Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
81-90 / 101 poliitikut
Pipi-Liis Siemann
30 päevakorra punkti
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Pipi-Liis Siemann
E-post: pipi-liis.siemann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: pipi-liis.siemann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 29m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 29m
Päevakorra punktid:
Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) teine lugemine
2025-11-03 19:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 19m
AI kokkuvõte: Põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann esitas ettekande Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 teise lugemise kohta. Komisjon menetles eelnõu kahel istungil, arutades Siseministeeriumi seisukohti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid, millest viimaseid (nt eestkostjate digiallkirjastamise erand ja broneerimissüsteemi parandamine) ministeerium ei toetanud. Peamine arutelu käis sündide registreerimise pädevuse koondamise üle maakonnakeskustesse (lisaks Narvale), mille eesmärk on tagada keerukamate juhtumite puhul kõrgem kompetents ja vältida 79 omavalitsuse ametnike pidevat koolitamist, arvestades e-teenuste laialdast kasutamist.
Läbirääkimistel kritiseeris Kalle Grünthal (Isamaa) teravalt pädevuse koondamist, väites, et see suurendab maapiirkondade elanike kulusid ja halduskoormust, võrreldes riigi tegevust maksustava "maffiaga". Pipi-Liis Siemann selgitas vastusõnavõtus, et enamik registreerimisi toimub e-teenuste kaudu ning omavalitsustel on kohustus abistada transpordiga neid, kes vajavad kohapealset teenust. Hääletusele pandi Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek nr 1, mis lükati tagasi. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) esimene lugemine
2025-10-22 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
14 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 19m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688 esimest lugemist. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas oma ettekandes, et 1993. aastast pärinevat KOKS-i on muudetud üle saja korra, mistõttu on seadus killustunud ja vajab korrastamist. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada selgust ja usaldust kohaliku omavalitsuse vastu, mitte kirjutada uut seadust. Oluliste muudatustena tõi minister välja volikogude bürokraatia vähendamise, otsustusõiguse delegeerimise valitsustele ja ametiasutustele ning kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärgi selgema sõnastamise, lisades turvalise elukeskkonna loomise ja ettevõtluse toetamise. Samuti lihtsustatakse rahvaalgatust ja antakse KOV-idele õigus teha järelevalvet oma määruste täitmise üle.
Debati käigus keskenduti korduvalt uue ettevõtluskeskkonna toetamise ülesande rahastamisele, millele minister ja Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann vastasid, et KOKS on raamseadus ning rahastamise meetmeid arutatakse teistes formaatides. Samuti küsiti hallatavate asutuste juhtide volikogu liikmelisuse peatamise teemal, mis jäeti eelnõust välja, et tagada konsensus. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas eelnõu põhjalikult ning kõik menetlusotsused tehti konsensuslikult. Eelnõu jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2024, vajadusel märts 2024, et anda omavalitsustele piisav üleminekuaeg.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) esimene lugemine
2025-09-23 13:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle kolme peamist eesmärki: halduskoormuse ja riigi töökoormuse vähendamine ning asjaajamise lihtsustamine inimeste jaoks. Oluliste muudatustena tõi minister esile võimaluse registreerida lapse sünd rahvastikuregistris täiendavate tõendite alusel (nt rasedakaart, kiirabikaart, DNA-test), kui tervishoiuteenuse osutaja sünni juures ei viibinud, vältides seeläbi tarbetuid kohtuvaidlusi. Samuti lihtsustatakse EL-i kodanikele isikukoodi moodustamist elukoha registreerimise menetluse osana ning lubatakse neil esitada elukohateateid Eestist lahkumise kohta välismaalt ilma digiallkirjata. Eelnõu laiendab 15–17-aastaste haldusteovõimet oma andmete haldamisel rahvastikuregistris.
Arutelu käigus tekitasid enim küsimusi sünni registreerimise kohtade vähendamine 79-lt 16-le (maakonnakeskused pluss Narva), mida minister põhjendas e-teenuste laialdase kasutamise ja ametnike praktikapuudusega. Samuti tundsid saadikud muret Euroopa Liidu kodanike lihtsustatud elukohateate esitamise turvalisuse ning uute sünni registreerimise tõendite puhul ametnike liiga laia kaalutlusõiguse pärast. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas sarnaseid kaalutlusõiguse küsimusi ja tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
... and 25 more päevakorra punkti
Riina Sikkut
86 päevakorra punkti
86/86 AI kokkuvõtetega (100.0%)
86/86 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Riina Sikkut
E-post: riina.sikkut@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: riina.sikkut@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 36m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 13h 36m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 12m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Arupärimine tervishoiu rahastuskriisi kohta (nr 811)
2025-11-03 20:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele tervishoiu rahastuskriisi kohta, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja teiste opositsioonifraktsioonide liikmed eesotsas Tanel Kiigega. Arupärijad tõid esile Tervisekassa kroonilise puudujäägi (200–300 miljonit eurot) ja Eesti tervishoiu alarahastatuse võrreldes OECD ja EL-i keskmisega, hoiatades, et valitsuse tegevusetus süvendab ravijärjekordi ja ebavõrdsust. Küsimused puudutasid jätkusuutlikkuse tagamist, 2026. aasta puudujäägi katmist, eraraha kaasamist esmatasandile ja patsientide omaosaluse vähendamist.
Minister Joller tunnistas rahastamisprobleemi, kuid rõhutas, et valitsuse prioriteet on esmalt tervishoiukulutuste tõhustamine ja haiglavõrgu optimeerimine, et tagada raha suunamine tulemuspõhistele eesmärkidele. Ta selgitas, et 2024. aasta eelarve puudujääki suudeti vähendada 70 miljoni euro võrra tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele ja tõhustamisele. Joller kritiseeris opositsiooni keskendumist vaid kättesaadavusele, rõhutades ravi kvaliteedi olulisust. Ta kinnitas, et valitsuse konkreetsed ettepanekud pikaajalise rahastuse osas esitatakse veebruaris, kuid möönis, et suures mahus lisaraha leidmine eeldaks uusi maksutõuse või vahendite äravõtmist teistelt prioriteetidelt, nagu riigikaitse. Arutelus kerkis esile ka mure kahekiiruselise meditsiini ja regionaalsete haiglate (nt Hiiumaa) tuleviku pärast haiglavõrgu tõhustamise kontekstis.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (713 OE) esimene lugemine
2025-11-03 18:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 713, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 300 euroni kuus. Ettekandja Helmen Kütt rõhutas, et kehtiv 200-eurone piir (mis tõuseb 2026. aastast 220 euroni) on ebapiisav ja jääb kaugele alla absoluutse vaesuse piiri (345.80 eurot). Eelnõu eesmärk oli pakkuda kiiremat ja vajaduspõhist tuge üksikvanematele, eakatele ja madala sissetulekuga inimestele, eriti külmadel kütteperioodidel. Sotsiaaldemokraadid olid teinud ka riigieelarve muudatusettepaneku, et tõus 300 euroni oleks võimalik.
Arutelu käigus toodi välja, et toimetulekupiiri tõstmine 300 euroni tooks riigieelarvele lisakulu umbes 12–13 miljonit eurot aastas, kuid see raha läheks koheselt tagasi Eesti majandusse tarbimise kaudu. Sotsiaalkomisjoni esindaja Eero Merilind kinnitas, et kuigi eelnõu eesmärk on õige, on riigieelarve võimalused piiratud. Opositsioonierakonnad (Keskerakond, EKRE) toetasid ettepanekut, kuid EKRE esindaja Rain Epler kritiseeris sotsiaaldemokraate ja Reformierakonda varasemate maksutõusude eest, mis vaesemaid elanikke ebaproportsionaalselt tabasid. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud, kuna poolt hääletas vaid 28 Riigikogu liiget, mis ei olnud piisav Riigikogu koosseisu häälteenamuse (51 häält) saavutamiseks.
Huviharidus
2025-10-22 15:42XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Riina Sikkut esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele (peaministri ülesannetes) küsimuse huvihariduse teemal, keskendudes eelkõige Keskkonnaameti poolt tehtud kärbetele keskkonnahariduse valdkonnas. Sikkut tõi esile Endla ja Iisaku looduskeskuste sulgemise, koondamised ning transpordikulude hüvitamise reeglite muutmise, mille tulemusena ligi poole vähem lapsi saab keskkonnaharidust. Ta kritiseeris valitsuse valikuid, mis tema hinnangul tabavad ebaproportsionaalselt Tallinnast eemale jäävaid piirkondi, ning küsis, kas hariduses väärtustatakse vaid akadeemilist edukust (PISA) laiemate eluliste oskuste ja regionaalse tasakaalu arvelt.
Minister Kallas vastas esmalt, et Keskkonnaameti kärpeotsused ei kuulu tema haldusalasse ning ta ei saa neile detailidele vastata. Ta andis ülevaate huvihariduse üldisest rahastusest, märkides, et kohalikud omavalitsused rahastavad valdkonda 208 miljoni euroga aastas, millest suur osa läheb sporditaristusse. Jätkuküsimustes rõhutas Sikkut regionaalse aspekti olulisust ja Tiit Maran küsis, kas minister on suhelnud Kliimaministriga loodusharidussüsteemi tsentraliseerimise teemal. Lõpuks edastas Kallas täpsustatud informatsiooni, selgitades, et Kliimaministeerium muutis rahastussüsteemi, suunates raha otse kvaliteedimärgisega keskkonnaharidusprogrammidele, mitte enam transpordikulude katteks. Kuigi kogueelarve vähenes 200 000 euro võrra, suurendati toetust programmi kohta, et tõsta kvaliteeti. Kallas märkis, et süsteem on kehtinud vaid kaks kuud ja selle mõju hindamiseks on veel vara.
... and 81 more päevakorra punkti
Riina Solman
180 päevakorra punkti
180/180 AI kokkuvõtetega (100.0%)
180/180 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Riina Solman
E-post: riina.solman@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: riina.solman@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 52h 23m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 52h 23m
Päevakorra punktid:
Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine
2025-10-22 18:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki viia nimevahetus 21. sajandisse, kasutades e-teenuseid, automaatotsuseid ja -kandeid. Minister rõhutas, et tegemist on tehnoloogilise sammuga, mis vähendab bürokraatiat ja suurendab usaldust, ning nimetas seda "vabaduse eelnõuks" ja "digiriigi tugevdamise eelnõuks". Taro tõi esile ka projekti rahastamise Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust, märkides, et muudatused peavad rakenduma enne 2025. aasta detsembrit, et vältida raha tagasimaksmise kohustust.
Kõige teravam arutelu käis kurjategijate nimevahetuse teemal. Saadikud (Andre Hanimägi, Riina Solman, Tanel Kiik) tundsid muret, et uus automaatne süsteem ei tohi lihtsustada kuritegeliku mineviku varjamist. Minister kinnitas, et sisulised piirangud, mis kaitsevad ühiskonda (sh välistamaks elavate isikute nimede võtmist), pannakse paika uues terviklikus nimeseaduse eelnõus, mis valmib käesoleva kalendriaasta jooksul. Automaatotsused on praeguse eelnõu kohaselt võimalikud vaid lihtsate, registripõhiselt kontrollitavate põlvnemisseostega seotud juhtumite puhul. Peeter Ernits (Keskerakond) toetas eelnõu sisu, kuid kritiseeris selle kiiret menetlemist, mis on tingitud Euroopa rahastuse tähtajast (120 miljoni euro suuruse trahvi vältimiseks). Vilja Toomast (Õiguskomisjon) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et nime saab muuta ka edaspidi neljas regionaalses perekonnaseisuametis ning et automaatne nimevahetus on lubatud kord elus, vältides samas üldtuntud isikute nimede kasutamist.
Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimene lugemine
2025-10-22 18:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 669 esimesele lugemisele, mille eesmärk oli muuta 1. juuni (Lastepäev) riigipühaks ja puhkepäevaks. Eelnõu ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et see on peresõbralik samm, mis tugevdaks peresuhteid ja annaks vanematele võimaluse lastega koos aega veeta. Ta tõi esile, et ideed toetab 36 autoriteetset organisatsiooni, ning märkis, et Eestis on puhkepäevi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähe. Belobrovtsev kritiseeris valitsuse vastuseisu, mis oli esitatud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt, viidates peamiselt mõjuanalüüsi puudumisele, kuigi idee ise tunnistati positiivseks. Mitmed saadikud (SDE, Isamaa) väljendasid eelnõule tugevat toetust, rõhutades laste väärtustamise ja demograafilise olukorra parandamise olulisust. Põhiseaduskomisjoni ettekandja Jaak Valge (EKRE) selgitas, et komisjonis ei suudetud eelnõu tagasilükkamise osas otsust vastu võtta (hääletus 4 poolt, 4 vastu). Kuna täiskogus ei teinud ükski fraktsioon ettepanekut eelnõu tagasi lükata, lõpetati esimene lugemine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel hääletuseta.
Muud küsimused
2025-10-22 16:23XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 9m
AI kokkuvõte: Riigikogu infotund jätkus formaadis, kus Riigikogu liikmed said registreerida küsimusi Vabariigi Valitsuse liikmetele. Esimesena esitas Aleksandr Tšaplõgin küsimuse justiitsministrile Euroopa Liidu poliitilise reklaami läbipaistvuse määruse kohta, muretsedes selle mõju pärast põhiseaduslikule kogunemisvabadusele, eriti ametiühingute meeleavalduste kontekstis. Justiitsminister kinnitas, et Eesti ei toetanud määrust selle ebaselguse tõttu, ning rõhutas, et see ei piira meeleavalduste õigust. Ta märkis, et ebaselguse tõttu piirdub Eesti esialgu suulise nõustamisega, mitte karistamisega.
Järgnes terav poliitiline vaidlus Jaanus Karilaiu ja rahandusminister Jürgen Ligi vahel. Karilaid kritiseeris Reformierakonna kehvi tulemusi kohalikel valimistel ja nõudis Ligi poolt enesekriitikat maksupoliitika ja majanduse visioonipuuduse osas. Ligi vastas ründavalt, süüdistades Karilaidu laimamises ja isiklikus ebaedus, ning kaitses oma analüütiku ja ökonomisti pädevust, eitades Eesti majanduse kuulumist "mudaliigasse".
Haridusminister vastas kahele Peeter Ernitsa küsimusele. Esimene puudutas Palamuse aabitsanäitust, kus Ernits imestas, miks on esindatud Ukraina, kuid puuduvad Soome, Rootsi ja Venemaa aabitsad. Minister selgitas, et näitus on rahvusvahelise koostöö tulemus kindlate koolimuuseumidega ning Eesti ei tee koostööd Venemaa koolimuuseumidega väärtusruumi erinevuste tõttu. Teine Ernitsa küsimus käsitles noorte tööpuudust ja väidet, et see puudutab peamiselt Ukraina noori. Minister selgitas töötuse statistika erinevusi ja rõhutas uue seaduse olulisust, mis kohustab noori omandama vähemalt kutse- või keskhariduse, et parandada nende konkurentsivõimet tööturul.
Riina Solman esitas rahandusministrile küsimuse rahvastikupoliitika valdkondadeüleseks muutmisest, et iga minister, sealhulgas rahandusminister, arvestaks oma otsustes sündimuse mõjuga. Ligi kordas oma seisukohta, et perepoliitika peab keskenduma teenustele (haridus, tervishoid), mitte valimatule sularaha jagamisele, ning et riigi jätkusuutlikkus on laste jaoks olulisem kui sotsialistlik toetuste süsteem.
Segadus riigijuhtimisel
2025-10-22 16:08XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Jaanus Karilaid esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, kes täitis peaministri ülesandeid, arupärimise teemal "Segadus riigi juhtimisel". Karilaid alustas terava kriitikaga valitsuse madala toetuse (viidates 2%-le) ja peaministri ülesannetes oleva ministri positsiooni üle, süüdistades koalitsiooni suutmatuses lahendada probleeme tervishoius, rahanduses, energeetikas ja majanduse käivitamises. Ta küsis otse, kas valitsus on arutanud tagasiastumist või tõsist valitsusremonti.
Minister Kallas lükkas kriitika tagasi, rõhutades, et demokraatlik mandaat tuleb täita 2027. aasta märtsini. Energeetika osas rõhutas ta, et segadus oli pärand varasematest valitsustest ning praegune koalitsioon on teinud otsustavaid samme Venemaa sõltuvusest vabanemiseks. Majandusküsimuses korrigeeris Kallas Karilaiu väiteid investeeringute kohta, märkides, et Eesti on Euroopa Liidu suurim investeerija eelarve osakaalus. Majanduslanguse põhjuseks tõi ta välja töötleva tööstuse (eriti puidutööstuse) madalseisu, mis on tingitud Põhjamaade kinnisvaraturu ja tooraine kättesaadavuse probleemidest. Lisaküsimuses käsitles Riina Solman haridusvaldkonna demograafilisi väljakutseid. Kallas selgitas, et kuigi õpilaste arvu vähenemine ja õpiränne mõjutavad maakoole, on valitsus loonud toetusmeetme väikestele kuueklassilistele koolidele, et tagada nende jätkusuutlikkus.
Kohtureform
2025-10-22 15:55XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Tänane kuues küsimus keskendus kohtureformile, mille esitas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale Riigikogu liige Riina Solman. Solman tõi esile kohtunike kasvava stressi ja menetluste venimise, viidates nii Harju maakohtunike muredele kui ka Riigikohtu esimehe Villu Kõve avalikule üleskutsele süsteemi reformimiseks. Solman küsis ministri nägemuse, sammude ja olemasoleva plaani kohta. Minister Pakosta kinnitas, et ministeerium jagab neid muresid ja on aasta jooksul teinud intensiivset koostööd kohtusüsteemi esindajatega. Ta viitas Riigikogu menetluses olevale eelnõule 632, mis käsitleb kohtunike töökoormuse ühtlustamist, asenduskohtunike ametisse nimetamist ja lisatasude maksmise võimaldamist, eesmärgiga muuta kohtute tööd efektiivsemaks. Pakosta rõhutas ka plaani moodustada üks maakohus, üks halduskohus ja üks ringkonnakohus, mille põhiseaduslikkuse analüüs on positiivne, kuid mis nõuab asukohaküsimuste lahendamist. Täpsustavas küsimuses käsitleti regionaalseid erinevusi ja Jõhvi kohtumaja saatust. Minister kinnitas, et kohtupidamine Jõhvis jätkub, kuid ruumiprogrammi on ratsionaliseeritud. Digilahenduste osas tunnustas Pakosta Riigikogu rahanduskomisjoni, kes eraldas vahendid uue kohtute infosüsteemi lähteülesande väljatöötamiseks, rõhutades vajadust eraldada kohtusüsteemi digiarendus täitevvõimust. Peeter Ernitsa küsimusele kohtunikkonna suhtumise kohta vastas minister, et kohtunikud on andnud põhjalikku tagasisidet, mis on aidanud eelnõu oluliselt parandada. Pakosta rõhutas, et reformi peamine eesmärk on tagada Eesti inimestele ja ettevõtetele kiiremad, õiguskindlamad ja paremini ennustatavad kohtuotsused, kuna statistika näitab menetluste aeglustumist hoolimata kohtunike arvu kasvust.
... and 175 more päevakorra punkti
Kalev Stoicescu
42 päevakorra punkti
42/42 AI kokkuvõtetega (100.0%)
42/42 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kalev Stoicescu
E-post: kalev.stoicescu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kalev.stoicescu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 22m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 22m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (709 OE) teine lugemine
2025-11-05 20:21XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt number 12 käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 709, mis puudutab Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus. Eelnõu tutvustas riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Ta teatas, et pärast esimest lugemist 24. septembril ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu kahel istungil ning kiitis selle 3. novembril konsensuslikult heaks. Stoicescu rõhutas, et Eesti kaitseväelaste panustamine NATO kõrgvalmiduses olevatesse üksustesse (ARF – Allied Reaction Force ja SNF – Standing Naval Forces) on otseselt Eesti julgeoleku huvides, toetades kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiiret käivitamist. Kuna läbirääkimisi ei soovitud ja muudatusettepanekuid polnud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Lõpphääletusel võeti otsus vastu 58 poolthäälega, 3 vastu.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu (704 OE) teine lugemine
2025-11-05 19:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse eelnõu 704 OE teine lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides. Ettekande tegi riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, kes kinnitas, et eelnõu menetlus oli sujunud tõrgeteta. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut ning juhtivkomisjon kiitis eelnõu teksti konsensuslikult heaks.
Riigikaitsekomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ning eelnõu koheselt lõpphääletusele panna. Kuna istungi juhataja avatud läbirääkimistel kõnesoove ei esitatud ja küsimusi ettekandjale ei olnud, viidi läbi lõpphääletus. Eelnõu poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 0 ja erapooletuks jäi 1 liige, mistõttu otsus vastu võeti. Eelnõu annab loa kasutada järgmise kalendriaasta jooksul operatsioonil EUNAVFOR Aspides kuni kolme kaitseväelast.
Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE) esimene lugemine
2025-10-23 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (NIS2 direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 esimesel lugemisel. Minister rõhutas seaduse vajalikkust küberohtude kiire kasvu tõttu, tuues näiteks eduka rahvusvahelise politseioperatsiooni SIMCARTEL ja küberrünnakud Eesti haiglate vastu. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta küberturvalisuse taset Euroopa Liidus ja ühtlustada reegleid.
Eelnõu laiendab rangemate küberturvalisuse nõuete kohaldamist umbes 3000 uuele organisatsioonile, tõstes subjektide koguarvu Eestis ligikaudu 6500-ni. Oluline muudatus on ka see, et küberturvalisuse eest vastutab edaspidi terve organisatsioon, mitte ainult konkreetne elutähtis teenus. Minister kinnitas, et eesmärk oli vältida Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist ning tutvustas uut "valgusfooriga" tabelit, mis aitab hinnata ülevõtmise täpsust. Arutelude käigus tõstatati küsimusi eelnõu keerulise sõnastuse (viidates advokatuuri ja ITL-i kriitikale) ja puuduva majandusliku mõjuanalüüsi kohta. Minister vastas, et täpset kulu on keeruline hinnata, kuid riik pakub uutele subjektidele kolmeaastast üleminekuaega, toetusmeetmeid ja tasuta veebikursusi.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu toetas eelnõu üldpõhimõtteid, märkides vajadust viia eelnõu kooskõlla teiste menetluses olevate seadustega. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
... and 37 more päevakorra punkti
Timo Suslov
9 päevakorra punkti
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Timo Suslov
E-post: timo.suslov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: timo.suslov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 32m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 32m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimest lugemist. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, vähendades bürokraatiat ja suurendades õigusselgust. Olulisemate muudatustena tõi minister välja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, asendades selle detailplaneeringuga, ning uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (alates 2027. aastast), kui elluviimisega pole alustatud. Samuti lühendatakse avalikust väljapanekust etteteatamise aega 14 päevalt ühele päevale ja kaotatakse kohustus avaldada teateid maakonna- ja üleriigilistes lehtedes, jättes valikuvabaduse kohalikule omavalitsusele. Eelnõu lisab ka nõude arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega.
Debatt oli pingeline, eriti seoses kaasamise ja teavitamise küsimustega. EKRE fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller) kritiseeris teravalt ettepanekuid, nähes neis kogukondade kaasamist piiravat teerulli, mis on suunatud suurte arendusprojektide (nt tuulikud) läbisurumisele. Minister Keldo rõhutas, et muudatused on suunatud efektiivsuse tõstmisele, majanduskasvu toetamisele ja tarbetu venitamise vältimisele, ning kinnitas, et Maa- ja Ruumiamet hakkab teostama järelevalvet tähtaegadest kinnipidamise üle. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid EKRE fraktsioon esitas eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, mis hääletati maha (5 poolt, 45 vastu).
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) teine lugemine
2025-06-12 04:59XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja toetada eelkõige kaitsetööstuses tegutsevaid ettevõtjaid, tagades riigi kiirema ja paindlikuma tegutsemise.
Põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov esitas ettekande, märkides, et kuigi huvirühmadelt muudatusettepanekuid ei laekunud, tehti sisulisi ettepanekuid Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumi poolt. Ettepanekud puudutasid sõjalise otstarbega teabe kaitsmist riigisaladusena, riigihangete reeglite lihtsustamist ja riigilõivude tõstmist. Kõik esitatud ettepanekud leidsid komisjonis konsensusliku toetuse. Läbirääkimisi ei avatud kõnesoovide puudumise tõttu. Juhtivkomisjon vaatas läbi kaks põhiseaduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut, mille arvestamist toetati täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanekul teine lugemine lõpetati.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) esimene lugemine
2025-05-07 22:57XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 esimest lugemist. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat ja parandada Eesti ettevõtete, eriti kaitsetööstuse valdkonnas tegutsejate, konkurentsivõimet riigihangetes. Olulisimad muudatused hõlmavad võimalust taotleda salastatud teabe töötlemisluba etteulatuvalt, ilma konkreetse hanke olemasoluta, ning toetava ametiasutuse nõude kaotamist. Lisaks jagatakse töötlemisload kahte kategooriasse (A ja B), kus B-kategooria võimaldab kasutada teise asutuse turvaala, säästes ettevõtete kulusid. Eelnõu tõstab ka nõuete rikkumise eest määratava trahvi määra 100 000 euroni ning kehtestab uute lubade taotlemisel riigilõivu 6000 eurot, et tasakaalustada riigi kulusid ja taotlemise paindlikkust. Põhiseaduskomisjon toetas eelnõu edasist menetlemist.
Õiguskantsleri ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks
2025-04-10 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Päevakorra üldsissejuhatus käsitles õiguskantsleri ettepanekut viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla. Ülle Madise rõhutas, et maksusüsteem ei tohi konfiskeerida vara ega koormata omanikku sõltumata tema soovist või vara kasutusest. Ettekandes kirjeldati automaksu kahte osa – registreerimis- ja aastamaksu – ning esile tõsteti probleeme: kui sõiduk hävib aasta alguses, tuleb maks tasuda kogu aasta eest, ning vara hävimise korral ei saa tagasi registreerimistasu; potentsiaalsed vabadused võivad viia maksustamise lõppkokkuvõttes üpris koormavaks varale, mis on tegelikult juba olemat. Riigikogul on lai otsustusruum, kuid see tuleb kasutada vastutustundlikult, arvestades omandiõigust, lasterikaste perede ning puuetega inimeste õigusi ja teisi põhiseaduslikke sätteid. Lima märkused ning erandid lasterikastele peredele ja puuetega inimestele jäänuksid võimaluseks; lõppkokkukutsena tehti selgeks, et otsus lasub Riigikogu liikmete mandaadil ja sellest sõltub lõpuks edasine õigusloome. Istung lõppes otsusega viia ettepanek põhiseadusega kooskõlla viimisele ning algatada rahanduskomisjonis vastav eelnõu.
... and 4 more päevakorra punkti
Margit Sutrop
51 päevakorra punkti
51/51 AI kokkuvõtetega (100.0%)
51/51 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Margit Sutrop
E-post: margit.sutrop@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: margit.sutrop@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 58m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 8h 58m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
... and 46 more päevakorra punkti
Aivar Sõerd
37 päevakorra punkti
37/37 AI kokkuvõtetega (100.0%)
37/37 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aivar Sõerd
E-post: aivar.soerd@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aivar.soerd@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 34m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 34m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (720 OE) esimene lugemine
2025-11-06 00:09XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamise eelnõu esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas aruannet, märkides, et 2024. aasta oli majanduse jaoks keeruline, eriti tarbimiskindluse osas, kuigi fundamentaalnäitajad olid paranemas. Valitsussektori statistiline puudujääk ulatus 601 miljoni euroni (1,5% SKPst), mis oli oodatust väiksem tänu heale maksulaekumisele ja kulude kokkuhoiule. Aasta jooksul võeti vastu negatiivne lisaeelarve ning kehtestati julgeolekumaks ja tõsteti käibemaksumäära, mille peamine mõju avaldub järgnevatel aastatel. Riigikontroll auditeeris aruannet ja leidis, et see kajastab riigi finantsseisundit õiglaselt, kuid tegi märkusi Kaitseministeeriumi varude arvelevõtmise ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Kaitseväe sisekontrolli puuduste kohta, mis on korduv probleem. Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate arutelust, kus keskenduti eelkõige tulemusnäitajate (mõõdikute) ja rahastamise seose puudumisele. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on parandada Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet, loobudes eelmise koalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõstmisest 24%-le (jättes selle 22%-le). Samuti tühistatakse kõigi eraisiku tulude 2%-line maksustamine. Ligi rõhutas, et maksutõusu ärajätmine ja maksuküüru kaotamine annab keskmise palga saajale aastas kätte ligi 1848 eurot. Lisaks pikendatakse Ukraina abistamisega tegelevatele MTÜ-dele annetuste tulumaksuvabastust 2027. aasta lõpuni.
Debatt oli emotsionaalne ja keskendus maksupoliitilisele vastutustundele. Opositsioon (Isamaa, EKRE, SDE) kritiseeris valitsust maksupoliitilise "tõmblemise" ja eelarvedefitsiidi süvendamise eest, kuna makse langetatakse laenurahaga. Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi esile rekordilise negatiivse välisinvesteeringute netopositsiooni 2024. aastal, mille Ligi vaidlustas. Sotsiaaldemokraadid (Riina Sikkut, Anti Allas) heitsid ette lühinägelikkust ja populismist kantud otsuseid, mis kahjustavad riigi rahandust. Ligi omakorda kaitses eelnõu majandust ergutava mõju eest ja kritiseeris toiduainete käibemaksu langetamise ideed kui rumalat ja sotsiaalselt valesti suunatud poliitikat.
... and 32 more päevakorra punkti
Kadri Tali
17 päevakorra punkti
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kadri Tali
E-post: kadri.tali@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: kadri.tali@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 38m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 38m
Päevakorra punktid:
Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine
2025-10-21 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728, mille algatas 16 Riigikogu liiget, eesotsas Tanel Teiniga. Eelnõu põhieesmärk on luua kultuuri ja spordi rahastamiseks uus, stabiilne mudel, kaasates rahvusvahelist maksutulu kaughasartmängude sektorist. Selle saavutamiseks kavandatakse hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist 6%-lt 4%-le aastaks 2029, et muuta Eesti rahvusvahelistele operaatoritele atraktiivsemaks. Prognoositav lisatulu suunataks Kultuurkapitali juurde loodavatesse sihtfondidesse: Eraraha kaasamise fond ja Spordiehitiste fond. Eelnõu tutvustaja Tanel Tein rõhutas, et see toob Eestisse uusi litsentse ja maksustatavat tegevust, prognoosides laekumiste kasvu kuni 100 miljoni euroni aastas. Kriitika (eelkõige Isamaa ja Varro Vooglaiu poolt) keskendus eelnõu moraalsele aspektile (kas hasartmängu soosimine on õiglane), rahapesuriskidele ja sellele, et valitsus keeldus eelnõu ise esitamast. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi valitsuse arvamust polnud saabunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.
Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) esimene lugemine
2025-06-12 07:00XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Päevakorra viimase punktina arutati Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu 598 esimest lugemist. Ettekandja Tõnis Lukas rõhutas, et laulu- ja tantsupeo traditsioon on rahvusliku identiteedi kandja, mis vajab püsivat õiguslikku raamistikku, eriti arvestades, et Läti ja Leedu on vastavad seadused juba vastu võtnud. Eelnõu eesmärk on tagada kogu traditsiooni püramiidi toimimine, hõlmates haridust, juhendajate järelkasvu ja rahastamise järjepidevust. Seadus sätestab, et pidu peab olema apoliitiline ning repertuaar peab olema valdavalt eestikeelne, sisaldades ka eesti koorimuusika klassikat ja pärimustantsu.
Debati käigus tõstatati mitmeid küsimusi. Toomas Uibo ja Kadri Tali väljendasid muret kunstilise vabaduse ülereguleerimise pärast, kartes, et seadus võib lämmatada 150 aastat kestnud vaba rahvaliikumise. Lukas selgitas, et seadus annab pigem raamistiku ja garantii järjepidevuseks, mitte ei kirjuta ette loomingulist sisu. Ando Kiviberg juhtis tähelepanu Tallinna Lauluväljaku ümbruse kinnisvaraarenduse ohule, millele Lukas vastas, et seletuskirjas on ette nähtud võimalus kasutada riigi eriplaneeringut pühamu funktsionaalsuse säilitamiseks. Riina Sikkut küsis kollektiivide (sh projektikooride) peole pääsemise reeglite ja seaduse jõustumise kuupäeva kohta. Juhtivkomisjon (Kadri Tali) toetas eelnõu edasist menetlemist, rõhutades vajadust põhjaliku ja kaasava arutelu järele, et tagada traditsiooni toetamine ilma seda liigselt reguleerimata. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) teine lugemine
2025-06-12 03:44XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 teine lugemine, mille ettekandjaks oli kultuurikomisjoni liige Kadri Tali. Eelnõu eesmärk on ajakohastada spordieetika reegleid, spordiürituste korraldamise nõudeid ja vähendada halduskoormust, sealhulgas spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. novembril 2024 ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei esitatud. Juhtivkomisjon (Kultuurikomisjon) valmistas eelnõu ette mitmel istungil, kaasates huvirühmi, nagu Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jalgpalli Liit ja mitmed autospordi liidud.
Juhtivkomisjon esitas eelnõule kokku seitse muudatusettepanekut, mida toetas ka eelnõu algataja. Olulisemad muudatused puudutasid andmete töötlemise õiguse laiendamist treeneri tööjõukulude toetuse andmisel, sõna "paraolümpia" asendamist sõnaga "paralümpia" ning spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni täpsustamist, võimaldades taotleda hooajaluba kuni üheks aastaks, et vähendada halduskoormust. Samuti muudeti seaduse jõustumise kuupäevad, lükates need edasi 1. jaanuarile 2026. Läbirääkimistel kritiseeris Madis Kallas ministeeriumide suutmatust lahendada bürokraatlikku olukorda, kus spordiklubid peavad looma paralleelselt spordikoole, et vanemad saaksid osalustasu koolituskuluna deklareerida. Tõnis Lukas selgitas, et see nõue tuleneb vajadusest tagada pedagoogilised ja turvalisuse nõuded õpilastega töötamisel. Eelnõu muudatusettepanekud vaadati läbi ja teine lugemine lõpetati.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma" arutelu
2025-02-20 12:06XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Esitletakse Eesti spordi tuleviku strateegiad, keskendutakse noorte liikumisharjumuste suurendamisele ja medalivõitude kasvatamisele. Päevakorra jooksul toimusid kõned nelja ettekandja poolt: Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid, Eesti 200 fraktsiooni liige Tanel Tein, Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Iga ettekandja pidi valmima 15-minutiliseks ning selle järel 20-minutiline küsimuste-vastuste voor. Pärast ettekandeid alustati läbirääkimistega fraktsioonide esindajatest ning keskmes oli olulise tähtsusega riiklik küsimus spordi tuleviku arendamisest – kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma. Arutelus tõstatati finantseerimise küsimused, eraraha kaasamise võimalused ja riigi roll spordi infrastruktuuri ning treenerite palgasüsteemi arendamisel. Juhtivaks teemaks sai ka hasartmängumaksu rakendamise potentsiaal spordi rahastamisel ning riigi võimenduse kasutamine erasektori kaasamisel. Lõpuks kutsuti kuulajaid nahku viskava spordielu poole – suureneva spordi rolli, tervise ja majanduse sidususte ning erarahastuse puudutavate ideede ettetoomiseks ning riigi ja erasektori koostöö tugevdamiseks.
... and 12 more päevakorra punkti
Peeter Tali
55 päevakorra punkti
55/55 AI kokkuvõtetega (100.0%)
55/55 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Peeter Tali
E-post: peeter.tali@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: peeter.tali@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 4m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 4m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE) teine lugemine
2025-11-05 20:41XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 teine lugemine. Riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali esitas eelnõu eesmärgid, milleks oli reageerimine muutunud julgeolekuolukorrale, Kaitseväe personalipuuduse leevendamine ja bürokraatia vähendamine. Tali rõhutas, et sõja võidavad eelkõige reservväelased ning kiitis kaitseministrit palgafondi suurendamise eest.
Ettekandes tutvustati seitset muudatusettepanekut, mis olid esitatud Riigikogu liikmete ja riigikaitsekomisjoni poolt. Olulisemad muudatused hõlmasid reservväelaste ja tegevväelaste karjäärimudelite ühtlustamist (kahekordse auastme vanuse nõude kaotamine reservväelastel), ajateenijate eesti keele oskuse nõude tõstmist B1-tasemele ohutuse tagamiseks ning ajateenijate sõidukulude hüvitamise lihtsustamist. Samuti lisati võimalus maksta tegevväelastele lisatasu teenistuses oldud aja eest, et neid motiveerida ja hoida. Riigikaitsekomisjon kiitis kõik muudatusettepanekud heaks ja tegi Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja kõik muudatusettepanekud arvestati täielikult või sisuliselt.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (708 OE) teine lugemine
2025-11-05 20:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Tänane päevakorrapunkt keskendus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 708 teisele lugemisele ja lõpphääletusele, mis puudutas Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis. Riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali kandis ette, et juhtivkomisjon kiitis eelnõu konsensuslikult heaks ning muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu pikendab kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega 2026. aasta 31. detsembrini. Lühikeses küsimuste voorus tõstatas Peeter Ernits küsimuse Iraagi missiooni vähese vaidluse kohta võrreldes Mosambiigi missiooniga, millele Tali vastas, et Iraagi puhul on tegemist selge NATO missiooniga. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, suunduti koheselt lõpphääletusele, kus eelnõu võeti vastu suure häälteenamusega.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
... and 50 more päevakorra punkti
Tarmo Tamm
17 päevakorra punkti
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tarmo Tamm
E-post: tarmo.tamm@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tarmo.tamm@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 48m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 48m
Päevakorra punktid:
Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine
2025-10-21 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728, mille algatas 16 Riigikogu liiget, eesotsas Tanel Teiniga. Eelnõu põhieesmärk on luua kultuuri ja spordi rahastamiseks uus, stabiilne mudel, kaasates rahvusvahelist maksutulu kaughasartmängude sektorist. Selle saavutamiseks kavandatakse hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist 6%-lt 4%-le aastaks 2029, et muuta Eesti rahvusvahelistele operaatoritele atraktiivsemaks. Prognoositav lisatulu suunataks Kultuurkapitali juurde loodavatesse sihtfondidesse: Eraraha kaasamise fond ja Spordiehitiste fond. Eelnõu tutvustaja Tanel Tein rõhutas, et see toob Eestisse uusi litsentse ja maksustatavat tegevust, prognoosides laekumiste kasvu kuni 100 miljoni euroni aastas. Kriitika (eelkõige Isamaa ja Varro Vooglaiu poolt) keskendus eelnõu moraalsele aspektile (kas hasartmängu soosimine on õiglane), rahapesuriskidele ja sellele, et valitsus keeldus eelnõu ise esitamast. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi valitsuse arvamust polnud saabunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimest lugemist. Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi, märkides, et tegemist on tänavu juba teise lisaeelarvega, mille eesmärgid on mitmekesised. Eelarvega vähendatakse kulusid 19,9 miljoni euro võrra ja investeeringuid 12 miljoni võrra, samas suurendatakse eelarveneutraalseid finantseerimistehinguid 72,3 miljoni euro võrra. Peamine fookus jäi riigikaitsele: Kaitseministeeriumi eelarvet suurendatakse 39 miljoni euro võrra (hanked ja Ukraina abistamine). Laia riigikaitse raames suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra, millest 35 miljonit suunatakse energiataristu (trafode) kaitsmiseks hübriidohtude eest. Mitmed projektid lükatakse edasi, kuna neid ei suudeta sel aastal ellu viia, sealhulgas eestikeelsele haridusele ülemineku tegevused (6,5 miljonit eurot).
Küsimuste voorus tundsid saadikud Aivar Kokk, Rain Epler ja Peeter Ernits huvi eelkõige SmartCapi kaudu jagatavate innovatsioonilaenude läbipaistvuse, Eleringi aktsiakapitali suurendamise põhjendatuse ning ministrite kalduvuse üle hinnata oma võimekust raha kulutada. Minister Ligi selgitas, et fondide otsused on projektipõhised ja autonoomselt kontrollitavad ning Eleringi kapitali tugevdamine on vajalik võõrkapitali kaasamiseks. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi ettekande komisjoni arutelust, kus otsustati konsensuslikult teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) kolmas lugemine
2025-09-17 17:12XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorra esimeseks punktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 kolmas lugemine. Läbirääkimistel väljendas Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja tugevat vastuseisu, kritiseerides eelnõu kehva õiguspraktika, eriti tagasiulatuva maksekohustuse loomise tõttu, mis on vastuolus põhiseaduslike põhimõtetega. Metsoja rõhutas, et eelnõu moonutab konkurentsi ja surub Eesti ettevõtteid (nt turba- ja metsandussektoris) turult välja, tuues näiteks olukorra, kus kohaliku kasvatamise asemel imporditakse tomateid Hollandist. Ka Keskerakonna esindaja Lauri Laats toetas vastuseisu, märkides, et Eesti ettevõtted konkureerivad globaalselt (nt Hiinaga) ning Euroopa rohepoliitika (rohepaplus) seab neile liigseid koormisi. Eesti 200 fraktsiooni esindaja Tarmo Tamm seevastu toetas eelnõu, rõhutades, et puhtam õhk ja biomajandusele suundumine on Eestile ja Euroopale majanduslikult kasulik ning direktiivi ülevõtmine tagab võrdsed reeglid merelaevanduses kõigile liikmesriikidele. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi lõpphääletus.
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne
2025-09-11 13:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil oli päevakorras Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruanne, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate inspektsiooni 12-aastasest tegevusest, rõhutades FI rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse järelevalveasutusena, mis annab aru otse seadusandjale. Ta tõi esile neli peamist teemat: ettevõtete koondumised finantsturul (sh SEB Balti peakorteri toomine Tallinna), õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (nt krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning edukas riskide maandamine kriisides (ID-kaardi kriis, COVID, Ukraina sõja algus). Kessler rõhutas, et FI on Euroopa Liidu väikseim finantsjärelevalveasutus (140 eksperti), mis valvab riskipõhiselt üle 60 miljardi euro väärtuses varasid. Tulevikuprognoosides nägi ta vajadust lihtsustada EL-i reegleid, tulla toime süveneva digitaliseerimise ja tehnoloogiliste riskidega ning kasutada Tallinna potentsiaali panganduskeskusena.
Küsimuste voorus käsitleti Enefit Greeni siseteabe väärkasutamise juhtumit, mille kohta Kessler kinnitas kuriteoteate edastamist, rõhutades turu aususe tagamise olulisust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist (soovitades järelevalvet alates 50 miljoni euro suurusest portfellist) ja pangavälise krediidituru probleeme, kus FI on vastutustundetu laenamise tõttu tühistanud 20% tegevuslubadest. Kessler kordas oma pikaajalist seisukohta finantsombudsmani loomise vajalikkusest, et tagada tarbijatele kiire ja odav vaidluste lahendamine. Läbirääkimistel toetasid Maris Lauri (Reformierakond) ja Andre Hanimäe (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Finantsinspektsiooni tööd, kuid rõhutasid samuti vajadust luua finantsombudsman ja parandada pangavälise krediidituru regulatsiooni, sealhulgas positiivse krediidiregistri loomist.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) teine lugemine
2025-09-10 21:41XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
36 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 39m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teist lugemist. Eelnõu eesmärk on osaliselt üle võtta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivi muudatused, laiendades süsteemi meretranspordile, kaotades tasuta heitkoguste ühikud lennunduses ning suurendades moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastust. Keskkonnakomisjoni ettekandja Tarmo Tamm selgitas, et komisjon esitas üheksa tehnilist muudatusettepanekut ning jättis rahuldamata Andres Metsoja ettepaneku nr 8, mis soovis leevendada meretranspordi kohustusi. Komisjon põhjendas Metsoja ettepaneku tagasilükkamist vajadusega tagada õiguskindlus ja vältida Eesti laevandusettevõtjate halvemasse konkurentsiolukorda sattumist. Arutelu käigus tõstatasid opositsiooniliikmed (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Evelin Poolamets) korduvalt küsimusi eelnõu tagasiulatuva mõju ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta, viidates ettevõtjate (sh Tallinki) protestikirjadele. Tarmo Tamm kinnitas, et need kirjad olid saadetud Vabariigi Valitsusele enne eelnõu koostamist ning nende sisu oli arvesse võetud, mitte aga Riigikogu komisjonile. Samuti arutati CO2 maksust tulenevat koormust (hinnanguliselt 8 miljonit eurot aastas) ja selle kompenseerimist laevapere palgatoetuse kaudu, mida Tamm pidas vajalikuks meetmeks, et vältida laevade teiste riikide lipu alla viimist. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ettepanek hääletusel toetust ei leidnud (poolt 13, vastu 48). Eelnõu teine lugemine lõpetati.
... and 12 more päevakorra punkti