Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
21-30 / 101 poliitikut
Jüri Jaanson
43 päevakorra punkti
43/43 AI kokkuvõtetega (100.0%)
43/43 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jüri Jaanson
E-post: jyri.jaanson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jyri.jaanson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 20m
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 20m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu (656 SE) esimene lugemine
2025-10-09 00:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu kümnenda päevakorrapunktina toimus Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu 656 esimene lugemine. Ettekande tegi justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, kes selgitas, et eelnõu lahendab mitmest hiljutisest sündmusest tingitud õiguslikke lünki, sealhulgas Eesti välisesinduste jurisdiktsiooni küsimuse ja vajaduse kaitsta kriitilist merealust taristut. Eelnõu näeb ette karistusõiguse laiendamise Eesti majandusvööndile ja mandrilavale ning tõstab oluliselt karistusmäärasid merealuse taristu kahjustamise eest (kuni 10 aastat vangistust ja juriidilistele isikutele kuni 4 miljardit eurot trahvi). Lisaks võimaldatakse jälitustoiminguid vara kahjustamise juhtudel, kui on alust kahtlustada vaenulike riikide eriteenistuste tellimustööd. Arutelul keskenduti Soome kohtu hiljutisele otsusele Estlink 2 kaabli kahjustamise asjus, mida minister pidas rahvusvahelise mereõiguse väärtõlgenduseks, ning arutleti karistusõiguse heidutava mõju üle.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega
2025-09-25 13:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil esitas peaminister Kristen Michal valitsuse nimel 2026. aasta riigieelarve eelnõu, nimetades seda "Julgeoleku ja jõukuse eelarveks". Peaminister rõhutas kahte peamist prioriteeti: riigikaitse tugevdamine ja majanduskasvu edendamine. Kaitsekulud tõusevad järgmisel neljal aastal keskmiselt üle 5% SKP-st, lisades kaitse-eelarvesse 2,8 miljardit eurot. Majanduse elavdamiseks taastatakse üldine tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning jäetakse ära planeeritud tulumaksu tõus, jättes majandusse ligi 780 miljonit eurot. Samuti lubati palgatõusu eesliinitöötajatele (päästjad, politseinikud, õpetajad), mille katteks tehakse ministeeriumide tegevuskuludes kärpeid.
Opositsioon kritiseeris eelarvet teravalt, süüdistades valitsust vastutustundetus rahanduspoliitikas ja võlakoormuse kiirendamises. Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Martin Helme (EKRE) heitsid ette valitsemiskulude tegelikku kasvu, inflatsioonilise surve suurendamist ja valimislubaduste rahastamist laenuga, viidates "Pärast mind tulgu või veeuputus" mentaliteedile. Helme väitis, et maksusüsteem muutub regressiivseks, soosides rikkamaid. Lauri Läänemets (SDE) ja Lauri Laats (Keskerakond) kritiseerisid eelarve ebaõiglust, märkides, et see ei paku leevendust madalapalgalistele ja ignoreerib ühiskonna ootust langetada tarbimismakse, eriti toiduainete käibemaksu. Koalitsioon (Õnne Pillak, Peeter Tali) kaitses eelarvet, rõhutades vajadust julgete otsuste järele julgeoleku tagamiseks ja majanduse elavnemise toetamiseks, kinnitades, et Eesti inimesed pole kunagi nii hästi elanud.
... and 38 more päevakorra punkti
Aleksei Jevgrafov
103 päevakorra punkti
103/103 AI kokkuvõtetega (100.0%)
103/103 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aleksei Jevgrafov
E-post: aleksei.jevgrafov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aleksei.jevgrafov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 42m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 42m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 658 OE, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenuste hinnad on naaberriikidest Lätist ja Leedust keskmiselt 30–35% kõrgemad, mida soodustab pikk numbri teisaldamise aeg operaatorite vahel. See pikk protsess (mille tõttu 50% vahetustest jääb pooleli) võimaldab operaatoritel hoida ebanormaalselt kõrgeid kasumimarginaale (umbes 20% käibest). Eelnõu eesmärk oli lühendada numbri teisaldamise aeg maksimaalselt ühe tööpäevani ning luua raamistik reaalajas liikuvuseks. Majanduskomisjoni arutelul selgus, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba sarnaste muudatustega, plaanides numbri liikuvust lühendada loetud tundideni, kuigi tehniline rakendamine võtab aega. Läbirääkimistel tõsteti esile ka hajaasustuse leviprobleeme ja riigi suutmatust tagada kvaliteetset andmesidet. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Tervisekassa puudujääk
2025-09-17 16:00XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Viidult küsimuselt keskendus arutelu peamiselt Tervisekassa puudujäägile ja selle tulevikuperspektiivile. Prognoosid näitavad süvenevat defitsiiti: käesoleva aasta eelarvepositsioon on –167,6 miljonit eurot, 2026 –177,6 miljonit, 2027 –225 miljonit ning 2028 –254,2 miljonit eurot. Jaotamata tulemi ja reservide jääk kokku on 2028.aastal –148,4 miljonit eurot. Selline olukord tekitab küsimusi, milline plaan tagab jätkusuutliku toimimise ning inimeste ligipääsu vajalikele tervishoiuteenustele.
Minister vastas, et vältimatuks nähtud on rahastusprobleemi lahendamisel nii läbipaistvuse kui kulude põhjendatuse suurendamine, ning pöörati tähelepanu ka süsteemi sisemiste skeemide korrastamisele: näiteks laborihindade põhjendatus ja eriarsti järjekordide ülevaade. Samuti rõhutati perearstiabi tugevdamise olulisust ja tervishoiu ning sotsiaalvaldkonna koostöö integreerimise rolli kulude reuseemi vähenemisel. Kavatsuste ja ajaliste rubriikide osas viidati nõukogu oktoobri koosolekule ning eelarve üldistavatele avalikustustele, mis peaksid andma täpsema pildi reservide ja kulujaotuse kohta. Lõpuks rõhutati vajadust realistlikuks lahenduseks, mitte ainult rahastuse suurendamiseks, ning viidi läbi mõtteid reformide järjepideva rakendamise kohta.
Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) esimene lugemine
2025-09-11 02:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kaotada krediidiandja õigus nõuda ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral laenusaajalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Muudatus puudutaks eelkõige olukordi, kus laenuvõtja soovib panga vahetamise teel saada soodsamaid laenutingimusi.
Ettekandja Lauri Laats rõhutas, et Eesti kommertspankade omakapitali tootlus (15–20%) on tunduvalt kõrgem kui teiste Euroopa riikide keskmine (umbes 8%). Ta märkis, et ettepanek põhineb Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni soovitustel, mille eesmärk on suurendada pankade konkurentsi ja muuta laenude pidamine ning pankade vahetamine tarbijatele odavamaks. Debati käigus tõstatusid küsimused eelnõu mõjust noortele peredele ja eluaseme kättesaadavusele. Laats kinnitas, et see on üks meede laiemas paketis, mis peaks hõlmama ka notari tasude kaotamist hüpoteegi üleminekul. Koalitsioonipoolsed saadikud heitsid ette mõjuanalüüsi puudumist ning kahtlustasid, et eelnõu ahistab suurpankasid, millele Laats vastas, et pangad saavad oma suurte kasumitega ka ilma riigipoolse kaitsmiseta hakkama. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi kinnitas, et komisjonis jagunesid hääled ideoloogiliselt (5 poolt, 4 vastu tagasilükkamisele) ning komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Riigikogu toetas juhtivkomisjoni ettepanekut.
... and 98 more päevakorra punkti
Maria Jufereva-Skuratovski
33 päevakorra punkti
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Maria Jufereva-Skuratovski
E-post: maria.jufereva-skuratovski@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: maria.jufereva-skuratovski@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 5m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 5m
Päevakorra punktid:
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24 18:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) teine lugemine
2025-06-11 18:57XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 teist lugemist. Rahanduskomisjoni ettekande tegi Maris Lauri. Komisjon oli pöördunud arvamuse saamiseks 18 huvigrupi poole, kellest vastas kolm (Teenusmajanduse Koda, Kaupmeeste Liit, Kaubandus-Tööstuskoda). Teenusmajanduse Koda soovitas normitehnilist muudatust julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise osas, millega komisjon nõustus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pidas positiivseks tähtajalise ettevõtete kasumimaksu kaotamist. Isamaa fraktsioon esitas kuus muudatusettepanekut. Üks ettepanek, mis puudutas lisaeelarve algatamist, jäeti komisjonis menetlusest välja, kuna see oleks pidanud olema esitatud eraldi otsuse eelnõuna. Rahanduskomisjon tegi ühe normitehnilise muudatusettepaneku (nr 2). Opositsioonipoliitikud (Tanel Kiik, Lauri Läänemets, Urmas Reinsalu jt) kritiseerisid teravalt valitsuse maksupoliitikat, pidades seda regressiivseks ja ebavõrdsust suurendavaks, ning heitsid ette lubaduste murdmist maksurahu ja maksutõusude tähtajalisuse osas. Maris Lauri rõhutas oma vastustes, et esindab komisjoni seisukohti ja et maksukoormus Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt tegelikult langeb. Hääletusele pandi kolm Isamaa muudatusettepanekut (nr 4, 5, 6) ja neli katkestamisettepanekut (Keskerakond, Isamaa, EKRE, SDE). Kõik ettepanekud lükati hääletustel tagasi.
Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta
2025-06-10 13:04XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikohtu esimees Villu Kõve esitas Riigikogule iga-aastase ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Kõve kinnitas, et kohtusüsteem toimib, kuid tõi esile süsteemi tõhususe jätkuva languse, menetlustähtaegade pikenemise (eriti tsiviilasjades ja ringkonnakohtute haldusasjades) ning kohtuasjade kallinemise. Murettekitavana mainiti haldusasjade arvu märkimisväärset kasvu (kahe aastaga 20%) ja kohtunike lahkumist ametist. Eriti kriitiline oli seis kohtunikueksamiga, kus 2024. aastal ei sooritanud eksamit mitte ükski 13-st soovijast. Kõve rõhutas vajadust kohtusüsteemi reformimiseks, sealhulgas kohtuhalduse üleandmist kohtusüsteemile, esimese astme kohtute ühendamist üleriigiliseks kohtuks töökoormuse ühtlustamiseks ning tehisintellektil põhineva infosüsteemi rajamist. Ta kutsus seadusandjat üles muutma kriminaalmenetluse üldmenetlust, mis on pikalevenivate ja kulukate kohtuasjade (nt Tallinna Sadama kaasuse) taga, ning tegelema tarbijakrediidi massilise seaduse eiramise probleemiga. Küsimuste ja läbirääkimiste käigus käsitleti lisaks kohtunike lahkumise põhjustele ja õigushariduse tasemele ka kohtuhalduse eelnõu põhiseaduspärasuse küsimusi, finantsombudsmani loomist ning Riigikogu liikmete kaebeõiguse laiendamist põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Fraktsioonide kõned keskendusid õigusriigi kvaliteedile, põhiseaduslike kanalite ahtusele ja valitsuse kärpepoliitika mõjule kohtusüsteemile.
Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu
2025-06-05 13:08XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud päevakord käsitleb olulise tähtsusega riiklikku küsimust: "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" ning on algatatud majanduskomisjoni poolt. Päev on korraldatud ühe põhiteema lõikes, mille ümber moodustuvad kolm ettekandjat: Marek Reinaas majanduskomisjoni esimehena (ettekande pikkus kuni 15 minutit, küsimused ning vastused kuni 15 minutit), Urmas Varblane konkurentsivõime eksperdikogu liikmena ning Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professorina ning akadeemikuna (ettekanne kuni 30 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit) ning Raivo Vasnu Viru Keemia Grupi juhatuse liikmena (ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit). Iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjale ühe küsimuse. Peale ettekanneid algavad läbirääkimised ning algatajatel on soov, et kõigepealt esineksid fraktsioonide esindajad. Päevakorra lõpus toodi välja plaan pikendada istungit, kui vajalik, ning otsus selle kohta võeti vastu hiljem. Esindatud olid teemad, mis puudutasid konkurentsivõime raporti järeldusi, ekspordi ja teenuste sektori rolli, andmete kasutamist majanduses, Euroopa Liidu siseturgu ja rida iseseisvaid küsimusi (sh energiapoliitika, investeeringud, regionaalne areng ja bürokraatialeevendused). Selles arutelus kajastuvad ka kriitilised küsimused ning potentsiaalsed riskid, mis on seotud demograafiliste suundumuste ja tulevaste investeeringutega.
... and 28 more päevakorra punkti
Toomas Järveoja
3 päevakorra punkti
3/3 AI kokkuvõtetega (100.0%)
3/3 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Toomas Järveoja
E-post: toomas.jarveoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: toomas.jarveoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu (633 SE) esimene lugemine
2025-05-20 13:07XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ning sellega seotud seaduste muudatusi eelnõu 633 esimese lugemise raames. Ettekandena esines Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Põhieesmärk oli parandada tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ning suurendada Eesti õiguslikku kooskõla rahvusvaheliste standarditega, kaasa arvatud tasaarvelduse ja lõpetamise küsimused. See tähendaks paremat õiguskindlust välisinvestoritele ning suurendaks Eesti pankade ja muude finantsasutuste ligipääsu rahvusvahelisele tuletis- ja repotehingute turule, mis omakorda võiks suurendada meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ühtlasi tutvustati mitmeid teisi muudatusi, mis puudutavad kriisimeetmete regulatsiooni, väikepangade likvideerimise kriteeriume, eluasemelaenude tagatiste hindamise korda ning rohevõlakirjade tähistust ja kontrolli tingimusi. Lisaks on juttu ka finantsinspektsiooni lubade menetlustest, et vabatahtlik lõpetamine oleks korrastatud. Esialgselt tõstatasid erinevad riigikogu liikmed arutelu küsimusi, mis puudutasid hindamiste ühtlustamist ja väikepangade olukorda. Lõppkokkuvõttes suunati arutelu edasi ning komisjon jätkab põhjalikku arutelu ja ettevalmistust järgnevateks istungiteks.
Riigikogu liikme Toomas Järveoja ametivanne
2025-03-25 12:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud agenda kajastab kunagise kolleegi Toomas Järveoja ametivande võtmist Riigikogu XV koosseisus. Esimeses kõnes kutsutakse Toomas Järveoja Riigikogu liikmeks ja palutakse teda. Teises kõnes kinnitab uustulnuk oma kohustuste täitmise ja vande andmise ustavaks Eesti Vabariigile ning põhiseaduslikule korrale. Kolmas kõne selgitab, et Järveoja asub Riigikogu liikmeks seoses Karmen Jolleri volituste peatamisega ning tema asendusliige on ametisse asunud. Kokkuvõttes on teemaks Riigikogu koosseisu muudatus ja ametivande sümboolne kinnitamine.
Mario Kadastik
61 päevakorra punkti
61/61 AI kokkuvõtetega (100.0%)
61/61 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mario Kadastik
E-post: mario.kadastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mario.kadastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 11m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 11m
Päevakorra punktid:
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 658 OE, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenuste hinnad on naaberriikidest Lätist ja Leedust keskmiselt 30–35% kõrgemad, mida soodustab pikk numbri teisaldamise aeg operaatorite vahel. See pikk protsess (mille tõttu 50% vahetustest jääb pooleli) võimaldab operaatoritel hoida ebanormaalselt kõrgeid kasumimarginaale (umbes 20% käibest). Eelnõu eesmärk oli lühendada numbri teisaldamise aeg maksimaalselt ühe tööpäevani ning luua raamistik reaalajas liikuvuseks. Majanduskomisjoni arutelul selgus, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba sarnaste muudatustega, plaanides numbri liikuvust lühendada loetud tundideni, kuigi tehniline rakendamine võtab aega. Läbirääkimistel tõsteti esile ka hajaasustuse leviprobleeme ja riigi suutmatust tagada kvaliteetset andmesidet. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) esimene lugemine
2025-09-24 20:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Riigikogu asus esimesele lugemisele Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 649 juurde. Eelnõu eesmärk oli vähendada bürokraatiat, kaotades kohustuse kindlustada eraldi üle 750 kg täismassiga haagiseid. Ettekandja Andres Metsoja (Isamaa) selgitas, et haagis ei liikle iseseisvalt ning selle kindlustus peaks olema automaatselt kaetud vedava mootorsõiduki kindlustusega, tuues eeskujuks Norra Kuningriigi praktika. See aitaks vältida sundkindlustuse rakendamist haagistele, mida kasutatakse harva. Metsoja rõhutas, et tegemist on kasutajamugavuse ja süsteemi lihtsustamise küsimusega.
Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik tutvustas komisjoni seisukohta, mis oli eelnõu suhtes kriitiline. Rahandusministeerium ja Liikluskindlustuse Fond olid eelnõule vastu, viidates Euroopa Liidu direktiividele, mis nõuavad kõigi registris olevate sõidukite kindlustamist. Samuti toodi välja rahvusvahelised riskid, eriti Saksamaa näitel, kus kahju jaguneb haagise ja veduki kindlustuste vahel. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata (poolt 7, vastu 3). Hääletusel toetas eelnõu tagasilükkamist 44 Riigikogu liiget, mistõttu eelnõu langes menetlusest välja.
... and 56 more päevakorra punkti
Raimond Kaljulaid
51 päevakorra punkti
51/51 AI kokkuvõtetega (100.0%)
51/51 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Raimond Kaljulaid
E-post: raimond.kaljulaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: raimond.kaljulaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 10h 45m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 10h 45m
Päevakorra punktid:
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
Arupärimine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jääkide kohta (nr 805)
2025-10-07 00:41XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve jääkide teemal esitatud arupärimist, mille esitasid Anti Allas, Tiit Maran ja Züleyxa Izmailova. Arupärijad väljendasid muret, et olukorras, kus haridusvaldkonnas on suur rahapuudus ja viiakse läbi kärpeid (mis puudutavad eriti väiksemaid piirkondi, näiteks Vana-Vigala ja Hiiumaa kutseharidust), on ministeeriumi valitsemisala eelarve jääk kasvanud märkimisväärse 107,9 miljoni euroni.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas jääkide tekkepõhjuseid. Ta rõhutas, et suur osa jääkidest on kaetud kohustustega ja need ei ole vabad vahendid. Jäägid jagunevad peamiselt kaheks: teadus- ja arendustegevuse rahad (nt 45 miljonit eurot seoses twinning/teaming projektide kaasfinantseerimisega, mis ootavad Euroopa Komisjoni otsuseid) ning eestikeelsele õppele ülemineku vahendid. Viimase puhul oli tegemist ebaõige planeerimisega, kus 2024. aasta jääk (44 miljonit kahe aasta peale) tuli ümber tõsta järgmistesse aastatesse, et katta tulevasi puudujääke, kuna palgatõusu koormus kasvab iga aastaga. Kallas kinnitas, et umbes 18 miljonit eurot eestikeelsele õppele ülemineku jääkidest, mida tulevikus vaja ei ole, tagastati riigikassasse. Minister lükkas ümber väited, et kutsehariduse ümberkorraldused (nagu Vana-Vigalas ja Hiiumaal) on seotud kärbetega, selgitades, et need on tingitud OSKA analüüsist tulenevast kahanevast tööturuvajadusest ja vajadusest tagada põhikoolilõpetajatele kutseõppe võimalused igas maakonnas. Debatis tõstatati ka lasteaiaõpetajate palgatoetuse ja huvihariduse rahastamise küsimused, kus minister avaldas toetust Islandi pearahasüsteemi analüüsimisele huvihariduses.
Arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta (nr 797)
2025-10-06 22:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud arupärimist koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Arupärijate esindaja Reili Rand rõhutas, et toidu hindade kiire kallinemise tõttu on riiklik toetus (1 euro lapse kohta) jäänud ajale jalgu, sundides kohalikke omavalitsusi (KOV) leidma omaosalust teiste valdkondade arvelt või suunama kulusid peredele, mis süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti tõsteti esile koolitoidu oluline roll Eesti toidujulgeolekus ja kohaliku tootmise toetamises.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas arupärimisele, rõhutades korduvalt Eesti riigikorralduse põhimõtet, mille kohaselt koolitoidu kulude katmine on koolipidaja ehk KOV-i ülesanne, mitte riigi põhikohustus. Riik vaid toetab seda kohustust. Minister lükkas tagasi ettepaneku siduda koolitoidu toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga, märkides, et tema prioriteet riigieelarve läbirääkimistel oli õpetajate palgatõus. Ta kinnitas, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul uued tervislikkuse nõuded koolitoidu hinda ei tõsta. Minister nentis, et tal puudub ülevaade KOV-ide suutlikkusest puudujäävat osa katta, kuid tema teada ei jää Eestis ükski laps sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu koolis sooja toiduta. Debati käigus kritiseerisid arupärijad ministri jäika seisukohta vastutuse jaotamisel ning tõid esile mure koolitoidu kvaliteedi langemise pärast, mis on tingitud ebapiisavast rahastusest.
Arupärimine Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta (nr 803)
2025-10-06 21:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas siseminister Igor Tarole esitatud arupärimist nr 803, mis käsitles Rootsi Kuningriigi kurjategijate Eestisse toomist ja nende vangistamist Tartu Vanglas. Arupärijad, eesotsas Heljo Pikhofiga, väljendasid muret selle valitsuse "äriplaani" mõju pärast Eesti siseturvalisusele, eriti Lõuna-Eestis, kus politseinike ja piirkonnapolitseinike puudus on juba praegu tõsine. Opositsioon kartis, et vangivalvurite värbamine suurendab konkurentsi PPA ja teiste siseturvalisuse asutuste vahel, nõrgestades süsteemi, ning halvendab Eesti mainet. Samuti tõstatati küsimus projekti tegelikust majanduslikust kasust ja tervishoiusüsteemi koormusest.
Siseminister Igor Taro kaitses valitsuse seisukohta, rõhutades, et tegemist on pika plaani otsusega, mis tagab alakasutatud Tartu Vangla funktsioneerimise ja toob riigieelarvesse minimaalselt 30 miljonit eurot tulu. Minister kinnitas, et Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet (KAPO) konsulteeriti ning kaardistatud riskid (nagu organiseeritud kuritegevuse ja radikaliseerumise vältimine) on maandatud. Taro rõhutas, et projekt loob Lõuna-Eestisse ligikaudu 250 uut töökohta, mis on regionaalpoliitiline võit. Ta lükkas ümber väited turvalisuse halvenemise kohta, viidates eesliinitöötajate planeeritavale palgatõusule ja Sisekaitseakadeemia kasvavale populaarsusele.
Arupärimine numbrituvastuskaamerate peatamise kohta (nr 793)
2025-09-23 00:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas siseminister Igor Taro arupärimist numbrituvastuskaamerate peatamise kohta (nr 793), mille esitasid Andre Hanimägi, Riina Sikkut, Reili Rand, Jaak Aab, Anti Allas, Tanel Kiik ja Helmen Kütt. Arupärimise esitaja Andre Hanimägi kritiseeris ministri otsust süsteem kevadel seisata, rõhutades, et see on politsei jaoks elutähtis ressurss raskete kuritegude (narkokuriteod, kadunud isikud, pedofiilide võrgustikud) lahendamisel. Hanimägi pidas kogu protsessi, kus Siseministeeriumi eelnõu esmalt tagasi lükati ja seejärel koalitsioonisaadikud peaaegu identse eelnõuga välja tulid, veidraks ja liigselt aega võtvaks.
Siseminister Igor Taro kaitses oma otsust, selgitades, et süsteemi peatamine oli vajalik õigusriigi põhimõtete ja inimeste põhiõiguste kaitse tagamiseks, arvestades Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni kriitikat kehtiva regulatsiooni ebaselguse osas. Ta rõhutas, et teadlik rikkumine oleks olnud õigusriigile kohatu. Minister kinnitas, et seadusandlikud muudatused on kiiresti menetluses (teine lugemine toimub ülehomme) ning et PPA on suutnud ka suveperioodil alternatiivsete, kuigi aeganõudvamate meetoditega kuritegusid lahendada. Taro vastas ka küsimustele koostöö kohta Justiitsministeeriumiga ja eelnõu kiire edasiliikumise tagamise kohta Riigikogus, kinnitades, et sisulisi kuritarvitusi süsteemi kasutamisel tuvastatud ei ole, kuigi Maksu- ja Tolliameti päringute vormistus oli kohati puudulik.
... and 46 more päevakorra punkti
Madis Kallas
72 päevakorra punkti
72/72 AI kokkuvõtetega (100.0%)
72/72 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Madis Kallas
E-post: madis.kallas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: madis.kallas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 30m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 30m
Päevakorra punktid:
Kultuuritöötajate palgad
2025-10-15 15:26XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus kultuuritöötajate palkade ebavõrdsusele ja aeglasele tõusule võrreldes teiste sektoritega. Riigikogu liige Helmen Kütt alustas, tuues esile, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on viie aastaga tõusnud vaid 23% (jõudes 1600 euroni), samas kui õdede ja ämmaemandate keskmine palk tõusis 67% ja kultuuriministri palk 46%. Kütt küsis kultuuriminister Heidy Purgalt, kuidas seletada sellist "karjuvat materiaalset alaväärtustamist" ja kas on oodata proteste.
Minister Purga vastas, et Kultuur 2030 arengukava näeb ette, et kultuurivaldkonna keskmine palk jõuab aastaks 2030 90%-ni Eesti keskmisest palgast. Ta rõhutas, et 10% palgafondi tõus on praeguses riigieelarve olukorras hea tulemus. Purga selgitas, et fookus on nihkunud miinimumpalga tõstmiselt palgafondi diferentseerimisele, et asutuste juhid saaksid motiveerida tippspetsialiste, kuna miinimumpalka saavate töötajate arv on ministeeriumi haldusalas vähenenud. Kütt küsis täpsustavalt ka 2001. aastal TALO-ga sõlmitud miinimumpalga süsteemi muutmise plaanide kohta, millele minister vastas, et süsteemist väljumine nõuab kahepoolset kokkulepet ja arutelu on vajalik, et leida efektiivsemad lahendused. Madis Kallas küsis lisaks, miks kultuuritöötajate palkade eest ei seista sama tugevalt kui õpetajate eest, millele minister vastas, et palgatõusud on alati toimunud koos (õpetajad, päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad) ning 10% tõus puudutas laia ringi, sealhulgas treenereid ja laulupeo juhte.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
Erihoolekanne
2025-10-08 15:58XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Helmen Kütt esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise erihoolekande teemal, keskendudes valdkonna alarahastamisele ja teenuste kättesaadavusele. Kütt tõi esile erihoolekande töötajate madalad brutopalgad (1150–1250 eurot) ning viitas Riigikontrolli auditile, mis näitas, et kehtestatud teenusehinnad katavad vaid umbes 60% tegelikest kuludest. Ta rõhutas, et järjekord teenuse saamiseks on aastatel 2018–2024 kahekordistunud ning ligi 1000 inimest on kodus omastehooldajate hoole all, kuigi neile on teenus määratud. Kütt küsis, mida valitsus kavatseb ette võtta olukorras, kus omavalitsused on sunnitud riigi kohustusi täitma ja on seetõttu pöördunud kohtusse.
Peaminister Michal vastas, et erihoolekande eelarve on võrreldes 2015. aastaga kasvanud 154%, ulatudes 2026. aastaks 57,7 miljoni euroni. Ta rõhutas, et vaatamata riigieelarve defitsiidile on erihoolekanne üks viiest prioriteetsest valdkonnast (koos õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate ja politseinikega), millele eraldatakse 2026. aasta eelarves 4,2 miljonit eurot lisaraha just töötajate palkade tõstmiseks. Michal lisas, et Sotsiaalministeerium jätkab teenuse järjekordade korrastamist, et suuremad abivajajad saaksid teenuseid kiiremini. Madis Kallas esitas täiendava küsimuse, paludes peaministril sõnastada erihoolekande peamise probleemi. Michal kordas, et praeguse lisarahastuse peamine eesmärk on lahendada töötajate majandusliku hakkamasaamise küsimus.
... and 67 more päevakorra punkti
Jaanus Karilaid
49 päevakorra punkti
49/49 AI kokkuvõtetega (100.0%)
49/49 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jaanus Karilaid
E-post: jaanus.karilaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jaanus.karilaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 27m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 27m
Päevakorra punktid:
Arupärimine töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad - tööstuse ja tootmise areng versus energiapuudujääk (nr 768)
2025-09-08 21:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 12m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati neljanda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Jaanus Karilaiu, Andres Metsoja, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Enn Eesmaa ja Ants Froschi 7. mail 2025 esitatud arupärimist nr 768, mis käsitles töökohti ja heaolu väljaspool Harjumaad, keskendudes tööstuse ja tootmise arengule energia puudujäägi kontekstis. Arupärijate nimel esines Jaanus Karilaid, kes rõhutas, et regionaalne ebavõrdsus ja töökohtade puudus väljaspool Tallinna "kuldsest ringist" on pikaajaline probleem, mida valimislubadustest hoolimata pole lahendatud. Karilaid tõi esile Läänemaa ettevõtete praktilised mured, kus laienemist takistab energiavõimsuse puudujääk või liitumise miljonitesse ulatuv maksumus, ning rõhutas, et majanduskeskkonna parandamiseks on lisaks energiale vaja ka teedevõrgu korrashoidu.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastas arupärimisele, märkides, et energiataristu on küll Kliimaministeeriumi vastutusala, kuid energia on tööstuse jaoks kriitiline sisend. Minister tutvustas meetmeid, millega püütakse regionaalset arengut toetada, sealhulgas varustuskindluse toetust ettevõtetele, otseliini pikkuse pikendamist 15 kilomeetrini suurtarbijate jaoks ning täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaa elektrivõrkudesse. Ta tõi esile ka suuremahuliste investeeringute toetuse, kus toetusmäär on väljaspool Harjumaad kõrgem (15% vs 10%), ning planeerimisseaduse muudatused strateegiliste tööstusalade kiirendatud menetlemiseks regioonides. Minister Keldo kinnitas, et konkreetsed kaebused Läänemaa ettevõtete laienemise takerdumisest pole ministeeriumini jõudnud, kuid avaldas valmisolekut ettevõtjaid aidata. Arutelu lõpus tegi Jaanus Karilaid ettepaneku ministri visiidi korraldamiseks Läänemaale lähikuudel, millega minister Erkki Keldo koheselt nõustus.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA) kolmas lugemine
2025-06-18 18:43XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 27m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas kolmandal lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA). Debatt keskendus eelnõu põhiseaduslikkusele ja selle mõjule usuvabadusele ning julgeolekule, eriti seoses Moskva Patriarhaadiga seotud usuühendustega. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) väitis, et eelnõu on endiselt põhiseadusega vastuolus, hoolimata kosmeetilistest muudatustest, ning survestab ebaseaduslikult Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit katkestama kanoonilised sidemed Moskvaga. Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) avaldas lootust, et president jätab seaduse teist korda välja kuulutamata. Varro Vooglaid (EKRE) rõhutas, et tegelik küsimus on õigusriikluse tagamine, mitte eestimeelsus, ning hoiatas, et sundlõpetamise ähvardamine suurendab ühiskonna lõhestatust ja julgeolekuohte. Koalitsiooni ja toetavate fraktsioonide esindajad (Isamaa, Eesti 200, SDE) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et see on kooskõlas põhiseadusega (viidates Siseministeeriumi analüüsile) ja selle eesmärk on piirata vaenulikku mõjutustegevust, mitte usuvabadust. Jaanus Karilaid (Isamaa) ja Peeter Tali (Eesti 200) sidusid Moskva Patriarhaadi otseselt Kremli ja FSB-ga, nimetades seda Putini režiimi ideoloogiliseks toeks. Andre Hanimägi (SDE) rõhutas, et eelnõu puudutab institutsiooni, mis õigustab vägivallaideoloogiat, mitte usku ennast. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.
Regioonide ebavõrdsus
2025-06-11 16:51XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Esimene teema puudutab taristuministri Kuldar Leisi vastutusalas olnud regionaalset ebavõrdsust. Riigikogu liige Jaanus Karilaid esitas küsimuse, et välja selgitada, kuidas minister näeb võimalikku lahendust kahe suure lõhe vähendamiseks – Tallinna ja Tartu kesksete tõmbekeskuste ning ülejäänud Eesti vahel. Arutelus toodi välja, et regionaalse ebavõrdsuse suurus on märkimisväärne, kus Tallinn on SKT elaniku kohta ligikaudu 110% EL keskmisest, samas Kagu-Eesti jääb umbes 50% juurde. Sõnastati arusaam, et tegu on keerulise, mitmetahulise probleemiga, mille lahendamine nõuab süsteemset, valdkondadeülest ja pikaajalist koostööd. Minister tõdes, et taristu on üks oluline komponent, kuid lõpp‑jaoks on vajalikud laiemad meetmed ning kaugemate eesmärkide nimel tuleb jätkata tööga nii piirkondlike kui infrastruktuuri poolt määratletud jõududega.
Teine teema puudutas Rohuküla–Haapsalu raudtee projekti ja Eesti Raudtee seisu. Kuna ehitusluba Rohuküla suunas kehtib 2028. aastani, küsis Jaanus Karilaid, kui kaugele ja kas tegevus juba käib. Vastus tõi välja, et Eesti Raudtee on esitanud vajalikud dokumendid ning sihid on paigas, kuid hetkel tegevus ei käi ning koalitsioonilepingus ei ole Haapsalu suunise edasiehitamist märgitud prioriteedina. Oma sõnumiga rõhutati, et peamised suunad jäävad Tartu ning Narva suundadele ning Haapsalu raudtee on praegustes plaanides teisejärguline ja jääb pikas perspektiivis käsitlemisele. Kokkuvõtvalt on tegu arutelude ja pikaajaliste eesmärkide kõrval toimivate käivituste ning otsustuste küsimustega, mille edasine liikumine sõltub koalitsiooni üldisest suunast ja finantseerimisotsustest.
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) esimene lugemine
2025-05-21 19:09XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kava käsitleb Ottawa konventsioonist (jala- ja maamiinide keelustamise rahvusvaheline kokkulepe) taganemise seaduseelnõu 642 esimese lugemise läbivaatust. Eelnõu algataja on Vabariigi Valitsus ning juhtivaks ettekandjaks on välisminister Margus Tsahkna. Lähtudes muutunud julgeolekuolukorrast ning Venemaa agressioonist Ukrainas, esitatakse Riigikogule otsus, mis laiendab Eesti Kaitseväe paindlikkust ning lubab jalaväemiinide kasutamist ja varumist vajadusel ka kaitse‑ ja kriisirežiimis. Samas rõhutatakse, et Eesti jätkab rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist ning teiste rahvusvaheliste normide rakendamist. Pakutakse mitmekülgset rahvusvahelist teavitust ning koostööd lähinaabrite Läti ja Leeduga konventsioonist lahkumise menetlemisel ning hoiulevõtjate teavitamisel.
Debatti kajastavad mitmed fraktsioonide esindajad, nende hulgas EKRE, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja teised, kelle sõnavõtud käsitlevad otsuse ajaloo konteksti, riigikaitse vajadusi ning juriidilisi ja rahvusvahelisi tagajärgi. Vaatluslikult on rõhutatud, et lahkumine toimub peamiselt ohu halvenenud ajajooksul ning et konventsioonist taganemise otsus tuleb langetada rahuajal, kuid selle jõustumine sõltub olukorra arengu ja kuuekuulise teavitustegevuse lõpust.
... and 44 more päevakorra punkti
Ester Karuse
30 päevakorra punkti
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Ester Karuse
E-post: ester.karuse@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: ester.karuse@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 17m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 17m
Päevakorra punktid:
Arupärimine põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta (nr 800)
2025-10-06 23:43XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 35m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist (nr 800) põhikooli lõpueksamite, eriti matemaatikaeksamite, läbikukkumiste kohta 2025. aasta kevadel, keskendudes Valga Põhikooli äärmiselt kehvadele tulemustele. Arupärija Ester Karuse tõi esile, et Valga Põhikoolis ei sooritanud matemaatikaeksamit positiivsele hindele üle poole lõpetajatest (50 85-st), mis seab kahtluse alla nende edasised õppimisvõimalused gümnaasiumis. Karuse küsis, kuidas riik toetab õpilünkadega noori ja kuidas tagatakse koolikohustuse täitmine 18. eluaastani.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et riiklik keskmine matemaatikaeksami tulemus (64%) oli varasemate aastatega võrreldav, kuid probleem on koondunud sotsiaal-majanduslikult nõrgema taustaga ja hariduslike erivajadustega laste koolidesse. Minister tutvustas 2026. aasta muudatusi, millega kaotatakse matemaatika järeleksam, kuna õppimiskohustus kestab 18. eluaastani. Kallas kinnitas, et riik loob ja rahastab ettevalmistava õppe kohti (eelkõige kutsekoolides) õpilünkade katmiseks, sealhulgas vene ja ukraina kodukeelega lastele. Ta soovitas Valga sarnaste koolide toetamiseks rakendada väiksemaid õpperühmi ja temporühmi. Lõppsõnas kritiseeris Ester Karuse teravalt Valga valla haridusjuhtimist, viidates vallavalitsuse ja õpetajate vahelisele kohtuvaidlusele, mis on viinud õpetajate massilise lahkumiseni, ning nõudis Valgale Ida-Virumaaga võrdset riiklikku toetust keelelise mitmekesisuse tõttu.
Arupärimine gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kohta Eestis (nr 799)
2025-09-15 23:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 28m
AI kokkuvõte: Arupärimine käsitles gümnaasiumihariduse kättesaadavust Eestis, keskendudes 2025. aasta kevadel tekkinud vastuvõtukriisile. Arupärija Ester Karuse tõi esile, et sajad põhikoolilõpetajad, sealhulgas väga heade hinnetega õpilased, jäid Tallinnas, Harjumaal, Tartus ja Pärnus teadmatusse ja ootejärjekordadesse. Ta rõhutas, et samal ajal, kui linnades kohti napib, vähendatakse maapiirkondades gümnaasiumide arvu, luues ebatervisliku konkurentsi. Karuse nõudis riigilt tervikpilti ja lahendusi, et vältida sama olukorra kordumist järgmisel aastal.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et stressirohke olukorra põhjustas vastuvõtueeskirjade muutus, mis keelas koolidel eelistuste küsimise, mistõttu vastuvõtuprotsess venis pikaks. Ta kinnitas, et augustiks olid paljud kohad tegelikult täitmata. Kallas teatas, et kohtade puudus on lokaalne (Tartu, Pärnu, Tallinn õpirände tõttu), mitte üleriigiline. Tartu probleemide lahendamiseks suurendatakse kohti Tamme Riigigümnaasiumis ja VOCO-s ning võetakse kasutusele uus hoone. Harjumaa ja Saaremaa väikeste gümnaasiumide tulevik on veel analüüsimisel, kuid kindlaid investeeringuplaane Harjumaale RES-is veel pole.
Arupärimine elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustest (nr 773)
2025-09-08 20:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 13. mail 2025 esitatud arupärimist nr 773 elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustes, mille esitasid Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Anti Allas, Reili Rand, Heljo Pikhof ja Jaak Aab. Arupärimise esitaja Ester Karuse (SDE) tõi esile Valga ja Põlva maakondade olukorra, kus füüsilised pangakontorid on suletud (viimati SEB Valgas), jättes kümned tuhanded elanikud, eriti eakad ja digioskusteta inimesed, ilma vajalikust teenindusest ja nõustamisest. Karuse rõhutas, et pangateenus on ühiskondlikult hädavajalik teenus, mitte pelgalt äritegevus, ning küsis ministrilt konkreetseid samme dialoogi pidamiseks pankadega ja riigi valmisolekut tagada füüsiline pangateenus maakonnakeskustes.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tunnistas muret, kuid tõi välja, et pangakontorite arv on Eestis viimase kümne aastaga vähenenud ligi poole võrra (2015. aasta 107-lt 58-le 2024. aasta lõpuks) tulenevalt tarbijakäitumise muutusest ja digitaliseerimisest. Ta täpsustas, et Coop Pank pakub Valgas ja Põlvas sularahavabu kontoriteenuseid. Minister rõhutas, et teenuste kättesaadavus on olulisem kui füüsiline kontor ning tõi esile alternatiivid, nagu sularahaautomaadid (ristkasutatavad ja sissemaksevõimalustega), sularaha väljavõtmine poodides/tanklates ning Omniva postkontorite makseteenused. Terras kinnitas, et kavatseb pangandussektori esindajatega kohtuda, kuid hetkel keskendub ministeerium laiemale regionaalarengu probleemile, milleks on elanikkonna koondumine pealinnapiirkonda. Arutelu käigus kritiseerisid opositsioonipoliitikud ministri juhtimisstiili ja regionaalpoliitika lodevust.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 32m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
42 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale
2025-06-12 13:25XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 27m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati opositsioonierakondade (EKRE, Isamaa, Keskerakond, SDE) esitatud kirjalikku nõuet avaldada umbusaldust justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Umbusaldusavaldus keskendus kolmele peamisele teemale: Tartu vangla rendile andmise plaan Rootsile, Pihlakodu vägistamisjuhtumi käsitlemine ning Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi ülevõtmise venimine.
Umbusalduse algatajate nimel esinenud Martin Helme süüdistas valitsust ja ministrit süstemaatilises valetamises, Eesti põhiseadusliku korra lagastamises ning Rootsi "kõige ilgemate kurjategijate" (mõrtsukad, vägistajad, terroristid) Eestisse toomise plaanis. Minister Liisa-Ly Pakosta kaitses oma tegevust, lükates süüdistused tagasi kui alusetud ja populistlikud. Ta rõhutas, et vanglarendi ettevalmistused algasid juba eelmise valitsuse ajal, et see loob Lõuna-Eestisse 400 töökohta Rootsi maksumaksja raha eest ning et turvariskid on maandatud. Pihlakodu juhtumi osas rõhutas minister, et tal on seadusega keelatud sekkuda kriminaalmenetlustesse, kuid ta on algatanud seadusandlikke muudatusi ja pöördunud advokatuuri poole. Pärast pikka ja emotsionaalset küsimuste-vastuste vooru ning fraktsioonide läbirääkimisi hääletati umbusaldusavaldus maha.
... and 25 more päevakorra punkti
Liina Kersna
26 päevakorra punkti
26/26 AI kokkuvõtetega (100.0%)
26/26 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Liina Kersna
E-post: liina.kersna@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: liina.kersna@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 14m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 14m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) esimene lugemine
2025-09-17 22:50XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
17 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 620 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli tõsta riigipoolset koolilõuna toetuse alammäära 1 eurolt 2 eurole õpilase kohta päevas, kuna riigi panus pole muutunud alates 2018. aastast, samal ajal kui inflatsioon ja toiduhinnad on märgatavalt kasvanud. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et kvaliteetne koolitoit on paljudele lastele ainus soe toit päevas ning praegune madal toetus viib toidu kvaliteedi languseni ja laste keeldumiseni seda süüa.
Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna (Reformierakond) tutvustas valitsuse mittetoetavat seisukohta. Valitsuse argumendi kohaselt ei ole seaduse muutmine toetuse tõstmiseks sobiv viis, kuna seda saab teha Vabariigi Valitsuse määrusega. Kersna rõhutas, et koolilõuna toetus on alati olnud kolmepoolne (riik, kohalik omavalitsus, lapsevanem) ning valitsuse prioriteediks on õpetajate palgatõus, mitte koolilõuna toetuse suurendamine, mille kulu oleks 30 miljonit eurot. Läbirääkimistel käsitleti ka katteallikate küsimust, kus Keskerakonna esindajad viitasid maksuküüru kaotamise kulukusele kui võimalikule katteallikale. Lõpphääletusel lükati eelnõu tagasi.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18 17:34XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 44m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.
Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.
... and 21 more päevakorra punkti