Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
21-30 / 101 poliitikut
Jüri Jaanson
47 päevakorra punkti
47/47 AI kokkuvõtetega (100.0%)
47/47 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jüri Jaanson
E-post: jyri.jaanson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jyri.jaanson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 24m
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 24m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) teine lugemine
2025-11-05 19:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 705 teist lugemist, mis käsitleb Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel esmakordsel panustamisel kuni 100 kaitseväelasega. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas teatas, et eelnõule ei esitatud muudatusettepanekuid ning komisjon kiitis teksti konsensuslikult heaks, tehes ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna.
Debati käigus tõstatus korduvalt küsimus eelnõu põhiseaduspärasusest. Saadikud Rene Kokk ja Varro Vooglaid vaidlesid vastu volituse delegeerimisele Vabariigi Valitsusele, rõhutades, et Põhiseaduse § 128 annab Kaitseväe kasutamise otsustamise õiguse ainult Riigikogule. Nad tõid esile, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab koguneda erakorraliselt või täiendaval istungil piisavalt kiiresti (kas või järgmiseks päevaks), mistõttu puudub reaalne vajadus anda valitsusele blankovolitusi. Lisaks kritiseeriti otsustusõiguse andmist valitsusele, mille rahva toetus on madal. Leo Kunnas tunnistas, et tal puuduvad argumendid Riigikogu kiire kokkukutsumise võimaluse ümberlükkamiseks. Alar Laneman kaitses eelnõu, viidates riigi tegutsemisvõimele ettenägematutes olukordades ja strateegilise sügavuse vajadusele. Lõpphääletusel võeti eelnõu otsusena vastu 52 poolthäälega, 6 vastu ja 1 erapooletuga.
Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE) esimene lugemine
2025-10-23 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (NIS2 direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 esimesel lugemisel. Minister rõhutas seaduse vajalikkust küberohtude kiire kasvu tõttu, tuues näiteks eduka rahvusvahelise politseioperatsiooni SIMCARTEL ja küberrünnakud Eesti haiglate vastu. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta küberturvalisuse taset Euroopa Liidus ja ühtlustada reegleid.
Eelnõu laiendab rangemate küberturvalisuse nõuete kohaldamist umbes 3000 uuele organisatsioonile, tõstes subjektide koguarvu Eestis ligikaudu 6500-ni. Oluline muudatus on ka see, et küberturvalisuse eest vastutab edaspidi terve organisatsioon, mitte ainult konkreetne elutähtis teenus. Minister kinnitas, et eesmärk oli vältida Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist ning tutvustas uut "valgusfooriga" tabelit, mis aitab hinnata ülevõtmise täpsust. Arutelude käigus tõstatati küsimusi eelnõu keerulise sõnastuse (viidates advokatuuri ja ITL-i kriitikale) ja puuduva majandusliku mõjuanalüüsi kohta. Minister vastas, et täpset kulu on keeruline hinnata, kuid riik pakub uutele subjektidele kolmeaastast üleminekuaega, toetusmeetmeid ja tasuta veebikursusi.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu toetas eelnõu üldpõhimõtteid, märkides vajadust viia eelnõu kooskõlla teiste menetluses olevate seadustega. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu teemal "Miks toit on kallis?" toimus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatusel. Arutelu eesmärk oli käsitleda toidukaupade hinnatõusu ja selle leevendamise võimalusi, keskendudes käibemaksu alandamisele.
Esimese ettekandjana esines Jana Guzanova, toidukaupade käibemaksumäära vähendamise rahvaalgatuse algataja, kelle petitsioon kogus ligi 100 000 allkirja. Guzanova tõi esile toidukorvi maksumuse järsu kasvu ja rõhutas, et 25% Eesti elanikest elab vaesuses, mistõttu kõrge käibemaks (24%) on ebaõiglane ja tabab valusalt just madalama sissetulekuga inimesi. Ta viitas restoranide sulgemistele ja toiduvarguste kasvule kui märkidele süvenevast kriisist.
Majandusteadlane Heido Vitsur kinnitas, et Eesti toiduhinnad on sissetulekutega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrged, asetades Eesti Euroopa jõukamate riikide hulka. Ta selgitas, et toidu hind määrab suures osas palgataseme ja seega riigi konkurentsivõime. Vitsur nõustus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitusega maksusüsteemi paindlikumaks muuta, kuid leidis, et poliitilise jäikuse tõttu on käibemaksu alandamine praegu ainus reaalne hoob hindade mõjutamiseks.
Kolmas ettekandja, Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats, kritiseeris teravalt Reformierakonna juhitud valitsuse maksupoliitikat, mis on tema sõnul viinud toiduhinnad alates 2019. aastast 57% kõrgemale. Laats tõi esile alternatiivsed tulumeetmed, nagu pangamaks, ja viitas teiste EL-i riikide (nt Hispaania ja Läti) edule käibemaksuerisuste kehtestamisel. Läbirääkimistel toetasid käibemaksu langetamist Sotsiaaldemokraadid (Züleyxa Izmailova) ja Keskerakond (Vadim Belobrovtsev), samas kui Eesti 200 (Diana Ingerainen) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks, eelistades sihitud toetusi. Isamaa (Riina Solman) rõhutas vajadust tervikliku maksureformi järele. Arutelu lõppedes otsust vastu ei võetud, kuid istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni.
... and 42 more päevakorra punkti
Aleksei Jevgrafov
106 päevakorra punkti
106/106 AI kokkuvõtetega (100.0%)
106/106 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aleksei Jevgrafov
E-post: aleksei.jevgrafov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aleksei.jevgrafov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 44m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 14h 44m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu 658 OE, mille eesmärk oli kohustada Vabariigi Valitsust töötama välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenused on Balti riikide võrdluses 30–35% kallimad, viidates operaatorite kõrgetele kasumimarginaalidele (umbes 20% käibest). Peamine probleem seisneb selles, et pikk numbri teisaldamise aeg (kuni 50% juhtudest jääb vahetus pooleli) võimaldab operaatoritel pakkuda soodsamaid hindu vaid neile klientidele, kes ähvardavad lahkuda, luues nn mugavusmaksu. Eelnõu pakkus välja numbri teisaldamise lühendamist maksimaalselt ühe tööpäevani ning tulevikus reaalajas liikuvuse loomist.
Arutelul tõstatati küsimusi hajaasustuse leviprobleemide ja valitsuse tegevusetuse kohta. Majanduskomisjoni esindaja Mario Kadastik teatas, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba numbriliikuvuse kiirendamisega, plaanides seda lühendada loetud tundideni. Vaatamata sellele, et valitsus teemaga tegeles, Keskerakond eelnõu tagasi ei võtnud. Läbirääkimistel rõhutas Andres Metsoja, et riik on teinud vea, jättes sagedushangetega kohustamata kvaliteetse andmeside pakkumise maapiirkondades. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kuid vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust ei saavutatud (poolt 17, vastu 0, erapooletuid 1) ning eelnõu langes menetlusest välja.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes tervise ja heaolu valdkondadele. Minister rõhutas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi parema integreerimise vajadust. Tervisevaldkonnas tõi Joller esile naiste oodatava eluea tõusu (83,4 a), kuid rõhutas muret meeste madalama eluea ja tervise ebavõrdsuse pärast, mis on eriti terav regionaalselt (Hiiumaa ja Võrumaa vahel on tervena elatud aastates 12-aastane erinevus). Suurimad rahvatervise probleemid on kasvav ülekaalulisus (üle poolte täiskasvanutest), kõrge alkoholitarbimine ja e-sigarettide levik noorte seas. Minister kinnitas, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on vähenenud (plaanitud 177,6 miljonilt 104,9 miljonile eurole), kuid süsteem vajab tõhustamist haiglavõrgu korrastamise ja e-konsultatsioonide laiendamise kaudu. Heaolu valdkonnas on suurimaks murekohaks sündimus, mis langes 2024. aastal sajandi madalaimale tasemele (9690 sündi). Joller lükkas tagasi süüdistused perede survestamises ning rõhutas, et perepoliitika peab olema valdkondadeülene. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon valitsust tervishoiu alarahastamise, pikkade ravijärjekordade ja sotsiaalvaldkonna (nt erihoolekanne) ebapiisava toetamise eest. Teravat kriitikat pälvis Tervisekassa halduskulude laristamine ja SKAIS2 süsteemi jätkuv arendamine.
... and 101 more päevakorra punkti
Maria Jufereva-Skuratovski
33 päevakorra punkti
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
33/33 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Maria Jufereva-Skuratovski
E-post: maria.jufereva-skuratovski@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: maria.jufereva-skuratovski@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 5m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 5m
Päevakorra punktid:
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24 18:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) teine lugemine
2025-06-11 18:57XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 teist lugemist. Rahanduskomisjoni ettekande tegi Maris Lauri. Komisjon oli pöördunud arvamuse saamiseks 18 huvigrupi poole, kellest vastas kolm (Teenusmajanduse Koda, Kaupmeeste Liit, Kaubandus-Tööstuskoda). Teenusmajanduse Koda soovitas normitehnilist muudatust julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise osas, millega komisjon nõustus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pidas positiivseks tähtajalise ettevõtete kasumimaksu kaotamist. Isamaa fraktsioon esitas kuus muudatusettepanekut. Üks ettepanek, mis puudutas lisaeelarve algatamist, jäeti komisjonis menetlusest välja, kuna see oleks pidanud olema esitatud eraldi otsuse eelnõuna. Rahanduskomisjon tegi ühe normitehnilise muudatusettepaneku (nr 2). Opositsioonipoliitikud (Tanel Kiik, Lauri Läänemets, Urmas Reinsalu jt) kritiseerisid teravalt valitsuse maksupoliitikat, pidades seda regressiivseks ja ebavõrdsust suurendavaks, ning heitsid ette lubaduste murdmist maksurahu ja maksutõusude tähtajalisuse osas. Maris Lauri rõhutas oma vastustes, et esindab komisjoni seisukohti ja et maksukoormus Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt tegelikult langeb. Hääletusele pandi kolm Isamaa muudatusettepanekut (nr 4, 5, 6) ja neli katkestamisettepanekut (Keskerakond, Isamaa, EKRE, SDE). Kõik ettepanekud lükati hääletustel tagasi.
Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta
2025-06-10 13:04XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikohtu esimees Villu Kõve esitas Riigikogule iga-aastase ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Kõve kinnitas, et kohtusüsteem toimib, kuid tõi esile süsteemi tõhususe jätkuva languse, menetlustähtaegade pikenemise (eriti tsiviilasjades ja ringkonnakohtute haldusasjades) ning kohtuasjade kallinemise. Murettekitavana mainiti haldusasjade arvu märkimisväärset kasvu (kahe aastaga 20%) ja kohtunike lahkumist ametist. Eriti kriitiline oli seis kohtunikueksamiga, kus 2024. aastal ei sooritanud eksamit mitte ükski 13-st soovijast. Kõve rõhutas vajadust kohtusüsteemi reformimiseks, sealhulgas kohtuhalduse üleandmist kohtusüsteemile, esimese astme kohtute ühendamist üleriigiliseks kohtuks töökoormuse ühtlustamiseks ning tehisintellektil põhineva infosüsteemi rajamist. Ta kutsus seadusandjat üles muutma kriminaalmenetluse üldmenetlust, mis on pikalevenivate ja kulukate kohtuasjade (nt Tallinna Sadama kaasuse) taga, ning tegelema tarbijakrediidi massilise seaduse eiramise probleemiga. Küsimuste ja läbirääkimiste käigus käsitleti lisaks kohtunike lahkumise põhjustele ja õigushariduse tasemele ka kohtuhalduse eelnõu põhiseaduspärasuse küsimusi, finantsombudsmani loomist ning Riigikogu liikmete kaebeõiguse laiendamist põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Fraktsioonide kõned keskendusid õigusriigi kvaliteedile, põhiseaduslike kanalite ahtusele ja valitsuse kärpepoliitika mõjule kohtusüsteemile.
Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu
2025-06-05 13:08XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud päevakord käsitleb olulise tähtsusega riiklikku küsimust: "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" ning on algatatud majanduskomisjoni poolt. Päev on korraldatud ühe põhiteema lõikes, mille ümber moodustuvad kolm ettekandjat: Marek Reinaas majanduskomisjoni esimehena (ettekande pikkus kuni 15 minutit, küsimused ning vastused kuni 15 minutit), Urmas Varblane konkurentsivõime eksperdikogu liikmena ning Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professorina ning akadeemikuna (ettekanne kuni 30 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit) ning Raivo Vasnu Viru Keemia Grupi juhatuse liikmena (ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit). Iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjale ühe küsimuse. Peale ettekanneid algavad läbirääkimised ning algatajatel on soov, et kõigepealt esineksid fraktsioonide esindajad. Päevakorra lõpus toodi välja plaan pikendada istungit, kui vajalik, ning otsus selle kohta võeti vastu hiljem. Esindatud olid teemad, mis puudutasid konkurentsivõime raporti järeldusi, ekspordi ja teenuste sektori rolli, andmete kasutamist majanduses, Euroopa Liidu siseturgu ja rida iseseisvaid küsimusi (sh energiapoliitika, investeeringud, regionaalne areng ja bürokraatialeevendused). Selles arutelus kajastuvad ka kriitilised küsimused ning potentsiaalsed riskid, mis on seotud demograafiliste suundumuste ja tulevaste investeeringutega.
... and 28 more päevakorra punkti
Toomas Järveoja
3 päevakorra punkti
3/3 AI kokkuvõtetega (100.0%)
3/3 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Toomas Järveoja
E-post: toomas.jarveoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: toomas.jarveoja@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu (633 SE) esimene lugemine
2025-05-20 13:07XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ning sellega seotud seaduste muudatusi eelnõu 633 esimese lugemise raames. Ettekandena esines Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Põhieesmärk oli parandada tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ning suurendada Eesti õiguslikku kooskõla rahvusvaheliste standarditega, kaasa arvatud tasaarvelduse ja lõpetamise küsimused. See tähendaks paremat õiguskindlust välisinvestoritele ning suurendaks Eesti pankade ja muude finantsasutuste ligipääsu rahvusvahelisele tuletis- ja repotehingute turule, mis omakorda võiks suurendada meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ühtlasi tutvustati mitmeid teisi muudatusi, mis puudutavad kriisimeetmete regulatsiooni, väikepangade likvideerimise kriteeriume, eluasemelaenude tagatiste hindamise korda ning rohevõlakirjade tähistust ja kontrolli tingimusi. Lisaks on juttu ka finantsinspektsiooni lubade menetlustest, et vabatahtlik lõpetamine oleks korrastatud. Esialgselt tõstatasid erinevad riigikogu liikmed arutelu küsimusi, mis puudutasid hindamiste ühtlustamist ja väikepangade olukorda. Lõppkokkuvõttes suunati arutelu edasi ning komisjon jätkab põhjalikku arutelu ja ettevalmistust järgnevateks istungiteks.
Riigikogu liikme Toomas Järveoja ametivanne
2025-03-25 12:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud agenda kajastab kunagise kolleegi Toomas Järveoja ametivande võtmist Riigikogu XV koosseisus. Esimeses kõnes kutsutakse Toomas Järveoja Riigikogu liikmeks ja palutakse teda. Teises kõnes kinnitab uustulnuk oma kohustuste täitmise ja vande andmise ustavaks Eesti Vabariigile ning põhiseaduslikule korrale. Kolmas kõne selgitab, et Järveoja asub Riigikogu liikmeks seoses Karmen Jolleri volituste peatamisega ning tema asendusliige on ametisse asunud. Kokkuvõttes on teemaks Riigikogu koosseisu muudatus ja ametivande sümboolne kinnitamine.
Mario Kadastik
61 päevakorra punkti
61/61 AI kokkuvõtetega (100.0%)
61/61 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mario Kadastik
E-post: mario.kadastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mario.kadastik@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 12m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 22h 12m
Päevakorra punktid:
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Eelnõu peamine eesmärk on korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega, ning lõpetada andmete dubleerimine kahe registri vahel. Edaspidi hallataks kõik taksoteenusega seotud andmed (veoluba, sõidukikaart, teenindajakaart) ainult Majandustegevuse Registris (MTR), mis võimaldab sulgeda vananenud Transpordiameti Ühistranspordiregistri. See samm peaks vähendama halduskoormust, IT-kulusid ja küberriske. Teine oluline muudatus on teenindajakaardi fotonõude kaotamine, kuna see ei loo enam lisaväärtust ja tekitab andmekaitsega seotud riske.
Debati käigus keskendusid Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) peamiselt fotonõude kaotamisele, rõhutades, et pilt on vajalik kliendi turvatunde tagamiseks ja juhi identifitseerimiseks. Minister tunnistas turvatunde aspekti, kuid rõhutas, et teenindajakaart ei ole seaduse järgi isikut tõendav dokument. Samuti tõstatati Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada platvormiteenuste osutajate suhtes kontrolltehinguid, mille minister lükkas edasi laiema ühistranspordiseaduse muudatuse paketti, viidates käesoleva eelnõu kiireloomulisele tehnilisele iseloomule. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon soovib foto säilitamist, soovitades kasutada selleks Rahvastikuregistris olevaid fotosid, ning minister lubas seda võimalust teiseks lugemiseks analüüsida. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine
2025-10-08 21:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu 658 OE, mille eesmärk oli kohustada Vabariigi Valitsust töötama välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenused on Balti riikide võrdluses 30–35% kallimad, viidates operaatorite kõrgetele kasumimarginaalidele (umbes 20% käibest). Peamine probleem seisneb selles, et pikk numbri teisaldamise aeg (kuni 50% juhtudest jääb vahetus pooleli) võimaldab operaatoritel pakkuda soodsamaid hindu vaid neile klientidele, kes ähvardavad lahkuda, luues nn mugavusmaksu. Eelnõu pakkus välja numbri teisaldamise lühendamist maksimaalselt ühe tööpäevani ning tulevikus reaalajas liikuvuse loomist.
Arutelul tõstatati küsimusi hajaasustuse leviprobleemide ja valitsuse tegevusetuse kohta. Majanduskomisjoni esindaja Mario Kadastik teatas, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba numbriliikuvuse kiirendamisega, plaanides seda lühendada loetud tundideni. Vaatamata sellele, et valitsus teemaga tegeles, Keskerakond eelnõu tagasi ei võtnud. Läbirääkimistel rõhutas Andres Metsoja, et riik on teinud vea, jättes sagedushangetega kohustamata kvaliteetse andmeside pakkumise maapiirkondades. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kuid vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust ei saavutatud (poolt 17, vastu 0, erapooletuid 1) ning eelnõu langes menetlusest välja.
Liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) esimene lugemine
2025-09-24 20:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Riigikogu asus esimesele lugemisele Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 649 juurde. Eelnõu eesmärk oli vähendada bürokraatiat, kaotades kohustuse kindlustada eraldi üle 750 kg täismassiga haagiseid. Ettekandja Andres Metsoja (Isamaa) selgitas, et haagis ei liikle iseseisvalt ning selle kindlustus peaks olema automaatselt kaetud vedava mootorsõiduki kindlustusega, tuues eeskujuks Norra Kuningriigi praktika. See aitaks vältida sundkindlustuse rakendamist haagistele, mida kasutatakse harva. Metsoja rõhutas, et tegemist on kasutajamugavuse ja süsteemi lihtsustamise küsimusega.
Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik tutvustas komisjoni seisukohta, mis oli eelnõu suhtes kriitiline. Rahandusministeerium ja Liikluskindlustuse Fond olid eelnõule vastu, viidates Euroopa Liidu direktiividele, mis nõuavad kõigi registris olevate sõidukite kindlustamist. Samuti toodi välja rahvusvahelised riskid, eriti Saksamaa näitel, kus kahju jaguneb haagise ja veduki kindlustuste vahel. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata (poolt 7, vastu 3). Hääletusel toetas eelnõu tagasilükkamist 44 Riigikogu liiget, mistõttu eelnõu langes menetlusest välja.
... and 56 more päevakorra punkti
Raimond Kaljulaid
53 päevakorra punkti
53/53 AI kokkuvõtetega (100.0%)
53/53 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Raimond Kaljulaid
E-post: raimond.kaljulaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: raimond.kaljulaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 10h 48m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 10h 48m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Arupärimine erihoolekandeteenuste alarahastuse kohta (nr 826)
2025-11-03 22:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri arupärimine (nr 826) erihoolekandeteenuste alarahastuse teemal, mille esitasid sotsiaaldemokraadid Helmen Küti juhtimisel. Arupärimise ajendiks oli Riigikontrolli 2025. aasta ülevaade, mis tõi esile erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tõsised puudujäägid. Helmen Kütt rõhutas, et järjekorrad on aastatel 2018–2024 ligi kahekordistunud, ulatudes kuni 53 kuuni, ning et täitmata on kohtuotsused kinnise erihoolekande kohtade osas. Ta tõi esile, et Sotsiaalministeerium küsis valitsuselt erihoolekandeks 195 miljonit eurot neljaks aastaks, kuid sai vaid 4,2 miljonit eurot järgmiseks aastaks.
Minister Karmen Joller tunnistas erihoolekande kroonilist alarahastust ja kasvavat nõudlust, eriti ööpäevaringse teenuse järele. Ta märkis, et eelarve on siiski kasvanud (2015. aasta 22,7 miljonilt 2026. aasta 57,7 miljonile eurole). Joller tõi välja kolm sammu olukorra parandamiseks: teenuseosutajate tasu tõstmine 4,2 miljoni euro võrra aastas, et võimaldada 10% palgatõusu, 10-päevase otsustustähtaja kehtestamine teenusekohale asumiseks, et vähendada tühjalt seisvaid kohti, ning uute teenuskohtade avamine suurema nõudlusega piirkondades (Tallinn, Harjumaa, Tartu). Joller möönis, et olukord, kus inimesed peavad teenuse saamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma, ei ole inimväärne ega õigusriigile kohane.
Debati käigus keskendusid küsijad (Tanel Kiik, Lauri Läänemets) valitsuse prioriteetidele, vastandades 4,2 miljoni euro suurust palgatõusu toetust maksuküüru kaotamisest tuleneva üle 100 miljoni euro suuruse maksukingitusega jõukamale ühiskonnaosale. Minister Joller kaitses maksureformi, väites, et see toob kasu ka keskmist palka teenivatele inimestele ja lihtsustab maksusüsteemi, kuid kinnitas, et erihoolekanne on tema valdkonnas jätkuvalt prioriteet.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimest lugemist, mille eesmärk oli langetada põhitoiduainete käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets rõhutas, et toiduainete hinnatõus Eestis on olnud pretsedenditu (üle 50%) ning madalama käibemaksu kehtestamine aitaks leevendada regressiivse maksu koormust, toetaks väiksema sissetulekuga inimesi, elavdaks sisetarbimist ja parandaks kodumaise põllumajandussektori konkurentsivõimet. Läänemets tõi esile, et Eesti on üks väheseid EL riike, kus toidule soodusmäära ei kohaldata, ning kritiseeris valitsuse plaani võtta laenu, et jagada tulumaksusoodustusi jõukamale elanikkonnale, pakkudes käibemaksu langetamist parema alternatiivina.
Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt eelnõu tagasilükkamist toetati peamiselt seetõttu, et maksulangetus tekitaks riigieelarvesse ligi 200 miljoni euro suuruse puudujäägi ning puudus kindlus, et see langus jõuaks lõpptarbijani. Debati käigus heideti sotsiaaldemokraatidele ette silmakirjalikkust, kuna nad olid varem valitsuses olles toetanud käibemaksu tõusu ja hääletanud Keskerakonna sarnaste eelnõude vastu. Vaatamata opositsiooni ja mitmete erialaliitude toetusele hääletati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.
Arupärimine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jääkide kohta (nr 805)
2025-10-07 00:41XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Anti Allase, Tiit Marani ja Züleyxa Izmailova arupärimist Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve jääkide kohta. Arupärija Züleyxa Izmailova tõi esile, et vaatamata haridusvaldkonna rahapuudusele ja reformidest tingitud kärbetele (nt Vana-Vigalas ja Hiiumaal) on HTM-i valitsemisala eelarve jääk 107,9 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Olukord on valdkonna rahapuudust arvestades raskesti mõistetav.
Minister Kristina Kallas selgitas, et enamik jääkidest on kohustustega kaetud vahendid, mida ei saa mujale suunata. Suuremad jääkide grupid on seotud teadus- ja arendustegevusega (sh 45 miljonit eurot *twinning* projektide kaasfinantseeringuks, mis ootab Euroopa Komisjoni otsuseid) ning eestikeelsele õppele ülemineku vahenditega. Viimase puhul oli tegemist halvasti planeeritud summadega, mis tuli ümber tõsta tulevaste aastate (eriti 2027/2028) puudujääkide katteks. Kallas kinnitas, et Vana-Vigala ja Hiiumaa kutsehariduse ümberkorraldused ei ole seotud kärbetega, vaid OSKA analüüsist tuleneva ületootmise, amortiseerunud taristu ja vajadusega tagada põhikoolilõpetajatele kutseõppe kättesaadavus igas maakonnas. Kallas täpsustas ka, et HTM andis riigikassasse tagasi umbes 18 miljonit eurot kasutamata jäänud eestikeelsele õppele ülemineku raha ning tegi lisaks kokkulepitud 76 miljoni euro suurusele kärpele veel 5 miljoni euro suuruse täiendava kärpe. Arutelu käigus tõstatati ka lasteaiaõpetajate palgafondi ja huvihariduse rahastamise (Islandi mudeli analüüs) teemad.
Arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta (nr 797)
2025-10-06 22:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 53s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimist koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Arupärijate esindaja Reili Rand tõi esile, et toiduainete kiire kallinemine on muutnud koolitoidu riikliku toetuse (mis on aastaid püsinud muutumatuna) ebapiisavaks, sundides kohalikke omavalitsusi (KOV) kas kärpima teistest valdkondadest või nõudma lapsevanematelt omaosalust, mis süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. Rand rõhutas, et koolitoit on oluline sotsiaalne tugi, tervise tagaja ning toidujulgeoleku ja kohaliku majanduse toetaja.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, rõhutades riigi ja KOV-ide vastutuse selget jaotust. Ta selgitas, et koolipidaja (enamasti KOV) on koolitoidu kulude põhikandja ning riik pakub vaid toetust. Minister lükkas tagasi ettepaneku siduda koolitoidutoetus inflatsiooniga, viidates KOV-ide autonoomiale hangete korraldamisel. Kallas kinnitas, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul uued tervislikkuse nõuded hinnatõusu kaasa ei too. Ta märkis, et tema prioriteet riigieelarve läbirääkimistel oli õpetajate palgatõus. Minister kordas oma eelistust anda koolitoidutoetus üle KOV-ide tulubaasi, et suurendada nende autonoomiat. Mitmed Riigikogu liikmed (sh Tanel Kiik, Vladimir Arhipov, Lauri Läänemets) kritiseerisid ministri jäika seisukohta, leides, et riigi vähene panus viib koolitoidu kvaliteedi languseni ja ebavõrdsuse süvenemiseni üle Eesti.
... and 48 more päevakorra punkti
Madis Kallas
77 päevakorra punkti
77/77 AI kokkuvõtetega (100.0%)
77/77 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Madis Kallas
E-post: madis.kallas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: madis.kallas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 10h 5m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 10h 5m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (720 OE) esimene lugemine
2025-11-06 00:09XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamise eelnõu esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas aruannet, märkides, et 2024. aasta oli majanduse jaoks keeruline, eriti tarbimiskindluse osas, kuigi fundamentaalnäitajad olid paranemas. Valitsussektori statistiline puudujääk ulatus 601 miljoni euroni (1,5% SKPst), mis oli oodatust väiksem tänu heale maksulaekumisele ja kulude kokkuhoiule. Aasta jooksul võeti vastu negatiivne lisaeelarve ning kehtestati julgeolekumaks ja tõsteti käibemaksumäära, mille peamine mõju avaldub järgnevatel aastatel. Riigikontroll auditeeris aruannet ja leidis, et see kajastab riigi finantsseisundit õiglaselt, kuid tegi märkusi Kaitseministeeriumi varude arvelevõtmise ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Kaitseväe sisekontrolli puuduste kohta, mis on korduv probleem. Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate arutelust, kus keskenduti eelkõige tulemusnäitajate (mõõdikute) ja rahastamise seose puudumisele. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Arupärimine erihoolekandeteenuste alarahastuse kohta (nr 826)
2025-11-03 22:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri arupärimine (nr 826) erihoolekandeteenuste alarahastuse teemal, mille esitasid sotsiaaldemokraadid Helmen Küti juhtimisel. Arupärimise ajendiks oli Riigikontrolli 2025. aasta ülevaade, mis tõi esile erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tõsised puudujäägid. Helmen Kütt rõhutas, et järjekorrad on aastatel 2018–2024 ligi kahekordistunud, ulatudes kuni 53 kuuni, ning et täitmata on kohtuotsused kinnise erihoolekande kohtade osas. Ta tõi esile, et Sotsiaalministeerium küsis valitsuselt erihoolekandeks 195 miljonit eurot neljaks aastaks, kuid sai vaid 4,2 miljonit eurot järgmiseks aastaks.
Minister Karmen Joller tunnistas erihoolekande kroonilist alarahastust ja kasvavat nõudlust, eriti ööpäevaringse teenuse järele. Ta märkis, et eelarve on siiski kasvanud (2015. aasta 22,7 miljonilt 2026. aasta 57,7 miljonile eurole). Joller tõi välja kolm sammu olukorra parandamiseks: teenuseosutajate tasu tõstmine 4,2 miljoni euro võrra aastas, et võimaldada 10% palgatõusu, 10-päevase otsustustähtaja kehtestamine teenusekohale asumiseks, et vähendada tühjalt seisvaid kohti, ning uute teenuskohtade avamine suurema nõudlusega piirkondades (Tallinn, Harjumaa, Tartu). Joller möönis, et olukord, kus inimesed peavad teenuse saamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma, ei ole inimväärne ega õigusriigile kohane.
Debati käigus keskendusid küsijad (Tanel Kiik, Lauri Läänemets) valitsuse prioriteetidele, vastandades 4,2 miljoni euro suurust palgatõusu toetust maksuküüru kaotamisest tuleneva üle 100 miljoni euro suuruse maksukingitusega jõukamale ühiskonnaosale. Minister Joller kaitses maksureformi, väites, et see toob kasu ka keskmist palka teenivatele inimestele ja lihtsustab maksusüsteemi, kuid kinnitas, et erihoolekanne on tema valdkonnas jätkuvalt prioriteet.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (713 OE) esimene lugemine
2025-11-03 18:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 713, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 300 euroni kuus. Ettekandja Helmen Kütt rõhutas, et kehtiv 200-eurone piir (mis tõuseb 2026. aastast 220 euroni) on ebapiisav ja jääb kaugele alla absoluutse vaesuse piiri (345.80 eurot). Eelnõu eesmärk oli pakkuda kiiremat ja vajaduspõhist tuge üksikvanematele, eakatele ja madala sissetulekuga inimestele, eriti külmadel kütteperioodidel. Sotsiaaldemokraadid olid teinud ka riigieelarve muudatusettepaneku, et tõus 300 euroni oleks võimalik.
Arutelu käigus toodi välja, et toimetulekupiiri tõstmine 300 euroni tooks riigieelarvele lisakulu umbes 12–13 miljonit eurot aastas, kuid see raha läheks koheselt tagasi Eesti majandusse tarbimise kaudu. Sotsiaalkomisjoni esindaja Eero Merilind kinnitas, et kuigi eelnõu eesmärk on õige, on riigieelarve võimalused piiratud. Opositsioonierakonnad (Keskerakond, EKRE) toetasid ettepanekut, kuid EKRE esindaja Rain Epler kritiseeris sotsiaaldemokraate ja Reformierakonda varasemate maksutõusude eest, mis vaesemaid elanikke ebaproportsionaalselt tabasid. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud, kuna poolt hääletas vaid 28 Riigikogu liiget, mis ei olnud piisav Riigikogu koosseisu häälteenamuse (51 häält) saavutamiseks.
... and 72 more päevakorra punkti
Jaanus Karilaid
53 päevakorra punkti
53/53 AI kokkuvõtetega (100.0%)
53/53 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jaanus Karilaid
E-post: jaanus.karilaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jaanus.karilaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 48m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 48m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikontrolli raport
2025-11-05 14:49XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikontrolli raportit transpordi ja liikuvuse valdkonna taristu puudujäägi kohta, mis ulatub 1,35 miljardi euroni. Riigikogu liige Jaanus Karilaid (Isamaa) küsis peaminister Kristen Michalilt, milline on valitsuse tööplaan selle puudujäägi katmiseks ja Eesti konkurentsivõime säilitamiseks. Peaminister Michal korrigeeris esmalt küsija poolt esitatud eelarvedefitsiidi numbrit ja selgitas, et valitsus suunab automaksu aastamaksust laekuva raha (u 280 miljonit eurot lähiaastatel) täielikult teedesse, lubades suuri investeeringuid 2+2 teede ehitusse Pärnu ja Tartu suunal ning Rail Balticu graafikus püsimist. Karilaid esitas täpsustava küsimuse Turba–Rohuküla raudteelõigu ehitusprojekti kohta, millele peaminister vastas, et see jääb tulevaste koalitsioonide prioriteetide otsustada. Arutelu võttis ootamatu pöörde, kui Mart Maastik (Isamaa) esitas lisaküsimuse, mis puudutas välisminister Margus Tsahkna Hiina visiiti ja Eesti-Hiina suhteid. Istungi juhataja tegi Maastikule märkuse teemast kõrvalekaldumise eest, mis vallandas seejärel pika ja kirgliku protseduurilise vaidluse Helir-Valdor Seederi (Isamaa) ja istungi juhataja vahel. Seeder vaidlustas istungi juhataja õiguse reguleerida lisaküsimuste sisu, viidates kodukorra seaduse puudujääkidele selles osas. Istungi juhataja kaitses oma seisukohta, rõhutades, et registreeritud küsimuste raames peab teemasse jääma, et tagada teiste registreeritud küsimuste käsitlemine.
Muud küsimused
2025-10-22 16:23XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu infotund jätkus formaadis, kus Riigikogu liikmed said registreerida küsimusi Vabariigi Valitsuse liikmetele. Esimesena esitas Aleksandr Tšaplõgin küsimuse justiitsministrile Euroopa Liidu poliitilise reklaami läbipaistvuse määruse kohta, muretsedes selle mõju pärast põhiseaduslikule kogunemisvabadusele, eriti ametiühingute meeleavalduste kontekstis. Justiitsminister kinnitas, et Eesti ei toetanud määrust selle ebaselguse tõttu, ning rõhutas, et see ei piira meeleavalduste õigust. Ta märkis, et ebaselguse tõttu piirdub Eesti esialgu suulise nõustamisega, mitte karistamisega.
Järgnes terav poliitiline vaidlus Jaanus Karilaiu ja rahandusminister Jürgen Ligi vahel. Karilaid kritiseeris Reformierakonna kehvi tulemusi kohalikel valimistel ja nõudis Ligi poolt enesekriitikat maksupoliitika ja majanduse visioonipuuduse osas. Ligi vastas ründavalt, süüdistades Karilaidu laimamises ja isiklikus ebaedus, ning kaitses oma analüütiku ja ökonomisti pädevust, eitades Eesti majanduse kuulumist "mudaliigasse".
Haridusminister vastas kahele Peeter Ernitsa küsimusele. Esimene puudutas Palamuse aabitsanäitust, kus Ernits imestas, miks on esindatud Ukraina, kuid puuduvad Soome, Rootsi ja Venemaa aabitsad. Minister selgitas, et näitus on rahvusvahelise koostöö tulemus kindlate koolimuuseumidega ning Eesti ei tee koostööd Venemaa koolimuuseumidega väärtusruumi erinevuste tõttu. Teine Ernitsa küsimus käsitles noorte tööpuudust ja väidet, et see puudutab peamiselt Ukraina noori. Minister selgitas töötuse statistika erinevusi ja rõhutas uue seaduse olulisust, mis kohustab noori omandama vähemalt kutse- või keskhariduse, et parandada nende konkurentsivõimet tööturul.
Riina Solman esitas rahandusministrile küsimuse rahvastikupoliitika valdkondadeüleseks muutmisest, et iga minister, sealhulgas rahandusminister, arvestaks oma otsustes sündimuse mõjuga. Ligi kordas oma seisukohta, et perepoliitika peab keskenduma teenustele (haridus, tervishoid), mitte valimatule sularaha jagamisele, ning et riigi jätkusuutlikkus on laste jaoks olulisem kui sotsialistlik toetuste süsteem.
Segadus riigijuhtimisel
2025-10-22 16:08XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Jaanus Karilaid esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, kes täitis peaministri ülesandeid, arupärimise teemal "Segadus riigi juhtimisel". Karilaid alustas terava kriitikaga valitsuse madala toetuse (viidates 2%-le) ja peaministri ülesannetes oleva ministri positsiooni üle, süüdistades koalitsiooni suutmatuses lahendada probleeme tervishoius, rahanduses, energeetikas ja majanduse käivitamises. Ta küsis otse, kas valitsus on arutanud tagasiastumist või tõsist valitsusremonti.
Minister Kallas lükkas kriitika tagasi, rõhutades, et demokraatlik mandaat tuleb täita 2027. aasta märtsini. Energeetika osas rõhutas ta, et segadus oli pärand varasematest valitsustest ning praegune koalitsioon on teinud otsustavaid samme Venemaa sõltuvusest vabanemiseks. Majandusküsimuses korrigeeris Kallas Karilaiu väiteid investeeringute kohta, märkides, et Eesti on Euroopa Liidu suurim investeerija eelarve osakaalus. Majanduslanguse põhjuseks tõi ta välja töötleva tööstuse (eriti puidutööstuse) madalseisu, mis on tingitud Põhjamaade kinnisvaraturu ja tooraine kättesaadavuse probleemidest. Lisaküsimuses käsitles Riina Solman haridusvaldkonna demograafilisi väljakutseid. Kallas selgitas, et kuigi õpilaste arvu vähenemine ja õpiränne mõjutavad maakoole, on valitsus loonud toetusmeetme väikestele kuueklassilistele koolidele, et tagada nende jätkusuutlikkus.
Arupärimine töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad - tööstuse ja tootmise areng versus energiapuudujääk (nr 768)
2025-09-08 21:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 12m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati neljanda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Jaanus Karilaiu, Andres Metsoja, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Enn Eesmaa ja Ants Froschi 7. mail 2025 esitatud arupärimist nr 768, mis käsitles töökohti ja heaolu väljaspool Harjumaad, keskendudes tööstuse ja tootmise arengule energia puudujäägi kontekstis. Arupärijate nimel esines Jaanus Karilaid, kes rõhutas, et regionaalne ebavõrdsus ja töökohtade puudus väljaspool Tallinna "kuldsest ringist" on pikaajaline probleem, mida valimislubadustest hoolimata pole lahendatud. Karilaid tõi esile Läänemaa ettevõtete praktilised mured, kus laienemist takistab energiavõimsuse puudujääk või liitumise miljonitesse ulatuv maksumus, ning rõhutas, et majanduskeskkonna parandamiseks on lisaks energiale vaja ka teedevõrgu korrashoidu.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastas arupärimisele, märkides, et energiataristu on küll Kliimaministeeriumi vastutusala, kuid energia on tööstuse jaoks kriitiline sisend. Minister tutvustas meetmeid, millega püütakse regionaalset arengut toetada, sealhulgas varustuskindluse toetust ettevõtetele, otseliini pikkuse pikendamist 15 kilomeetrini suurtarbijate jaoks ning täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaa elektrivõrkudesse. Ta tõi esile ka suuremahuliste investeeringute toetuse, kus toetusmäär on väljaspool Harjumaad kõrgem (15% vs 10%), ning planeerimisseaduse muudatused strateegiliste tööstusalade kiirendatud menetlemiseks regioonides. Minister Keldo kinnitas, et konkreetsed kaebused Läänemaa ettevõtete laienemise takerdumisest pole ministeeriumini jõudnud, kuid avaldas valmisolekut ettevõtjaid aidata. Arutelu lõpus tegi Jaanus Karilaid ettepaneku ministri visiidi korraldamiseks Läänemaale lähikuudel, millega minister Erkki Keldo koheselt nõustus.
... and 48 more päevakorra punkti
Ester Karuse
32 päevakorra punkti
32/32 AI kokkuvõtetega (100.0%)
32/32 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Ester Karuse
E-post: ester.karuse@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: ester.karuse@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Päevakorra punktid:
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Arupärimine tervishoiu rahastuskriisi kohta (nr 811)
2025-11-03 20:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele tervishoiu rahastuskriisi kohta, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja teiste opositsioonifraktsioonide liikmed eesotsas Tanel Kiigega. Arupärijad tõid esile Tervisekassa kroonilise puudujäägi (200–300 miljonit eurot) ja Eesti tervishoiu alarahastatuse võrreldes OECD ja EL-i keskmisega, hoiatades, et valitsuse tegevusetus süvendab ravijärjekordi ja ebavõrdsust. Küsimused puudutasid jätkusuutlikkuse tagamist, 2026. aasta puudujäägi katmist, eraraha kaasamist esmatasandile ja patsientide omaosaluse vähendamist.
Minister Joller tunnistas rahastamisprobleemi, kuid rõhutas, et valitsuse prioriteet on esmalt tervishoiukulutuste tõhustamine ja haiglavõrgu optimeerimine, et tagada raha suunamine tulemuspõhistele eesmärkidele. Ta selgitas, et 2024. aasta eelarve puudujääki suudeti vähendada 70 miljoni euro võrra tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele ja tõhustamisele. Joller kritiseeris opositsiooni keskendumist vaid kättesaadavusele, rõhutades ravi kvaliteedi olulisust. Ta kinnitas, et valitsuse konkreetsed ettepanekud pikaajalise rahastuse osas esitatakse veebruaris, kuid möönis, et suures mahus lisaraha leidmine eeldaks uusi maksutõuse või vahendite äravõtmist teistelt prioriteetidelt, nagu riigikaitse. Arutelus kerkis esile ka mure kahekiiruselise meditsiini ja regionaalsete haiglate (nt Hiiumaa) tuleviku pärast haiglavõrgu tõhustamise kontekstis.
Arupärimine põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta (nr 800)
2025-10-06 23:43XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 36m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Reili Ranna, Madis Kallase, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova ja Andre Hanimäe 17. juunil 2025 esitatud arupärimist nr 800 põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta, keskendudes matemaatikaeksami kehvadele tulemustele. Arupärija Ester Karuse tõi ettekandes esile Valga Põhikooli äärmusliku olukorra, kus 85 lõpetajast 50 ei sooritanud matemaatikaeksamit positiivsele hindele, rõhutades, et tegemist on laiaulatusliku sotsiaalse ja regionaalse probleemiga. Karuse küsis, kuidas toetatakse järeleaitamist nõrkade teadmistega õpilaste puhul ning kuidas lahendatakse koolikohustusest kõrvalehoidjate probleem seoses kohustuse pikendamisega 18. eluaastani. Ta kritiseeris ka Valga ebavõrdset kohtlemist võrreldes Ida-Virumaaga riigikeeleoskuse toetuste osas.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, et matemaatikaeksami keskmine tulemus (64%) oli üle-eestiliselt sarnane varasemate koroonaajajärgsete aastatega, kuid tunnistas, et teatud koolides, kus on palju hariduslike erivajadustega või nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi (nagu Valga Põhikool), olid tulemused väga kehvad. Minister selgitas, et seoses õppimiskohustuse pikendamisega 18. eluaastani kaotatakse järgmisel aastal põhikooli lõpueksami järeleksam (koolieksam), kuna puudub vajadus õpilasi haridussüsteemist välja juhatada. Õpilünkadega noortele luuakse riigikoolides, peamiselt kutsekoolides, ettevalmistava õppe õppekavad, mille rahastamise kohustus lasub riigil. Minister kinnitas, et Valga Põhikool vajab erituge. Riigikogu liikmed küsisid täiendavalt toetusmeetmete (väiksemad õpperühmad, temporühmad) ja eksamisüsteemi muutuste vaimse tervise mõju kohta. Ester Karuse lõpetas läbirääkimised, kritiseerides teravalt Valga valla haridusjuhtimist, tuues näiteks vallavalitsuse kohtuvaidlused õpetajatega ja suure õpetajate lahkumise Valga Põhikoolist.
Arupärimine gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kohta Eestis (nr 799)
2025-09-15 23:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 28m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 11. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Ester Karuse jt esitatud arupärimist gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kohta Eestis. Arupärija Ester Karuse tõi esile 2025. aasta kevadel tekkinud stressirohke olukorra, kus sajad põhikoolilõpetajad jäid teadmatusse gümnaasiumikohtade saamise osas, eriti Tallinnas, Tartus ja Pärnus, samal ajal kui maapiirkondades koole suletakse. Karuse rõhutas, et riik ei saa nõuda koolikohustuse täitmist, kui ta ei suuda kõigile kohta pakkuda, ning nõudis koheseid lahendusi. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et kuigi üleriigiliselt kohti jagub (augustiks jäi neid üle), oli kevadel tekkinud stress tingitud vastuvõtuprotseduuri muudatusest, mis keelas koolidel küsida õpilaste eelistusi, venitades seeläbi vestluste ja katsete perioodi pikaks. Minister teatas, et sügisel esitatakse Riigikogule seadusemuudatus, mis lubab koolidel eelistusi küsida, et vastuvõttu kiirendada. Regionaalselt on puudujääke Tartus (~240 kohta) ja Pärnus (~50 kohta) suure õpirände tõttu. Tartus on plaanis kohti juurde luua Tamme Riigigümnaasiumis ja kutsekoolis VOCO, kasutades endist Rahvusarhiivi hoonet. Tallinnas valmivad uued riigigümnaasiumid (Tõnismäe ja Lasnamäe) alles 2030. aastal. Minister kinnitas, et riik kaalub keskhariduse eest vastutuse täielikku ülevõtmist, kuid Harjumaa uute koolide rajamise plaanid on ebakindlad riigieelarve seisu tõttu.
Arupärimine elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustest (nr 773)
2025-09-08 20:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 13. mail 2025 esitatud arupärimist nr 773 elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustes, mille esitasid Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Anti Allas, Reili Rand, Heljo Pikhof ja Jaak Aab. Arupärimise esitaja Ester Karuse (SDE) tõi esile Valga ja Põlva maakondade olukorra, kus füüsilised pangakontorid on suletud (viimati SEB Valgas), jättes kümned tuhanded elanikud, eriti eakad ja digioskusteta inimesed, ilma vajalikust teenindusest ja nõustamisest. Karuse rõhutas, et pangateenus on ühiskondlikult hädavajalik teenus, mitte pelgalt äritegevus, ning küsis ministrilt konkreetseid samme dialoogi pidamiseks pankadega ja riigi valmisolekut tagada füüsiline pangateenus maakonnakeskustes.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tunnistas muret, kuid tõi välja, et pangakontorite arv on Eestis viimase kümne aastaga vähenenud ligi poole võrra (2015. aasta 107-lt 58-le 2024. aasta lõpuks) tulenevalt tarbijakäitumise muutusest ja digitaliseerimisest. Ta täpsustas, et Coop Pank pakub Valgas ja Põlvas sularahavabu kontoriteenuseid. Minister rõhutas, et teenuste kättesaadavus on olulisem kui füüsiline kontor ning tõi esile alternatiivid, nagu sularahaautomaadid (ristkasutatavad ja sissemaksevõimalustega), sularaha väljavõtmine poodides/tanklates ning Omniva postkontorite makseteenused. Terras kinnitas, et kavatseb pangandussektori esindajatega kohtuda, kuid hetkel keskendub ministeerium laiemale regionaalarengu probleemile, milleks on elanikkonna koondumine pealinnapiirkonda. Arutelu käigus kritiseerisid opositsioonipoliitikud ministri juhtimisstiili ja regionaalpoliitika lodevust.
... and 27 more päevakorra punkti
Liina Kersna
26 päevakorra punkti
26/26 AI kokkuvõtetega (100.0%)
26/26 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Liina Kersna
E-post: liina.kersna@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: liina.kersna@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 14m
Staaž parlamendis: 9 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 14m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) esimene lugemine
2025-09-17 22:50XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
18 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 620 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli tõsta riigipoolne koolilõuna toetuse alammäär 1 eurolt 2 eurole õpilase kohta päevas, kuna riigi panus pole alates 2018. aastast inflatsioonist hoolimata suurenenud. Ettekandja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et toiduainete hinnatõus (viimase kahe aastaga 40%) on viinud olukorrani, kus pakutava koolitoidu kvaliteet on langenud, mistõttu lapsed seda ei söö. Ta kritiseeris valitsust, kes on keeldunud seadust muutmast, väites, et piisab ministri määrusest, kuid pole seda määrust ise kehtestanud, jättes olukorra lahendamata.
Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tutvustas komisjoni arutelu ja mittetoetavat seisukohta. Valitsuse seisukoht oli, et seaduse muutmine ei ole toetuse tõstmiseks sobilik viis, kuna seda saab teha Vabariigi Valitsuse määrusega. Kersna rõhutas, et koolilõuna rahastamine on alati olnud kolmepoolne (riik, kohalik omavalitsus, vanemad) ning valitsuse prioriteet on õpetajate palgatõus, mitte koolilõuna toetuse suurendamine, mille kulu oleks 30 miljonit eurot. Debatis käsitleti ka katteallikate küsimust, kus Belobrovtsev pakkus lahendustena pangamaksu kehtestamist ja maksuküüru kaotamise edasilükkamist. Pärast läbirääkimisi pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas õiguskantsler Ülle Madise ülevaatega õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja tema ülesannete täitmisest perioodil 01.09.2024–31.08.2025. Õiguskantsler tänas Riigikogu ja ametnikke hea koostöö eest, märkides, et tema ametkonda laekus üle 5500 kirja, millest üle 2500 vajas sisulist lahendamist. Madise tõi esile mitu süvenevat probleemi: seaduste täitmise eiramine, suurriikide vigaste juhtimismetoodikate rakendamine Eestis ning liigne sõltuvus masinatest ja tehisintellektist, mis ei tohi asendada inimlikku kaalutlusõigust. Ta kritiseeris põhiõigusi piiravate tehnoloogiliste vahendite soetamist ilma Riigikogu seadusliku loata ja rõhutas andmekogude hajutatuse põhimõtte olulisust, hoiatades "superandmebaaside" loomise eest. Hariduse vallas kritiseeris ta vastuolulisi seadusi ja laste vaimset tervist kahjustavat võistlust koolikohtade pärast. Madise rõhutas, et Eesti on rajatud vabadusele ja vastutusele, mitte preventiivriigi totaalsele kontrollile. Küsimuste-vastuste voorus käsitleti elukoha registreerimise (propiska) kriminaalasja, ligipääsetavuse arengut, pangasaladuse kaitset, eesti keele staatust, meditsiiniandmete kasutamise piiranguid, omandiõiguse piiramist looduskaitsealadel ning õiguskantsleri kantselei ebapiisavat ressurssi. Fraktsioonide esindajad (SDE, Reformierakond, Isamaa, Keskerakond) kiitsid õiguskantsleri tööd, kuid kasutasid kõnetooli valitsuse õigusloome (sh maksutõusud, riigieelarve baasseadus, andmekogude eelnõud) ja bürokraatia kritiseerimiseks.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18 17:34XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 44m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.
Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.
... and 21 more päevakorra punkti