Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) teine lugemine

Liigume edasi tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 SE teine lugemine. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 8. septembril käesoleval aastal. Tuletan veidi meelde ka eelnõu sisu. Eelnõuga täpsustatakse kemikaaliseaduse sätteid, millega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ehk nõndanimetatud Seveso III direktiiv. Muudatused selgitavad avalikkuse, sh naaberettevõtete teavitamise kohustust ametiasutuste, nagu Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ülesandeid ning nende koostööd suurõnnetuste uurimisel. Sisulisi uusi nõudeid tegelikkuses ei lisandu, kuid seadust muudetakse õiguslikult selgemaks. Direktiiviväliselt vähendatakse ettevõtete halduskoormust, nõudes edaspidi dokumentide esitamist ainult elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu. Eelnõu esimene lugemine toimus 8. oktoobril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 22. oktoobriks laekus ainult üks muudatusettepanek, Riigikogu liikmelt Rain Eplerilt. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma 4. novembri istungil ja komisjoni istungil tutvustas oma esitatud muudatusettepanekut ka Rain Epler. Istungist võtsid osa ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Istungil toimunud arutelu käigus kujundas komisjon seisukoha eelnõu kohta esitatud muudatusettepaneku kohta ja tehti ka vastavad menetluslikud otsused. Kohal viibis enamik keskkonnakomisjoni liikmetest, puudusid vaid Züleyxa Izmailova ja Lauri Laats. Külaliseks oli seekord Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp. Komisjonis toimus järgnev arutelu. Kõigepealt tutvustas Yoko Alender olukorda. Järgmisena tutvustas oma muudatusettepanekut hea kolleeg Rain Epler ja märkis, et eelnõu säte oli sõnastatud selliselt, et ettevõtja kohustub teavitama inimesi õnnetuse korral, kuid leiti, et piisab sellest, kui teavitada Päästeametit. Seaduse säte ja mõte Rain Epleri selgituse järgi tuleks viia kooskõlla ja sellest ajendatult on ka koostatud muudatusettepanek. Ettepaneku eesmärk on täpsustada, et ettevõtja viib väljaspool oma ettevõtte territooriumi teavituse läbi Päästeameti kaudu, mitte ei ole kohustatud isikuid otse teavitama. Maris Raudsepp selgitas, et muudatusettepanek on igati mõistlik ja aitab sätte kooskõlla viia Seveso direktiiviga. Nii Siseministeeriumile kui ka Päästeametile sobis ettepanek samuti. Edasi esitati mõned küsimused. Minu küsimus oli küll otseselt seotud seletuskirjaga, kus on märgitud ühe võimaliku teavituse meetodina, et teavitus viiakse lähiümbruses läbi jalgrattal sõites. Mul tekkis küsimus, kas see on päris mõistlik. Maris Raudsepp täpsustas, et näiteks ammoniaagitehase suurõnnetuse korral ei minda jalgrattaga teavitama. Ohtlikke ettevõtteid on palju, näiteks kütuseterminalide suurõnnetuse puhul on ettevõttel olemas ka sireenipostid, kuid on väiksemaid ohtlikke ettevõtteid, näiteks äärealade väikesed tanklad ja nii edasi. Seletuskirjas tuuakse välja erinevad variandid, aga kõige tõhusam on kasutada siiski ERR‑i alarmsüsteemi. Yoko Alender selgitas, et seletuskirjas on kirjeldatud kohalikku ohtu, mille korral tuleb teavitada kohalikke, ja selleks võib olla siiski kiirem viis jalgratas. Tiit Maran sõnas, et julgeolekusituatsioonides peab teisi teavitama iseendale ohutul viisil. See on analoogne sellega, et kui lennukis langevad alla hapnikumaskid, siis esimesena pannakse hapnikumask iseendale ja siis pannakse lapsele, sest sellesama päästja tegelikult toob see ohu alt esimesena välja, et tal oleks edasi võimalik tegutseda. Jüri Jaanson küsis, kas muudatusettepanek välistab, et käitaja saab ise teavituse läbi viia või peab alati tegema seda koostöös Päästeametiga. Maris Raudsepp vastas, et ettevõte võib ise ohust teavitada ja umbes 60 ettevõttel on endal ka sireenipostid olemas. Yoko Alender pani järgnevalt muudatusettepaneku hääletamisele. Juhtivkomisjon jõudis seisukohale, et muudatusettepanek on sedavõrd hea, et seda tuleb arvestada täielikult, ja see otsus võeti vastu konsensuslikult. Tehti ka järgnevad menetluslikud otsused. Esiteks tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril käesoleval aastal, teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. novembril käesoleval aastal. Kõik need ettepanekud tehti konsensuslikult. Tänan!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta tehti üks muudatusettepanek ja asume seda läbi vaatama. Muudatusettepaneku esitaja on Rain Epler, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 701 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja oleme lõpetanud kolmanda päevakorrapunkti.