Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)

Liigume edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka ja Siim Pohlaku poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta. Arupärimist palun tutvustama Riigikogu liikme Martin Helme. Kui nüüd Martin Helmet ei ole saalis, siis arupärijatest keegi teine saab samuti arupärimist tutvustada. Ma saan aru, et soov on ... Mart Helme? Mart Helme, palun, Riigikogu kõnetooli! Teil on aega viis minutit, et tutvustada arupärimist peaminister Kristen Michalile. Palun! (Saalist öeldakse midagi. Juhataja naerab) Aga meil on siin kirjas Martin, aga arupärijaid on rohkem. Üks arupärijatest peab seda arupärimist tutvustama. Palun, Mart Helme!

Mul oli tekkinud hommikuse fraktsiooni koosoleku tõttu mulje, et fraktsiooni aseesimees annab üle, kui Martinit ei ole, sest Martin läks täitma oma püha isa kohust. Kuna meil on mingisugused pommi-, või ma ei tea, tulistamis- või mis iganes ähvardused koolidele tehtud, siis ta läks oma lastele kooli järele, et nad koju viia ja siis tagasi tulla. Ta lootis, et ta jõuab, aga nagu me näeme, ta ei jõudnud. Aga tuleme siis asja juurde ja mis seal ikka. Lugupeetud Kristen Michal! Oleme teile esitanud arupärimise, mis on nüüd jäänud mõnevõrra juba ajalukku. Nimelt, 25. augustil 2025 leidis põllumees Tartumaal Elva vallas Koruste külas oma põllult ründedrooni tükid ning sündmuskohal avastati plahvatusjärgne kraater. Väidetavalt toimuski drooniplahvatus juba varem, pühapäeval, 24. augusti varahommikul. Õnneks inimesed meil viga ei saanud, aga selge on see, et antud juhul on tegemist tõenäoliselt Ukrainas toimuva sõjategevuse sellise külgefektiga. Kuna juhtumit on uurinud praeguseks juba päris pikalt Kaitsepolitsei koostöös prokuratuuriga, siis meid huvitabki terve rida küsimusi, sest need esialgu avalikkusele antud selgitused ei ole ju mingeid kindlaid fakte avalikkusele esitanud. Ja kuna nüüd on aega mööda läinud, siis avalikkus võib-olla ei tunne enam nii teravat huvi, aga sellest hoolimata on vaja asjades selgusele jõuda. Sest kahtlus on, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis pidi sihtima Venemaa territooriumil asuvaid strateegilisi objekte, kuid mingitel põhjustel, kas elektroonilise segamise või muul tagajärjel, jõudis hoopiski otsapidi Eestisse. Kas ta tuli siia Venemaalt või tuli ta siia Lätist? Ma ei tea, kas täpne lennutrajektoor on praeguseks välja selgitatud või ei ole. Loodame, et peaminister on rohkem kursis ja annab meile ammendavad vastused. Aga see on igatahes selle arupärimise üks teema. Need küsimused puudutavad ka Eesti investeeringuid meie oma radarivõimekusse, kuna madalalt lendavate objektide tuvastamisel on meil teatavasti lünkasid ja need lüngad on ilmnenud ka mõnevõrra hiljem, teiste intsidentidega seoses. See on muidugi üleüldse väga tõsine küsimus seonduvalt võõraste luure- ja hävitusdroonidega Eesti õhuruumis, nende tuvastamise võimekusega, intsidentidega seonduvate vastutuste, aga ka meie oma iseseisva kaitsevõime, sh elanikkonnakaitse hetkeseisuga laiemalt. Ma ei hakka küsimusi ette lugema. Ma usun, et küsimustele vastates härra Michal loeb need ise ette, aga küsimusi kokku on meil tervelt 11. Kui need saavad ammendava vastuse, siis ma arvan, et Eesti avalikkusele on antud üsna – ma vähemalt loodan nii – põhjalik ülevaade sellest, mis sellest intsidendist tänaseks päevaks teada on. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head arupärijad! Ilusat mardipäeva! Nagu me enne juba üksteisele soovisime. Üks on Mart, teine ei ole, aga sellegi tõttu. Kõigepealt loen küsimused ette ja siis vastan. Esimene: kas on välistatud, et kõnealune ründedroon lasti lendu Eesti territooriumilt? Vastus on jah, on välistatud. Kogutud info põhjal saab öelda, et tegemist on väljastpoolt Eesti õhuruumi sisenenud objektiga. Teine: kui see on välistatud, siis kust ja millal kõnealune ründedroon Eesti õhuruumi sisenes ning milline on ründedrooni lennuteekond Eesti õhuruumis ja enne seda? Vastus. Tegemist on teabega, millega on Riigikogu liikmel võimalik tutvuda, järgides julgeolekualasele teabele juurdepääsukorda. Riigikogu esimees ning riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed said põhjaliku ülevaate antud intsidendist 20. septembril 2025. aastal Kaitseministeeriumis. Kolmas: milline on kõnealuse drooni kavandatud sihtmärk? Vastus. Drooni täpset sihtmärki teab ainult see, kes seda drooni lennutas. Mina saan täie kindlusega öelda seda, et drooni Eesti territooriumi jõudmises on süüdi Venemaa, kes peab Ukraina vastu agressiivset ja tsiviilohvriterohket agressioonisõda, mille käigus Ukraina peab oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust edukate droonilahingutega kaitsma. Neljas: kas Ukrainale on antud luba kasutada sõjas Venemaaga mingitelgi tingimustel või mingiski aspektis Eesti õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks? Vastus on ei. Viies: kas on kindel, et kõnealune droon ei startinud Eesti Vabariigi territooriumilt ega sisenenud Eesti õhuruumi Eesti võimukandjate teadmisel ja heakskiidul? Vastus on jah, see on kindel. Kuues: millisel põhjusel ei suudetud drooni sisenemist Eesti õhuruumi ning selle lendamist Eesti õhuruumis tuvastada? Vastus. Osa põhjusest võib peituda 2019. aastas, mil otsustati vähendada piiriehituse eelarvet ja pidurdati seega tugevama piiri ja seiremeetmete valmimise tempot. Kokku hoiti nii droonitõrjelt, kaameravõrgult kui ka elektrifitseerimise arendustelt. Seitsmes: kes ja kuidas selle eest vastutab, et ründedroonide tuvastamise võimekust ei ole siiani Eestis välja kujundatud. Vastus. Osa sellest vastusest tuleb aastast 2019, kui toonane rahandusminister Helme ütles piiri väljaehitamist kommenteerides: "Alates sellest, et meil on suured tohutud drooniplaanid, kaameraplaanid, elektrifitseerimisplaanid, Suur-Hiina müür välja vaja ehitada. Seda on võimalik teha kordades-kordades odavamalt." Kinnitan, et vaatamata varasematele poliitilistele valikutele teevad nüüd asjasse puutuvad ametkonnad koostööd nii omavahel kui ka Euroopa Liidu ja NATO liitlastega, et leida ressurss vajalikeks investeeringuteks ja arendusteks. Kaheksas: miks teavitati avalikkust kõnealuse ründedrooni plahvatuses Eestis alles teisipäeval, 26. augustil, kui drooni allakukkumine ja plahvatus leidis väidetavalt aset juba pühapäeva, 24. augusti varahommikul? Vastus. Julgeolekuga seotud vahejuhtumite korral on oluline tagada, et uurijad saaksid oma tööd põhjalikult teha ning et avalikkusele jagatav info oleks täpne ja kontrollitud, et vältida valeinformatsiooni levikut. Kõigepealt toimus sündmuse toimumise faktiline kinnitus ja menetlustoimingud, 25. augustil leitud droonitükkide ja plahvatusjälgede tuvastamine. Üheksas: kuidas on tagatud intsidendi sõltumatu ja läbipaistev uurimine? Kelle valduses on plahvatanud ründedrooni jäänused? Vastus. Uurimist viib läbi Kaitsepolitseiamet ja järelevalvet teostab selle üle prokuratuur, et tagada sõltumatus ja läbipaistvus. Kümnes: millist tüüpi ründedrooniga on tegu? Vastus. Esialgse hinnangu kohaselt võis olla tegemist drooniga FP-1. Üheteistkümnes: Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Kiviselg on seoses kõnealuse ründedrooni plahvatusega väljendanud arvamust, et ohutase Eestis pole muutunud. Kas jagate seda hinnangut teadmises, et Ukraina ja Venemaa vaheline sõjapidamine on jõudnud faktiliselt Eesti territooriumile? Vastus on jah, valitsus jagab Kaitseväe luurekeskuse ülema hinnangut. Kuigi juhtum on tõsine ja tähelepanuväärne, ei ole see muutnud Eesti julgeolekuolukorda ega ohutaset. Eesti on kaitstud. Jälgime olukorda tähelepanelikult, teeme tihedat koostööd liitlastega ning oleme valmis reageerima kõigile võimalikele ohtudele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Jah, need tükid on ka minu käes. Aga ma sain aru nii-öelda, et Eesti oli teadlik, et see ründedroon Läti poolt sisenes Eesti territooriumile. Aga minu küsimus on, kas Eesti on lubanud Ukrainale oma õhuruumi kasutada nende ründedroonide liikumisel Venemaa sihtmärkide suunas.

Aitäh! Vastasin juba neljandale küsimusele, samasisulisele, et ei.

Mart Helme, palun!

No ikka oskab meie lugupeetud Kristen Michal lükata palli vastase poole peale ehk hakata süüdistama Martin Helmet selle eest, et Martin Helme vastutab just nagu selle eest, et meil ei ole õhukaitset. No vabandust, vabandust! Vastupidi, me pakkusime raha õhukaitseks ja Martin Herem, kelle roll Eesti Kaitseväe juhatajana on nüüd kaitsekomisjoni raportiga üsna maatasa tehtud, oli see, kes kargas püsti ja karjus, et talle ei ole seda vaja. Nii et ajalugu on selline asi, mis lõpuks paneb kõik õigesti paika. Ja meil ei olnud veel Ukraina sõda ja meil ei olnud 5% kaitsekuludeks ja tol ajal ei teadnud keegi eriti midagi ka droonidest. Nii et see õhukaitse, mida meie tahtsime, oleks tegelenud lennukite, kopterite ja rakettidega. Selline väike kõrvalepõige selgituseks. Aga nüüd teie lakoonilistest vastustest jääb ikkagi üpriski arusaamatuks see, kas Eesti kaitsejõud olid teadlikud sellest, et Ukraina suunab meie lähinaabruses olevate Ust-Luga sadama ehitiste pihta oma droonirünnaku. Kas meid oli sellest hoiatatud? Kas teie teate, et Eesti sai mingi hoiatuse, et Ukraina droonid …

Teie aeg!

… ründavad Vene objekte meie lähikonnas ja seetõttu tuleb meil olla selleks valmis? Võib-olla oli see juhus, aga millegipärast oli ka Tallinna lennujaam väidetavalt töö …

Aitäh!

… vale planeerimise tagajärjel just nimelt sel ajal mõneks ajaks suletud. Oli teil ikkagi mingisugune info selle kohta, et mingisugused Ukraina droonid võivad lennata?

Aitäh, Mart Helme! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Mina ei ole sellisest informatsioonist kuulnud. Seda esiteks. Teiseks, te ei olnud väga täpne. See tsitaat, mida ma siin kasutasin ERR-i uudisest, on see, et kui toonane rahandusminister Martin Helme ütles piiri väljaehitamist kommenteerides – ma tsiteerin uuesti –, et alates sellest, et meil on suured ja tohutud drooniplaanid, kaameraplaanid, elektrifitseerimisplaanid jne. Ehk siis juba tollal oli teada, et droonidevastast võimekust on vaja. Nii et ärge lihtsalt eksige faktidega.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Olgem ausad, see on nüüd natuke naeruväärne, et te süüdistasite selles, et ei õnnestu Venemaa ründedroone tuvastada Eesti õhuruumis, 2019. aastal tehtud otsuseid. Esiteks, siis polnud ju sõdagi, ja teiseks, Reformierakond tuli 2021 alguses juba võimule ja sellest ajast on olnud võimalik astuda mitmeid samme, mis võimaldaksid seda olukorda muuta. See läheb juba natuke naeruväärsuse valdkonda, kui te kõiges süüdistate poliitilisi oponente. Aga minu küsimus teile seondub nüüd selle punktiga 2, küsimusega 2. Seal oli küsitud, et kas on välistatud, et …Oota, ma vaatan. Seal oli küsitud ründedrooni lennuteekonna kohta, kus ta sisenes Eesti õhuruumi ja milline oli see trajektoor. Te vastasite selle kohta, et see on salastatud info, millega Riigikogu liikmetel on võimalik tutvuda julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis. Sellega seonduvalt ma küsin teilt, kas ma saan õigesti aru, et see vähemalt reaalselt on tuvastatud, kus see droon sisenes meie õhuruumi ja milline on tema trajektoor. Ja kui see nii on, siis miks see üldse salastatud info on? Ma ei näe otsest põhjust, miks avalikkus ei võiks seda teada.

Aitäh! Paari lausega piiriehitusest ka ja siis sellestsamast vastusest. Peamine osa maismaapiiri taristust valmib 2025. aasta lõpuks. 2025. aasta lõpuks on eesmärk valmis saada umbes 105 kilomeetrit viivitusaeda. Vajadused on ka kasvanud, projekti maht on samamoodi kasvanud, erinevaid arendusi on seal 2027. aasta lõpuni. Seiretehnikat paigaldatakse samamoodi, seirevalmidus saavutatakse kahe järgmise aastaga. Eesmärk on tehnilise valvega katta 100% piirist. Siseministeerium on algust teinud sellega, et idapiiril välja ehitada statsionaarne drooniseirevõimekus. Nii, ma vaatan nüüd, kus see küsimus oli. Aa, küsimus 2, jah. Ütleme nii, et kui uurimine käib, siis on ka loogiline, et see info on uurijatel. Julgeolekualane teave on samamoodi tavaliselt kaitstud vastavalt julgeolekualase teabe korrale. Nii et Riigikogu esimees, riigikaitsekomisjoni, kuhu teie liikmedki kuuluvad, ja väliskomisjoni liikmed, kuhu teie liikmedki kuuluvad, said selle ülevaate 20. septembril.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Loen mõned tsitaadid riigikaitseraportist, mis koostati teie enda erakonnakaaslase Meelis Kiili juhtimisel. Rahandusminister Martin Helme initsiatiiv rakendada 250 miljonit eurot koroonaviiruse toetusmeetmeks mõeldud kasutamata laenuraha keskmaa õhutõrje võime arendamiseks nurjub kaitseminister Jüri Luige ja Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi vastuseisu tõttu aastal 2020. 2021, Reformierakond on juba valitsuses, Riigikogu riigikaitsekomisjon teeb Vabariigi Valitsusele konsensusliku ettepaneku luua keskmaa õhutõrje võime aastaks 2025 ning suurendada selleks kaitsekulutuste protsenti SKT-st. Vabariigi Valitsus ei arvesta Riigikogu riigikaitsekomisjoni ettepanekuga. Alles 2023. aastal, poolteist aastat peale seda, kui hakkas see Ukraina sõja nüüd praegune, aktiivne faas, hakkab valitsus midagi tegema. Raport ütleb, et õhutõrjevõime loomine käivitub praktikas, aga see on suuresti ebaõnnestunud, sest selle aasta järeldus on, et keskmaa õhutõrje osas ei ole saavutatud isegi esmast operatiivvõimekust. Nüüd mu küsimus teile on, et enamus Eesti poliitikutest ja inimestest saavad aru, et te olete saamatu peaminister saamatu koalitsiooni eesotsas, kas te ise ka hakkate seda tasapisi mõistma?

Aitäh, hea küsija! Ma olen näinud neid teie küsimusi. Te panete üles ainult küsimuse, pange siis vastus ka. Minu valitsemise ajal või minu peaministriks oleku ajal on Eesti kaitseinvesteeringud kasvanud väga suures tempos. (Vahelehüüe.) Ja järgmisel aastal on see 5%. See on ajaloo suurim kaitseinvesteering. Ka praegu on meie kaitseinvesteeringud 3–3,5%. Seda kõike ei kujutatud ette ajal, kui kaitseinvesteeringute soovituslikuks tasemeks peeti 2%. Nii et ütleme nii, et minu meelest panete te ikka kirve kõvasti kivisse, kui te tulete mulle rääkima kaitseinvesteeringute kasvatamisest.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie suhtumisest jääb aga mulje, et valitsus ei taju juhtunu tegelikkuse tõsidust. Meil vedas erakordselt, et see droon kukkus maha põllule, mitte koolimaja, lasteaia või korterelamu kohale. Selline juhuslik vedamine ei saa olla julgeolekupoliitika alus. Palun selgitage, kuidas valitsus kavatseb taastada ja tugevdada elanikkonna turvalisust pärast seda intsidenti ning kuidas tagatakse, et tulevikus oleks elanikkonnal toimiv varajase hoiatuse ja kriisikommunikatsiooni süsteem, mis ei jätaks inimesi teadmatusse.

Aitäh! Elanikkonnakaitse süsteemi arendamisega tegeldakse päris hoolega, teavitussüsteemiga samamoodi. Just oli elanikkonnakaitse kuu, mille käigus Siseministeerium ja Päästeamet kirjeldasid, mida tehakse. Järgnevatel aastatel läheb sinna päris suur hulk raha ja pingutust erinevate inimeste poolt, et erinevad võimed välja arendada. Nüüd, mis puudutab selliste droonide sattumist mis tahes riigi territooriumile, siis nagu te näete, on see võimalik väga paljudes Euroopa riikides. Ega see võimekus droone tuvastada uute radaritega, uute süsteemide rajamisega areneb igal pool, samm sammu haaval. Oluline on neid droone just madalamatel lennukõrgustel erinevast mürast eristada ja tuvastada, mis täpselt kuskil on. Ega keegi ei kujuta ka väga ette, otse öeldes, see on veidi selline naiivne ettekujutus, et rahuajal läheb suuremaks laskmiseks kuskil tiheasustusalal, kui kuskil on droon. Päris see nii ei käi. Vastavalt sellele, mis selle drooni eesmärk on, tuleb hoiatada ja vastavalt sellele, kui on teada, et midagi sellist toimub, tuleb see hoiatus ette anda. Aga selleks on ka võimekus. NATO nüüd ajaloos esimest korda Poolas tegelikult, NATO lasi Poola õhuruumis droone alla. Need olid ilmselt suhteliselt sarnased, sellised venelaste poolt eksitatud droonid. Nii et kuidas ma ütlen, põhi‑, juurpõhjus ja probleemi alus on siiski Venemaa. Venemaa agressioonisõda Ukrainas toob kaasa neid võimalikke tagajärgi. Nii et mida tugevamat survet me Venemaale avaldame, muu hulgas koos Ameerika Ühendriikidega ja Euroopa poolt, seda kiiremini sellised intsidendid lõpevad.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No seesama raport, mida Rain Epler siin juba tsiteeris, ütleb väga ilusti, et tänane valitsus, Kristen Michali valitsus, armastab rääkida rahast ja protsendist ja sellega varjata, et tegelikke võimekusi ja ka valmidust tekkinud ei ole. Te just praegu tegite seda: hakkasite jälle rääkima, kuidas meil on nii palju raha sinna suunatud, nagu enne kunagi mitte. Ja siis te üritate tähelepanu sellelt läbikukkumiselt juhtida kõrvale siin väikese trollimisega, tsiteerides ühte pressiteadet 2019. aastast. Aga ma trollin, võin vastupidi ka teha. 2007. aastal teie erakonnakaaslane Jürgen Ligi saatis suure skandaaliga laiali sõjaväeluure. 2009. aastal teie osalusel valitsus saatis laiali piirivalve ehk ühendas ta politseisse. 2020. aastal, kui ma olin veel minister, rahandusminister, keeldus teie poolt ametisse pandud Herem vastu võtmast sadu miljoneid eurosid, et luua õhutõrje. 2023. aastal, pärast seda, kui te olite jälle mitu aastat olnud Kaja Kallase juhtimisel võimul, võeti lõpuks vastu otsus hakata Eestis õhutõrjet tegema. Aga teie ikka leiate, et keegi teine kusagil mujal on süüdi. Kui see ei ole Putin, siis vähemalt on Martin Helme. Ma küsin, mitu aastat või aastakümmet veel peab Reformierakond olema võimul, et te tunnetaksite vastutust riigi eest.

Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Aitäh! No vot, kui käib küsimus piiri kohta ja piirile droonivõimekuse rajamise kohta, siis ei jää ju mul muud üle, kui tsiteerida teie enda tsitaate aastast 2019. Mul midagi teha ei ole. Kui te ise olite see, kes nimetas seda droonide võimekust ja kõike muud kelladeks ja viledeks, siis mis teha. Need on ju teie sõnad. Saate ERR-is ära parandada selle, kui ERR on kallutatud allikas, nagu te ütlete. Aga Reformierakond kindlasti tunneb vastutust julgeoleku eest ja valitsus ka. Ma ei tea, kuidas seda veel väljendada. Aga üldiselt relvi ja võimekusi ilma rahata ei saa, selleks on raha vaja, ja numbrid näitavad ikkagi, et reaalselt on raha juurde pandud. Teie otsustasite piirilt raha ära võtta. Selles see vahe vist ongi natuke.

Anti Poolamets, palun!

Härra peaminister, ma olen pettunud teie vastustes. Nimelt, te ju puutute teemadega igapäevaselt kokku. Kaitseministeeriumi eelarvetes on ette nähtud märkimisväärne summa droonivõimekuse parandamiseks. Aga te räägite, et Venemaa on juurpõhjus. No kui keegi siin saalis seda ei tea, siis tunnen kaasa. Aga te ei räägi midagi päriselt sellest, kuidas pärast inimelude ohtu seadmist selle drooniintsidendi kaudu päriselt, konkreetselt on meil seirevõimekus paranenud, kuidas päriselt, konkreetselt oleks nende droonide allatoomise võimekus paranenud. Tahaks täpsemini teada, kas teil ei ole siis seda teadmist. Ma pakun teile uue katse, et te selgitaksite lähemalt, kuidas meie võimed tegelikult on sellise juhtumi lahendamiseks.

Aitäh, hea küsija! Mul on kurb meel, et te olete pettunud. Ma püüan teha oma parima, et ei oleks. Ja ma tunnustan teid omaette selles küsimuses oleva vastuse või selle vastuse osa eest. Venemaa on siiski meie regiooni julgeolekuprobleemide põhjus ja Putini sõda. See vist on – ma loodan, et ma ei tee ülekohut – EKRE ridades esimene kord, kui seda mina kuulen öeldavat. Selles mõttes mul on hea meel, et te ütlete, et see probleem kaitsekulude kasvuks ja erinevateks sammudeks ei tulene mitte kellegi toredusest, vaid ikkagi sellest, mida Putin korda saadab. Nii et ma juba ette rutates ütlen, et mina kindlasti ei ole pettunud selles, et te selle välja ütlesite. Väga hea! Nüüd seirest endast. Mõni üldsõna lihtsalt, kuidas see pilt on, detailsemalt saab seda kõike alati teha. Üleriigilise õhuseire vastutus on Kaitseväel. Nemad valvavad, kaitsevad Eesti õhuruumi. Kaitseväe võimearenduse prioriteet on akustilised seadmed, täiendavad radarid. Maismaapiiri, piiriveekogude õhuseire eest vastutab PPA ehk Politsei- ja Piirivalveamet. Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ja lennuliiklust korraldavate osapoolte, sealhulgas liitlaste vahel tuleb kindlasti tõhustada õhuruumi seire info vahetamist, et vahetada omavahel seda õhupilti ja võtta vastu ka õhupilti muudelt osapooltelt. Selle tulemuseks saab olla kiire reageerimine mehitamata sõiduki ohule, ka näiteks eelnevates küsimustes mainitud ohuteavitus sõiduki trajektooril olevale elanikkonnale. Ja tulemas on erinevaid droonivõimekuse või droonimüüri – ma ei tea, see ei ole teab mis hea termin –, aga võib-olla droonikaitsevõimekuse erinevaid projekte. Euroopas on eraldi selline projekt nagu Eastern Flank Watch, mille mõte on ikkagi maismaal ja õhu droonikaitset kui ka merelist mõõdet, et selline luua laiemalt idapiirile. Ja see projekt ja plaan on liikmesriikide poolt läbirääkimistel sisustamisel. Nii et see kindlasti tõstab meie, nagu ka teiste riikide võimekust drooniohuga tegelemiseks.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kas pärast seda intsidenti, mida me praegu käsitleme, on veel olnud juhtumeid, kus me oleme leidnud Eesti territooriumilt ründedrooni osi? Olete kursis, on midagi praegu menetluses?

Aitäh! Minu meelest PPA alati teavitab sellest, kui midagi sellist on. Ma loodan, ma nüüd ei ole midagi kahe silma vahele jätnud. Kas kuskilt rannast vist leiti mingeid ründedrooni osi, mis oli ka uudistes, Pärnu rannas või kuskil mujal? Aga täpsemalt, mis need osad on või mis siis sai, oskavad nemad öelda.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Vaat, kunagi oli üks selline telesaade "Kuidas kulutada miljardit", kus seal siis lihtsalt oligi, et saates osalejad lihtsalt loopisid seda raha täiesti absurdselt laiali igasugustele mõttetutele asjadele. Mulle tundub teie vastustest ja retoorikast lähtudes, et valitsus, teie ise ja Kaitseministeerium on nagu selles telesaates osalejad. Lihtsalt tulles selle seitsmenda küsimuse juurde tagasi. Seal on väga konkreetne küsimus, kes ja kuidas selle eest vastutab, et ründedroonide tuvastamise võimekust ei ole siiani Eestis välja kujundatud. Te hakkasite rääkima piirist. Piiril me räägime mingitest primitiivsetest seiredroonidest. Aga ma tuletan meelde, et tegelikult selle küsimuse sisu oli see, et meil on kolm aastat Ukraina sõda ja alles sellega seoses ilmusid meil nagu ellu ründedroonid kui sellised. Ja teil on kasutada 5% SKP-st – see on maksumaksja raha, see on rahva raha, see on väga suur raha. Küsimus on ikkagi selles, et raha läheb, tulemust ei ole, võimekust ei ole.

Aitäh!

Ja ma küsin uuesti: kes ja kuidas selle eest vastutab!

Aitäh! Teil oli selline ilus termin, et meie ellu ilmusid droonid. Need droonid ilmusid meie ellu juba varem. Nagu ma tsiteerisin 2019. aastast rahandusministrit, kes ütles, et meil on tohutult suured või suured tohutud drooniplaanid. Sel hetkel juba oli selge, et on vaja droonivõimekust ja drooni tuvastamise võimekust. Sellel hetkel otsustati seda teha kordades odavamalt, tõmmata koomale. Nendest valikutest hoolimata on valitsused ja riik pärast seda piiritaristu – ma lugesin selle ka enne ette, kuidas, mis ajal midagi valmib – väljaehitamisega hoolega tegelenud. Piir kaetakse ka erineva seirevõimekusega sada protsenti.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Need 11 küsimust olid selles mõttes teadlikud, et saada laiemat pilti, mis selle drooniga lõppude lõpuks ikkagi sai. Helle-Moonika Helme küsimusele mitte vastates, kes ja kuidas ikkagi vastutab selle eest, te jälle sujuvalt libisesite üle ja hakkasite rääkima 2019. aastast. Võib-olla tsiteerite ka seda, mida Martin Helme ütles 2007 ja 2009? Läheme ikka selle juurde, kes praegu ikkagi vastutab, et Eestil oleks olemas ründedroonidevastane võitlusrelv?

Kui te küsite võitlusrelvaga, siis võitlusrelv – see on midagi teisest kategooriast. Droonide tuvastamise võimekus on üks ja teine on nende hävitamise võimekus. Aga ma eeldan, et te küsite pigem piiri kohta. Piiri kohta ma ütlen siiski seda, et 2019. aastal toonane rahandusminister otsustas tõmmata koomale, selle tõttu meil ei ole seda veel välja ehitatud. Aga tänane valitsus, kes vastutab selle tegevuse eest, mis praegu on, on hoolitsenud selle eest, et piiri väljaehitamiseks oleks rahastus olemas ja piir saaks kenasti kaetud, millega vaja. Nagu ma enne ütlesin, praegu on seis selline, et peamine osa maismaapiiri taristust valmib 2025. aasta lõpuks. 2025. aasta lõpuks on siis valmis 105 kilomeetrit viivitusaeda. See tähendab, et idapiir saab valmis sellisel kujul, nagu ta otsustati välja ehitada. Täiendavaid arendusi on planeeritud aastani 2027, ka maht on kasvanud, ka selleks on vahendeid vaja. Juba seiretehnikat paigaldatakse vastavalt valminud taristule. Seirevalmidus saavutatakse kahe järgneva aastaga. Eesmärk on tehnilise valvega katta 100% piirist. Nii et praegu, kui minu valitsus on ametis, tegeleme me sellega, et see piir oleks võimalikult kindel, ilma kurtmata kelladest ja viledest, ja näeme sellega hoolega vaeva. Mul on lihtsalt kahju, et tollal tõmmati selles tegevuses veidi tempot maha.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma igaks juhuks küsin kolm minutit veel.

Jaa, kaheksa minutit.

Nii, no milline iroonia! Peaministrilt ei tulnud eriti mingeid vastuseid selle kohta, mis oli tema valitsemise ajal tema vastutus Eesti turvalisuse läbikukkumisel. Ja selle asemel hakkas ta reformierakondliku demagoogia ja sellise trollimise musternäidisena jaurama midagi 2019. aastast, kui Eestis oli õnnis aeg, Reformierakond ei olnud valitsuses ja tegelikult asjad edenesid. Ehk tõeline iroonia on selles, et EKRE tõepoolest või EKRE osalusel valitsus võttis eelarvest vähemaks raha piiri ehitamise plaanidele, mis olid selgelt üledimensioneeritud – tol perioodil, me mäletame, ei olnud mingit sõda –, ja ehitas vähendatud rahaga piiri reaalselt välja. Sel ajal, kui meie valitsuses olime, hakati ehitama ja tänaseks on ta valmis. Ja nüüd siis, kui Reformierakond sai tagasi võimu juurde, muust ta ei räägi, kuidas me anname raha juurde – küll me anname raha riigikaitsesse ja küll me anname raha siia, sinna, kolmandasse kohta –, aga midagi ei ole saadud. Raha on muudkui antud – 5% SKP-st, juhuu! –, ainult et õhutõrjevõimekust ei ole tekkinud, droonitõrjevõimekust ei ole tekkinud. Seda olukorras, kus kolm ja pool aastat – varsti saab neli aastat täis – käib tegelikult sõda. Aga kogu see sõda on käinud selle aja jooksul, kui nemad on võimul olnud. Nii et kui me tahame siin ajaloolist ekskurssi teha ja vaadata, kes on süüdi selles, et Eesti on Kristen Michali valitsemise ajal kaitsmata? Võõrad droonid lendavad meie õhuruumis, kukuvad alla ja plahvatavad, ja siis salastatakse, kust nad tulid ja kes neid juhtis. Kui see oleks Vene droon olnud, siis ei oleks salastatud. Kõik me saame ju aru! Kui see oleks Vene droon olnud, siis oleks täna sellest räägitud, et vaadake, mis nad tegid. Meile ju ka täna öeldi korduvalt, et süüdi on kõiges Putin. Sel hetkel, kui võimalik on, siis olen mina ka süüdi loomulikult, aga põhiliselt on süüdi Putin. Nii et sellest salastatusest me saame teha ühe lihtsa järelduse: ju ta oli Ukraina droon. Kas ta oli meie loaga siin? Peaminister ütleb selge sõnaga, et ei olnud meie loaga siin. Ja võib-olla on kogu sellest asjast nii palju kasu siiski olnud, et rohkem pole neid lennutatud Eesti õhuruumis. Asi seegi! Asi seegi! Vähemalt rohkem pole maha kukkunud, rohkem pole vahele jäänud. Aga asi seegi! Aga väike ekskurss: Reformierakonna suursaavutused Eesti inimeste turvatunde ja julgeoleku suurendamisel. 2007. aastal oli vist Kristen Michali parteikaaslane Jürgen Ligi, kes saatis laiali sõjaväeluure. Korrektne on öelda, et tegi ta hambutuks, pimedaks ja kätetuks. 2009. aastal oli jälle Reformierakond võimul, see oli Ansipi valitsus. Piirivalve likvideeriti, sõjaväestatud piirivalve likvideeriti! Niimoodi, siis tuli Eston Kohver, Michali parteikaaslane, Hanno Pevkur oli siseminister ja avastasime täiesti ootamatult, et Eestil polegi piiri Venemaaga, on mingi võsa ja soo. Aga mingid inimesed käivad edasi-tagasi ja Hanno Pevkur istub AK stuudios, karjub vastu lauda tampides, et Eesti piir on kaitstud. Eesti piir on kaitstud! Aga kuna ta tegelikult ei ole kaitstud, siis nüüd me anname raha, et piir valmis ehitada. Ja andsidki raha, kirjutasid, saate aru, kirjutasid RES-i, riigi eelarvestrateegiasse, kui ma nüüd õigesti mäletan – ma võin natuke eksida numbriga –, 70 miljonit. Nii, sinna RES-i ta jäi ja sellega edasi mitte midagi ei juhtunud. RES, muide, ei ole sama asi mis riigieelarve. Aga riigieelarvesse see raha ei jõudnud, sest tegelikult raha ei olnud või ei olnud ka plaanis eraldada. Selleks ajaks, kui EKRE sai valitsusse, oli 70 miljonist tulnud 230-miljoniline suur plaan. See oli ikka kõik RES-is. Reformierakond muudkui kirjutas RES-i raha juurde, kuidas hakkame piiri ehitama valmis nüüd juba 230 miljoni eest, aga meetritki piiri ei olnud ehitatud. Meetritki ei olnud ehitatud! Noh, tulime valitsusse, võtsime kellukesed, viled ja korruptsiooni sealt välja, hakkasime ehitama ja ehitasimegi valmis. Nüüd jõuame sellesse 2019. aastasse, kus me selle rahakese vähendasime, aga reaalselt RES-ist riigieelarvesse panime. Tekitasime päris raha riigieelarves, millest sai asju tegema hakata. Siis, tuletame kõigile meelde, sõda ei olnud. Nüüd toimub liberaalse režiimi riigipööre, kaporatuuri riigipööre 2021. aastal, eks ole. Kaja Kallas tuleb võimule, suudab aasta jooksul kõik tuksi keerata, kaasa arvatud iseenda populaarsuse. Teda päästab see, et Venemaa ründas Ukrainat ja meil tekkis üleöö sõjaprintsess. Ja siis ka veel, veebruaris 2022, tuleb siia pulti Jürgen Ligi ja ütleb: ei mingit lisaraha õhutõrjele või soomusvõimekusele vaja ei ole. Riigikaitsekomisjon saadab valitsusele parteideüleselt – kõik, kõik, kõik, opositsioon ja koalitsioon kõik üksmeelselt – kirjutavad, et vaja on leida lisaraha õhutõrjeks. Toru ei tõsteta. Lihtsalt toru ei tõsteta! Lõpuks 2023. aastal – juba mitu aastat on Reformierakond võimul olnud ja plaksutab piitsa, nemad on sõjaprintsessid – võetakse vastu otsus hakata õhutõrjet arendama. Raha veel mitte, aga võetakse vastu otsus. Sellest räägiti pikalt-pikalt ja hästi palju, sellepärast et me eraldasime raha. See on paberi peal eraldatud raha. Tänase päevani õhutõrjet tekitatud ei ole. Keskmaa õhutõrjet ega droonitõrjet tekitatud ei ole! Kaks aastat on mööda läinud. Michal jaurab midagi ühest pressiteatest kuue aasta tagusest ajast, mis ei puutu esiteks keskmaa õhutõrjesse ega Eesti sees olevasse droonitõrjesse, vaid puudutas droone, mis pidid tegelema piiri peal seirega, et uut Eston Kohverit ei saaks juhtuda. Ja ta arvab, et sellega ta suudab meid trollida juhtima tähelepanu kõrvale sellest, et nad on läbi kukkunud riigikaitses. Täielikult läbi kukkunud! Ei suuda! Ennast tehakse lolliks jälle Reformierakonna poolt, Kristen Michali poolt. Lihtsalt tehakse lolliks! Riigikaitsega hakkama te ei saa, "kindlates kätes" jutt on absoluutne nali, inimeste mõnitamine, ja trollimisega te sellelt tähelepanu ära ei juhi.

Aitäh teile! Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Nojah, üks Helme vahetab teise välja. Aga noh, kui me vaatame seda, Reformierakonna juhtimisel kuhu Eesti on jõudnud iibega, kuidas meil on absoluutne demograafiline kollaps, rahvuslik demograafiline kollaps, siis ega ma ei imesta, kui siin mõnekümne aasta pärast ongi Eestis ainult nii, nagu on Koreas põhiliselt Kimid, nii meil on ainult Helmed. Me oleme ikkagi selline viljakas suguselts, nii et selles mõttes ei ole vaja häbeneda, et meil on perekond. Aga see on väike sissejuhatus. Nüüd asja juurde tulles. No ega me vastuseid ei saanud ju, mitte ühtegi vastust me tegelikult ei saanud. Osa olid täiesti lakoonilised, jah või ei. Noh, see on nüüd ju väga informatiivne rahvasaadikutele. Aga miks me ei saanud? Ma ütlen, miks me ei saanud. Väga lihtsal põhjusel: sellepärast et nii nagu ütles eelkõneleja, Reformierakond on täielikult riigi turvalisuse tagamisega läbi kukkunud. Mis on nüüd väga tõsine probleem selle kõige juures, selle läbikukkumise juures? Väga tõsine probleem on see, et nad keelduvad üldse rääkimast teemal, kas Eesti territoorium on olnud kasutusel Ukraina ja Vene vahelise sõja sellise operatiivruumi osana või on tõepoolest meil ainult mingisuguse juhusliku kõrvalekaldumisega tegemist olnud selle antud drooniintsidendi puhul. Ja mina ütlen, et mina kahtlustan, et Eesti on teadlikult olnud selle operatiivruumi osa ja meie valitsus on olnud informeeritud, meie kaitsejõud on olnud informeeritud, meie piirivalve on olnud informeeritud ja me olemegi andnud Ukrainale koridori Eesti õhuruumis Venemaa strateegiliste objektide ründamiseks. Ma ei ütle, et ukrainlastel ei ole selleks õigust, Venemaa objekte rünnata. Paluks jällegi, reformerid on meil üliosavad selliseid PR-sõnaväänamisi ja mõtteväänamisi tegema. Ei, ma ei ütle, et ukrainlastel ei ole õigust pommitada Ust-Lugat või ükskõik missugust muud Venemaa territooriumil asuvat strateegilist objekti. Aga millele ma tahan tähelepanu juhtida, on mitu asja. Just nimelt sel ajal, kui see droon alla kukkus või see intsident meil oli siin, just nimelt sel ajal, ja ma ei ütle praegu peast ja mälu järgi kuupäevalise täpsusega, rünnati Ust-Luga naftaterminale. Just nimelt sel ajal. Just nimel sel ajal sulges täiesti müstilisel põhjusel Tallinna Lennujaam oma õhuruumi, oma opereerimise, väites, et tekkis mingisugune töögraafiku tõrge, et keegi dispetšer oli teinud vale töögraafiku, et need inimesed, kes oleks pidanud tööle ilmuma, ei teadnud, et nad peavad tööle ilmuma, ja jätsid seetõttu tööle ilmumata. Kuna näe, ei olnudki kedagi, kes tuleks ja lendusid juhiks ja opereeriks, siis tuli Tallinna lennuväli sulgeda. No kuulge, see on ju lapsik jutt! See on ju täiesti lapsik jutt! Ma küsisin, üks endine lennujuht on minu naaber. Ma küsisin tema käest, kas niisugune asi on võimalik, ja ta naeris selle peale. Ta ütles, et see ei ole võimalik. Nii et kui te oma PR-i teete seal, siis ärge päris lolli lapsikut juttu ikka avalikkusesse paisake. Kui me need asjad nüüd kokku paneme – droon kukub alla meie territooriumil, samal ajal pommitatakse Ust-Lugat, samal ajal suletakse Tallinna Lennujaama opereerimine teatud ajaks –, siis paneme 2 + 2 + 2 kokku ja me saame 6. Teie ütlete, et me saame 7, aga mina ütlen, et me saame 6, vähemalt aritmeetika põhitõdede kohaselt. Sellest me saame teha ainult ühe järelduse. Me olime teadlikud, et Venemaa Ust-Luga objekte rünnatakse. Ma ei väida sajaprotsendilise kindlusega, et me olime selleks andnud oma territooriumil õhukoridori. Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Ma ei väida seda, ma ei saa seda kindla peale väita. Aga fakt on see, et me olime informeeritud, et niisugused rünnakud tulevad, ja me peame olema valmis selleks, et kui mingisugused intsidendid juhtuvad, mingid tõrked juhtuvad, nii nagu juhtuski, et me oleksime siis ka valmis tagama Tallinna Lennujaama turvalisuse ja olema üldse valmis reageerima ja avalikkusele selgitusi jagama nende intsidentide tagajärgede kohta. Nii et noh, võimalik, et see on spekulatsioon. Ma ei ütle, veel kord, ma ei saa öelda, et see vastab tõele. Aga ikkagi, kas mitte liiga palju juhuseid? Ja nüüd, tulles veel lõpetuseks tagasi ka selle juurde, kuidas meie olevat oma valitsuses ära lõpetanud drooniarenduse – no kuulge, teate, jällegi ei maksa sellist lolli juttu ajada! See, mida meie tegime, oli, nii nagu Martin ütles, reaalse raha panemine riigi kontrolljoone väljaehitamisse, ajutise kontrolljoone väljaehitamisse. Seda hakatigi ehitama. Mul oli iga nädal siseministrina koosolek, kus ma sõna otseses mõttes jalgu järele lohistavaid ametnikke sundisin asjaga tegelema. Sundisin tegelema kinnistute ostmisega, sundisin tegelema kõigi selle igasuguste bürokraatlike asjadega, hangete ja muude värkidega. Iga nädal oli mul koosolek, sest Reformierakonna-meelsed ametnikud arvasid, et ei noh, EKRE-le me ei saa ju jätta ometi seda, et nemad ehitavad kontrolljoone välja. Ja mis puutub nendesse droonidesse, siis need olid kõige tavalisemad seiredroonid, mida põhimõtteliselt on võimalik minna ja osta kauplusest, millele paned väikese kaamerakese külge ja mis sõidab seal võsa kohal ja vaatab, kas seal on võsas mingisugused sumpavad tüübid, kes salasigarette ja salaviina, ja ma ei tea, narkootikume või mida iganes üle piiri üritavad tassida. Need olid väga lihtsad droonid, aga need olid kirjutatud sinna eelarvesse, nagu meil oleks tegemist mingite, no ma ei tea, kosmosedroonidega, kohutavalt kallid. Kõik oli sinna juurde keevitatud, mingid drooniplatvormid, mingid nende ladustamise kohad, nende transpordiviisid, nende transportimise mingisugused asjad. Ühesõnaga, sinna oli keevitatud juurde kõik, mida vähegi inimmõistus oskab juurde keevitada, et see asi võimalikult kalliks ajada. Ja vaat selle me tõmbasime maha. Seda ei ole praegu vaja ja neid drooniplatvorme võib lisada sinna iga kell, kui põhiasi on tehtud. Aga mitte nii, et me kusagile paneme mingid kolm drooniplatvormi ja siis ütleme, et nüüd meil on piir valvatud, nii nagu Reformierakonna kogu see kindlates kätes julgeoleku tagamine on meil käinud. Ei ole! Ei ole julgeolek tagatud. Ja lõpetuseks tahan ma muidugi öelda, et noh, küll te oskate, sõbrad, ikka raha raisata. Kellele te kaevasite selle mingi tankitõrjekraavi, mida te oskasite kõigele lisaks algul ka veel valesse kohta kaevata? See on ju näide sellest, kui saamatud te olete ja kuidas teie käes raha põleb, ilma et sellest riigikaitsele ja Eesti elanikkonna turvalisusele vähimatki kasu oleks.

Aitäh teile! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Lühidalt mõned mõtted. Kuulates täna peaministri vastuseid siin, tuli jälle meelde see vana irooniline ütlus, et küsimused on vastatavad, vastused on küsitavad. Ma ütleks, et peaministri vastused ei olnud isegi küsitavad, need olid mõttetud ja tühjad. Minu arust see, kuidas peaminister viimasel ajal käitub oma etteastetes, oma vastustes Riigikogu liikmete küsimustele, olgu siin arupärimiste raames või infotunnis, kinnitab igati seda, mida kirjutatakse riigikaitseraportis, või õigem vist on öelda raporti kavandis, sest riigikaitsekomisjon ei ole veel seda raportit kinnitanud, aga see on juba avalikkusele kättesaadav. Selle raporti koostamist vedas peaministri erakonnakaaslane Meelis Kiili. Tsiteerin raportit. Peamised probleemid, mis tuuakse välja. Nõrk strateegiline juhtimine keskvalitsuse tasandil. No siin ei saa küll enam rääkida mingisugusest diplomaatilisest ja raskesti mõistetavast raporti keelest. Siin on ikka väga otse ära öeldud, mida arvata valitsusest ja tema võimest strateegiliselt riigikaitseküsimustes juhina käituda, ja see on otsene kriitika peaministri suunal. Lisaks öeldakse veel, et ministeeriumide ja ametkondade vaheline killustatus kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmisel, ebapiisavad strateegilised hinnangud ning ekspertanalüüside kehv lõimimine otsustamisse. Loed seda raportit – see on põhjalik, tasub kõigil lugeda – ja siis vaatad siin irvitavat peaministrit, kelle arvates see kõik on nali, ja mõtledki, et kurb on. Aga võib-olla on siiski mingi nurk, mille alt on põhjust rõõmu tunda. Hiljuti valis Reformierakond oma uue peasekretäri – või nimetas, ma ei tea, kuidas see neil käib –, noore mehe, Kristo Enn Vaga, kes hõiskas, et Reformierakond läheb Riigikogu valimistele Michali juhtimisel. Ma lugesin seda ja mul kohe tuli silme ette selline pilt, kus musketär üritab lahingusse ratsutada, aga hobune on surnud, istub seljas ja üritab seda surnud hobust kuidagi jooksma ajada. Ei usu, et läheb. Täna ma hakkasin mõtlema, et aga võib-olla, kui me vaatame seda hoogu, kuidas Kaja Kallas hakkas tegema erinevaid otsuseid, mis on Eesti riigile väga kahjulikud olnud, on Michal ikkagi hea inimene, võib-olla tema on otsustanud Reformierakonna lõplikult hävitada. Lootkem sellele! Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Minu poolt ka mõned tähelepanekud, pikalt ei räägi. Esiteks ei ole muidugi adekvaatne süüdistada EKRE-t seonduvalt sellega, et Eesti Vabariigil ei ole siiamaani piisavat võimekust, millega tuvastada ründedroonide sattumine Eesti õhuruumi. Ma arvan, et peaminister saab isegi aru, et kui kogu tema selgitus selle kohta, miks meil ei ole sellist võimekust ja kes selle eest vastutab, ongi see, et aga EKRE, näete, 2019. aastal piiras raha nende droonide ostmiseks, millega jälgida, kes ja kuidas võpsikus üle piiri liigub, siis see on lihtsalt lapsik. Ma arvan, et kõik saavad sellest aru. Teine asi, mis on minu meelest ka üsnagi jabur, rääkides peaministri antud vastustest, on vastus 11. küsimusele. Ta ütles, et jah, tema nõustub Kaitseväe luurekeskuse ülema hinnanguga, et ründedrooni plahvatus Võrtsjärv ääres ei ole märkimisväärselt muutnud Eesti julgeolekuolukorda. Esimest korda Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas satuvad sõjamasinad meie territooriumile, mitte kaugel elumajadest plahvatavad need – oleks võinud päädida see väga traagilise olukorraga. Ühtlasi ilmneb, et meil puudub võimekus isegi tuvastada selliste sõjamasinate lendamist Eesti õhuruumis, rääkimata nende allatoomisest. Ja siis hinnang on see, et ei-ei, ei ole põhjust asuda seisukohale, et julgeolekuolukord oleks märkimisväärselt muutunud. See ei ole minu meelest tõsiselt võetav. Mis oli peaministri antud vastustest rääkides positiivne, oli see, et vastus esimesele küsimusele ja neljandale küsimusele oli konkreetne ja selge. Esimene küsimus oli see, kas on välistatud, et kõnealune ründedroon lasti lendu Eesti territooriumilt. Sellele vastas peaminister selgesõnaliselt: jah, see on välistatud. Ja neljas küsimus küsis, kas Ukrainale on antud luba kasutada sõjas Venemaaga mingitelgi tingimustel või mingiski aspektis Eesti õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks. Sellele vastas ka peaminister konkreetselt: ei, ei ole antud sellist luba. Lähtudes eeldusest, et need vastused on tõepärased, peame olema tänulikud, et saime seekord selged vastused. Aga kus jäi selgelt küsimus õhku seonduvalt sellega, et antud vastused minu meelest ei olnud nii selged, et nendest võiks tuletada ühemõttelist vastust, oli see, mis puudutab küsimust 3 ja küsimust 4. Küsimus nr 3 küsis, milline oli kõnealuse drooni kavandatud sihtmärk. Sellele vastas peaminister, et ega seda keegi täpselt ei oska öelda peale venelaste endi, või tähendab, ma eeldan siis, et ukrainlaste endi, sest väidetavalt oli tegemist Ukraina ründedrooniga. Aga ta ütles, et mida võib öelda, on see, et Venemaa süül sattus see droon meie territooriumile. Küsimus, mis minul tekkis sellega seonduvalt, on see, et kas võib olla kindel, et ukrainlased ei kasutanud sihilikult Eesti õhuruumi selle drooni lennutamiseks, kuhu iganes nad tahtsid seda ka lennutada. Ja vaat sellele küsimusele – kuigi seda ka sellisel viisil muidugi päris täpselt sõnastatud ei olnud – me siiani vastust ei ole kuulnud. Ma oleksin tänulik, kui peaminister kasutaks seda võimalust ja tuleks pulti ja ütleks uuesti, et jah, me võime olla kindlad ka selles, näiteks valitsus on suhelnud ukrainlastega sellel teemal ja saanud selge kinnituse, et sihilikult Eesti ruumi ei kasutatud selle drooni lennutamiseks, kui see nii on. Või siis vastupidi, et vaat sellisesisulist kinnitust meil tegelikult ukrainlastelt ei ole ja me ainult spekuleerime seonduvalt sellega, kuidas see ründedroon Eesti õhuruumi sattus, väljendades arvamust, et see sattus siia venelaste segajate tõttu, mitte ukrainlaste sihiliku niisuguse trajektoori valimise tõttu. Ja mis ma veel ütleksin seonduvalt küsimusega 4, on see, et … Ei, mitte küsimus 4, vaid küsimus 2, mis kõlas sedasi, et kui see on välistatud, et ründedroon lasti lendu Eesti territooriumil, siis kust ja millal kõnealune ründedroon Eesti õhuruumi sisenes ning milline oli ründedrooni lennuteekond Eesti õhuruumis ja enne seda. Siis peaminister ütles, et see on salastatud informatsioon ja sellega saavad Riigikogu liikmed tutvuda julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni ruumes vastavate dokumentidega tutvudes. No vot, ma nüüd siiralt loodan, et meil ka päriselt on võimalus nende dokumentidega seal tutvuda. Ma juba saatsin meili julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile palvega võimaldada mul vastavate dokumentidega tutvuda. Jääb üle loota, et komisjonist ei vastata, et me teile seda võimalust tegelikult ei paku, sellepärast et teil puudub teadmisvajadus. Iseenesest saab olema huvitav näha, mida nad vastavad, sellepärast et ma eeldan siiski, tõepoolest, et meil Riigikogu liikmetena siiski ametist tulenevalt võiks olla alati õigustatud huvi teada, milline on Eesti Vabariigi julgeolekuolukord. Aitäh!

Aitäh teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma olen, ma arvan, ilmselt ainus inimene siin saalis, kes on sellel põllul ja selles kraatris korduvalt käinud. Ma olen kuulnud seda vastikut heli, mis hommikul kella 5 paiku paari erinevas asupaigas oleva elumaja kohalt tuli. Inimesed magasid ja Hiina odavad valvekaamerad fikseerisid selle hääle. Mina olen kuulanud kahest kohast ja erinevate majade asupaigast plahvatuskohani oli kas 50 sekundit või natuke rohkem, kui see jõmmkärakas käis kella 5 paiku hommikul augusti lõpus. Ma arvan, et ma olen ainukene, kellel on ka selle drooni tükke, mitte üks tükk. Nii et see on minu jaoks isiklik asi. Ma nägin – nüüd on see auk muidugi rapsipõllul kinni aetud –, kuidas sõda esimest korda Eesti pinnale jõudis. Ja mitte Peipsi ääres, vaid Võrtsjärve ääres, vaid üsna kaugel sealt. Jah, ta tuli üle Antsla, üle Lõuna-Eesti. Aga see oli üks droon. See kraater on umbes nii sügav ja ligi 3 meetrit läbimõõdus. Ma olen seal kraatris seisnud. Aga kui tuleks terve droonipilv, mis siis juhtuks? Ma olen palju selle peale mõelnud. Samas, praegu tundub see nagu lamaja löömine, püüaks seda vältida. Aga, lugupeetud peaminister, kogu aeg on see ärplemine, et julgeolek on kindlates kätes. No käed ju värisevad, eriti praegu, ja pilk on tuhm. Ja nüüd, kui vaadata kindralite raportit, 256 lehekülge – ma olen viimastel päevadel seda korduvalt lugenud. Jah, võib öelda, et kibestunud vanamehed, neil oli mingi vimm endiste Kaitseväe juhatajatega. Aga see on väga labane ja lihtne n-ö naeruvääristamine. Tegelikult on need, mida kaitsekomitee sõjaväelased ... Ja muuseas, meil Riigikogus on ainult kaks kindralit, need on mõlemad Reformierakonna liikmed, Kristen Michali parteikaaslased, ja nad on mõlemad sellega tegelenud muu hulgas. See peaks olema kõigile selline signaal, et me tegelikult peaksime võtma võimu enda kätte, sest Riigikogu on ju valitsuse tööandja. Aga me oleme lõdvad, mugavad ja pole seda seni eriti palju teinud. Parlamentaarne raport on tavaline asi. Meil kunagi mõni koosseis tagasi oli, ma mäletan, üks kolleeg seal tagapingis istus, kes tegi sellise raporti, mitte riigikaitse valdkonnast. Tegelikult peaks neid olema palju-palju rohkem. Neid probleeme, mida käsitleda parlamentaarse raportina, on väga-väga palju, eriti tänases Eestis. Ja sellega me saaksime näidata, et me oleme reaalne parlament, mitte selline kummitempel, armetu kummitempel, kellele valitsus võib öelda, kuidas asjad on, ja me oleme lihtsalt oma mugavuses ja laiskuses vait. Niimoodi ei tohiks olla. Ja selle koha pealt on see droonijärelepärimine, mis täna juba teist korda parlamendis toimub, suurepärane. Väike vahe on varasemaga, mida ma ise olin esitaja, ja nüüd on asjad veidi paika loksunud. Aga sellest tuleb rääkida, eriti selles praeguses olukorras. Ja kui öelda, et see raport või selle koostajad, need kaks Reformierakonna kindralit ja teised ka, on kibestunud vanamehed, siis niimoodi tõesti kaugele ei jõua. Aga tegelikult peaks seda sisuliselt arutama ja mõtlema. Kindlasti on seal palju positiivset, eelkõige positiivset selles, et parlamendi liikmed on kulutanud oma suve ja kevade paljud – Leo Kunnase pühendumusest ei maksa … Ma arvan, et kellelgi ei ole seda kahtlust, et Leo Kunnas on mingisugune inimene, kes ei tegele pühendumusega.

Hea kolleeg, kuus minutit on pea täis saanud. Kas … ?

Jah, paar minutit veel, aga mitte kõiki.

Kaks minutit lisaks.

Jah, meil pole varjendeid, meil pole ohuennetust. Kui ma selle asjaga tegelesin ja rääkisin sõjaväelastega toona, siis meil ei olnud isegi – ma ei tea, kuidas neid nimetatakse, küsimus ei ole mitte radarites – selliseid, mis fikseerivad vilina ja heli, mis saadab ründedrooni saabumist. Kahjuks mul ei ole praegu teile võimalik seda näidata või lasta kuulda. Väga vastik heli on. Aga seda on võimalik suhteliselt odavalt teatud andurite olemasolul juba varakalt fikseerida. Ma ei tea, kas praeguseks on need olemas, aga augusti lõpul neid ei olnud olemas. Nii et mõelda on siin küll. Aitäh selle järelepärimise eest, et see toodi uuesti siia. Aeg on edasi läinud ja asjad on natukene konteksti sulandunud ja pilt on veelgi selgemaks saanud. Julgeolek ei ole kahjuks Kristen Michali kindlates kätes – käed värisevad. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Oleme koos sellega, head kolleegid, neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.