Проект закона о внесении изменений в закон о транспортном страховании (649 СЕ) – первое чтение.

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde. Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 649 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Andres Metsoja.

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde. Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 649 esimene lugemine. Ettekandjaks on Riigikogu liige Andres Metsoja.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, mul on hea võimalus tutvustada erakond Isamaa poolt menetlusse antud eelnõu. See eelnõu on kantud tegelikult paarist olulisest asjaolust. Üks neist puudutab teatud mõttes bürokraatia vähendamist. See oma sisult tähendab just nimelt seda, et meie õigusruum sätestab, et mootorsõidukitel peab olema liikluskindlustus. Kõik need mootorsõidukid, mis võtavad liiklusest osa, peavad olema kindlustatud. Ja kui ei ole, siis on meil jõustatud ka see paragrahv, et tuleb rakendada sundkindlustust. Nüüd, selle idee autorina oleme mõtisklenud nii mõnedki korrad selle peale – see on ka seotud natukene automaksu eelnõuga –, et teadupärast on meil registrikannete peatamine ja lõpetamine saanud seoses automaksuga uue tähenduse. Ja kui me vaatame reaalselt otsa kehtivale õigusruumile, siis on selline olukord, kus alla 750-kilogrammise registrimassiga haagised on sisuliselt vabastatud liikluskindlustusest, isegi siis, kui nad liikluses osalevad. Kõik haagised, mis lähevad üle 750 kilogrammi täismassiga, registrimassiga, on allutatud liikluskindlustussüsteemile. Ja meie arvame, et me võiksime õppida maailmapraktikast ja tuua siia sisse kaasuse, et näiteks Norra riigis, Kuningriigis on võetud vastu selge seisukoht, et reaalselt kindlustatakse mootorsõidukeid, mitte nende järel olevaid või veetavaid haagiseid. Ja selleks on loodud mehhanism, kus ei pea haagiseid eraldi kindlustama. See põhjendus on tegelikult ülimalt lihtne ja loogiline, et ega haagis üksi liikluses ei liikle, vaid selle ette on vaja mootorsõidukit. Meil, ma saan aru, on see mõte jooksnud sinna nüüd kinni – ja komisjonis oli ka see arutelu –, et aga kui ikkagi kuskil tänaval seisab haagis, mis siis saab. Ma küsiksin siis vastu, et aga kui tänaval seisab haagis, mis on alla 750-kilogrammise täismassiga, kas ta siis on potentsiaalselt väiksem oht kui siis, kui seisab haagis, mille täismass on 3,5 tonni. Ma ei tea, katseid ei ole teinud, aga tundub, et mõlemal juhul tegelikult riskid eraldiseisvana on olemas. Aga elus tihti on nõnda, et me peame vaatama kasutaja poolt ja kasutaja mugavust ja Eesti õigusruumi. Ja on väga palju juhtumeid, kus tegelikult inimesed on endale tellinud haagise, on kas eritellimushaagis või mingi spetsiaalne eriveohaagis, ja seda kasutatakse tegelikult aastas mõnel kuul. Ometi on nõnda, et kui sa seda kindlustust ei tee – mõni aasta võib-olla üldse ei kasuta –, siis automaatselt rakendatakse sundkindlustust, mis on oluliselt kallim kui tavaline aastakindlustus haagisel. Kohe tekib automaatselt mõte, et äkki ikkagi peaks teistpidi olema. Kui inimesel on mootorsõiduk, mis peab olema kindlustatud niikuinii, ja ta tahab mingisugust haagist, mis on talle eluks oluline, mingil eluetapil vedada, siis automaatselt see autokindlustus kataks ära ka selle haagise kindlustuse. Et ei oleks vaja eraldi tekitada kindlustusmakseid, kogu seda koormatavust, kuni sinnamaani välja, et sa paned haagise endale järgi – autole järgi, mitte endale – ja lähed sellega liiklusesse ja siis tegelikult selgub, et kindlustust üldse polegi sellel haagisel. Siis sa saad veel võib-olla selle eest trahvi tublilt politseinikult. Äkki muudaks selle nii ära, et haagis on konkreetselt seotud ikkagi mootorsõidukiga ja ilma mootorsõidukita see haagis liikluses ei liikle? Ja kõik need muud juhud, ma ei tea, et seisab liikluses igasuguseid objekte, isegi teerull võib ehituse käigus seista tee ääres või mõni traktor, millel ei olegi liikluskindlustust – ega selle pärast maailm seisma ei jää. Eraldi on olemas ka liikluskindlustuse fond. Kui juhtuvad sellised kahjujuhtumid, mis ongi kindlustamata, siis liikluskindlustuse fond ju tegelikult sekkub ja selleks need vahendid seal olemas ongi. Nii et ettepanek on vähendada bürokraatiat, teha Eesti inimeste elu lihtsamaks, võtta eeskuju Norra mudelist ja sellest kainest mõistusest, et mootorsõiduk on kindlustatav objekt. Ja kui sellega kaasnevad haagised, katuseraamid, katusepoksid, taga võib-olla ka konksu otsas olevad jalgrattahoidikud, siis ärme nendega eraldi tegeleme. Loomulikult kõik need, mis on auto küljes kinni, võivad tekitada liikluses ohtu. Aga minu meelest on mõistlik lihtsustada, nii ka Isamaa fraktsiooni arvates, ja palume seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, mul on hea võimalus tutvustada Isamaa Erakonna menetlusse antud eelnõu. See eelnõu on kantud tegelikult paarist olulisest asjaolust. Üks neist puudutab teatud mõttes bürokraatia vähendamist. Meie õigusruum sätestab, et mootorsõidukitel peab olema liikluskindlustus. Kõik need mootorsõidukid, mis võtavad liiklusest osa, peavad olema kindlustatud. Ja kui ei ole, siis on meil jõustatud ka seda paragrahvi, et tuleb rakendada sundkindlustust. Nüüd, selle [eelnõu] idee autorina oleme mõtisklenud nii mõnedki korrad selle üle – see on ka natukene seotud automaksu eelnõuga –, et teadupärast on meil registrikannete peatamine ja lõpetamine saanud seoses automaksuga uue tähenduse. Ja kui me vaatame otsa kehtivale õigusruumile, siis on reaalselt selline olukord, et alla 750-kilogrammise registrimassiga haagised on sisuliselt vabastatud liikluskindlustusest, isegi siis, kui nad osalevad liikluses. Kõik haagised, mille registrimass on üle 750 kilogrammi, on allutatud liikluskindlustussüsteemile. Meie arvame, et võiksime õppida maailmapraktikast ja tuua siia sisse [sellise] kaasuse. Näiteks Norra Kuningriigis on võetud vastu selge seisukoht, et kindlustatakse mootorsõidukeid, mitte nende järel veetavaid haagiseid. Ja selleks on loodud mehhanism, mille kohaselt ei pea haagiseid eraldi kindlustama. See põhjendus on tegelikult ülimalt lihtne ja loogiline: ega haagis üksi liikluses ei liikle, vaid selle ette on vaja mootorsõidukit. Meil, ma saan aru, on mõte jooksnud nüüd kinni sinna – komisjonis oli ka see arutelu –, et kui kuskil tänaval seisab haagis, mis siis saab. Ma küsiksin siis vastu, et aga kui tänaval seisab haagis, mis on alla 750-kilogrammise täismassiga, kas ta siis on potentsiaalselt väiksem oht kui see seisev haagis, mille täismass on 3,5 tonni. Ma ei tea, katseid ei ole teinud, aga tundub, et mõlemal juhul on tegelikult riskid olemas. Aga elus tihti on nõnda, et me peame vaatama kasutaja poolt, kasutaja mugavust ja Eesti õigusruumi. On väga palju juhtumeid, kus inimesed on endale tellinud haagise, kas eritellimushaagise või mingi spetsiaalse eriveohaagise, ja seda kasutatakse aastas vaid mõnel kuul. Mõni aasta võib-olla üldse ei kasutata. Ometi on nõnda, et kui kindlustust ei tehta, siis automaatselt rakendatakse sundkindlustust, mis on oluliselt kallim kui tavaline haagise aastakindlustus. Kohe tekib mõte, et äkki ikkagi peaks teistpidi olema. Kui inimesel on mootorsõiduk, mis peab olema kindlustatud niikuinii, ja ta tahab mingisugust haagist, mis on talle eluks oluline, mingil eluetapil vedada, siis kataks automaatselt autokindlustus ära ka haagise kindlustuse. Siis ei oleks vaja eraldi [teha] kindlustusmakseid, kogu seda koormat, kuni sinnamaani välja, et sa paned haagise endale järgi – autole järgi, mitte endale –, lähed sellega liiklusesse ja siis selgub, et haagisel polegi üldse kindlustust. Siis sa saad võib-olla selle eest veel trahvi tublilt politseinikult. Äkki muudaks selle nii ära, et haagis on konkreetselt seotud ikkagi mootorsõidukiga ja ilma mootorsõidukita see haagis liikluses ei liikle? Ja kõik need muud juhud, ma ei tea, et see seisab liikluses … Igasuguseid objekte [võib seista], isegi teerull võib ehituse käigus seista tee ääres, või mõni traktor, millel ei olegi liikluskindlustust. Ega selle pärast maailm seisma ei jää. Eraldi on olemas ka liikluskindlustuse fond. Kui juhtuvad kahjujuhtumid [asjadega], mis on kindlustamata, siis liikluskindlustuse fond ju tegelikult sekkub. Selleks need vahendid seal olemas ongi. Nii et ettepanek on vähendada bürokraatiat, teha Eesti inimeste elu lihtsamaks, võtta eeskuju Norra mudelist ja kainest mõistusest, [mis ütleb,] et kindlustatav objekt on mootorsõiduk. Ja kui sellega kaasnevad haagised, katuseraamid, katusepoksid, taga konksu otsas võib-olla ka jalgrattahoidik, siis ärme nende kohta eraldi [kindlustust] tegeleme. Loomulikult kõik need [asjad], mis on auto küljes kinni, võivad tekitada liikluses ohtu. Aga minu meelest on mõistlik [süsteemi] lihtsustada, nii ka Isamaa fraktsiooni arvates. Palume seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Olen täiesti nõus selle ettepanekuga. Ma küsiksin samast valdkonnast, aga natuke teise küsimuse. Kui inimene kasutab 750-kilogrammist järelkäru, siis on justkui kõik korras ja ta oskab liigelda, ei ole probleemi. Aga kui nüüd peaks tekkima vajadus suurema järelkäru jaoks, siis tuleb hankida endale BE-[kategooria] juhiluba. See ei tähenda mitte praktilist testi järelkäru kasutamisel, vaid inimene peab tegema täieliku liikluseksami, samasuguse, kui ta taotleks endale uusi juhilubasid. Kuidagi kummalisel kombel kõik tema teadmised ja oskused muutuvad tühiseks. Kui mõistlikuks sa seda pead ja kas ka siin peaks mingisuguse muutuse sisse tooma?

Aitäh! Hea ettekandja! Olen täiesti nõus selle ettepanekuga. Ma küsiksin sama valdkonna kohta, aga natuke teise küsimuse. Kui inimene kasutab 750-kilogrammist järelkäru, siis on justkui kõik korras, ta oskab liigelda, ei ole probleemi. Aga kui nüüd peaks tekkima vajadus suurema järelkäru jaoks, siis tuleb hankida endale BE-[kategooria] juhiluba. See ei tähenda mitte praktilist testi järelkäru kasutamise kohta, vaid inimene peab tegema täieliku liikluseksami, nagu ta taotleks endale uusi juhilubasid. Kummalisel kombel kõik tema teadmised ja oskused muutuvad siis tühiseks. Kui mõistlikuks sa seda pead ja kas ka siin peaks mingisuguse muudatuse sisse tooma?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult väga õige osundus. Tõepoolest, kui me nüüd hakkame neid registrimasse vaatama, siis haagis täismassiga 750 kilogrammi ei ole ju tegelikult mingisugune ... Ütleme, et tekib küsimus, mida sinna haagise peale panna, et seal haagise peal vedada. See 650 kilo või 750 kilo on tõesti väga väike kogus. Kui natuke rohkem vedada, ühte-kahte euroalust haagise peal, siis me jõuamegi sinnamaani, et kogu autorongi täismass läheb üle 4250. Ja kui ta läheb üle 4250, siis on veel võimalik hakkama saada eriloaga – see B96, mille puhul tuleb teha eraldi liikluseksam, mitte teooriaeksam. Aga kui sealt juba üle läheb, sinna kuue tonni peale, siis tuleb teha mõlemad eksamid. Ma arvan ka, et tegelikult see nõue ei ole põhjendatud, sest liikluses liiklemine on ikkagi kinni isiku kogemuses, selles, et ta ei valmistaks teistele ohtlikke olukordi, iseendale ohtlikke olukordi. Ja nüüd öelda, et tegelikult on võimalik sõita näiteks … Mina käisin tegemas, mul on see B96 juhiluba olemas, millega ma võin vedada tegelikult haagist või järelhaagist sellisena, nagu näiteks on need karavanelamud või haagissuvilad, mis paneb tegelikult tagant kogu vaatevälja kinni, piirab su nähtavust. Tegelikult sa pead arvestama ka kõrgusega liikluses liigeldes, tekivad paljud pimedad nurgad. Sellega võib liikuda ilma teooriaeksamit tegemata. Aga kui ma panen raskema haagise sinna taha, üle 4250 kilogrammi, mul võib seal peal olla kaablirull, piltlikult öeldes. Mul on isiklik kogemus, kui ma sain selle eest trahvi. Ma võtsin rendihaagise, mille täismass oli 3,5 tonni. Kuigi see kaablirull kaalus seal peal tonni, aga ma rikkusin reegleid. Tegelikult ma ei tulnud selle peale, sest mul on endal eraldi valmistatud haagis, mis täpselt nendesse piiridesse mahub, aga tollel hetkel ma lihtsalt ei tulnud selle peale, et see on 3,5 tonni haagis. Ma ei vaadanud ega kontrollinud seda järele ka renditava haagise passist. Tekib paratamatult küsimus, kas tark on vedada väikese autoga suurt kaablirulli või suure autoga väikest kaablirulli või sellest 3,5 tonni haagist. Kui nipitada, siis põhimõtteliselt oleks tänases õigusruumis võtnud väiksema auto ja oleks võinud seda teha. Suurema autoga kahjuks mitte, sest täismass läheb lõhki. Tegelikult see ei ole põhjendatud, see ei ole õiglane, sest need inimesed, kes veavad mingisuguseid erinevaid asju, on need mingisugused ehitusmaterjalid, on need kaablirullid, on seal peal mõni väiksem ekskavaator, siis tegelikult need haagised on juba nii ehitatud, et neil on olemas pidurid, nad on, ma arvan, lõppkokkuvõttes palju turvalisemad liikluses kui see 750-kilogrammine haagis, kus võib-olla koormatakse ta üle, aga millel ei ole ühtegi haagise pidurit ega mitte midagi. Nii et ma arvan, et see on mõttekoht.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult väga õige osundus. Tõepoolest, kui me nüüd hakkame neid registrimasse vaatama, siis haagis täismassiga 750 kilogrammi ei ole ju tegelikult mingisugune … Ütleme, tekib küsimus, mida sinna haagise peale panna, mida haagise peal vedada. See 750 kilo on tõesti väga väike [mass]. Kui natuke rohkem vedada haagise peal, näiteks ühte-kahte euroalust, siis me jõuamegi sinnamaani, et kogu autorongi täismass on üle 4250 kilo. Ja kui ta läheb üle 4250, siis on veel võimalik saada eriluba, see B96, mille puhul tuleb teha eraldi liikluseksam, mitte teooriaeksam. Aga kui sealt juba üle läheb, kuue tonni peale, siis tuleb teha mõlemad eksamid. Ma arvan ka, et tegelikult see nõue ei ole põhjendatud, sest liikluses liiklemine on ikkagi kinni isiku kogemuses, selles, et ta ei valmistaks teistele ega iseendale ohtlikke olukordi. Mul on olemas B96 juhiluba, millega ma võin vedada sellist haagist või järelhaagist, nagu näiteks on need karavanelamud või haagissuvilad, mis panevad tegelikult tagant kogu vaatevälja kinni, piiravad nähtavust. Liikluses liigeldes peab arvestama ka kõrgusega, tekib palju pimedaid nurki. [Sellise haagisega] võib liikuda ilma teooriaeksamit tegemata. Aga kui ma panen sinna taha raskema haagise, üle 4250 kilogrammi, ja mul seal peal on kaablirull, piltlikult öeldes … Mul on isiklik kogemus, ma sain selle eest trahvi. Ma võtsin rendihaagise, mille täismass oli 3,5 tonni. Kuigi see kaablirull kaalus seal peal tonni, siis ma ikkagi rikkusin reegleid. Ma ei tulnud selle peale, sest mul on endal haagis, mis täpselt mahub nendesse piiridesse. Aga tollel hetkel ma lihtsalt ei tulnud selle peale, et [renditud] haagis on 3,5 tonni. Ma ei vaadanud ega kontrollinud seda järele ka renditud haagise passist. Tekib paratamatult küsimus, kas tark on vedada väikese autoga suurt kaablirulli või suure autoga väikest kaablirulli, või 3,5 tonni haagist. Kui nipitada, siis põhimõtteliselt oleks tänases õigusruumis [pidanud] võtma väiksema auto. Siis oleks võinud seda teha. Suurema autoga kahjuks mitte, sest täismass läheb lõhki. Tegelikult see ei ole põhjendatud ja see ei ole õiglane, sest inimesed veavad erinevaid asju, on need ehitusmaterjalid, on need kaablirullid, on seal peal mõni väiksem ekskavaator. Tegelikult need haagised on juba ehitatud nii, et neil on olemas pidurid ja nad on liikluses, ma arvan, lõppkokkuvõttes palju turvalisemad kui see 750-kilogrammine haagis, mis võib-olla koormatakse üle, aga millel ei ole ühtegi pidurit ega mitte midagi. Nii et ma arvan, et see on mõttekoht.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt, head kolleegid, palun majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mario Kadastiku. Palun!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt, head kolleegid, palun majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mario Kadastik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu 15. septembril, kus Isamaa tutvustas osaliselt seda, mida härra Metsoja rääkis. Rahandusministeerium oli antud eelnõule vastu, kuna liikluskindlustus on ka Euroopa Liidu direktiividega reguleeritud. Kõik registris olevad sõidukid peavad olema sellega kaetud. Pigem tekib küsimus 750 kiloste osas, võiks võib-olla neile ka selle rakendada. 2024. aastal toimus 45 haagistega seotud õnnetust, keskmine kahju oli 1000–1500 eurot. Kohustuslik liikluskindlustus maksab keskmiselt 5–6 eurot aastas. Kui seda ei oleks olnud, oleks pidanud täies mahus maksma omanik need kahjud. Lisaks tõi liikluskindlustusfond välja rahvusvahelised riskid. Kui sõita haagisega välismaal, siis õigusruum varieerub. Näiteks Saksamaal on praktika, et kui on haagisega sõiduk, siis iga kahju jaguneb pooleks – pool haagise kindlustus, pool sõiduki kindlustus. Mis tähendab, et seal võivad kahjud ulatuda ikkagi väga suurte summadeni, näiteks rongile ette sõidu korral võib see olla sadades tuhandetes. Seetõttu ei leitud, et see oleks mõistlik ja ratsionaalne. Tõstatasin ka mina küsimuse, et kuna seal oli arutelu, et selliseid asju võiks katta vastutuskindlustus, siis vastutuskindlustus katab siiski ainult isikule endale, tema varadele tekkinud kahju. Kaskokindlustus katab sinu enda kahjud, aga ei kata teiste osapoolte oma, mida katab liikluskindlustus. Tehti ka kolm otsust, määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja konsensuslikult, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, samuti konsensuslikult, ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 7, vastu 3, erapooletuid ei olnud.

Aitäh, härra juhataja! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu 15. septembril, kui Isamaa [fraktsiooni esindaja] tutvustas osaliselt seda, mida härra Metsoja rääkis. Rahandusministeerium oli antud eelnõule vastu, kuna liikluskindlustus on Euroopa Liidu direktiividega reguleeritud. Kõik registris olevad sõidukid peavad olema sellega kaetud. Pigem tekib küsimus 750-kiloste osas, võib-olla võiks neile ka seda rakendada. 2024. aastal toimus 45 haagistega seotud õnnetust, keskmine kahju oli 1000–1500 eurot. Kohustuslik liikluskindlustus maksab keskmiselt 5–6 eurot aastas. Kui seda ei oleks olnud, oleks pidanud omanikud täies mahus maksma nende kahjude eest. Lisaks tõi liikluskindlustuse fond välja rahvusvahelised riskid. Kui sõita haagisega välismaal, siis õigusruum varieerub. Näiteks Saksamaal on praktika, et kui sõiduk on haagisega, siis iga kahju jaguneb pooleks – pool haagise kindlustus, pool sõiduki kindlustus. See tähendab, et seal võivad kahjud ulatuda ikkagi väga suurte summadeni, näiteks rongile ette sõidu korral võib see olla sadades tuhandetes. Seetõttu ei leitud, et see oleks mõistlik ja ratsionaalne. Ka mina tõstatasin küsimuse, kuna seal oli arutelu, et selliseid asju võiks katta vastutuskindlustus. Vastutuskindlustus katab siiski ainult isikule endale ja tema varale tekkinud kahju, ehk [see on] kaskokindlustus, aga ei kata teiste osapoolte oma, seda katab liikluskindlustus. Tehti ka kolm otsust: konsensuslikult määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, samuti konsensuslik [otsus], ja eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 7 ja vastu 3, erapooletuid ei olnud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Aga kas seda ka arutati, et äkki siis, kui see mehhanism, mida meie välja pakume, on täiesti vastuvõetamatu, et ikkagi lülitada tööle selline süsteem, kus autodel, mootorsõidukitel, millel on järelkäru vedamise võimekus, nendele siis teha see viieeurone makse juurde, et ta võib vedada seda haagist, see saab kindlustatud koos mootorsõidukiga, aga eraldi haagist kindlustama ei pea? Ma ei räägi sellest, et ei peaks ülevaatust tegema. Ülevaatused kahtlemata on vajalikud. Aga et automaatselt on mul võimalik valikus teha ka mootorsõidukiga, millega ma vean haagist, see kindlustus ära. Kui te ütlete, et see on viis eurot aastas, ma ei tea, minu meelest on see kasutaja mugavusküsimus. Miks seda siis takistada? Me tahame iga päev ehitada mugavamat ühiskonda, kiiremat ühiskonda, digiühiskonda. Üks linnuke ühte lahtrisse – ongi asi korras.

Aitäh! Kas arutati ka seda, et äkki siis, kui see mehhanism, mida meie välja pakume, on täiesti vastuvõetamatu, ikkagi lülitada töösse selline süsteem, mille kohaselt mootorsõidukite puhul, millel on järelkäru vedamise võimekus, teha viieeurone makse juurde, et ta võib vedada haagist? See saab kindlustatud koos mootorsõidukiga, aga eraldi haagist kindlustama ei pea. Ma ei räägi sellest, et ei peaks ülevaatust tegema. Ülevaatus on kahtlemata vajalik. Aga et automaatselt on mul võimalik teha ka koos mootorsõidukiga, millega ma vean haagist, see kindlustus ära. Te ütlesite, et see on viis eurot aastas. Ma ei tea, minu meelest on see kasutaja mugavusküsimus. Miks seda siis takistada? Me tahame iga päev ehitada mugavamat ühiskonda, kiiremat ühiskonda, digiühiskonda. Üks linnuke ühte lahtrisse – ongi asi korras!

Jaa, selle arutelu käigus see aspekt toodi ja selle mõte oligi, et siis läheks kõik sõidukid, millel on haagise võimalus, automaatselt kallimaks, kindlustus, kuigi tõenäoliselt 90+% neist kunagi ei kasuta haagist. Kui hakata seda tegema juhukaupa, siis oleks ikkagi vaja haagis siduda, mis efektiivselt tähendab haagise kindlustust. Sellisel juhul on küsimus rohkem selles, et sealt edasi areneski välismaa arutelu. Tegelikult sellest on vähe kasu, kui meil siin on see seotud. Välismaal tuleks haagisel eraldi intsident, näiteks Saksamaal, ja see tähendab, et see ei kehtiks.

Jaa, selle arutelu käigus see aspekt välja toodi. Aga mõte oli, et siis läheks kõigi haagise [vedamise] võimalusega sõidukite kindlustus automaatselt kallimaks, kuigi tõenäoliselt üle 90% neist kunagi ei [vea] haagist. Kui hakata seda tegema juhukaupa, siis oleks ikkagi vaja haagis [autoga] siduda, mis efektiivselt tähendaks siiski haagise kindlustust. Sellisel juhul on küsimus rohkem selles, et sealt arenekski arutelu välismaal [sõitmise] kohta. Tegelikult sellest on vähe kasu, kui meil siin on need seotud. Välismaal, näiteks Saksamaal, tuleks haagise eest intsidendi korral [eraldi maksta] ja see tähendab, et see ei kehtiks.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 649 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 649 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid ei ole. Eelnõu 649 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.