Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile ettepanekuid, mis me teeme riigieelarve baasseaduse muutmiseks. Selle eelnõu eesmärke on mitu tükki. Kõigepealt, võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, eesmärgiga suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust. Teiseks, suurendada eelarve arusaadavust ja läbipaistvust, muuta riigieelarve liigendust ja eelarve kasutamist puudutavaid sätteid. Kolmandaks, tõhustada riigieelarve kasutamist, täpsustades toetuste andmise sätteid. Neljandaks, suurendada kohalike omavalitsuste üksuste rahastamise paindlikkust ning vähendada bürokraatiat, täpsustades riigieelarve ja kohalike omavalitsuste üksuste eelarvetes seoseid. Esimene punkt, mis puudutab Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistikku. Kõigepealt tugevdatakse eelarvenõukogu rolli eelarve mitmekülgsel järelevalvel. Ja eelarvereegliks seatakse struktuurse puudujäägi uus piirmäär 1,5% SKP‑st kuni 30%‑lise võlakoormuse saavutamiseni ja selle järel 1%‑lise miinuseni SKP‑st. Eelnõu näeb ette ka vabastusklausli rakendamise, taotlemise ja pikendamise korra. Samuti sätestab eelarve struktuurikava koostamise vähemalt kord nelja aasta jooksul. Eelarve struktuurikavas esitatakse neljaks aastaks siduva netokulude kasvu trajektoor ja selle täitmise kohta koostatakse vastavalt eelnõule iga aasta kohta eduaruanne. Eelnõu sätestab ka nõude Rahandusministeeriumile koostada eelarveraamistiku osana regulaarselt fiskaalriskide raport. Teiseks, riigieelarvega seotud olulisemad muudatused. 2026. aasta riigieelarve sisaldab korraga nii tegevuspõhist kui ka majanduslikku vaadet. See tähendab, et tänavuse eelarvega kaasas olnud lisa integreeritakse juba 2026. aasta seadusesse. Kulude tegevuspõhisele jaotusele lisatakse asutuste koondeelarvete vaade. Kulude tegevuspõhises jaotuses esitatakse majanduslik sisu. Riigieelarve lisakatteallikate jaotuses tuuakse välja ainult piirmääraga vahendid. Muudatus ei mõjuta riigieelarve kasutamise paindlikkust ehk riigieelarvega kehtestatavaid limiite, mis on seatud programmi tegevuse kuludele, see on ±5 miljonit, ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Valitsuse reservi suurusele seatakse piir 3% eelarve kulude ja investeeringute mahust ning lõpetatakse reservi kasutamata jäägi ülekandmine. Täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi. Riik võib anda laenu või riigigarantii ka tagatisfondile. Riigi antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks, ja sellele tuleb lisada riskimarginaal. Muudetakse riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid, reguleeritakse riigisisene projektipõhine toetus, tegevustoetus ja sotsiaaltoetus ning nende andmise alused. Sätestatakse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise alused, tingimused ja aruandluse võimaluse kehtestamine. Määratakse toetuste menetlemisel töödeldavad isikuandmed. Neljandaks, kohalike omavalitsuste üksuste eelarvete ja riigieelarve seoste täpsustamine ja täiendamine. Tasandusfondi jaotuspõhimõtted määratakse edaspidi riigieelarves ning neid ei pea tingimata kehtestama valdkondlikes seadustes. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse edaspidi valdkondlike seadustega, mitte riigieelarve seadusega. Toetusfondi jaotuspõhimõtted on edaspidi toetusfondi määruses, mitte riigieelarves. Toetusfondis kavandatakse ainult püsivad toetused, kohalikele omavalitsustele üksustele muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid. Edaspidi ei ole riigil, ütleme, keskvalitsusel ning üleriigilisel omavalitsusliidul kohustust juhtumipõhiste toetuste üle läbirääkimisi pidada. Vastutava valdkonna minister saab võimaluse anda kohaliku omavalitsuse üksustele juhtimispõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks lihtsamalt. Riiklike ülesannete rahastamisel tuleb koostada ministri määrus, kuidas iga-aastases eelarves kajastatud kulude hüvitamise määrade suurus kujuneb. Aitäh! See ongi see.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Küsimusi on väga palju, kahjuks piirduvad mängureeglid. Aga minu esimene küsimus on see, et siin on 2025. ja 2026. aasta võrdlus selle suurepärase reformi puhul, aga siin kolmandal leheküljel, tähendab, kus ta on nüüd, kümme, on mujal siin arendused, mida siis 2025–2026, ja siis on terve lehekülg halli. Kas see on kuidagi tükiviga või? Midagi muutunud ei ole, on ainult halliks värvitud? Kõik need Rahapesu Andmebüroo ja kõik need majandamiskulud ja Riigi Tugiteenuste Keskus – kas see on nagu kogemata jäänud trükkimata või on siin ära puhastatud 2026. aasta?

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida. Mis leheküljel see umbes oli?

Lehekülg 10 on.

Äkki te vaatate vale lehekülje? … Aa, lahtrid. Jaa, siin on intress ja omaniku tulude …

Terve lehekülg!

… omaniku tulud, seaduse lisa.

Kui ikka õige seadus on.

Midagi on siin natuke nihkes küll, jah. Ma pean seda siis täpsustama. Siin peaks ju … Ma püüan nüüd aru saada. (Saalist räägitakse.) Ei, ma näen kümnendat lehekülge, aga te vist … Ahah, 2025. ja 2026. Need tulbad on 2025. ja 2026. koha pealt. Jääb mulje, et 2026.-s ei ole midagi. See põhjus on muidugi siin, kui te täpselt vaatate, et 2025. kohta ongi pakkuda seaduselisa kohta midagi, aga 2026. aastal seaduselisa ei ole enam, järelikult on see hallus ja tühjus, kuidas soovite. Nii et see ongi tühi, peabki olema tühi. Võrdlus senise sisu ja tulevase tühjuse vahel on igati korrektselt siia joonistatud, kuigi oleks võinud juurde kirjutada, et lisa on kaotatud.

Suur tänu! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Selle siseriikliku eelarvereegli muudetud versioon võtab nüüd oma alla juba vist 2,5 lehekülge. Lisaks, kui seda ei täideta, siis kuidas selle poole liikuda, kes kellele raporteerib, nõu annab, milliseid aruandeid koostatakse. Ma saan aru, et siseriiklikke reegleid leevendatakse, et valitsus oma eelarve ja eelarvestrateegiaga nende sisse ära mahuks. Meeldib või mitte. Miks luua lisaks sellist bürokraatiat? Seda, et siseriiklikku eelarvet ei täida, on kahtlemata ebameeldiv, aga kogu see administratiivne kohustus, mis siin lisaks tuleb. Miks seda teha? Miks bürokraatiat suurendada?

Aitäh! Eelarvereeglites on muutus, seda võib ka bürokraatiaks nimetada. Ei oska nüüd niimoodi välja tuua veel mõnda põhjust. Reeglid tuleb kirja panna, nende muutus on kirjeldatav järelikult just nimelt sellise mahuga. Aga olen nõus, et niimoodi kipubki bürokraatia paisuma. Ikka tavaliselt vajadustest lähtuvalt. Õilsate bürokraatia tee on sillutatud õilsate kavatsustega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra minister! Minu küsimus puudutab tegelikult seda direktiivi, millest tulenevalt osa muudatusi tehakse – direktiivi muudatused, ma saan aru, on ka käsil –, aga ikkagi ka konkreetse eelnõu sisu. Kõik see, mis puudutab nelja-aastaseid raamistikke ja netokulude piirmäärasid, ja siis tuuakse sisse selline, ma ütleksin, väga ambivalentne, et kliimariskidega kas arvestatakse või ei arvesta. Ja siis hakatakse Euroopa kuskil komisjonis hindama, kas riigieelarve vastab kõigile siin sätestatud rööbastele. Kuidas see sinu hinnangul demokraatlikule protsessile mõjub, kui tehnokraadid tahavad selliste seaduste kaudu kontrolli enda kätte võtta? Mis on valimiste mõte riikides sellisel juhul, kui lõpuks Brüssel saab öelda, et valimised teil olid ja teil on seal nüüd Riigikogus inimesed, aga riigi rahaasjade üle nad otsustada ei saa, sest me oleme siia nagu rööpad ette pannud?

Aitäh! Mina olen alati sügava austusega suhtunud ekspertiisi. Ja siin on tegemist rahandusliku ekspertiisiga. Ja ma olen ikka võib-olla liigagi sõnakalt põlastanud alati poliitilist suva. On väga hea, kui keegi hoiab seda vaos. Ma olen ka tugeva Euroopa Komisjoni pooldaja sellepärast, et nad toovad ratsionaalsust riikide poliitilisse populismi vägisi sisse. Demokraatia mõte, sügavam mõte, arenenud demokraatia sügav mõte ei ole see, et kui võim on käes, siis võib teha kõike, vaid sügavus algab ikkagi seal, kus on tasakaalustatavad meetmed, kus on võimude lahusus, õigusriik, noh, minu poolest majandusvabadus, turumajandus, sellised instrumendid, ka vaba ajakirjandus, mis tasakaalustavad võimu ambitsioone ja poliitilist suva. Nad hoiavad vaos. Mõlemad toimivad. Vabad valimised on esimene tunnus, aga kõik muu kirjeldatav tuleb selle tagajärgede ohjeldamiseks, et poliitikud ei mõistaks kohut, ei läheks mööda seadustest, ei teeks muid sigadusi oma huvidest lähtuvalt ja väljaspool reegleid.

Aitäh! Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Vaadake, kui sandil lõigata erinevaid soenguid või värvida ta pead või panna talle erinevad rõivad selga, jääb ikka sandiks. Aga minu küsimus on, et nüüd, kui seda santi, tegevuspõhist totrust hakata reformima – siin on ilus graafik ja pilt –, kas sellel on üldse mõtet. Kas sandist saab ikkagi normaalne olevus või te jätkate võiduka lõpuni, senimaani, kuni teie veel võimul olete, selle tegevuspõhise totruse reformimist? Kuigi ……… praegu selle direktiivi ja kõik on ilus. Aga selline väike küsimus.

Aitäh! Ma jäin mõtlema, et teie ei salli inimesi, kes ei ole teie moodi, nimetate neid santideks ja ebanormaalseteks. Et aru saada sellest võrdlusest, peaks teadma, miks te niimoodi asjasse suhtute. Aga te nimetasite ikkagi inimeste näitel ebanormaalsust, nimetades neid stigmaga. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, aga väga raske on eelarvet selle kujundi järgi iseloomustada. Tegevuspõhise eelarve kohta ma seletasin, et see on rahvusvaheline soovitus. OECD ja IMF on seda pikalt soovitanud, me oleme seda pikalt juurutanud, sõltumata valitsusest. Esimese tegevuspõhise eelarve tegi EKREIKE valitsus, mitte meie. EKREIKE valitsus tegi. Jüri Ratas, Isamaa, oli peaminister. EKRE oli valitsuses, Keskerakond oli ka valitsuses. Te olete liikunud erakonnast erakonda, peaasi, et saaks ühesugust tegevuspõhist eelarvet teha. Vaata, kus on siduvad jooned teie vahel. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus me eelmise küsimuse ja vastusega pooleli jäime. Kas ma saan õigesti sinust, Jürgen, aru? Vaadates selle praeguse koalitsiooni tegevust, te saite võimule, tehti kiirustades kõvasti maksu- ja muid otsuseid, nüüd neid tasapisi siin tagasi pööratakse, nagu ka täna, eks ole, oli üks eelnõu. Kas sina oleksid eelistanud seda, et oleks selline tugevam Euroopa Komisjon olnud, kes oleks teile öelnud, et ei, seda te küll teha ei tohi, kuigi teil on suur mandaat? Ma sain sinust aru, et kuidagi nii peaks olema, et sealt keskelt ikkagi keegi kutsuks korrale. Mina ise ei näe seda niimoodi, aga kas ma sain su vastusest õigesti aru, et sa oleksid eeldanud, et keegi oleks siin kaks aastat tagasi helistanud ja öelnud – tol korral siis proua peaminister –, et seda te ei saa teha, sest meie hinnangul see ei ole mõistlik?

Aitäh! Ei, ma näen Euroopa Komisjoni rolli ikkagi nõrgema distsipliiniga riikide, populistlikumate riikide ohjeldajana. Me oleme olnud ju pikka aega Euroopa Liidu priimused ja teistele tegelikult eeskuju näidanud. Aga nüüd me oleme tõesti niimoodi, et kreeklasega eelmine nädalgi saime ühisel kohtumisel jutule sel teemal, kuidas ta ütles, et meil on ülejäägis eelarve. Mis me vastame? Me kümme aastat juba käristame miinust. Tegi seda siiski Jüri Ratas oma koalitsioonipartneritega, muutes ära eelarvereegli, bluffides tegelikult mõnda maksuprognoosi, lootuses, et samal ajal saadakse lahti joomisest, tegelikult saadi lahti maksudest. Sealt hakkasid miinused tulema. Teine oli see maksuküür, mis laastas eelarvet. Aga nii ta hakkas kerima sinnamaani, kuni kriisid tulid ja asi muutus juba, ütleme niimoodi, suhteliselt paratamatuks, et me olemegi kroonilises miinuses. Aga Euroopa Komisjon kõikidele riikidele annab soovitusi ja neile, kes neid ei täida, ka vajaduse korral sanktsioone, ettekirjutusi vähemalt. Sellega ma olen nõus. Nii peakski olema. Ratsionaalsus populismi vastu on minu eelistus ka.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Eelarve menetluses ma küsisin selle Eesti Raudtee dotatsiooni kohta, eks ju, mis on sihuke 40 ja 50 miljoni vahel viimastel aastatel, järgmisel aastal planeeritakse samamoodi. RES-is millegipärast neid summasid ei olnud ja täna majanduskomisjonis viidati, et need on reservis. Aga mul on küsimus: kui me tegelikult teame, et viimastel aastatel on kõik 45 pluss miljonit Eesti Raudteele läinud ja tõenäoliselt ei prognoosi teie valitsuse liikmetest keegi, et raudteeveod taastuvad, et need kulud ei pea kajastuma eelarves, vaid võivad olla reservis, siis mis eesmärki see täidab, et sellised kulud on reservis, mitte tegelikult RES-is nii-öelda planeeritud kuludena?

Aitäh! Seda eesmärki, et ei eksitaks täpse numbriga. Kui me kindlalt teame, et taristu nõuab lisaraha ja raudtee käibest ei piisa, siis see on üks asi. Teine asi, kui palju siis lõpuks see vajadus osutub olevat, kui palju on võimalik katta ka võõrkapitaliga, see aasta jooksul selgub. Seal on tegemist nii finantsseisu kui ka materiaalses mõttes teatud töödega, aga ma ei ole nii suur raudteelane, et ka öelda, mis see õige summa peaks olema. Ei ole meil Rahandusministeeriumis seda pädevust, igaks juhuks – noh, enesekindlust vähemalt –, igaks juhuks sellised summad pannakse reservi ja võetakse sealt vastavalt vajadusele ja täpsustatud summadele. Aga ma kontrollin ka selle fakti üle.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on kolm küsimust, kõigile saate vastata lihtsalt kas ei või jaa. Esiteks, kas selle eelnõuga leevendate siseriiklikku eelarvereeglit? Teiseks, kas siseriikliku eelarvereegli muutmiseks suurendate siseriiklikku bürokraatiat? Ja kolmandaks, kas eelarvereegli leevendamine vähendab riigi rahanduse jätkusuutlikkust?

Aitäh! Käskisite vastata ei või jaa. Aga ma ei vasta ei või jaa. Ma ütlen esimesele küsimusele jah vastuseks. Teisele küsimusele, see puudutas bürokraatiat. Reegel ise võib olla defineeritud bürokraatiana, aga ta on reegel, ta ongi vajalik asi. Ja mis too kolmas oli, et kas jätkusuutlikkust halvendatakse? Selle vastus on nüüd filosoofilisem, et kas riigikaitse on jätkusuutlikkuse suurendamiseks või ta hoopis vähendab jätkusuutlikkust. Pigem ma lähtuksin sellest, et paratamatud riigikaitsekulud, kuigi nad maksavad raha, tuleb ära teha. Riigi rahanduse olukorra halvendamine on julgeolekupoliitiline otsus, mis kokkuvõttes jätkusuutlikkust tagavad, mitte ei vähenda. Aga jah, mis seal salata, rõõmu see olukord ei tee ka rahandusministrile.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sa enne mainisid, et eksperdid on need, kes on selle eelnõu juures sõna saanud. Võib-olla sa mõne eksperdi siis ka mainiksid, kes selle eelnõu juures on põhirolli täitnud. Aga me oleme ka seda ekspertidega arutanud ja me näeme, et riigieelarves võiksid olla välja toodud välja tööjõukulud, majanduskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sh amortisatsioonikulud, et Riigikogu liige ja ka tavakodanik saaks selge sõnumi, mis kulud tegelikult eelarves on. Teiselt poolt võiksid ka tulud natukene paremini lahti kirjutatud olla.

Aitäh! Omistasite mulle lause, et eksperdid on siin töös olnud. Ma ei ole seda öelnud. See on iseenesestmõistetav, aga ekspertide jutt oli hoopis teise asja kohta. Aga teie erakonna ekspertiisi ma kahjuks pean ostetuks ja kallutatuks. Eelarveteemalised kommentaarid on samamoodi olnud hästi eksitavad, aga teil on vaba voli meediasse ja teatud kanalisse heitmaks mida iganes eelarve kohta. Pidevalt eksitakse, aga pidevalt räägitakse. Püsirubriik, eks ole, keegi tähtsa näoga, kes millegi eest ei vastuta, räägib parteile sobivat juttu. Aga te tahtsite teha eelarve liigendust jäigemaks. Võin teile öelda, et see aastaarv on kas 2003 või 2000, mis [ajast] alates vahet seaduse tasemel tööjõu- ja majanduskuludel ei tehta. See on ka soovitus, rahvusvaheline soovitus. Ärge ajage seda piiri jäigaks! See on ka äärmiselt praktiline oludes, kus tuleb teha keskselt nii-öelda parteijuhtide kokkulepitud kärpeid majanduskuludes, palgakuludes ja toetustes. Ministeeriumid on väga erinevad oma kulude struktuurilt. Väga erineva valuga on, kelleltki lõigatakse juukseid, kelleltki lõigatakse pead maha. Neile tuleb jätta õigus majanduskuludest palgakuludesse tõsta asju või vastupidi, või hoopis tõsta toetustest või toetustesse midagi. Toetustesse midagi ei tõsteta, toetuste suurenemist siin ei ole. Tegelikult on kärpimise kohustus. Aga meil on tõeline palgaprobleem praegu riigisektoris, räägitagu mis tahes, palgauuringud ütlevad, et riigipalgalised saavad sama keerukusega töö eest madalamat palka kui erasektoris. Me tõesti peame tegema, ka Rahandusministeerium pidi tegema väga meeleheitliku pingutuse, et inimesi kinni hoida. Tõstis oma muudest kuludest palkadeks, mida on siin saalis ka juba räägitud ja hommikul või keskpäeval riigieelarve kontrolli komisjonis, pidi mingi palga konkurentsivõime säilitamiseks tõstma majanduskulusid palgakuludesse. Kusjuures foon on see, et kui siiani arvatakse, et rahanduses on kõrged palgad, siis põhipalkades oleme ministeeriumide [seas] Rahandusministeeriumiga viimasel kohal.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Olukord on keeruline. Selleks tuleb, ma saan aru, neid eelarvereegleid muuta, et saaks täiendavalt laenu võtta, et tulumaksumuudatusi teha, et oma valimislubadust täita. Ma ei tea, kui mõistlik see lõpptulemusena tagantjärele vaadata on, nagu te vaatate eelmiste valitsuste möödalaskmisi, kritiseerite neid, loodetavasti nii, nagu te varasemaltki olete ka oma erakonna toimetamisi kritiseerinud, ju jätkub teil neid kriitilise sõnu ka tulevikuks. Aga mul on seesama küsimus eelmisest küsimusest. Kui need kulud, mida te ütlete, et te Rahandusministeeriumis ei suuda prognoosida, kui Kliimaministeeriumile te ütlete, et need 27, 28 või 29 umbes 150 miljonit kulusid mitte ei kajastu kulureal, vaid reservis, kuidas see eelarvetehniliselt on? Kas see siis aitab defitsiiti, kuidagi mõjutab või ei mõjuta üldse defitsiidi arvestust?

Aitäh! Ei, ta sel juhul defitsiiti ei mõjuta, kui ta reservis on olemas. Ja ta ikkagi tõstetakse, ma usun, eelarve muutmisega ümber, mitte ministri poolt. Aga seda ma pean igaks juhuks kontrollima, kui jäik see väide on. Noh, nende valimislubaduste täitmise vastu mul tegelikult midagi ei ole, mul on selliste halbade valimislubadustega, mida siin 2016 asuti täitma laenu arvel ja eelarve lõdvendamise arvel, seda ma tõesti olen teiega nõus, et nii ei peaks tegema. Aga tihti tuleb teiste vigu parandada ja nii meilgi. Maksunduses on mitu sellist näidet.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Palun andke väike ülevaade, kuidas te selle eelnõuga muudate kohalikke omavalitsusi puudutavaid reegleid. Millised on olulisemad mõjud kohalikele omavalitsustele?

Ma lugesin selle koha ette, kuidas tasandus- ja toetusfondi kasutamine toimub. Edaspidi määratakse tasandusfondi jaotuspõhimõtted riigieelarves, ei pea tingimata valdkondlikesse seadustesse kirjutama. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse edaspidi valdkondlike seadustega, mitte riigieelarvega. Nii et seal käib teistpidi. Jaotuspõhimõtted on edaspidi toetusfondi määruses, mitte riigieelarves. Toetusfondis kavandatakse ainult püsivad toetused kohalike omavalitsuste üksustele. Samuti muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid. Enam ei saa olema riigil ega üleriigilisel omavalitsusliidul, ma ütleksin, siiski keskvalitsuse kohustust juhtumipõhistele toetustele läbirääkimisi pidada, peaks ütlema, et valitsuse ja omavalitsusliidu vahel. Vastutava valdkonna minister saab võimaluse anda kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks lihtsamalt. Riiklike ülesannete rahastamisel tuleb koostada ministri määrus, kuidas iga-aastases riigieelarves kajastatud kulude hüvitamise määrades voorus kujuneb.

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Sa mainisid, et hästi oluline on see, et ministrid saaksid majanduskulusid ja palgakulusid omavahel tõsta oma suva järgi. Kas sa toetad siis, et ka omavalitsused võiks eelarve otsused ümber teha? Praegu peavad omavalitsused olema ikka täiesti erinevatel ridadel ja kui nad muudatusi tahavad teha, siis peavad volikogu ette tulema. Kui valitsuses ei pea Riigikogu ette tulema eelarve muudatusest, siis äkki on volikogudes sama seis või?

Aitäh! Ma ei taha omavalitsuste eest rääkida ja ei tea, kuidas nad on oma eelarvereeglid sätestanud. Aga küsimus muidugi on põhjendatud kuni selle retoorikaga, et te kasutasite sõna "oma suva järgi". Ma eelistaksin sõna "vajaduse järgi" ja kirjeldasin ka seda vajadust. Kui ikkagi väga keeruline on tööjõuturul hakkama saada, siis majanduskulude pealt juurdepitsitamine on õilis tegevus, peaasi on see üldine eelarvepiirang alles jätta. Meie juhtumil on ta tegelikult eelarvekärbe. Need, kes saavad palgakuludeks raha juurde, on erandvaldkonnad, mida keegi ei ole seni vaidlustanud. Politseinikud, päästjad, Kaitsevägi loomulikult, meditsiinis on oma süsteem, kultuuritöötajad ja erihoolekanne.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 1. oktoobril, kus eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Ma sellest täpsemalt ei räägi, sest minister on värskelt eelnõust ülevaate teinud. Komisjon langetas otsused, mis olid kõik konsensuslikud. Komisjoni ettekandjaks määrati Maris Lauri, päevakorda võetakse esmaspäeval, 13. oktoobril ja esimene lugemine lõpetatakse ning muudatusettepanekute tähtajaks on kümme tööpäeva. Komisjoni arutelus puudutati eelkõige kahte teemat. Esiteks, eelarvereeglid, millest siin ka täna on olnud juttu. Siis oli küsimus eelarve detailsuse ja läbipaistvuse kohta. Siinjuures ma sellest viimasest teemast osutaksingi sellele, et eelnõu tutvustanud Sven Kirsipuu Rahandusministeeriumist osutas sellele, et Rahandusministeerium on analüüsinud paljude riikide eelarvesüsteeme ning suhelnud inimestega, kes nendes riikides eelarve koostamise eest vastutavad, ja et Eesti Riigikogu liikmete võimalused eelarveandmetele ligipääsuks on erakordselt head. Täpsemalt on võimalik saada andmeid riigieelarve kohta alates tegevuspõhistest kuluartiklitest kuni konkreetsete majanduskulude, näiteks lähenduskulude tasemeni. See detailsus ja läbipaistvus on rahvusvahelises võrdluses haruldane. Ja see on võimalik tänu eelarve infosüsteemile. Kõik vajalikud andmed on selles infosüsteemis olemas ja selle põhjal tuleb teha sisulisi ja põhjendatud muudatusettepanekuid. Ta soovitas samuti, et saab vaadata eelarve tulemusjuhtimislauda, mis aitab. See on oluliselt detailsem kui seletuskiri, seal on olemas ka palju lisainfot ja võrreldavat infot. See infosüsteem töötab korralikult. Siis oli küsimus ka tööjõu- ja majandamiskulude kohta. Ja küsimus on suurte summade kohta, just nimelt, kui summad on väga suured ja nad väga üldiselt ehitatakse, kas ei võiks need olla detailsemad. Siis oli diskussioon programmide tegevuste ja mõõdikute üle, küll aga selles võtmes, et need vajavad korrastamist, mille puhul osutati sellele, et see korrastamine toimub. See on tegelikult eri ministeeriumide vastutusvaldkonnas, seda tehakse ja see peab jätkuma. On planeeritud, et see ka jätkub. Komisjoni esimees osutas ka sellele, et järgmisel kevadel vaadatakse just nende ministeeriumide sihtidele, nende mõõdikutele ja nende kasutamisele. Niipalju siis minu poolt lühidalt sellest eelnõu menetlusest Riigikogu rahanduskomisjonis.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! No tegemist on eelnõuga, mis ilmselt paljudele inimestele tundub selline tehniline võib-olla, aga tegelikult nii see eelnõu ise kui ka siia ülevõetavad nõuded direktiivist, mis on ka muutumises ja mida Euroopas plaanitakse muuta, on tegelikult päris märkimisväärsed. Ursula von der Leyeni ja teised Euroopa Komisjoni, ma ei tea, tipptehnokraadid – paljud neist endised poliitikud, täna ka siiski mõnes mõttes poliitikud – armastavad kasutada aina rohkem sõnapaari "meie demokraatia": kaitsta tuleb meie demokraatiat ja tuleb vaadata, et meie demokraatia püsiks ja nii edasi. Seal ikkagi rõhk kipub nüüd liikuma sõnale "meie". Mitte ei räägita enam demokraatiast selle klassikalises mõttes, vaid Euroopa Komisjon evib mingisugust arusaamist, milline see nende vaates "meie demokraatia" on, ja siis sellest tulenevalt üritatakse neid rööpaid maha panna, mida mööda Euroopa Liit ja selles olevad riigid peavad sõitma. Näiteks peavad riigid hakkama koostama keskpika perioodi eelarve eesmärke. See keskpikk periood defineeritakse nelja-aastasena ja need tuleb esitada Euroopa Komisjonile. Ja siis Euroopa Komisjon hakkab jälgima ja kontrollima, kuidas riigid püsivad oma keskpikkades eesmärkides, ja enne, kui nad neid jälgima hakkavad, nad kinnitavad, et teie keskpikad eesmärgid on vastuvõetavad. Ja nüüd pange tähele paari asja. Eesti kirjutab nüüd seadusesse, et need keskpika perioodi eesmärgid kinnitab valitsus enne Euroopa Komisjonile esitamist. Nii et Riigikogu lülitatakse nüüd sellest protsessist välja. Nüüd meil tegevvõim annab Euroopasse mingisuguse raamistiku, kuhu nelja aastaga nende arvates plaanitakse jõuda, ja siis Euroopa Komisjon hakkabki vaatama, et sinna jõutakse. Minu arvates on see demokraatia mõttes igati väga kahjulik tegevus, sest sellisel viisil on võimalik tasalülitada, ma ütleksin, demokraatlike valimiste tulemused. Kui peaks tulema valimiste tulemusel võimule teisiti riigi pikka perspektiivi nägev valitsus, siis Euroopa Komisjonis on eelmise poolt juba selline nelja-aastane raam ees ja katsu sa siis sellega võidelda. Teada on, et Euroopa Liidus plaanitakse uuel perioodil rahastuse osas oluliselt rohkem hakata vaatama seda, et riigid täidaksid erinevaid Euroopast tulnud käsulaudu või ka neid enda koostatud käsulaudu. No teise asjana – jälle hea näide – viiakse väga ambivalentselt sisse nõue, et rahaliste otsuste tegemisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja kliimaeesmärkidega. Noh, see jälle muutub millekski selliseks, kus tehnokraadid saavad mõne riigi ideoloogiliselt ebasobivale valitsusele öelda, et oi-oi, teil on siin selline eelarve, kus te tahate tuulikute ja päikeseparkide edendamise asemel hakata tegelikult energiajulgeolekuga tegelema ja teha näiteks fossiilkütusel põhinevaid või tuumaelektrijaamu. Aga meie hinnangul ei arvesta need piisavalt kliimaeesmärkidega, me ei luba teil eelarves selliseid asju teha. Nii et justkui tehniline eelnõu, aga tegelikult toob see kaasa väga suuri muudatusi. Nii et mina kutsun üles valitsust seda eelnõu tagasi võtma ja mitte sellega edasi minema. Ja tänan praegu. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ajakulu mõistes mõtlesin, et ma ei hakka kolme kõnet täna pidama, vaid räägin kõigist kolmest eelnõust, millest rahandusminister siin on meile rääkinud. Päris huvitav on see, et kõigepealt, kui vaadata seda, et sooviti riigieelarves teha muudatusi ehk 2025. aasta lisaeelarve, ja siis vaadata, kui palju kokkuhoidu on ja kui palju kulutusi suurendatakse, siis ikkagi suurendatakse tunduvalt rohkem, kui juurde pannakse. Mul kahjuks ikkagi jäi vastus saamata. Ma loodan, et minister lubas seda kirjalikult teha. Aga kui suuremad numbrid on ikkagi sellistes kohtades, kus antakse mõnele fondile rahulikult 17,8 miljonit, siis me teame seda AS SmartCap värki kuskil kaugustes. Kui seda ministeeriumis küsid, siis sellest ei tea midagi. Valitsuse istungil, kui sa seda küsid, siis sellest ei tea keegi midagi. Keegi kusagil teeb otsuseid, aga raha antakse sinna kümnete miljonitega. Seda me oleme ka komisjonis tihti küsinud, aga nendele küsimustele tegelikult vastust ei saa. Ja teine väga suur summa, 50 miljonit, antakse ühele kaitsetööstuse fondile osakute ostmiseks. Kui me lihtsalt küsime, kui suur on selle 50 miljoni osaku väärtus, kas see on selles fondis kümnete protsentidega või on see null koma protsentidega ja mis sellest meie riik tulemusena tagasi saab, siis kahjuks sellele küsimusele vastust ei saanud. Aga järgmise eelnõuga tullakse meile kosja meie enda rahadega. Kõigepealt suure hurraaga tõstame makse, teeme eelnõusid ja siis tuleme siia letti rääkima juttu, et küll on tore, järgmine aasta tulumaks ei tõusegi 24% peale. Jäetakse mainimata, et RES-is on arvestatud selle rea peale 260 ja natuke peale miljonit eurot. Loomulikult kõik inimesed tänavad, ka Isamaa Erakond tänab, et järgmine aasta tulumaksu tõusu ei tule, sest see maksukoormus, pea 2 miljardit, mis aastasse juurde on tekkinud, tapab nii majandust, inimeste toimetulekut kui ka kõike muud ettevõtluse poolt. Aga rääkida, et kui hea, siis ma küsin, miks te siis pool aastat tagasi teistpidi tegite. See on ju sõna otseses mõttes, nii nagu kolleeg küsis, et kas ei juhtu mitte nii, et enne valimisi lugege mu huultelt ja peale valimisi tuleb uuesti tagasi see eelnõu. Väga tõsine hirm on selles. Kas saab täna usaldada koalitsiooni, kes on juba teinud siin viimase kolme aasta jooksul väga palju erinevaid mõtteid? Ja kolmas pool, riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadus. Isamaa Erakond on teinud juba pikemat aega väga lihtsalt ettepaneku, et see eelarve võiks olla loetavam. Ja pidevalt püütakse selgeks teha, et ei ole vaja. No on vaja! Ma tahaks näha, et mitu rahanduskomisjoni liiget on tegelikult käinud ja vaadanud nõndanimetatud töölaualt seda eelarvet. Ma arvan, et enamik siin Riigikogu saalis istujat ei ole seda teinud. See on ju väga lihtne, me oleme teinud selge ettepaneku, et riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused ... Palun kolm minutit.

Jah.

... finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus kehtestatakse ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. Toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele tuleks liigendada riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldab täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. Samuti soovime tühistada ministri õiguse muuta riigieelarves kindlaksmääratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves ja anda vastava õiguse üksnes Vabariigi Valitsusele kui kollektiivsele organile. Me nägime, mis 2023. aastal peale Riigikogu valimisi toimus. Ei läinud, ma arvan, nädalatki mööda, kui sotsiaaldemokraatide esimees, olles siseminister, tõstis oma valdkonnas palka pea 20%, kuigi eelarve menetlemise käigus oli kokkulepe, et üle 5% ei saa tõusta mitte üheski valdkonnas palganumber. See näitab seda, et eelarves on vabu ridasid küll ja küll. Siin on alati toodud näiteks Kopli komando kinnipanek, 800 000 eurot ei olnud ja pärast selgus, et täpselt samas rea peal oli üle 2,5 miljoni euro raha, mida taheti üle kanda järgmisesse aastasse. Eelarves me loeme siin kümnete eurode, tuhandete eurode kaupa. Kui ma täna küsin ministri käest 67 miljoni eurose tehingu kohta, siis vastust ei tule. Kuhu fondi? Miks ühele riigi aktsiaseltsile, kes jagab ei tea kellele, kui palju, millisesse fondi, millise otsusega, millisele ettevõttele? Seal on sisse kirjutatud, et kõik võib minna tuulde ka, sealt ei pea tulu tagasi tulema. Ma usun, et tänase koalitsiooni poliitikutest teist mitte üks tegelikult ei tea sellest aktsiaseltsist mitte kui midagi. Mõni üksik võib-olla ettevõtjana on sealt äkki küsinud, aga ma kardan, et see on küll väike juhus. Tegelikult, Jaak tuleb sisse saali just, mäletan, et 2020. aastal me püüdsime sinna saada selgust, aga väga keeruline oli. Tolleaegne asekantsler on nüüd kuskil suursaadik, kes püüdis kaitsta neid kümneid ja kümneid miljoneid, kuhu jagada. Kuhugi musta auku, millele me kunagi ei ole saanud selget vastust. Nii et selle eelnõu kohta, mis siin praegu laua peal on, teeb kindlasti Isamaa Erakond muudatusettepanekuid. Ma loodan, et ka koalitsioon neid muudatusettepanekuid toetab. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnevate kõnelejate kummalisi seisukohti pisut kommenteerides ja ümber lükates. Eesti, kui astus Euroopa Liitu, siis me sõlmisime teatud kokkulepped ja need kokkulepped kehtivad edasi. Kui keegi tahab neid leppeid murda, siis peame Euroopa Liidust lahkuma. Sama asi on ka selles, kui me võtsime üle euro. Ka sellega seostuvad lepped, sealhulgas väga mitmed lepped, mis puudutavad just nimelt eelarvet, eelarvestamist, eelarvepoliitikat. Aga eks me ju teame, et EKRE tahab, et Eesti Euroopa Liidust lahkuks. Sama küsimus, kui me kasutame Euroopa Liidu vahendeid, mis on tegelikult teiste riikide, ka meie enda maksurahad. Me oleme netosaajad. Ja minu arvates on õige, kui selliste kohtade puhul otsustatakse, millised on reeglid ja kuidas neid kasutatakse. Ilmselt ei tahaks meist keegi, et andes kellelegi raha, lihtsalt ütleme, et ole hea, kasuta seda enda hüvanguks, mine kooli, saa targemaks, aga võtab inimene kätte ja läheb näiteks kasiinosse. Nii et piirangute seadmine Euroopa Liidu vahendite kasutamiseks on täpselt samamoodi mõistlik. Veel üks asi, mida ma kindlasti kolleegidele soovitan, on eelarve lugemine. Eelarve on tõesti väga paks ja võib-olla kõiki teemasid ei jaksa käsitleda ja süveneda. Aga eelarve alguses on olemas üks sissejuhatav osa, kus selgitatakse ära terminid ja mõisted. See tasub kindlasti läbi lugeda, siis ei juhtu selliseid asju, et ei saadaks aru, mis on kulud ja mis on finantstehingud ja mispärast neid ühte- või teistviisi kirjeldatakse. Ma soovitan just äsja puldis olnud kolleegil lugeda nii seda eelnõu, mida me siin praegu käsitleme, kui ka käsitlusel olevat tuleva aasta eelarvet, siis ta võib-olla märkaks, et amortisatsioon ei ole enam see rida, mida eelarves esitatakse, vaid see jääb välja. Nii et palun tähelepanekut eelarvele seda teha, et mitte teha topeltasju ja tegeleda asjadega, mis tegelikult ei ole mõistlikud. Nii et soovitan korralikumalt tööd teha kõigil, siis oleme ka kõik natuke kompetentsemad. Ja ei tasu häbeneda, kui asjadest aru ei saa. Tasub teistelt küsida. Nii nagu mina käin küsimas ka teistel teemadel oma kolleegidelt, kes tunnevad võib-olla paremini kui mina keskkonna- või mingeid muid teemasid. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 736 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15. Oleme sellega neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.