades nii geopoliitilist ärevust kui ka sisepoliitilist ebakindlust.
Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine
2025-01-22 19:50XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
12 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 47m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu Riigikogu avalduse eelnõu "Gruusia rahva toetuseks" (eelnõu 564) esimese lugemise üle. Eelnõu esitasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Luisa Rõivas, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamme, Maris Lauri, Aivar Sõerdi, Alar Laneman, Tõnis Lukas, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Priit Sibul, Andrus Seeme, Vilja Toomast, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova, Juku-Kalle Raidi, Reili Ranna, Ester Karuse, Jüri Jaanson, Igor Taro, Mait Klaassen, Mart Võrklaev, Karmen Jolle, Irja Lutsari, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Õnne Pillaku, Mario Kadastik, Hanah Lahe, Peeter Tali, Toomas Kivimägi, Margit Sutrop, Annely Akkermann, Andres Suti, Toomas Uibo, Pipi-Liis Sieman, Kalle Laanet, Madis Timpson, Maido Ruusmann, Urmas Reinsalu, Urmas Kruuse, Mihkel Leesi, Meelis Kiili, Eero Merilinnu ja Lauri Hussar esitatud avaldus Gruusia rahva toetuseks. Ettekandeks Riigikogu kõnetooli esitati Eerik-Niiles Kross; arutelu toimus fraktsioonide ning komisjonide vahel, et esitada üks küsimus kummalegi ettekandjale ning et kuulatakse komisjonipoolne ettekanne. Lõppkäigus hääletati – avaldus võeti vastu. Kaasa arvatud oli tugevat tähelepanu märgitud inimõiguste kaitsele, poliitvangide vabastamisele, Gruusia Euroopa Liiduga ning NATO suunas jätkavale teele ning uusvalimiste korraldamise vajadusele.
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine
2024-11-20 17:12XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
57 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2h 13m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 536 ning sellega seotud debatti kohalike omavalitsuste valimiste hääleõiguse laiendamise ja piirangu teemal. Arutelus keskendutakse kolmel peamisel tahul: esimese ja teise lugemise menetluse korrale (põhiseaduse muutmise menetluse eripära; ajavahemikud ning muudatusettepanekute esitamise tingimused), pluss valijate ringi määratlemisele (Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud vs määratlemata kodakondsusega isikud ja halli passi omanike koht). Eelnõu näeb ette kohalikel valimistel osaleda lubada ka Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud ning halli passi omanikud püsiva valimisõiguse säilitamise, kuid soovitab piirata hääleõigust nende riikide kodanike vastu, kes ei kuulu Eesti julgeoleku ja demokraatia huvide kaitsevaldkonda. Debatt hõlmab ajaloolist tausta, demokraatia printsiipide ning julgeolekupoliitiliste riskide tasakaalu hindamist ning rõhutab vajadust laiapõhjalise konsensuse ja õigusliku selguse järele.
Teine lõik puudutab praktikas toimuvat viimistlemist: kuidas muudatused ja lisamäärused jõustuvad kolmandal lugemisel, milliseid protseduurilisi piiranguid ja kaitseabinõusid rakendada ning kuidas tagada õigusriigi printsiipide järgimine. Samuti käsitletakse diskussioonis erinevate erakondade ja huvigruppide seisukohti ja tähelepanekuid seoses lõimumise, õiguslikkuse ja julgeolekuga ning seda, kuidas erinevad rahvusvahelised praktikad võivad mõjutada Eesti põhiseaduse muudatust ja tema rahvuslikku identiteeti.
... and 4 more päevakorra punkti
Urmas Kruuse
60 päevakorra punkti
60/60 AI kokkuvõtetega (100.0%)
60/60 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Urmas Kruuse
E-post: urmas.kruuse@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: urmas.kruuse@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 23m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 23m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
... and 55 more päevakorra punkti
Leo Kunnas
67 päevakorra punkti
67/67 AI kokkuvõtetega (100.0%)
67/67 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Leo Kunnas
E-post: leo.kunnas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: leo.kunnas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 32m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 32m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:12XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse eelnõu 705 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel sellesse esmakordsel panustamisel. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et eelnõu eesmärk on anda valitsusele paindlik mandaat saata vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast uutele, ettenägematutele operatsioonidele, mis toimuvad NATO, EL-i või ÜRO juhtimisel. Pevkur rõhutas, et mandaat on vajalik kiireks reageerimiseks ning tõi näiteid varasematest kiireloomulistest vajadustest (nt EUNAVFOR Med/Irini, Mosambiik, Punase mere operatsioonid). Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas toetas eelnõu, märkides, et senine praktika on end õigustanud ja et vaatamata mandaadi olemasolule on järgmisel aastal Eesti panus operatsioonidesse plaanitud ajalooliselt väike. Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) esitas terava vastuseisu, väites, et eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 128 lõikega 1, kuna parlament delegeerib oma otsustusõiguse valitsusele, andes sisuliselt "blanketvolituse" missioonideks, mille detaile (sh potentsiaalset osalemist Ukrainas) ei teata. Ta rõhutas, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab istungeid kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel. Vladimir Arhipov (Keskerakond) rõhutas paindlikkuse ja liitlassuhete tugevdamise olulisust. Läbirääkimiste järel otsustati esimene lugemine lõpetada.
Arupärimine kaitsetööstuse arengu takistamise kohta (nr 783)
2025-09-15 18:11XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 35m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas kaitseministrile Hanno Pevkurile esitatud arupärimist kaitsetööstuse arengu takistamise kohta. Arupärimise esitasid mitmed Riigikogu liikmed, eesotsas Raimond Kaljulaidiga. Kaljulaid kritiseeris teravalt nii arupärimise arutelu neljakuulist viivitust kui ka Kaitseministeeriumi tegevust, tuues esile relvaseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega viivitamise (viis kuud pärast tähtaega) ja kaitsetööstusliidu kriitika kaitsetööstuspargi aeglase planeerimise osas. Samuti tõstatati küsimused Riigikontrolli aruandes esile toodud rahakasutuse ja ettemaksete probleemide ning Nursipalu harjutusala laiendamise kohtuotsuse kohta, rõhutades vastutuse küsimust.
Minister Hanno Pevkur kaitses ministeeriumi tegevust, selgitades, et rakendusaktide väljatöötamine nõudis paljude ametkondade ja ekspertide kaasamist, et tagada regulatsioonide selgus. Ta rõhutas, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu menetlus (poolteist aastat) oli kehtivas õigusruumis kiireim võimalik viis, arvestades ka keskkonnamõjude hindamise vajadust. Pevkur eitas, et viivitused oleksid majandusele kahju toonud või investeeringuid peletanud. Ta kinnitas, et Riigikontrolli märkuste järel on tugevdatud sisekontrolli ja auditit, ning kolm vastutavat isikut on ametist lahkunud. Debati käigus kritiseeris Leo Kunnas Eesti kaitsetööstuse arengut võrreldes Läti ja Leeduga, heites ette suutmatust tagada suurinvestoritele ostugarantiisid, mis pärsib majanduskasvu ja sõjaaja tootmisvõimet.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine
2025-09-10 23:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Seitsmenda päevakorrapunktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimene lugemine. See on märkimisväärne ja laiapindne õigusruumi revisjon, mille eesmärk on koondada senised sõltuvad õiguskordade tekstid ühtseks raamistikuks ja selgemaks juhtimiseks kriisiolukordades. Eelnõu põhieesmärk on suurendada Eesti valmisolekut ning luua selgem koordineerimise ja vastutuse süsteem tsiviilkriiside ja riigikaitse valdkonnas, võttes ühiselt arvesse COVID-19 õppetunde ja Ukraina sõja konteksti.
Peamised uuendused hõlmavad kriisiolukorra ja kriisiülesannete koondamist ning lisamist elanikkonnakaitse õiguslikku raami, kohalike omavalitsuste rollide selgemdamist, toimivus- ja varustuskindluse tagamist ning ametkondadevahelise dekonfliktimise mehhanismide loomist. Samuti rõhutati bürokraatia vähendamist ja õigusruumi järk-järgult ühtlustamist, et kriiside korral oleks reageerimine kiirem ja koordineeritum. Arutelus tõdeti, et ettevalmistused on tehtud põhjalikult ning seadus on koostatud mitme ministeeriumi ja institutsiooni koostöös ning jõuab lähiajal mitmesse fraktsiooni ja komisjoni tasandile põhjalikuks arutamiseks.
Kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-09 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Tänane päevakord keskendus kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest ning sellele järgnenud laialdasele arutelule riigikaitse rahastamise ja planeerimise teemal. Eesmärk oli käsitleda, milline peaks Eesti kaitsevõime tulevik nägema ning milliseid võimeid ja taristut on vaja arendada, et säilitada ja tugevdada riigi turvatunnet ning liitlasvõimekus. Rikkalik ettekandmises peetud ülevaade sisaldas nii 10-aastase eelarve raamistiku loomist kui ka vaatepunkti, kuidas kasutada 5% SKP-st kaitseks, laiapindse riigikaitse raames koostatavate programmide ja brigaadide arendamist ning kaitsetööstuse ja taristu tähtsust. Uuenduste seas olid mehhaniseeritud jalaväebrigaadide ja divisiooni struktuuri tugevdamine, kaug- ja keskmaa õhukaitse ning ründetoetuste võimekuste arendamine, droonide vastupanuvõime ja elektroonilise sõja sihilises koostoimes toimuva arendused ning liitlaste pikaajaline kohalolu Eestis tagamine. Lisaks tõsteti esile riigikaitse planeerimise eelseisvat laiapõhjalist raamistikku ning riikidevahelist koostööd kaitsevõime suurendamiseks.
Teiseks käsitleti Riigikontrolli auditiga seotud aspekte: varude inventeerimise, lepingute jagu ja ettemaksete jälgimise nõrgad kohad ning audititulemustest tulenevad julgeolekuküsimused. Räägiti droonitõrjevõime vajalikkusest ja selle kiireloomulisest arendamisest ning rõhutati võrreldavat vajadust laiapindse riigikaitse korraldamise ja läbipaistvuse järele. Debatil tõsteti esile, et kaasaegne riigikaitse on terviklik süsteem, kus inimese valmisolek ja ühiskondlik toetus on sama olulised kui tehnilised vahendid ja rahaline toetus. Lõpuks vaadeldi päeva lõpus parlamendi protseduure ning istungi pikendamise küsimusi, mis tõstatasid küsimuse vastutuse, läbipaistvuse ja järelevalve rolli kohta riigikaitse kulutuste ning hangete puhul.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
... and 62 more päevakorra punkti
Katrin Kuusemäe
10 päevakorra punkti
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Katrin Kuusemäe
E-post: katrin.kuusemae@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: katrin.kuusemae@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 43m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 43m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE) esimene lugemine
2025-09-11 01:32XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Eelnõu 637, esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, puudutab pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmist ning käsitleb ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja vabaks päevaks määramist. Ettekandjaks oli Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev. Eelnõu eesmärk seisneb selles, et esimesel ülestõusmispühade päeval (pühapäev) langev teine püha oleks riigipüha ning esmaspäev muutuks lisapuhkuspäevaks, et inimestel oleks võimalus pühade järel puhata ja veeta aega perega. Lugupeetud tõstatati ka, et kuigi Eestis on 11 riigipüha ja üks rahvuspüha, peab euroopalikus kontekstis riigid kalduma ühe lisapuhkepäeva kasuks—eriti kui teised riigid, sealhulgas Malta ja Portugal, käsitlevad ülestõusmispüha teist püha kui tavapärast tööpäeva. Eesti Kirikute Nõukogu on samuti toetanud eelnõu. Teine vaatenurk tõi välja majanduslikke ja sotsiaalseid mõjuaspekte: lisapuhkepäev võib suurendada tööviljakust järgmistel tööpäevadel, vähendada haiguspäevi ja soodustada siseturismi, kuid võib põhjustada ajutisi majanduskahjusid. Teine osa arutelust keskendus valitsuse seisukohale ja analüüsi puudumisele ning tekkinud küsimustele mõjuanalüüsi ja koormuse kohta nii tööjõuturul kui haridussüsteemis. Esmalt toimus põhiseaduskomisjonis arutelu ning lõpuks anti lõplik plenaarne kokkuvõte: esimene lugemine eelnõust 637 lõpetati ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määrati 24. septembri kell 17:15. See on osa laiemast riigipühade süsteemi korrastamise protsessist ning konkurents näiteks Balti riikide ja Euroopa Liidu praktikale.
Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) esimene lugemine
2025-09-11 01:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Esitatud on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova ja Ester Karuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu (636) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on anda lisapuhkepäev esmaspäeval, kui riiklik püha langeb nädalavahetusele (laupäevale või pühapäevale), nii et rahvas saaks nädalalõppede asemel püsivamat hingetõmbeaega. Oluline on rõhutada, et lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis alati langeb nädalavahetusele, ning kehtestatud regulatsioonide ulatus ja kompensatsioonid sõltuvad kalendriaastast. Eelnõu näide on Euroopa liidus ning naaberriikides kasutatavad lahendused, mis annavad inimestele täiendava vaba päeva või muud kompenseerimise vormid, kui püha langeb nädalavahetusele.
Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses" eelnõu (581 OE) esimene lugemine
2025-05-13 15:04XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Läbi käis kolmanda päevakorrapunkti esimene lugemine Riigikogu otsuse eelnõust 581 “Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses”, mille esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille ettekandjaks oli Lauri Laats. Põhitekst puudutas küsimust: kas Eestis tuleb korraldada rahvahääletus põlevkivist elektri tootmise lõpetamise suhtes aastaks 2040. Arutelu keskendus energia julgeolekule, maavaradelt sõltuvusele, võimalikele majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele ning Euroopa Liidu rohepöörde ja ENMAK-i arengukavade kontekstile. Samuti tõstatati küsimused rahva kaasamisest, rahvahääletuste korraldamise tingimustest ja referendumi õiguspärasusest ning võimalikest alternatiivsetest lahendustest, nagu CO2 püüde tehnoloogia ning põlevkivivõimsuste moderniseerimine.
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks" eelnõu (557 OE) esimene lugemine
2025-03-13 12:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Päevakord käsitleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 557 esimese lugemise läbivaatust, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks. Eelnõu esitleb VARRO VOOGLAIDI kui ettekandjat ning toimub 13. märtsil 2025. Riigikogu hoiakuid ja julgeolekuküsimusi arutatakse kontekstis, kus koroonapiiranguid ja -kaitsemeetmeid on kriitiliselt ülevaadatud ning väljendatakse muret võimalike huvide konfliktide ning ravimiohutuse järelevalve süsteemide töö põhiseaduspärasuse üle. Väidetavalt on pöördunud NORTH Group, rõhutades kolm peamist probleemi: vaktsiinide mõju viiruse leviku tõkestamise kohta, märkimisväärne kõrvaltoimete observedi ja partiispetsiifilised ohud; ning plasmidi DNA reostus lipiidsetes nanoosakestes. Eelnõu põhieesmärk on moodustada uurimiskomisjon ning esitada lõpparuanne hiljemalt 2025. aasta augustiks, võimaluse korral ettepanekutega seaduste muutmiseks, et vältida tulevasi riske. Lõpus otsustas juhtivkomisjon eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning see langeb menetlusest välja.>
... and 5 more päevakorra punkti
Helmen Kütt
84 päevakorra punkti
84/84 AI kokkuvõtetega (100.0%)
84/84 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Helmen Kütt
E-post: helmen.kytt@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: helmen.kytt@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 9h 4m
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 9h 4m
Päevakorra punktid:
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE) esimene lugemine
2025-10-15 20:27XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.
Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.
Kultuuritöötajate palgad
2025-10-15 15:26XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus kultuuritöötajate palkade ebavõrdsusele ja aeglasele tõusule võrreldes teiste sektoritega. Riigikogu liige Helmen Kütt alustas, tuues esile, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on viie aastaga tõusnud vaid 23% (jõudes 1600 euroni), samas kui õdede ja ämmaemandate keskmine palk tõusis 67% ja kultuuriministri palk 46%. Kütt küsis kultuuriminister Heidy Purgalt, kuidas seletada sellist "karjuvat materiaalset alaväärtustamist" ja kas on oodata proteste.
Minister Purga vastas, et Kultuur 2030 arengukava näeb ette, et kultuurivaldkonna keskmine palk jõuab aastaks 2030 90%-ni Eesti keskmisest palgast. Ta rõhutas, et 10% palgafondi tõus on praeguses riigieelarve olukorras hea tulemus. Purga selgitas, et fookus on nihkunud miinimumpalga tõstmiselt palgafondi diferentseerimisele, et asutuste juhid saaksid motiveerida tippspetsialiste, kuna miinimumpalka saavate töötajate arv on ministeeriumi haldusalas vähenenud. Kütt küsis täpsustavalt ka 2001. aastal TALO-ga sõlmitud miinimumpalga süsteemi muutmise plaanide kohta, millele minister vastas, et süsteemist väljumine nõuab kahepoolset kokkulepet ja arutelu on vajalik, et leida efektiivsemad lahendused. Madis Kallas küsis lisaks, miks kultuuritöötajate palkade eest ei seista sama tugevalt kui õpetajate eest, millele minister vastas, et palgatõusud on alati toimunud koos (õpetajad, päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad) ning 10% tõus puudutas laia ringi, sealhulgas treenereid ja laulupeo juhte.
Arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta (nr 804)
2025-10-13 21:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus arupärimise nr 804 arutelu, mille esitasid Riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile seoses üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasusega. Arupärijad, eesotsas Züleyxa Izmailovaga, rõhutasid, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning et 93% elanikkonnast toetab universaalset raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini. Nad kritiseerisid kehtivaid soovituslikke piiranguid (sh RMK omad) kui ebapiisavaid.
Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi kohtuvaidluses, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Minister tõi välja, et RMK rakendab vabatahtlikku raierahu juba üle 20 aasta, viimasel ajal kuni 30. juunini, mis katab umbes poole metsamaast. Sutt kaitses kehtivat õigusraamistikku ja Keskkonnaameti poolt kasutusele võetud haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve teostamiseks. Arupärijate poolt esitati mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses Riigikohtu otsuse mõju, metsade majandamise keerukuse kliimamuutuste tingimustes ja valitsuse lubatud rohevõrgustiku kaardistamisega. Izmailova väljendas läbirääkimistel sügavat pettumust ministri vastuste üle, pidades neid ebamäärasteks ja tegevusetust õigustavateks, ning süüdistas valitsust looduskaitse eiramises.
Arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta (nr 802)
2025-10-13 20:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi arupärimist regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi olukorra kohta. Arupärijate nimel esinenud Anti Allas rõhutas vajadust tagada võrdsed ja kättesaadavad avalikud teenused kõikides Eesti piirkondades, sõltumata omavalitsuse rahalisest võimekusest. Ta palus ministril tuua selgust KOV-ide rahastamise olukorda ja nn Robin Hoodi meetme mõjusid, eriti seoses järgmise aasta riigieelarve menetlusega.
Minister Terras vastas arupärimisele, kinnitades, et KOV-ide rahaline võimekus on otseselt seotud igapäevaste teenuste kvaliteediga. Ta lükkas ümber Tartu abilinnapea Meelis Leidti väite, et Robin Hoodi meede ja hooldereform võtavad Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, hinnates Robin Hoodi mõju nelja aasta peale kokku umbes 8,7 miljonile eurole. Minister märkis, et ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, samas kui negatiivne mõju puudutab vaid viiendikku omavalitsusi, peamiselt Harjumaal ja Tartumaal. Terras tõi suurima struktuurse probleemina esile KOV-ide vähese finantsautonoomia (vaid 2,3% tuludest pärineb kohalikest maksudest). Tulevikuplaanides näeb ta ette riiklike toetuste (nt koolide ja teede toetused) viimist KOV-ide püsivasse tulubaasi, uute kohalike tasude (nt päikeseparkide kohaliku kasu tasu) loomist ning Robin Hoodi mehhanismi järkjärgulist rakendamist kuni aastani 2036. Järgnevas debatis kritiseeris Aivar Kokk (Isamaa) Robin Hoodi meetme vähest mõju ja rõhutas vajadust muuta rahastusmudeleid põhimõtteliselt, samas kui Anti Allas rõhutas tasandusfondi suurendamise olulisust vaesemate omavalitsuste aitamiseks.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine
2025-10-09 02:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli taastada õiglus ja sätestada mootorsõiduki aastamaksu vabastus puudega isiku omandis olevale sõidukile. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et puuetega inimesed on põhiseadusega eraldi kaitstud ja vajavad liikumispiirangute tõttu isikliku transpordi osas erandit. Ta kritiseeris valitsuse käitumist, kes algselt eemaldas puuetega inimeste maksuvabastuse ja asendas selle ebapiisavate toetustega, hoolimata presidendi ja õiguskantsleri soovitustest. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt valitsus eelnõu ei toeta. Valitsus oli otsustanud maksuvabastuse asemel suurendada sotsiaaltoetusi 9,1 miljoni euro võrra aastas, põhjendades seda tehniliste raskustega puuetega inimeste registri ja Transpordiameti andmebaasi ühildamisel ning sooviga vältida kuritarvitusi. Debatis tõstatati küsimusi toetuste ebapiisavuse ja eelnõu hilise aruteluaja kohta. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
... and 79 more päevakorra punkti
Kalle Laanet
10 päevakorra punkti
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
10/10 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kalle Laanet
E-post: kalle.laanet@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kalle.laanet@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 16 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 10m
Staaž parlamendis: 16 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 10m
Päevakorra punktid:
Õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks
2025-05-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitleb õiguskantsleri ettepanekut anda nõusolek Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks. Ettekandjaks on õiguskantsler Ülle Madise. Menetluse käik on selgelt määratletud: ettekanne kuni 20 minutit ning iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse; seejärel järgneb Kalle Laaneti sõnavõtt kuni viie minutiga ja küsimuste võimalus lõpeb. Pärast seda jätkuvad läbirääkimised ning lõpuks hääletus. Palun, õiguskantsler Ülle Madise!
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE) teine lugemine
2025-05-21 19:05XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 teist lugemist. Ettekandjaks on põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Esimene lugemine toimus 9. aprillil ning lõppes. Teise lugemise ettevalmistamisel viis põhiseaduskomisjon läbi istungi 12. mail, otsustas esitada neli muudatusettepanekut ning vaatas üle ka eelnõus tehtud keelelised täpsustused.
Muudatusettepanekud moodustasid olulise osa arutelust: nr 1 asendab isikut tõendavate dokumentide seaduses konkreetse sihtasutuse nime viitega valdkondlikule sihtasutusele, mille tõttu ei ole mõistlik seaduses välja tuua konkreetset nime, kuna sihtasutus võib ajas muutuda; nr 2 toob välja, et mõned sätted, mis on juba kehtetuks tunnistatud 2025. aasta 26. märtsil vastu võetud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, jäetakse eelnõust välja; nr 3 tuleneb Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekust ning täpsustab andmekogusid puudutavaid volitusnorme nii, et määruse andjale tuleneb kohustus täpsed säilitamise tähtaegad ette näha; nr 4 põhineb 2025. aasta 9. detsembril jõustuvatel muudatustel, millega isikut tõendavate dokumentide seadusest kaovad tagasipöördumistunnistused ja -lubadused ning asendatakse need Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusega; seetõttu tuleb neid sätete muudatused välja jätta ja korrigeerida lisatava lõigu numbrit.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid järgmised: eelnõu teine lugemine tuleb võtta Riigikogu täiskogu päevakorda 21. mail; eelnõu teise lugemise lõpetamine ning kui see lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. juunil 2025 ning viia läbi lõpphääletus.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE) esimene lugemine
2025-04-09 22:40XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kaheksas päevakorrapunkt oli Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 esimene lugemine. Eelnõu keskmes on suurendada identiteetide turvalisust, maandada julgeolekuriske ja vähendada bürokraatiat, samal ajal arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning rahvusvahelisi standardeid. Olulised muudatused hõlmavad mobiiltelefoniga isikutuvastuse võimalust teabevärava kaudu, e‑residentsuse piirangute nimekirja kehtestamist, andmete töötlemise ja kogude regulatsiooni ühtlustamist isikuandmete kaitse üldmäärusega ning sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastevõimaluse lõpetamist, mis viib isikutele uute sertifikaatidega ID‑kaardi taotluse esitamiseni.
Teine oluline osa puudutas e‑residentsuse piiranguid, mille raames plaanitakse luua määrus nimeskirja moodustamiseks riikidest, kus on suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht või kellega Eestil puuduvad õiguskaitsealased koostöösuhteid. Nimekiri jõustub määrustega ning e‑residentide digi‑ID väljaandmine/andmete töötlemine lähtub ühistest standarditest. Lisaks käsitleti Riigikogu liikmete ning ministeeriumide koostöös toimuvat mitmeid tehnilisi ja õiguslikke muudatusi, nagu DNA‑ekspertiisi kasutuselevõttu esmakordsel dokumendi taotlemisel, andmekogude maksimaalsete säilitustähtaegade täpsustamist ning turvalisuse kaalutlustel sertifikaatide peatamise lõpetamist. Kokkuvõttes on eelnõu suunatud kõrgema turvalisuse, parema riskihalduse ja kasutajamugavuse poole, kuid kaasneb ka suur märkimisväärne mõju isikuandmete käsitlemise ning rahvusvahelise koostöö tasemele.
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (543 OE) esimene lugemine
2025-03-10 17:10XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorra keskmes oli Riigikogu otsuse eelnõu 543 esimene lugemine, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks. Esitajaks on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) fraktsioon, ning komisjoni ülesanded hõlmavad riigi järelevalve puuduste selgitamist, juhtimisvigade ja vastutuse välja selgitamist ning ministeeriumi tegevuse hindamist Nordica probleemi ilmnemise ajal. Nordica finantseerimine ja lõpetamine (november 2024 teade ning pankrotiavaldus) tõid esile vajaduse koguda erapooletut ning laiapõhjalist ülevaadet, mille tulemused võiksid vormida Riigikogule aruka alusvaruna edasisteks otsusteks ja poliitilise kultuuri parandamiseks. Lisaks kaaluti, kas ja kuidas tulevikus Nordica ning seotud ettevõtted lõpetada viisil, mis oleks Eesti huvidest tulenevalt kõige kasulikum. Esimesel lugemisel arutati ka tähtaegu ja menetluskäiku, kuna eelnõu on varasemalt esitatud ning on tõenäoline tähtaegade pikendamine.
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) esimene lugemine
2025-02-19 16:17XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas neljandat päevakorrapunkti: Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) esimesed lugemised seoses eelnõu 565. Lähtutakse vajadusest tugevdada merejulgeolekut ja kriitilise taristu kaitset Läänemerel, sealhulgas sisemeres, territoriaalmeres ja majandusvöötmes. Eelnõu keskendub Kaitseväe ülesannete ja õiguste täpsustamisele merelisel ja majandusvööndil paikneva taristu kaitses ning reageerimisel ohu korral, sealhulgas korrakaitse, riigikaitse ja vajadusel jõu kasutamise korra selgitamisele. Samuti nähakse reguleeringus ette koordineerimise ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine (sh NATO liikmesriigid) ning õigusraamistik UNCLOSiga vastavuses hoidmiseks, proportsionaalsuse ja vajalikuse printsiipide alusel. Ülesandeks on ennetus, ohu avastamine ja tõrjumine ning vajaduse korral ohu kõrvaldamine, ilma liialduva eskalatsioonita. Ringluses on erinevate osapoolte seisukohad ning menetluse kiirendamine, et Eesti merealade taristu kaitset kiirelt tugevdada.
... and 5 more päevakorra punkti
Lauri Laats
284 päevakorra punkti
284/284 AI kokkuvõtetega (100.0%)
284/284 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Lauri Laats
E-post: lauri.laats@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: lauri.laats@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 137h 32m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 137h 32m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
15 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 38m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 41s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 24m
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 658 OE, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenuste hinnad on naaberriikidest Lätist ja Leedust keskmiselt 30–35% kõrgemad, mida soodustab pikk numbri teisaldamise aeg operaatorite vahel. See pikk protsess (mille tõttu 50% vahetustest jääb pooleli) võimaldab operaatoritel hoida ebanormaalselt kõrgeid kasumimarginaale (umbes 20% käibest). Eelnõu eesmärk oli lühendada numbri teisaldamise aeg maksimaalselt ühe tööpäevani ning luua raamistik reaalajas liikuvuseks. Majanduskomisjoni arutelul selgus, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba sarnaste muudatustega, plaanides numbri liikuvust lühendada loetud tundideni, kuigi tehniline rakendamine võtab aega. Läbirääkimistel tõsteti esile ka hajaasustuse leviprobleeme ja riigi suutmatust tagada kvaliteetset andmesidet. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 14m
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
Palgad
2025-10-08 16:11XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas siseminister Igor Tarole arupärimise päästjate ja politseinike palkade teemal, rõhutades eesliinitöötajate rahulolematust valitsuse pakutud palgatõusuga. Belobrovtsev viitas asjaolule, et kuigi valitsus otsustas palgafondi tõsta kuni 10% võrra, on see ebapiisav arvestades viimase kahe aasta ligi 40%-list inflatsiooni. Ta tõi esile ka ebakindluse tulevaste aastate (2027/2028) palgapoliitika osas, mis on peamine põhjus õpetajate ja päästjate kavandatavaks meeleavalduseks.
Minister Igor Taro kinnitas, et Siseministeeriumi valitsemisala sai eelarveläbirääkimistel palgafondi suurendamiseks 28,9 miljonit eurot, mis oli tema prioriteet. Ta rõhutas, et tegemist oli märkimisväärse saavutusega, kuna enamik ministeeriume pidi kärpima. Taro möönis, et 10%-line tõus ei lahenda kõiki probleeme, kuid selgitas, et asutuste juhtidele on antud juhis suunata suurem palgatõus (üle 10%) sinna, kus "king pigistab kõige rohkem", ehk eesliini ametikohtadele. Lisaks tõi minister välja, et maksuküüru kaotamine annab suurima protsentuaalse mõju just keskmise palga saajatele, sealhulgas päästjatele, suurendades seeläbi nende tegelikku sissetulekut. Lauri Laats tõstatas täpsustavas küsimuses palgavaesuse probleemi, millega päästjad ja politseinikud silmitsi seisavad, ning kutsus üles süsteemi terviklikult üle vaatama. Minister Taro tänas päästjaid teema üleval hoidmise eest ja kinnitas, et valitsus töötab majanduse parandamise nimel, et tulevikus oleks võimalik tagada paremad palgatõusud.
... and 279 more päevakorra punkti
Hanah Lahe
28 päevakorra punkti
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Hanah Lahe
E-post: hanah.lahe@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: hanah.lahe@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 44m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 44m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 0m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine
2025-06-19 01:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.
Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine
2025-06-16 18:58XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 25m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 esimene lugemine, mida tutvustas taristuminister Kuldar Leis. Eelnõu, mida nimetatakse ka jäätmereformiks, seab eesmärgiks viia Eesti jäätmevaldkond 21. sajandisse, suurendades ringlussevõtu määra 38%-lt 65%-le aastaks 2035 ja vähendades ladestamist alla 1%-le. Minister rõhutas, et reform aitab vältida suuri trahve EL-ile (praegu 16–20 miljonit eurot aastas) ning loob uue tööstusharu. Muudatuste hulka kuuluvad ühtne kogumisstandard (neli konteinerit tiheasustuses), veo- ja käitlushangete lahutamine konkurentsi suurendamiseks ning jäätmekorralduse digitaliseerimine. Minister kinnitas, et liigiti sorteerivatele leibkondadele jääb kulu keskmiselt viie euro piiresse kuus ning riik jääb reformiga 20 miljoni euroga plussi.
Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) kritiseeris eelnõu teravalt, nimetades seda "maksufestivaliks" ja väites, et see suurendab tarbijate kulusid (Aivar Kokk hindas lisakuluks 75 miljonit eurot aastas) ning bürokraatiat kohalikele omavalitsustele (KOV). Eriti kritiseeriti ladestus- ja põletustasude tõstmist ning KOV-idele antavat õigust lisada jäätmehoolduskulude katteks kuni 50% veokuludest. Toetajad (Eesti 200, Reformierakond) rõhutasid, et reform on vajalik monopoli lõpetamiseks ja ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks. Hääletusel lükati tagasi Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonide ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teine lugemine
2025-06-12 02:42XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: 12. päevakorrapunkti hõlmav arutelu puudutab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 teist lugemist. Ettekandja rolli täitis Keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe, kelle esitluse käigus tutvustati eelnõu ning esitatud muudatusettepanekuid. Esimene lugemine toimus 14. mail, tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks oli 28. mai. Komisjon esitas 11 muudatusettepanekut, mis sündisid kolmel istungil: 20. mai, 2. juuni ja 9. juuni. Need on tehnilised ja suunatud eelnõu selgemaks ja paremini toimivaks muutmisele. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ning neid arvestati täielikult ja konsensuslikult.
Lisaks oli planeeritud, et eelnõu võetakse täiskogu päevakorda 11. juunil ja teise lugemise lõpetamine viiakse läbi 18. juunil. EKRE fraktsioon esitas 11. muudatusettepaneku arvestamise kohta vastuseisu, kuid komisjoni ettepanek teise lugemise lõpetada püsis konkurentsis. Eelnõu lõpphääletus ja päevakorra lõpetamine toimusid vastavalt eelnevale protokollile ja hääletustulemusele.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks" eelnõu (601 OE) esimene lugemine
2025-05-21 17:58XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 53m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktis arutati Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 601, millega tehti ettepanek Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks. Ettekandja Urmas Reinsalu (Isamaa) rõhutas, et kestlikkusaruannete kohustus, mis on Eesti õiguskorda sisse viidud, tekitab ettevõtetele hinnanguliselt ligi 36 miljoni euro suuruse halduskoormuse ning kahjustab nende konkurentsivõimet. Isamaa seisukoht oli, et see on ideoloogiline bürokraatiapüramiid, mis tuleks Euroopa Liidu õiguskeskkonnast täies mahus kõrvaldada.
Debati käigus tekkis terav vastasseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Reformierakonna esindajad (Kristo Enn Vaga, Õnne Pillak) väitsid, et eelnõu on tarbetu, kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem (pärast Isamaa eelnõu esitamist) kinnitanud seisukoha, et Euroopa Liidus tuleks taotleda aruandluse vabatahtlikuks muutmist, ning et Isamaa murrab "lahtisest uksest sisse". Reinsalu ja teised opositsiooni liikmed (Mart Maastik, Rene Kokk) aga rõhutasid, et Eesti seadustes on kohustus endiselt jõus ning parlamendil on vaja anda selge mandaat kohustuse täielikuks tühistamiseks. Samuti kritiseeriti valitsust teiste suurte halduskoormust tekitavate regulatsioonide (nt "Fit for 55" pakett) finantsmõjude varjamise eest. Juhtivkomisjon (majanduskomisjon) tegi ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Kuna otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält), lükati eelnõu 19 poolthäälega tagasi.
... and 23 more päevakorra punkti
Alar Laneman
23 päevakorra punkti
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Alar Laneman
E-post: alar.laneman@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: alar.laneman@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 44m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 44m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (703 OE) esimene lugemine
2025-09-24 19:59XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 703 esimest lugemist, mis puudutas Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini. Kaitseminister Hanno Pevkur esitas eelnõu, andes sissejuhatuseks ülevaate Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise üldisest vähendamisest järgmisel aastal, keskendudes Kaitseväe sisesele taseme tõstmisele ja instruktorite koolitamisele. Operatsioon Iraagis on lõppenud ja sinna enam ei panustata. EUNAVFOR Med/Irini operatsiooni puhul tegi minister ettepaneku suurendada panustamist ühelt staabiohvitserilt kahele, kusjuures kogu mandaadi suurus oleks kuni kuus kaitseväelast. Operatsiooni eesmärk on tagada vabad veeteed ning rakendada ÜRO relvaembargot Liibüa suhtes.
Riigikaitsekomisjoni nimel esinenud Alar Laneman kinnitas komisjoni toetust eelnõule, rõhutades operatsiooni tähtsust ÜRO relvaembargo rakendamisel, illegaalse naftaekspordi ja inimkaubanduse tõkestamisel. Komisjon oli eelnõu arutanud 15. septembri istungil ja otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-09 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Tänane päevakord keskendus kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest ning sellele järgnenud laialdasele arutelule riigikaitse rahastamise ja planeerimise teemal. Eesmärk oli käsitleda, milline peaks Eesti kaitsevõime tulevik nägema ning milliseid võimeid ja taristut on vaja arendada, et säilitada ja tugevdada riigi turvatunnet ning liitlasvõimekus. Rikkalik ettekandmises peetud ülevaade sisaldas nii 10-aastase eelarve raamistiku loomist kui ka vaatepunkti, kuidas kasutada 5% SKP-st kaitseks, laiapindse riigikaitse raames koostatavate programmide ja brigaadide arendamist ning kaitsetööstuse ja taristu tähtsust. Uuenduste seas olid mehhaniseeritud jalaväebrigaadide ja divisiooni struktuuri tugevdamine, kaug- ja keskmaa õhukaitse ning ründetoetuste võimekuste arendamine, droonide vastupanuvõime ja elektroonilise sõja sihilises koostoimes toimuva arendused ning liitlaste pikaajaline kohalolu Eestis tagamine. Lisaks tõsteti esile riigikaitse planeerimise eelseisvat laiapõhjalist raamistikku ning riikidevahelist koostööd kaitsevõime suurendamiseks.
Teiseks käsitleti Riigikontrolli auditiga seotud aspekte: varude inventeerimise, lepingute jagu ja ettemaksete jälgimise nõrgad kohad ning audititulemustest tulenevad julgeolekuküsimused. Räägiti droonitõrjevõime vajalikkusest ja selle kiireloomulisest arendamisest ning rõhutati võrreldavat vajadust laiapindse riigikaitse korraldamise ja läbipaistvuse järele. Debatil tõsteti esile, et kaasaegne riigikaitse on terviklik süsteem, kus inimese valmisolek ja ühiskondlik toetus on sama olulised kui tehnilised vahendid ja rahaline toetus. Lõpuks vaadeldi päeva lõpus parlamendi protseduure ning istungi pikendamise küsimusi, mis tõstatasid küsimuse vastutuse, läbipaistvuse ja järelevalve rolli kohta riigikaitse kulutuste ning hangete puhul.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) esimene lugemine
2025-05-21 19:09XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kava käsitleb Ottawa konventsioonist (jala- ja maamiinide keelustamise rahvusvaheline kokkulepe) taganemise seaduseelnõu 642 esimese lugemise läbivaatust. Eelnõu algataja on Vabariigi Valitsus ning juhtivaks ettekandjaks on välisminister Margus Tsahkna. Lähtudes muutunud julgeolekuolukorrast ning Venemaa agressioonist Ukrainas, esitatakse Riigikogule otsus, mis laiendab Eesti Kaitseväe paindlikkust ning lubab jalaväemiinide kasutamist ja varumist vajadusel ka kaitse‑ ja kriisirežiimis. Samas rõhutatakse, et Eesti jätkab rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist ning teiste rahvusvaheliste normide rakendamist. Pakutakse mitmekülgset rahvusvahelist teavitust ning koostööd lähinaabrite Läti ja Leeduga konventsioonist lahkumise menetlemisel ning hoiulevõtjate teavitamisel.
Debatti kajastavad mitmed fraktsioonide esindajad, nende hulgas EKRE, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja teised, kelle sõnavõtud käsitlevad otsuse ajaloo konteksti, riigikaitse vajadusi ning juriidilisi ja rahvusvahelisi tagajärgi. Vaatluslikult on rõhutatud, et lahkumine toimub peamiselt ohu halvenenud ajajooksul ning et konventsioonist taganemise otsus tuleb langetada rahuajal, kuid selle jõustumine sõltub olukorra arengu ja kuuekuulise teavitustegevuse lõpust.
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE) esimene lugemine
2025-04-08 13:08XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 esimene lugemine viidi Riigikogu ette. Eelnõu võtab Euroopa Liidu direktiivi üle, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu börsiettevõtete juhtorganites. Direktiiv on ajutine ning kehtib kuni 2038. aasta lõpuni. Kõrvalriikse pikkuse ja kriteeriumide poolest hõlmab eelnõu suurimaid börsietõendusettevõtteid ning seab üldkoosoleku valikul kaks võimalikku eesmärgi varianti: vähemalt 40% alaesindatud soost nõukogu liikmetest või vähemalt 33% alaesindatud soost juht- ja nõukogu liikmetest. Kui ettevõte ei saavuta seatud eesmärke, tuleb rakendada läbipaistvaid valikukriteeriume ning anda kandidaadi kohta võrdlev hinnang, kuid sanktsioone ei ole fikseeritud nende eesmärkide saavutamata jätmise eest. Eelnõu arutelu tõi välja lisaks tehnilistele ja õigusalastele nüanssidele ka laiemad küsimused soolise tasakaalu ja riigi juhtimise eeskujude osas ning osalesid mitmed riigikogu liikmed erinevatest erakondadest.
Debatt keskendus tugevalt sellele, kas ja kuidas tasakaaluvõimalused peaksid väljenduma juhtorganites ning milline on riigi ja erasektoriga kaasnev mõju. Osapooled heitsid valgust nii direktiivi eesmärkide ülekandmise pragmatismi, kui ka kultuuriliste ja majanduslike aspektide vahelisele balansile. Lõpuks jõuti kokku, et esimene lugemine lõpetatakse ning menetluse järgmised sammud, sealhulgas muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, on määratletud.
... and 18 more päevakorra punkti
Maris Lauri
36 päevakorra punkti
36/36 AI kokkuvõtetega (100.0%)
36/36 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Maris Lauri
E-post: maris.lauri@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: maris.lauri@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 12h 37m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 12h 37m
Päevakorra punktid:
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine
2025-10-13 19:47XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu eesmärke, mille hulka kuulus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi ülevõtmine, et suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust, ning riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse parandamine. Oluline muudatus on 2026. aasta riigieelarves tegevuspõhise ja majandusliku vaate integreerimine, samuti valitsuse reservi suuruse piiramine 3%-ga eelarve kulude ja investeeringute mahust. Lisaks täpsustatakse riigisiseste toetuste andmise ja tagasinõudmise aluseid. Kohalike omavalitsuste rahastamise osas muudetakse tasandusfondi ja toetusfondi jaotuspõhimõtteid, et suurendada rahastamise paindlikkust ja vähendada bürokraatiat. Debatis keskenduti uute reeglitega kaasnevale bürokraatia suurenemisele ja küsimusele, kuidas mõjutab EL-i fiskaalne järelevalve demokraatlikku otsustusprotsessi. Minister Ligi rõhutas ekspertiisi ja ratsionaalsuse tähtsust poliitilise populismi ohjeldamisel.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 25m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti arutamine
2025-09-17 18:57XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
13 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti vastuvõtmist. Ettekandjad olid põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Mõlemad komisjonid olid jõudnud konsensuslikule otsusele mitte toetada seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, nõustudes presidendi seisukohaga, et seadus riivab liialt informatsioonilise enesemääramise õigust (Põhiseaduse § 26 ja 44). Ando Kiviberg selgitas, et Rahandusministeerium lubas esitada uued parandused, et kitsendada Rahapesu Andmebüroo (RAB) volitusi. Maris Lauri lisas, et Rahandusministeeriumil on muudatusettepanekud olemas ning viitas ka Riigikohtu eelotsusele Euroopa Kohtule RAB-i pädevuse ja andmekaitse üldmääruse kohaldamise osas. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (eriti Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Peeter Ernits) teravalt koalitsiooni kiirustamist ja põhiseadusvastase eelnõu läbisurumist, süüdistades valitsust totalitaarse jälgimisühiskonna loomises. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas vajadust leida tasakaal menetluse salajasuse ja inimeste usalduse vahel e-riigis. Hääletusel lükati seadus muutmata kujul tagasi.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne
2025-09-11 13:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu täiskogu istungil arutati Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruannet, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate FI tegevusest ja arengust viimase 12 aasta jooksul, rõhutades inspektsiooni rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse finantsjärelevalvajana. Ta tõi esile Eesti finantsturu tugevnemise, märkides suurte regionaalsete pankade (nagu SEB ja Luminor) peakorterite kolimist Tallinna, mis kinnitab usaldust Eesti ärikeskkonna vastu. Kessler käsitles ka nelja olulist teemat: ettevõtete koondumised, õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning FI küpsemine ja tõhustamine (sh Tagatisfondi funktsioonide ülevõtmine).
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid, sealhulgas Enefit Greeni siseteabe juhtumit, mille kohta FI on esitanud kuriteoteate. Olulist tähelepanu pöörati tarbijakaitsele ja pangavälisele krediiditurule. Kessler toetas finantsombudsmani loomist, et pakkuda tarbijatele kiiret ja odavat vaidluste lahendamise võimalust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist, kus FI seisukoht on rakendada pangalaadset järelevalvet üle 50 miljoni euro suuruse laenuportfelliga ühistute suhtes. Fraktsioonide esindajad tunnustasid FI tööd finantsstabiilsuse tagamisel, kuid rõhutasid vajadust piirata kiirlaenude sotsiaalset kahju ning kiirendada positiivse krediidiregistri loomist ja finantsombudsmani institutsiooni käivitamist.
... and 31 more päevakorra punkti