Segadus riigijuhtimisel

Ja seitsmes küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid ja teema on segadus riigi juhtimisel. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Kõigepealt muidugi heale haridusministrile õnnesoovid, et on suudetud olla 2%-lise toetusega valitsuses ja olla veel ka peaministri ülesannetes. See on tegelikult politoloogiline fenomen – omada ühiskonnas toetust 2% ja olla siin meie ees tegelikult peaministri ülesannetes. Aga võib-olla Jürgen Ligi, kes kogu aeg segab vahele, võib-olla see ongi sellepärast, et Jürgen Ligi saaks olla rahandusminister, kellel ei ole nägemust, kuidas tõmmata käima meie majandust, kuidas teha korda rahandus. Kui me vaatame seda korralagedust, mida me näeme ka tervishoius, me näeme, et majandust pole suudetud käima tõmmata, me kiratseme majanduse mõttes, me näeme, et rahandusministril on ükskõik, talle antakse asekantsleri poolt ette mingid memod, ta laulab seda laulu viisakalt meile ette. Kas tervishoius, majanduses, rahanduses, energiapoliitikas – igal pool vaatab vastu segadus tegelikult. Kui me vaatame neid kohalike valimiste tulemusi – Reformierakond, kes on täna peaministri erakond, sai 78 omavalitsusest ainult ühes kohas valimisvõidu – nibin-nabin Viimsi vallas. Igal pool andsid tegelikult Eesti inimesed sõnumi: me ei taha enam Reformierakonda, neil pole nägemust, neil pole visiooni, neil pole professionaalsust tegelikult riigi juhtimisega hakkama saada. Kas tänane valitsus on arutanud ka juba seda, et tagasi astuda, kas mõelda selle peale, et teha tõsisem valitsusremont, või mõelda ka selle peale, kes võiks olla uus peaminister? On see olnud teemaks või on ükskõik, et ka Reformierakond on nõus kukkuma 2%-le, nii nagu ka Eesti 200? Ja te purjetategi rahuliku ülbe näoga, nagu Jürgen Ligil on, 2027. aasta märtsini välja, mõlemal toetus 5–6%, ja mitte mingisuguseid poliitikakorrektuure tegelikult ei tehta?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma politoloogilist fenomeni siiski selgitaks. Reitingud ei ole politoloogiline fenomen, aga demokraatlikus süsteemis on see põhimõte, et mandaat tuleb teha lõpuni. Ebastabiilsuse külvamine reitingute pealt ei ole tegelikult see, mis demokraatias peaks toimima. Inimesed on saanud mandaadi, valija on andnud oma mandaadi. Selle mandaadi realiseerimiseks on neli aastat ja on olemas väga erandkordlikud olukorrad, kus seda mandaati saab katkestada või tuleks katkestada. Ja loomulikult ei tule oma mandaati üle istuda. Ka demokraatia eeldab seda, et mandaadi lõppedes tuleb küsida uus mandaat. Nii et uut mandaati läheme me kõik teiega koos küsima valijatelt 2027. aasta märtsis, aga kuni 2027. aasta märtsini tuleb realiseerida olemasolevat mandaati. Ja seda olemasolevat mandaati me praegu ka realiseerime. Nüüd, te tõstsite üles mitmeid küsimusi. On väga suur segadus tervishoius, energeetikas, rahanduses. Võib-olla seal oli veel, ma ei jõudnud üles kirjutada. Ma võtan ühekaupa need valdkonnad ette. Energeetikas oli tõepoolest väga suur segadus enne Venemaa suuremahulise agressiooni puhkemist Ukraina vastu. See segadus seisnes selles, et Euroopa oli ühelt poolt ennast totaalselt sõltuvaks teinud Venemaa maagaasist ja teiselt poolt oli segadus selles, et fossiilsete kütuste osakaal energeetika tootmises oli suur ja Eesti oli selles sajaprotsendiliselt sõltuvuses. See segadus kestis väga kaua. Eelnevate valitsuste, EKREIKE valitsuse ajal otsuseid ei tehtud ehk tegelikult kestis see vana olukord, mille puhul kõik teadsid, et see ühel hetkel lihtsalt kukub kokku, see viib hinnad väga kõrgele tarbija jaoks, eratarbija jaoks ja ettevõtete jaoks on see olukord katastroofiline. Ja see kõik kulmineerus 2022. aastal, kui algas sõda. Kulmineerusid mitmed aspektid. Alates 2022. aastast võimul olnud valitsused Eestis on tegelikult väga suuri samme astunud energeetikas, et lahendada ära see probleem. (Hääled saalis.)

Üks hetk! Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed, kui te soovite videoid vaadata siin infotunnis, siis kahjuks see segab nii vastajaid kui ka küsijaid ja kuulajaid. Seda ei ole korrektne teha. Ma olen Riigikogu liikmetele teinud vastavasisulisi märkusi, kui nad on siin heliga kuulanud videolõike. Täpselt samamoodi ma pean seda tegema ka Vabariigi Valitsuse liikmetele, sest selliselt ei ole võimalik infotundi pidada. Aga, proua minister, jätkake palun! Ma annan teile need puuduolevad 45 sekundit praegu juurde.

Aitäh! 2022. aastast alates on energeetikas tehtud väga olulisi otsuseid ja väga otsustavalt liigutud ka sinna suunas, et meie energeetikapakett oleks esiteks vähem sõltuv fossiilsetest kütustest. On tehtud otsused totaalsest sõltuvusest Venemaast lahti öelda. Väga tugevasti on võideldud selle nimel, et ka kogu Euroopa Venemaast sõltuvusest lahti ütleks. Uusi energiatootmisvõimsusi on Eestisse väga kõvasti juurde tulnud. Nii et valitsused, kes on võimul olnud 2022. aastast alates, on tegelikult neid otsuseid teinud ja mina küll segadust energeetikas ei näe. Me liigume väga selgelt selles suunas, et nii sõltuvus Venemaast – ja ka Euroopa sõltuvus Venemaast – kui ka Eestis toodetava energeetika varustuskindlus, tema mittesõltuvus fossiilsetest, vaid pigem ikkagi energia tootmine taastuvatest allikatest oleks see, mis on meie tuleviku perspektiiv. Tervishoius on olnud pikka aega kuhjuv Tervisekassa puudujääk ja see on kuhjunud kõikide valitsuste ajal. Eriti suureks, eriti drastiliselt suureks muutus see puudujääk COVID-i kriisi ajal, kus väga suurelt kasvasid tervishoiukulud. Selle kriisi ajal olite ka teie toona valitsuses. Sellest kriisist väljatulemiseks, kus defitsiit muutus eriti suureks, on valitsused 2020. aastast alates teinud samme selleks, et seda defitsiiti vähendada. Mina väidan, et tervishoiusüsteemis on rahastuses liikumine õiges suunas. (Juhataja: Teie aeg!) Suureks mureks on eriarsti kättesaadavus, nii et sellega tegeldakse. Ma võin siin veel pikalt rääkida asjadest, kus valitsus on samme astunud.

Me saame ka seda arutelu jätkata, sellepärast et siin on veel võimalus esitada täpsustav küsimus ja siis on võimalus ka veel ühel Riigikogu liikmel esitada lisaküsimus. Aga, Jaanus Karilaid, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh, istungi juhataja! Ja üks fundamentaalteema jäi tõesti puudutamata – see on majandus. Ja heal haridusministril on võimalus siis seda oma vaatepunkti meile avada. Kui me näeme, kuidas Soome on tegutsenud, kuidas Leedu on tegutsenud – tegelikult nad on majanduskriisi tingimustes teinud eraldi investeeringuprogramme taristusse, teedesse ja erinevatesse ühendustesse. Ja me näeme, et Soome ja Leedu tegelikult tulevad paremini majanduskriisist välja ja suudavad oma majandust kasvatada. Kas on olnud rahandusministri Jürgen Ligi dogmad, mis on keelanud tegelikult seda majandusmudelit meil muuta? On näha, et kui Jüri Ratas oli peaminister, tegelikult me suutsime viia majanduskasvule, investeeringuid teha. Ja iseenesest on see kahtlemata seoses ka töökohtadega, inimeste heaoluga. Mis on see põhjus? Kas see on teie pika plaani osa, et te ei tegutse kiiresti? Miks me ei ole suutnud majandust ikkagi käivitada, mis on nii fundamentaalne küsimus, mille kaudu me saame tõsta nii õpetajate ja treenerite palkasid ja kogu tegelikult meie ühiskonnas teenuseid parandada? Meie majandus kiratseb. Kas on olnud see dogmaatiline rahandusminister, kes istub teie paremal käel, kes on olnud takistuseks? Ja võib-olla tõesti suuremamahulisem valitsuse remont on siin lahendus. Aitäh!

Jaa, aitäh! Eesti investeeringud. Ma pean siiski teie fakte või väiteid, mida te esitasite, korrigeerima. Te võrdlesite Eesti eelarveinvesteeringuid Soome ja Leeduga, väites, et Soome ja Leedu on teinud mastaapseid investeeringuteprogramme. Pean siiski täpsustama – Euroopa Liidu kõige suurem investeerija on Eesti. Ehk siis, Eestis on eelarve osakaalus investeeringute osakaal Euroopa absoluutses tipus, ehk siis, meie oleme absoluutselt kõige suurem investeerija. Võin tuua näiteid lihtsalt oma valdkonnast. Haridusvaldkonnas Eesti on mitte ainult Euroopa tipus, vaid ka tegelikult igasuguste arenenud riikide tipus haridusinvesteeringute poolest. Ja väga suur osa investeeringutest läheb ka hariduse valdkonda. Nüüd, majanduse kiratsemisest. Minu arust, kui … See oli eelmisel nädalal, majandusanalüütik – mis ta on, Nestor; neid Nestoreid on palju… Mihkel, mitte Siim – Mihkel Nestor avaldas väga hea artikli, kus ta analüüsis mitme aasta andmete pealt üle selle, mis on Eesti majanduslanguse või nii-öelda pikalt kestnud majanduslanguse taga olnud. Ja ta tõi välja väga olulised kaks aspekti. Üks on töötleva tööstuse toodangu langus. Töötleva tööstuse toodangu languses oli väga suur roll tegelikult puidutööstusel. Ja puidutööstus – ma räägin, Jürgen, aja täis, siis sa ei pea rääkima – puidutööstusel on toodangu languse taga olnud Põhjamaade kinnisvaraturgude väga tugev madalseis. Kuna nemad, need olid peamised eksporditurud, siis need turud on väga pikka aega olnud väga tugevas madalseisus. Teine mure on olnud loomulikult toorme kättesaadavus. Seoses Venemaa Ukraina, Venemaa rünnakuga Ukraina vastu muutus toore vähem kättesaadavaks. Ja loomulikult on olnud põhjuseks ka tööjõukulude kasv ehk siis palgakasv, mis on päris märkimisväärne Eestis olnud viimase kolme aasta jooksul. Nüüd, puidutööstus moodustab päris märkimisväärse osa Eesti töötlevast tööstusest. Ja puidutööstuse eripära on ka see, et ta on väga kõrge lisandväärtusega. Nüüd, Põhjamaade kinnisvaraturgude olukorda meie muuta ei saa. Selle mõju puidutööstuse langusele Eestis on väga tugev. Küll aga puidutööstus ise on täna jalgu alla saamas, seda me näeme, ja orienteeruvad üle ka Saksamaa turgudele ja Poola turgudele, mis on oluliselt paremas seisus olnud mõnda aega. Nii et loodetavasti ka sealt see kasv tuleb. Ja teine koht, kus majanduslangus on olnud tugev, on seotud sellega, et energeetikakulud on tõusnud. Aga energeetikamuredest me teiega eelmises vastuses rääkisime, ehk siis sellest, et tegelikult kümme aastat tegemata otsused lõid energeetikas meie ettevõtete pihta 2022. aastal, kui tekkis täiuslik torm, ehk siis, Venemaa agressioon Ukraina vastu lõi energiahinnad väga kõrgeks. Aitäh!

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Riina Solman. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Minu küsimus puudutab mõneti küll ka seda segadust riigijuhtimisel eelarve osas, aga pigem väga spetsiifiliselt haridusvaldkonda puudutavat laste osakaalu, keda põlvkondade kaupa jääb järjest vähemaks. Ehk tähendab, et seal jääb raha üle teenuste pakkumisel. Kas te olete teinud säärase analüüsi? Sotsiaalministeeriumis on see analüüs olemas ja sellega nad ka järgmises riigi eelarvestrateegias juba arvestavad. Seda raha ei võeta väiksemate põlvkondade arvelt muudele poliitikatele, vaid see jääb lastega perede teenuste jaoks. Kuna väiksemad põlvkonnad sünnivad ja inimesed koonduvad nagunii tõmbekeskustesse, siis ma küsingi selle kohta, kas te olete säärast arvestust teinud. Ja kas see väiksematele põlvkondadele teenuse pakkumine tähendab teil ka regionaalpoliitilisi muudatusi, kas te tõmbate veel koolivõrku koomale? On ka selliseid plaane?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean täpsustama, et koolivõrku ei oma riik, koolivõrk on kohalike omavalitsuste oma ja Eesti riik maksab kohalikele omavalitsustele haridustoetust. Haridustoetus baseerub tõesti õpilaste pearaha peal. Nii et kui õpilaste arv väheneb, siis väheneb ka haridustoetus, mida kohalikele omavalitsustele makstakse. See tõenäoliselt lähima kümne aasta jooksul väga tugevasti kohalikele omavalitsustele makstavat haridustoetust mõjutab summaliselt. Tõenäoliselt mõjutab see ka koolivõrku ehk kooliklasside kokkutõmbamine, liitklasside loomine on tagamaades päris akuutne murekoht. Teisalt, laste arv suurtes linnalistes keskustes kogu aeg kasvab ja kasvab ka meil järgnevatel aastatel. Koolivõrku ei mõjuta ainult demograafilised näitajad, vaid koolivõrku mõjutab väga tugevasti õpiränne. See õpiränne on aastatega aina süvenenud ja mitte ainult gümnaasiumis, vaid see õpiränne on ka põhikoolis juba ehk liigutakse põhikooli ka linnalistesse keskustesse. See väga tugevasti mõjutab väikeseid maakoole ja nende sulgemisotsuseid. Sellest tulenevalt on valitsus eraldi välja töötanud kuueklassilistele koolidele toetusmeetme, mis ei oleks nii tugevasti sõltuv pearahast ehk laste arvust, vaid sellest, et see kool, kui koolis käib vähemalt 25 õpilast, siiski püsib ja seal on võimalik õpetajatele palka maksta. Nii et see toetusmeede meil täna plaanis kinni panna mitte kuskil ei ole, selleks et neid tagamaalisi väikeseid maakoole siiski toetada, sest tõesti, linnadesse ränne on täna põhikoolis juba ka päris märkimisväärne.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.