Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
81-90 / 101 poliitikut
Pipi-Liis Siemann
28 päevakorra punkti
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Pipi-Liis Siemann
E-post: pipi-liis.siemann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: pipi-liis.siemann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 49m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 49m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) esimene lugemine
2025-09-23 13:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle kolme peamist eesmärki: halduskoormuse ja riigi töökoormuse vähendamine ning asjaajamise lihtsustamine inimeste jaoks. Oluliste muudatustena tõi minister esile võimaluse registreerida lapse sünd rahvastikuregistris täiendavate tõendite alusel (nt rasedakaart, kiirabikaart, DNA-test), kui tervishoiuteenuse osutaja sünni juures ei viibinud, vältides seeläbi tarbetuid kohtuvaidlusi. Samuti lihtsustatakse EL-i kodanikele isikukoodi moodustamist elukoha registreerimise menetluse osana ning lubatakse neil esitada elukohateateid Eestist lahkumise kohta välismaalt ilma digiallkirjata. Eelnõu laiendab 15–17-aastaste haldusteovõimet oma andmete haldamisel rahvastikuregistris.
Arutelu käigus tekitasid enim küsimusi sünni registreerimise kohtade vähendamine 79-lt 16-le (maakonnakeskused pluss Narva), mida minister põhjendas e-teenuste laialdase kasutamise ja ametnike praktikapuudusega. Samuti tundsid saadikud muret Euroopa Liidu kodanike lihtsustatud elukohateate esitamise turvalisuse ning uute sünni registreerimise tõendite puhul ametnike liiga laia kaalutlusõiguse pärast. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas sarnaseid kaalutlusõiguse küsimusi ja tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne
2025-09-11 13:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu täiskogu istungil arutati Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruannet, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate FI tegevusest ja arengust viimase 12 aasta jooksul, rõhutades inspektsiooni rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse finantsjärelevalvajana. Ta tõi esile Eesti finantsturu tugevnemise, märkides suurte regionaalsete pankade (nagu SEB ja Luminor) peakorterite kolimist Tallinna, mis kinnitab usaldust Eesti ärikeskkonna vastu. Kessler käsitles ka nelja olulist teemat: ettevõtete koondumised, õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning FI küpsemine ja tõhustamine (sh Tagatisfondi funktsioonide ülevõtmine).
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid, sealhulgas Enefit Greeni siseteabe juhtumit, mille kohta FI on esitanud kuriteoteate. Olulist tähelepanu pöörati tarbijakaitsele ja pangavälisele krediiditurule. Kessler toetas finantsombudsmani loomist, et pakkuda tarbijatele kiiret ja odavat vaidluste lahendamise võimalust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist, kus FI seisukoht on rakendada pangalaadset järelevalvet üle 50 miljoni euro suuruse laenuportfelliga ühistute suhtes. Fraktsioonide esindajad tunnustasid FI tööd finantsstabiilsuse tagamisel, kuid rõhutasid vajadust piirata kiirlaenude sotsiaalset kahju ning kiirendada positiivse krediidiregistri loomist ja finantsombudsmani institutsiooni käivitamist.
... and 23 more päevakorra punkti
Riina Sikkut
80 päevakorra punkti
80/80 AI kokkuvõtetega (100.0%)
80/80 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Riina Sikkut
E-post: riina.sikkut@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: riina.sikkut@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 11m
Staaž parlamendis: 3 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 11m
Päevakorra punktid:
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 34m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
809 Kliimaseaduse tuleviku kohta
2025-10-13 21:51XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu seitsmenda päevakorrapunktina arutati Riigikogu liikmete Tiit Marani, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Riina Sikkuti ja Heljo Pikhofi esitatud arupärimist nr 809 kliimaseaduse tuleviku kohta, millele vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arupärijate esindaja Tiit Maran kritiseeris teravalt valitsuse tegevusetust ja vastuolulisi signaale, märkides, et algselt 2024. aasta juuniks lubatud ambitsioonikas kliimaseadus asendus lahjema "Kliimakindla majanduse seaduse" eelnõuga, mis ei vastanud rahvusvahelistele kohustustele ning jättis kohanemise aspektid (adaptatsioon) praktiliselt käsitlemata. Maran väljendas muret, et kliimamuutuste leevendamine ja elanike ettevalmistamine pole enam valitsuse prioriteet, viidates samal ajal majanduslikele otsustele (nt raiemahu suurendamine, põlevkivikaevanduse erisused), mis liiguvad vastupidises suunas.
Minister Andres Sutt kinnitas, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet. Ta selgitas, et uus lähenemine on lühike, konkreetne ja realistlik raamseadus, mis erineb varasemast versioonist detailide viimisega valdkondlikesse teekaartidesse. See lähenemine pakub suuremat paindlikkust majanduse ja tehnoloogia kiire muutumisega kohanemiseks. Sutt rõhutas, et eelnõu esitamist Riigikogule on edasi lükanud vajadus valdkondlikud teekaardid koos huvirühmadega läbi arutada ja valmis saada, et tagada tervikpilt. Minister lubas eelnõu Riigikogule esitada veel selle aasta jooksul. Debati käigus käsitleti ka LULUCF-i (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) eesmärkide täitmise raskusi ja vajadust leida realistlikud lahendused Euroopa Liidu tasandil.
Arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta (nr 804)
2025-10-13 21:20XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus arupärimise nr 804 arutelu, mille esitasid Riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile seoses üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasusega. Arupärijad, eesotsas Züleyxa Izmailovaga, rõhutasid, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning et 93% elanikkonnast toetab universaalset raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini. Nad kritiseerisid kehtivaid soovituslikke piiranguid (sh RMK omad) kui ebapiisavaid.
Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi kohtuvaidluses, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Minister tõi välja, et RMK rakendab vabatahtlikku raierahu juba üle 20 aasta, viimasel ajal kuni 30. juunini, mis katab umbes poole metsamaast. Sutt kaitses kehtivat õigusraamistikku ja Keskkonnaameti poolt kasutusele võetud haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve teostamiseks. Arupärijate poolt esitati mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses Riigikohtu otsuse mõju, metsade majandamise keerukuse kliimamuutuste tingimustes ja valitsuse lubatud rohevõrgustiku kaardistamisega. Izmailova väljendas läbirääkimistel sügavat pettumust ministri vastuste üle, pidades neid ebamäärasteks ja tegevusetust õigustavateks, ning süüdistas valitsust looduskaitse eiramises.
Arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta (nr 802)
2025-10-13 20:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi arupärimist regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi olukorra kohta. Arupärijate nimel esinenud Anti Allas rõhutas vajadust tagada võrdsed ja kättesaadavad avalikud teenused kõikides Eesti piirkondades, sõltumata omavalitsuse rahalisest võimekusest. Ta palus ministril tuua selgust KOV-ide rahastamise olukorda ja nn Robin Hoodi meetme mõjusid, eriti seoses järgmise aasta riigieelarve menetlusega.
Minister Terras vastas arupärimisele, kinnitades, et KOV-ide rahaline võimekus on otseselt seotud igapäevaste teenuste kvaliteediga. Ta lükkas ümber Tartu abilinnapea Meelis Leidti väite, et Robin Hoodi meede ja hooldereform võtavad Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, hinnates Robin Hoodi mõju nelja aasta peale kokku umbes 8,7 miljonile eurole. Minister märkis, et ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, samas kui negatiivne mõju puudutab vaid viiendikku omavalitsusi, peamiselt Harjumaal ja Tartumaal. Terras tõi suurima struktuurse probleemina esile KOV-ide vähese finantsautonoomia (vaid 2,3% tuludest pärineb kohalikest maksudest). Tulevikuplaanides näeb ta ette riiklike toetuste (nt koolide ja teede toetused) viimist KOV-ide püsivasse tulubaasi, uute kohalike tasude (nt päikeseparkide kohaliku kasu tasu) loomist ning Robin Hoodi mehhanismi järkjärgulist rakendamist kuni aastani 2036. Järgnevas debatis kritiseeris Aivar Kokk (Isamaa) Robin Hoodi meetme vähest mõju ja rõhutas vajadust muuta rahastusmudeleid põhimõtteliselt, samas kui Anti Allas rõhutas tasandusfondi suurendamise olulisust vaesemate omavalitsuste aitamiseks.
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine
2025-10-13 19:47XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu eesmärke, mille hulka kuulus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi ülevõtmine, et suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust, ning riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse parandamine. Oluline muudatus on 2026. aasta riigieelarves tegevuspõhise ja majandusliku vaate integreerimine, samuti valitsuse reservi suuruse piiramine 3%-ga eelarve kulude ja investeeringute mahust. Lisaks täpsustatakse riigisiseste toetuste andmise ja tagasinõudmise aluseid. Kohalike omavalitsuste rahastamise osas muudetakse tasandusfondi ja toetusfondi jaotuspõhimõtteid, et suurendada rahastamise paindlikkust ja vähendada bürokraatiat. Debatis keskenduti uute reeglitega kaasnevale bürokraatia suurenemisele ja küsimusele, kuidas mõjutab EL-i fiskaalne järelevalve demokraatlikku otsustusprotsessi. Minister Ligi rõhutas ekspertiisi ja ratsionaalsuse tähtsust poliitilise populismi ohjeldamisel.
... and 75 more päevakorra punkti
Riina Solman
175 päevakorra punkti
175/175 AI kokkuvõtetega (100.0%)
175/175 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Riina Solman
E-post: riina.solman@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: riina.solman@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 52h 0m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 52h 0m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 25m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 esimest lugemist. Sotsiaalminister Karmen Joller tutvustas eelnõu nelja peamist muudatust, mille eesmärk on muuta süsteem õiglasemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Muudatuste hulka kuulub pikaajalise haiguse ajal osalise töökoormusega töötamise võimaluse lühendamine 61. päevalt 31. päevale, vabatahtliku ravikindlustuse maksetingimuste paindlikumaks muutmine (võimaldades maksta osade kaupa), töötuskindlustushüvitise ja haigushüvitise topeltmaksmise lõpetamine ning rasedate haigushüvitise arvutamise aluse muutmine.
Viimane muudatus, mille kohaselt hakatakse rasedate hüvitist arvutama eelmise kalendriaasta sissetulekute põhjal (MTA andmed) senise tööandja poolt esitatud andmete asemel, tekitas parlamendiliikmete seas elavat diskussiooni. Riina Solman ja Rain Epler väljendasid muret, et see võib kahjustada naisi, kes olid eelmisel aastal lapsehoolduspuhkusel või kelle palk on vahetult enne rasedust tõusnud. Minister Joller ja sotsiaalkomisjoni esindaja Irja Lutsar põhjendasid muudatust vajadusega vähendada Tervisekassa halduskoormust ja vältida süsteemi kuritarvitamist, mis oli seotud tööandjate poolt esitatud ebatäpsete palgaandmetega. Sotsiaalkomisjoni ettekandest selgus, et topelthüvitiste lõpetamine toob 2026. aasta riigieelarvesse positiivse mõju 1,2 miljonit eurot. Esimene lugemine lõpetati.
Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) esimene lugemine
2025-10-08 21:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu võttis esimesele lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, rõhutades, et ühinemine on vajalik Eesti meresõiduohutuse standardite tagamiseks ja annab Eestile hääleõiguse rahvusvaheliste navigatsioonimärkide süsteemide (nagu poid, tuletornid ja AIS) arendamisel. Minister selgitas, et seni on Eesti osalenud IALA tegevuses alates 1994. aastast valitsusvälise ühenduse kaudu, makstes liikmemaksu, kuid valitsustevaheliseks organisatsiooniks muutumise järel puudub Eestil otsustusõigus, kui konventsiooniga ei ühinetaks. Ühinemisega riigile lisakulusid ei kaasne. Debati käigus esitati mitmeid teemaväliseid küsimusi, näiteks laevade Eesti lipu alla toomise ja Peipsi järvel toimunud piirimärkide varguse kohta. Minister kinnitas, et laevade lipu alla toomine on pikk protsess, millega tegeleb värske merenduse asekantsler, ning Peipsi intsident on pigem piirivalve ja julgeoleku küsimus. Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus kinnitas, et komisjon toetas eelnõu konsensuslikult ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 35m
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
... and 170 more päevakorra punkti
Kalev Stoicescu
39 päevakorra punkti
39/39 AI kokkuvõtetega (100.0%)
39/39 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kalev Stoicescu
E-post: kalev.stoicescu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kalev.stoicescu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 19m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (709 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:43XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 709 "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuse koosseisus" esimest lugemist. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et Eesti panustab NATO valmidusüksusesse (NRF) mereväeüksusega, kokku kuni 76 kaitseväelasega. Tegemist on kõrgevalmidusega üksusega, mis on valmis operatsioonideks erinevates maailmapunktides. Minister märkis, et selle kohustuse eelarvemaht on 1,2 miljonit eurot, olles kõigist missioonidest suurim, kuna eeldab merel käimist.
Juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni, esimees Kalev Stoicescu andis ülevaate komisjoni aruteludest, mis toimusid 15. ja 22. septembril. Ta rõhutas, et osalemine kiirreageerimisvägedes (ARF ehk Allied Reaction Force ja SNF ehk Standing Naval Forces) on oluline NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel ning seotud otseselt Eesti julgeolekuga. Eelnõu kohaselt panustab Eesti 2026. aastal ARF-i ja SNF-i miinijahtija meeskonna ja staabiohvitseriga (kokku kuni 76 kaitseväelast). ARF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et vajalik on ka Eesti nõusolek. Riigikaitsekomisjon tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu (704 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 704 esimene lugemine. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et operatsioon käivitati 2023. aasta oktoobris alanud huthide rünnakute tõttu Punase mere piirkonnas, eesmärgiga tagada meresõiduvabadus. Minister kinnitas, et olukord on piirkonnas paranenud. Eesti panustaks operatsiooni kuni kolme kaitseväelasega 2026. aastal, kusjuures esialgne panus oleks üks kaitseväelane Itaalia juhtimise all.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu andis põhjaliku ülevaate juhtivkomisjoni aruteludest ja operatsiooni taustast. Ta täpsustas, et EL Nõukogu moodustas operatsiooni EUNAVFOR Aspides 8. veebruaril 2024 merendusjulgeoleku tagamiseks. Operatsiooniala hõlmab Punast ja Araabia merd ning mitmeid lahtesid ja väinasid. Operatsiooni iseloom on rangelt kaitsev, keskendudes aluste kaitsmisele ja eskortimisele. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. oktoober 2024.
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine
2025-09-17 20:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 teist lugemist. Enne ettekande algust esitas Kalle Grünthal protseduurilise küsimuse, väites, et eelnõu on liiga mahukas kvaliteetseks läbitöötamiseks. Istungi juhataja lükkas selle väite ümber, märkides, et eelnõu pikkus on vaid viis lehekülge, ning palus Riigikaitsekomisjoni esimehel Kalev Stoicescul ettekandega alustada. Stoicescu kinnitas, et tegemist ei ole mahuka eelnõuga, ning tutvustas juhtivkomisjoni tööd. Eelnõule esitati kokku seitse muudatusettepanekut, millest üks tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja kuus Riigikaitsekomisjonilt. Kõige olulisem sisuline muudatus (ettepanekud nr 4 ja 5) oli varjendite rajamise kohustuse tähtaja ühtlustamine nii avalike kui ka mitteavalike varjendite puhul 1. juulile 2026. Algtekstis oli mitteavalike varjendite tähtaeg seatud 2028. aastasse. Stoicescu rõhutas kiiruse olulisust riigikaitseasjades, kuna see tekst sulandub hiljem niikuinii tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse. Läbirääkimistel toetasid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 fraktsioonid eelnõu kiiret vastuvõtmist, rõhutades Ukraina sõja õppetunde ja varjendite olulisust. Keskerakonna fraktsioon toetas samuti eelnõu, kuid tõi esile vajaduse riigipoolse rahastusmudeli järele, et leevendada lisakulusid ettevõtjatele ja omavalitsustele. Peeter Ernits kritiseeris aga varasemat "molutamist" ja kiirustamise puudumist, kuigi toetas eelnõu sisu.
... and 34 more päevakorra punkti
Timo Suslov
8 päevakorra punkti
8/8 AI kokkuvõtetega (100.0%)
8/8 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Timo Suslov
E-post: timo.suslov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: timo.suslov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 32m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 32m
Päevakorra punktid:
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) teine lugemine
2025-06-12 04:59XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja toetada eelkõige kaitsetööstuses tegutsevaid ettevõtjaid, tagades riigi kiirema ja paindlikuma tegutsemise.
Põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov esitas ettekande, märkides, et kuigi huvirühmadelt muudatusettepanekuid ei laekunud, tehti sisulisi ettepanekuid Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumi poolt. Ettepanekud puudutasid sõjalise otstarbega teabe kaitsmist riigisaladusena, riigihangete reeglite lihtsustamist ja riigilõivude tõstmist. Kõik esitatud ettepanekud leidsid komisjonis konsensusliku toetuse. Läbirääkimisi ei avatud kõnesoovide puudumise tõttu. Juhtivkomisjon vaatas läbi kaks põhiseaduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut, mille arvestamist toetati täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanekul teine lugemine lõpetati.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) esimene lugemine
2025-05-07 22:57XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 esimest lugemist. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat ja parandada Eesti ettevõtete, eriti kaitsetööstuse valdkonnas tegutsejate, konkurentsivõimet riigihangetes. Olulisimad muudatused hõlmavad võimalust taotleda salastatud teabe töötlemisluba etteulatuvalt, ilma konkreetse hanke olemasoluta, ning toetava ametiasutuse nõude kaotamist. Lisaks jagatakse töötlemisload kahte kategooriasse (A ja B), kus B-kategooria võimaldab kasutada teise asutuse turvaala, säästes ettevõtete kulusid. Eelnõu tõstab ka nõuete rikkumise eest määratava trahvi määra 100 000 euroni ning kehtestab uute lubade taotlemisel riigilõivu 6000 eurot, et tasakaalustada riigi kulusid ja taotlemise paindlikkust. Põhiseaduskomisjon toetas eelnõu edasist menetlemist.
Õiguskantsleri ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks
2025-04-10 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Päevakorra üldsissejuhatus käsitles õiguskantsleri ettepanekut viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla. Ülle Madise rõhutas, et maksusüsteem ei tohi konfiskeerida vara ega koormata omanikku sõltumata tema soovist või vara kasutusest. Ettekandes kirjeldati automaksu kahte osa – registreerimis- ja aastamaksu – ning esile tõsteti probleeme: kui sõiduk hävib aasta alguses, tuleb maks tasuda kogu aasta eest, ning vara hävimise korral ei saa tagasi registreerimistasu; potentsiaalsed vabadused võivad viia maksustamise lõppkokkuvõttes üpris koormavaks varale, mis on tegelikult juba olemat. Riigikogul on lai otsustusruum, kuid see tuleb kasutada vastutustundlikult, arvestades omandiõigust, lasterikaste perede ning puuetega inimeste õigusi ja teisi põhiseaduslikke sätteid. Lima märkused ning erandid lasterikastele peredele ja puuetega inimestele jäänuksid võimaluseks; lõppkokkukutsena tehti selgeks, et otsus lasub Riigikogu liikmete mandaadil ja sellest sõltub lõpuks edasine õigusloome. Istung lõppes otsusega viia ettepanek põhiseadusega kooskõlla viimisele ning algatada rahanduskomisjonis vastav eelnõu.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (552 SE) esimene lugemine
2025-03-12 16:31XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
16 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 552 esimese lugemise. Eelnõu algatasid Rain Epleri, Kert Kingo ja Arvo Alleri ning ettekandeks esitati Kert Kingo. Eelnõu eesmärk on selgemalt sätestada Riigikogu komisjonide ilmumise ja dokumentide esitamise kohustused ning kehtestada kohustuste mittetäitmise korral sanktsioonid. Kavandatud muudatused hõlmavad §22 lõike 2 sõnastuse muutmist ning §23 muudatusi koos lisalõikega 4; samuti vahetatakse terminid uued vastastikused kohustused ning karistuslikud sanctsioonid “uurimiskomisjon” poolt “Riigikogu komisjoni” vastu. Rakenduse eelarveneutraalsus seisneb selles, et muudetavad sätted puudutavad parlamendi- ja valitsustevahelist koostööd, mitte riigieelarvet.
... and 3 more päevakorra punkti
Margit Sutrop
48 päevakorra punkti
48/48 AI kokkuvõtetega (100.0%)
48/48 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Margit Sutrop
E-post: margit.sutrop@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: margit.sutrop@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 56m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 56m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) kolmas lugemine
2025-06-18 21:43XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetustoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 604 kolmas lugemine, mis käsitles eelkõige elulõpu tahteavalduse regulatsiooni. Läbirääkimistel osalesid fraktsioonide esindajad.
Eesti 200 fraktsiooni nimel esinenud Irja Lutsar rõhutas, et eelnõu annab inimestele võimaluse väljendada oma tahet edasise ravi suhtes olukorras, kus aju funktsioneerib minimaalselt ja elukvaliteet ei vasta patsiendi soovile. Ta kinnitas, et tegemist ei ole eutanaasia ega abistatud vabasurmaga, vaid inimese autonoomia kaitsmisega. Keskerakonna esindaja Lauri Laats kritiseeris eelnõu prioriteetsust, tuues esile Eesti tervishoiusüsteemi tõsised puudujäägid, nagu pikad ravijärjekorrad ja ebapiisav palliatiivravi, ning leidis, et enne elulõpu tahteavalduse seadustamist tuleb korda teha esmatasandi tervishoid. Reformierakonna esindaja Margit Sutrop toetas eelnõu, märkides, et see kaitseb inimeste vabadust ja väärikust ning annab arstidele julgust lõpetada nn mõttetu ravi, mis pikendab vaid suremist. Isamaa fraktsiooni esindaja Priit Sibul ei olnud eelnõu sisu vastu, kuna see ei anna uusi õigusi, vaid parandab tahteavalduse kättesaadavust meedikutele, kuid väljendas muret sellega kaasneva libeda tee pärast eutanaasia suunas ning lihtkirjaliku tahteavalduse ebaselguse pärast. Läbirääkimiste järel viidi läbi eelnõu lõpphääletus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18 17:34XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.
Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) teine lugemine
2025-06-12 04:02XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 18m
AI kokkuvõte: Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (TAIKS) 554 teist lugemist. Kultuurikomisjoni ettekandja Margit Sutrop andis põhjaliku ülevaate eelnõu menetlusest, mis algas juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal. Eelnõu eesmärk on kehtestada teaduseetika komitee ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon, täpsustada rahastusviise ning anda Haridus- ja Teadusministeeriumile vastutus avaliku sektori TAI tegevuste koordineerimisel. Kuigi esimese lugemise järel muudatusettepanekuid ei esitatud, kaasas Kultuurikomisjon eelnõu ettevalmistamisse 22 huvirühma, kelle tagasiside alusel viidi sisse 37 muudatusettepanekut. Peamised arutelud käisid teadlase ja teaduseetika definitsioonide, rahastamise stabiilsuse (eriti väiksemate asutuste puhul) ning akadeemilise vabaduse kaitse ümber, mille tulemusena eemaldati ministri volitus reguleerida teadusasutuste õigusi ja kohustusi määruse tasemel. Läbirääkimistel rõhutasid Tiit Maran ja Tõnis Lukas samuti akadeemilise vabaduse ja stabiilse rahastamise tähtsust, kiites eelnõu viimistlemise põhjalikkust.
... and 43 more päevakorra punkti
Aivar Sõerd
34 päevakorra punkti
34/34 AI kokkuvõtetega (100.0%)
34/34 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aivar Sõerd
E-post: aivar.soerd@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aivar.soerd@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 31m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 31m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on tühistada eelmise valitsuskoalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõus 24%-le, jättes selle kehtivale 22% tasemele. Samuti jäetakse ära eraisiku tulude maksustamine esimesest eurost 2%-ga ja säilitatakse ettevõtluskonto maksumäär 20% juures. Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et muudatused parandavad maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutavad majanduskeskkonda, kuigi need tekitavad eelarvepositsioonile ligi 250 miljoni euro suuruse miinuse. Lisaks pikendatakse kahe aasta võrra (kuni 2027. aasta lõpuni) tulumaksuvabastust Ukraina abistamisega tegelevatele konkreetsetele MTÜ-dele tehtud annetustelt.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Riina Sikkut) valitsust eelarvedefitsiidi süvendamise ja poliitilise usalduse kahjustamise eest, eriti seoses välisinvesteeringute negatiivse netopositsiooniga. Korduvalt tõstatati ka toiduainete käibemaksu langetamise küsimus (Peeter Ernits), millele minister Ligi vastas kategoorilise eitusega, nimetades seda rumalaks ja sotsiaalselt valesti suunatud maksupoliitiliseks otsuseks, viidates rahvusvahelistele soovitustele. Samuti arutati maksusoodustuste andmise ettevaatlikkust Ukraina abistavatele MTÜ-dele, kuna see on riskantne ja kuritarvitustele avatud valdkond.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
... and 29 more päevakorra punkti
Kadri Tali
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kadri Tali
E-post: kadri.tali@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: kadri.tali@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 37m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 37m
Päevakorra punktid:
Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) esimene lugemine
2025-06-12 07:00XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Päevakorra viimase punktina arutati Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu 598 esimest lugemist. Ettekandja Tõnis Lukas rõhutas, et laulu- ja tantsupeo traditsioon on rahvusliku identiteedi kandja, mis vajab püsivat õiguslikku raamistikku, eriti arvestades, et Läti ja Leedu on vastavad seadused juba vastu võtnud. Eelnõu eesmärk on tagada kogu traditsiooni püramiidi toimimine, hõlmates haridust, juhendajate järelkasvu ja rahastamise järjepidevust. Seadus sätestab, et pidu peab olema apoliitiline ning repertuaar peab olema valdavalt eestikeelne, sisaldades ka eesti koorimuusika klassikat ja pärimustantsu.
Debati käigus tõstatati mitmeid küsimusi. Toomas Uibo ja Kadri Tali väljendasid muret kunstilise vabaduse ülereguleerimise pärast, kartes, et seadus võib lämmatada 150 aastat kestnud vaba rahvaliikumise. Lukas selgitas, et seadus annab pigem raamistiku ja garantii järjepidevuseks, mitte ei kirjuta ette loomingulist sisu. Ando Kiviberg juhtis tähelepanu Tallinna Lauluväljaku ümbruse kinnisvaraarenduse ohule, millele Lukas vastas, et seletuskirjas on ette nähtud võimalus kasutada riigi eriplaneeringut pühamu funktsionaalsuse säilitamiseks. Riina Sikkut küsis kollektiivide (sh projektikooride) peole pääsemise reeglite ja seaduse jõustumise kuupäeva kohta. Juhtivkomisjon (Kadri Tali) toetas eelnõu edasist menetlemist, rõhutades vajadust põhjaliku ja kaasava arutelu järele, et tagada traditsiooni toetamine ilma seda liigselt reguleerimata. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) teine lugemine
2025-06-12 03:44XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 teine lugemine, mille ettekandjaks oli kultuurikomisjoni liige Kadri Tali. Eelnõu eesmärk on ajakohastada spordieetika reegleid, spordiürituste korraldamise nõudeid ja vähendada halduskoormust, sealhulgas spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. novembril 2024 ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei esitatud. Juhtivkomisjon (Kultuurikomisjon) valmistas eelnõu ette mitmel istungil, kaasates huvirühmi, nagu Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jalgpalli Liit ja mitmed autospordi liidud.
Juhtivkomisjon esitas eelnõule kokku seitse muudatusettepanekut, mida toetas ka eelnõu algataja. Olulisemad muudatused puudutasid andmete töötlemise õiguse laiendamist treeneri tööjõukulude toetuse andmisel, sõna "paraolümpia" asendamist sõnaga "paralümpia" ning spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni täpsustamist, võimaldades taotleda hooajaluba kuni üheks aastaks, et vähendada halduskoormust. Samuti muudeti seaduse jõustumise kuupäevad, lükates need edasi 1. jaanuarile 2026. Läbirääkimistel kritiseeris Madis Kallas ministeeriumide suutmatust lahendada bürokraatlikku olukorda, kus spordiklubid peavad looma paralleelselt spordikoole, et vanemad saaksid osalustasu koolituskuluna deklareerida. Tõnis Lukas selgitas, et see nõue tuleneb vajadusest tagada pedagoogilised ja turvalisuse nõuded õpilastega töötamisel. Eelnõu muudatusettepanekud vaadati läbi ja teine lugemine lõpetati.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma" arutelu
2025-02-20 12:06XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Esitletakse Eesti spordi tuleviku strateegiad, keskendutakse noorte liikumisharjumuste suurendamisele ja medalivõitude kasvatamisele. Päevakorra jooksul toimusid kõned nelja ettekandja poolt: Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid, Eesti 200 fraktsiooni liige Tanel Tein, Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Iga ettekandja pidi valmima 15-minutiliseks ning selle järel 20-minutiline küsimuste-vastuste voor. Pärast ettekandeid alustati läbirääkimistega fraktsioonide esindajatest ning keskmes oli olulise tähtsusega riiklik küsimus spordi tuleviku arendamisest – kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma. Arutelus tõstatati finantseerimise küsimused, eraraha kaasamise võimalused ja riigi roll spordi infrastruktuuri ning treenerite palgasüsteemi arendamisel. Juhtivaks teemaks sai ka hasartmängumaksu rakendamise potentsiaal spordi rahastamisel ning riigi võimenduse kasutamine erasektori kaasamisel. Lõpuks kutsuti kuulajaid nahku viskava spordielu poole – suureneva spordi rolli, tervise ja majanduse sidususte ning erarahastuse puudutavate ideede ettetoomiseks ning riigi ja erasektori koostöö tugevdamiseks.
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) kolmas lugemine
2024-12-11 20:39XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Täna Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõu 419 kolmandat lugemist. Arutelu keskendus peamiselt sellele, kuidas erineva keelelise ettevalmistusega lapsi koolis ja lasteaias paremini arendada ning kuidas rühmade moodustamisel arvesse võtta lapse keelelist tausta ja vajadusi. Isamaa fraktsioon esitas täiendusi, mille kohaselt lasteaia direktor võiks moodustada rühmad lapse heaolu ja vajaduste alusel, sealhulgas võttes arvesse lapse eesti keele oskuse taset, ning lisati põhimõte, et eesti kodukeelt rääkivad lapsed oleksid valdavalt eestikeelsete rühmadega. Samuti kerkisid üles küsimused kohalike omavalitsuste rollist ja rahastusest ning kuidas muudatused mõjuvad haridussüsteemi laiemale toimimisele ning vanemate, õpetajate ja koolide suhtumistele. Teises osas keskenduti erinevate erakondade seisukohtadele ning lõppkokkuvõttes jõuti lõpphääletusele ning seaduse vastuvõtmise sonuçini.
... and 11 more päevakorra punkti
Peeter Tali
50 päevakorra punkti
50/50 AI kokkuvõtetega (100.0%)
50/50 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Peeter Tali
E-post: peeter.tali@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: peeter.tali@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 28m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 28m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 24m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine
2025-10-08 20:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mis puudutas numbrituvastuskaamerate süsteemi seadustamist. Debatt oli äärmiselt terav ja keskendus peamiselt isikuvabaduste ja põhiõiguste riivele. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt Siseministeeriumi "argpükslikku" käekirja ja süsteemset püüdlust laiendada jälgimist, heites ette, et süsteem seadustatakse tagantjärele, ilma et keegi ebaseadusliku kasutamise eest vastutaks. Kriitika puudutas ka eelnõu laia sõnastust, mis võimaldaks piiramatut kaamerate paigaldamist ja andmetele ligipääsu suurele hulgale ametnikele, sealhulgas Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu toetajad (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) rõhutasid, et tegemist on politseile hädavajaliku tööriistaga raskete kuritegude lahendamiseks ning et eelnõu on saanud heakskiidu Andmekaitse Inspektsioonilt ja Õiguskantsleri büroolt. Vaatamata tugevale vastuseisule ja kriitikale menetlusviisi osas, võeti eelnõu lõpphääletusel vastu 49 poolthäälega 16 vastuhääle juures.
Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega
2025-09-25 13:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil esitas peaminister Kristen Michal valitsuse nimel 2026. aasta riigieelarve eelnõu, nimetades seda "Julgeoleku ja jõukuse eelarveks". Peaminister rõhutas kahte peamist prioriteeti: riigikaitse tugevdamine ja majanduskasvu edendamine. Kaitsekulud tõusevad järgmisel neljal aastal keskmiselt üle 5% SKP-st, lisades kaitse-eelarvesse 2,8 miljardit eurot. Majanduse elavdamiseks taastatakse üldine tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning jäetakse ära planeeritud tulumaksu tõus, jättes majandusse ligi 780 miljonit eurot. Samuti lubati palgatõusu eesliinitöötajatele (päästjad, politseinikud, õpetajad), mille katteks tehakse ministeeriumide tegevuskuludes kärpeid.
Opositsioon kritiseeris eelarvet teravalt, süüdistades valitsust vastutustundetus rahanduspoliitikas ja võlakoormuse kiirendamises. Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Martin Helme (EKRE) heitsid ette valitsemiskulude tegelikku kasvu, inflatsioonilise surve suurendamist ja valimislubaduste rahastamist laenuga, viidates "Pärast mind tulgu või veeuputus" mentaliteedile. Helme väitis, et maksusüsteem muutub regressiivseks, soosides rikkamaid. Lauri Läänemets (SDE) ja Lauri Laats (Keskerakond) kritiseerisid eelarve ebaõiglust, märkides, et see ei paku leevendust madalapalgalistele ja ignoreerib ühiskonna ootust langetada tarbimismakse, eriti toiduainete käibemaksu. Koalitsioon (Õnne Pillak, Peeter Tali) kaitses eelarvet, rõhutades vajadust julgete otsuste järele julgeoleku tagamiseks ja majanduse elavnemise toetamiseks, kinnitades, et Eesti inimesed pole kunagi nii hästi elanud.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (708 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 708 esimene lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO missioonil Iraagis (NMI). Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et missioon käivitati 2018. aastal ning kuigi Eesti on Erbilist välja tulnud, soovitakse jätkata panustamist Bagdadis baseeruvasse missiooni ühe staabiohvitseriga. Minister rõhutas liitlaste kohaloleku olulisust ja kinnitas, et Iraagi keskvõim soovib liitlaste tegevuse jätkumist.
Juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni, arutelu võttis kokku Peeter Tali. Ta märkis, et eelnõu arutati mitmel istungil, kaasates nii kaitseministri kui ka Kaitseväe esindajaid (kolonel Erki Soo ja kolonel Priit Pikner). Komisjon leidis, et kõik küsimused said vastatud ning tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ning Riigikogu otsustas juhtivkomisjoni ettepanekuga nõustuda, lõpetades eelnõu esimese lugemise.
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine
2025-09-17 20:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 teist lugemist. Enne ettekande algust esitas Kalle Grünthal protseduurilise küsimuse, väites, et eelnõu on liiga mahukas kvaliteetseks läbitöötamiseks. Istungi juhataja lükkas selle väite ümber, märkides, et eelnõu pikkus on vaid viis lehekülge, ning palus Riigikaitsekomisjoni esimehel Kalev Stoicescul ettekandega alustada. Stoicescu kinnitas, et tegemist ei ole mahuka eelnõuga, ning tutvustas juhtivkomisjoni tööd. Eelnõule esitati kokku seitse muudatusettepanekut, millest üks tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja kuus Riigikaitsekomisjonilt. Kõige olulisem sisuline muudatus (ettepanekud nr 4 ja 5) oli varjendite rajamise kohustuse tähtaja ühtlustamine nii avalike kui ka mitteavalike varjendite puhul 1. juulile 2026. Algtekstis oli mitteavalike varjendite tähtaeg seatud 2028. aastasse. Stoicescu rõhutas kiiruse olulisust riigikaitseasjades, kuna see tekst sulandub hiljem niikuinii tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse. Läbirääkimistel toetasid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 fraktsioonid eelnõu kiiret vastuvõtmist, rõhutades Ukraina sõja õppetunde ja varjendite olulisust. Keskerakonna fraktsioon toetas samuti eelnõu, kuid tõi esile vajaduse riigipoolse rahastusmudeli järele, et leevendada lisakulusid ettevõtjatele ja omavalitsustele. Peeter Ernits kritiseeris aga varasemat "molutamist" ja kiirustamise puudumist, kuigi toetas eelnõu sisu.
... and 45 more päevakorra punkti
Tarmo Tamm
16 päevakorra punkti
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
16/16 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tarmo Tamm
E-post: tarmo.tamm@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tarmo.tamm@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 47m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 47m
Päevakorra punktid:
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, rõhutades, et tegemist on teise tänavuse lisaeelarvega, millega vähendatakse kulusid 19,9 miljoni ja investeeringuid 12 miljoni võrra, samas suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljoni võrra. Eelarve peamine dominant on riigikaitse, mille raames suurendatakse Kaitseministeeriumi eelarvet 39 miljoni euro võrra. Oluline osa muudatustest puudutas laia riigikaitset, eriti energiataristut: Kliimaministeeriumi valitsemisalas suurendatakse Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra, millest 35 miljonit on suunatud trafode kaitsmiseks hübriidohtude eest. Samuti lükatakse edasi mitmete suurprojektide, nagu eestikeelsele haridusele ülemineku tegevused (60,5 miljonit eurot), elluviimine, kuna neid ei suudeta käesoleval aastal realiseerida.
Debati käigus esitasid saadikud küsimusi Eleringi rahastamise, vesinikutaristu investeeringute ja SmartCapi kaudu jagatava 17,8 miljoni euro sihtotstarbe kohta. Minister Ligi selgitas, et Eleringi kapitali tugevdamine on vajalik võõrkapitali kaasamiseks ning tunnistas, et projektide edasilükkamised tulenevad ministrite kalduvusest oma projektide elluviimise võimekust üle hinnata. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas komisjoni arutelu, kus otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) kolmas lugemine
2025-09-17 17:12XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Istung algas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) kolmanda lugemisega. Läbirääkimistel väljendusid fraktsioonide vastandlikud seisukohad.
Opositsioon (Isamaa, EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt. Andres Metsoja (Isamaa) tõi esile halva õiguspraktika, viidates tagasiulatuvale maksekohustusele ja õiguskindluse puudumisele. Ta rõhutas, et vildakas EL-i õiguse ülevõtmine koormab Eesti ettevõtteid (nt metsandus- ja turbasektoris) sedavõrd, et nad surutakse konkurentsist välja. Tarmo Tamm (Eesti 200) seevastu toetas eelnõu, rõhutades, et see reguleerib CO2 heidet Euroopa merelaevanduses võrdselt kõigis liikmesriikides, pakkudes Eesti ettevõtetele kindlust ja aidates kaasa puhtama keskkonna eesmärkide saavutamisele. Lauri Laats (Keskerakond) lisas, et rohepaplus seab Euroopa ettevõtted globaalses konkurentsis (nt Hiinaga) ebasoodsasse olukorda. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi lõpphääletus.
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne
2025-09-11 13:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu täiskogu istungil arutati Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruannet, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate FI tegevusest ja arengust viimase 12 aasta jooksul, rõhutades inspektsiooni rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse finantsjärelevalvajana. Ta tõi esile Eesti finantsturu tugevnemise, märkides suurte regionaalsete pankade (nagu SEB ja Luminor) peakorterite kolimist Tallinna, mis kinnitab usaldust Eesti ärikeskkonna vastu. Kessler käsitles ka nelja olulist teemat: ettevõtete koondumised, õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning FI küpsemine ja tõhustamine (sh Tagatisfondi funktsioonide ülevõtmine).
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid, sealhulgas Enefit Greeni siseteabe juhtumit, mille kohta FI on esitanud kuriteoteate. Olulist tähelepanu pöörati tarbijakaitsele ja pangavälisele krediiditurule. Kessler toetas finantsombudsmani loomist, et pakkuda tarbijatele kiiret ja odavat vaidluste lahendamise võimalust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist, kus FI seisukoht on rakendada pangalaadset järelevalvet üle 50 miljoni euro suuruse laenuportfelliga ühistute suhtes. Fraktsioonide esindajad tunnustasid FI tööd finantsstabiilsuse tagamisel, kuid rõhutasid vajadust piirata kiirlaenude sotsiaalset kahju ning kiirendada positiivse krediidiregistri loomist ja finantsombudsmani institutsiooni käivitamist.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) teine lugemine
2025-09-10 21:41XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
29 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 38m
AI kokkuvõte: Järgneval kolmandal päevakorrapunkti istungil käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on osaliselt üle võtta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiive ja sellega kaasnevad muudatused, sealhulgas meretranspordi lisamine süsteemi, tasuta lubatud heitkoguse ühikute kaotamine lennunduses ning fondide rahastuse suurendamine. Esialgse lugemise andis ülevaate Riigikogu kõnetoolis Keskkonnakomisjoni liige Tarmo Tamme; eelnõu esimene lugemine toimus 18. juunil 2025 ning muudatusettepanekute tähtaeg oli 4. juuli 2025. Keskkonnakomisjon esitas 9 komisjonipoolset muudatusettepanekut ning teiseks lugemiseks koostati ettepanekud nende valguses. Üheks muudatusettepanekust tuli Andres Metsojalt; komisjon töötas teise lugemise ettevalmistamiseks kaks istungit (17. juuni ja 25. august). Aruteludes osalesid laevaomanikud, Viru Keemia Grupp, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning Kliimaministeeriumi esindajad; 25. augustil kujundati komisjoni seisukoht, tehti menetlusotsused ning esitati muudatusettepanekud. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond esitas kaks arvamust: õiguspärase ootuse põhimõtte ning siseriikliku õiguse tasakaalustatuse kohta. Üldjoontes olid komisjoni ettepanekud tehnilist laadi ning oluline juriidiline kaalutlus oli direktiivide nõuetekohane ülevõtmine, mis toob kaasa ajalised ja koguselised kohustused liikmesriigile. Teadlikult arutleti, kas muudatusettepanek nr 8 oleks põhiseaduslike riskidega; lõplikult otsustati, et arvesse võtta seda muutust ei tuleks. Keskkonnakomisjon otsustas esitada teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 10. septembril 2025, ning kui teine lugemine lõpeb, jätkatakse kolmanda lugemise päevakorra moodustamisega 17. septembril 2025. Lõpuks jõuti arutelude ning menetluste järele järeldusele, et Euroopa Liidu õigusaktide nõuetekohane ülevõtmine on õiguskindluse tagamisel kriitilise tähtsusega.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:27XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu alustas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on laiendada kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) merendussektorile (laevad kogumahutavusega vähemalt 5000 GT). Minister rõhutas, et HKS on efektiivne kliimapoliitika tööriist ning prognoosis Eestile süsteemist nelja aasta jooksul ligikaudu miljardi euro suurust tulu. Sutt kinnitas, et laevandussektori toetamiseks on ette nähtud 25 miljonit eurot laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamiseks ning taastatakse reisilaevanduse toetusmeede.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (eelkõige Isamaa fraktsioon) eelnõu teravalt, väites, et see kehtestab tagasiulatuvaid kohustusi, mis kahjustavad Eesti laevandusettevõtete, eriti Tallinki, konkurentsivõimet. Urmas Reinsalu nimetas seda "ogarduseks" ja küsis, kas tegemist pole "kummalise sotsialismiga", kus valitsus esmalt maksustab ja seejärel toetab. Minister Sutt lükkas tagasi süüdistused tagasiulatuvas mõjus, märkides, et seirekohustus on kehtinud juba 2018. aastast ning toetusmeetmed on mõeldud just konkurentsivõime parandamiseks. Juhtivkomisjoni esindaja Tarmo Tamm kinnitas, et keskkonnakomisjon toetas eelnõu konsensuslikult, leides, et põhiseaduslikkusega probleeme ei ole ning et Läänemere jääklassilaevadele kehtib erand, mis on Eesti laevandusele kasulik. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see hääletati maha.
... and 11 more päevakorra punkti