Kohtureform

Liigume edas! Tänane kuues küsimus on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on kohtureform. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Eestlased on pigem rahvas, kes ei ole väga kohtuuste kulutamise usku. Sinna jõutakse tavaliselt suure mure korral. Aga kohus on riigi põhiseaduslik institutsioon ja see peab töötama laitmatult. Mõni aeg tagasi rääkis "Pealtnägija" saates Harju maakohtunik Alan Biin, et ta on mõelnud ametivahetusele, sest see stress ei ole seda väärt. Ka tema kolleeg, kohtunik Merit Bobrõšev ütles, et sa teed ja teed, aga ei näe hetke, kui võiks rahulikult hingata. Täna on ERR-is Riigikohtu esimees Villu Kõve avaldanud põhjaliku artikli, kus ta kirjeldab venivaid menetlusi ja kutsub üles süsteemi reformile. Ma loodan, et te olete sellest omavahel kõnelenud ja see pole vaid Riigikohtu esimehe julgustükk neid probleemikohti seal avalikult avaldada. Kõve loost paistab, et kohtusüsteem soovib muutust. Aga milline on teie reaktsioon sellele ministeeriumi juhina? Mis on teie nägemus, sammud, ja kui on olemas, siis ka plaan?

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Eestlased on pigem rahvas, kes ei ole väga kohtuuste kulutamise usku. Sinna jõutakse tavaliselt suure mure korral. Aga kohus on riigi põhiseaduslik institutsioon ja see peab töötama laitmatult. Mõni aeg tagasi rääkis "Pealtnägija" saates Harju maakohtunik Alar Viin, et ta on mõelnud ametivahetusele, sest see stress ei ole seda väärt. Ka tema kolleeg, kohtunik Merit Bobrõšev ütles, et sa teed ja teed, aga ei näe hetke, kui võiks rahulikult hingata. Täna on ERR-is Riigikohtu esimees Villu Kõve avaldanud põhjaliku artikli, kus ta kirjeldab venivaid menetlusi ja kutsub üles süsteemi reformile. Ma loodan, et te olete sellest omavahel kõnelenud ja see pole vaid Riigikohtu esimehe julgustükk neid probleemikohti seal avalikult avaldada. Kõve loost paistab, et kohtusüsteem soovib muutust. Aga milline on teie reaktsioon sellele ministeeriumi juhina? Mis on teie nägemus, sammud, ja kui on olemas, siis ka plaan?

Suur tänu selle küsimuse eest! Riigikohus tõesti on Eestis see instants, kes vaatab kohtusüsteemi seestpoolt ka tervikuna. Villu Kõve Riigikohtu esimehena on neid kohtusüsteemi süvenevaid probleeme käinud mitmel aastal ka Riigikogu ees ette kandmas. Tõesti saan kinnitada, et mitte ainult temaga, vaid ka Eesti kohtutega laiemalt oleme me neid küsimusi aasta otsa vaaginud. Riigikogu menetluses on eelnõu 632, mis on põhiseaduskomisjoni menetluses. Ringi on ära käinud väljatöötamiskavatsus kohtunike töökoormuse ühtlustamise, asenduskohtunike ametisse nimetamise, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamise ja teiste ettepanekute kohta kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks. Ma tahan siinkohal väga tänada põhiseaduskomisjoni liikmeid ja põhiseaduskomisjoni esimeest Ando Kivibergi. Minu hinnangul on toimunud väga hea protsess, kus põhiseaduskomisjon on võtnud üksipulgi ka Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud ettepanekud ette ja leidnud mitmeid võimalusi, kuidas seda olukorda teha veel paremaks ja tõhusamaks. Tunnistan siinkohal, et tõesti, seda eelnõu 632 saab teha paremaks, nii nagu on avalike arutelude käigus välja tulnud. Me oleme peatselt neid parandusettepanekuid esitamas. Tutvustame neid juba sel nädalal tegelikult. Kuna see nädal on juba ka käes, siis ma lühidalt loetlen, mis need sammud on. Selleks, et inimestel oleks lihtsam kohtusse pöörduda, et inimesed saaksid kiiremini oma otsused kätte ja et kohtutel oleks võimalik rohkem spetsialiseeruda, on eesmärgiks võetud ühe maakohtu, ühe halduskohtu ja ühe ringkonnakohtu moodustamine. Selleks on tehtud ka põhiseaduslikkuse analüüs ja see põhiseaduslikkuse analüüs tõi välja selle, et see on põhiseaduspärane, ent lahendada tuleb inimestele ja kohtunikele kohtute asukoha küsimus. Siin me läheme üle tulemuslepingutele Riigikoguga läbirääkimistel, vähendades oluliselt täitevvõimu osa ja suurendades avalikku läbipaistvust. Kuna see aeg on lühike, ma rohkem ei jõua siin tutvustada, aga vastus teie küsimusele lühidalt on: jah, me jagame neid muresid. Jah, me oleme aasta otsa intensiivselt töötanud koos kohtunike, õigusteadlastega ja üldsusega nende küsimuste lahendamisel, ja päris hea projekt on kokku saanud.

Suur tänu! Riina Solman, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! See kohtuasjade lahendamise kiirus erineb just piirkonniti. Näiteks Tartus ja Pärnus saavad asjad sageli kiiremini liikuma kui Tallinnas. Eraldi teema on meil veel Ida-Virumaa, kus Jõhvi kohtumaja sulgemine tekitas väga suuri pingeid. Küsin ka selle kohta, millised on plaanid seal ja kas see jääb alles nii-öelda regionaalpoliitilise Eesti riigi instantsina. Aga minu küsimus puudutab tegelikult ka paindlikku tööjaotust, digilahendusi ja tehisintellekti kasutamist tugiülesannetes. Milline see visioon on, kas rohkem meeskonnapõhist tööd ja ka veel AI toel standardiseeritud eelmenetlust, on see ka turvaline?

Suur tänu nende küsimuste eest! Alustan Jõhvi kohtumajast. Seal tõepoolest oli ikkagi esil see probleem, et kuna ka kohtud täidavad kärpeülesannet, siis kohtute eelarve koosneb majadest ja inimestest – tähtsuse järjekorras öeldes inimestest ja majadest – ja Jõhvi kohtumajas oli üheksa saali. Üheksas saalis toimus aasta jooksul vähem istungeid kui Harju Maakohtus kahes saalis. Seda ruumi oli oluliselt rohkem, kui kohus tegelikult oma tegevuseks vajas. Viru Maakohtu esimeheks on asunud vahepeal Priit Kama, kelle tegevust ma väga tunnustan. Ta on leidnud head lahendused, kuidas seal ruumiprogrammi kokku tõmmata. Nii et kohtupidamine jääb Jõhvi alles, aga eelarve on senisest palju mõistlikumalt kasutatud. Seega saan kinnitada, et tõesti, kohtujuht Priit Kama tegevus Ida-Virumaal Eesti riiki esil hoida, leides selleks sobivad kokkuhoiukohad, on olnud väga suurt tunnustust vääriv. Mis puudutab digilahendusi, siis jälle on mul võimalus kiita Riigikogu rahanduskomisjoni. Kuna Riigikohus on põhiseadusliku institutsioonina otse läbirääkimistes Riigikoguga, siis rahanduskomisjon otsustas erinevalt valitsuse ettepanekust ikkagi anda Riigikohtule täiendavad vahendid kohtute infosüsteemi uuendamise lähteülesande väljatöötamiseks. Ma leian, et see on väga hea lahendus, sellepärast … ei ole meie digiarengud praegu kohtusüsteemis eeskujulikud. See on seotud ka väga killustunud juhtimisega, mida me teistpidi parandame. Aga väga hea oli näha, et Riigikogu võtab oma ülesannet igati tõsiselt. Rõhutan üle, mul ei ole põhjust siin kiita iseennast, vaid justnimelt Riigikogu – see kohtute infosüsteemi uue lahenduse lähteülesanne sai ikkagi vajaliku rahastuse. Selleks, et niivõrd keerukas iseseisvas süsteemis need lahendused hästi tööle läheksid, ongi kavas enneolematu lahtiühendamine täitevvõimust kohtusüsteemi jaoks, mis on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides juba toimunud. Eesti on siin maha jäänud ja ka tegelikult selle kohtusüsteemi enda vastutuse tõstmine, et neid digilahendusi oleks lihtsamalt võimalik ka täide viia.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun lisaküsimus proua ministrile.

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kohtureformist võiks pikalt rääkida. Ma tean, et te teate rohkem, kui Riina siin arvas. Aga kui nüüd küsida, siis kuidas te iseloomustate kohtunikkonda nende reformide vajaduse osas? Jah, Villu Kõve tõesti on kirjutanud ja kirjutab täna, aga see on nii oluline teema ja nii lai, et ma saan ainult ühe küsimuse esitada. Aitäh!

Aitäh! Kõigepealt ma avaldan tunnustust loomulikult Eesti kohtunikkonnale. Tegemist on Eesti Vabariigi kõige paremate argumenteerijatega, kes loomulikult toovad välja neid endid puudutavates muudatustes kõikvõimalikud küsimuse kohad erakordse põhjalikkusega. Ja just see on tegelikult olnud ka see põhjus või taust, miks me oleme seda eelnõu muutmas. Võttes arvesse kogu seda tagasisidet, siis ma isiklikult väljendan oma heameelt selle üle. Minu arust on see väga hea protsess, kui täitevvõim teeb ühe eelnõu ja asjasse puutuvad inimesed sellele aktiivselt kaasa mõtlevad, esitavad oma murekohti, oma ettepanekuid. Need kõik loomulikult ei kattu, kohtunikud on siin erinevatel arvamustel, aga me oleme püüdnud kõikidele nendele esitatud arvamustele ikkagi vastused leida ja selle tõttu me muudame oluliselt seda eelnõu, mis Riigikogu menetluses juba on. See on minu hinnangul ikkagi kõige parem viis demokraatlikult protsesse edendada ja arendada, et tõesti teha need vajalikud muudatused, mis on analüüside ja arutluste käigus välja tulnud. Ma soovin veel kord väga kiita Riigikogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kellel üle väga-väga paljude aastate, kui mitte üldse esimest korda oli avalik arutelu selle üle. Me ei räägi ainult kohtunikest. Me ei tee seda reformi ju kohtunike jaoks, me teeme seda reformi Eesti inimeste jaoks, Eesti ettevõtete jaoks, kes kohtus käivad. Kohtusüsteem ei ole mitte kohtunike jaoks, vaid kohtusüsteem on Eesti inimeste jaoks. (Naerab) Vabandust! Kogun ennast pärast Jürgen Ligi märkust siin kõrval. Kohtusüsteem on Eesti inimeste jaoks. Me näeme statistikast, et kohtupidamine on läinud aeglasemaks. Kohtuotsused võtavad kauem aega, nende kvaliteet on selles mõttes langenud, et üha rohkem on edasikaebamisi, samal ajal kui kohtunike arv on kasvanud ja kohtuasjade arv on vähenenud. Siin tuleb tõesti leida ikkagi süsteemseid lahendusi just kohtusse pöörduvatele inimestele kiiremini otsuse tagamiseks ja et see otsus oleks ka õiguskindlam ja paremini ennustatav. See on selle reformi peamine eesmärk.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme edasi, on käsi püsti Peeter Ernitsal. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Hea juhataja! Ma saan aru, et see on igivana küsimus. Praegu on kutsutud siia lugupeetud rahaminister ja ta on raskelt frustratsioonis, et keegi temalt ei küsi, ja nügib lugupeetud justiitsministrit. Kuidas seda olukorda lahendada, et kui on välja pakutud kolm ministrit, aga ühte "hoitakse kuival", praegusel hetkel rahaministrit, siis, tema frustratsiooni ma mõistan, ta hakkab segama naabrit. Kuidas seda lahendada, et ei peaks aega raiskama?

Te juhite tähelepanu väga õigele küsimusele. Riigikogu juhatus on korduvalt pöördunud Riigikogu liikmete poole, et registreeritud küsimusi oleks esitatud kõikidele Vabariigi Valitsuse liikmetele, kes infotunnis osalevad. Ma pean ütlema, et olukord on oluliselt paremaks läinud. Tõepoolest, meil on olnud rida infotunde, kus küsimusi on tulnud kõigile infotunnis osalevatele valitsuse liikmetele. Aga etteruttavalt võin teile öelda, et me asume seitsmenda küsimuse juurde. Ja pärast seda on võimalik end registreerida uuesti küsimuse esitajaks ja siis on võimalik esitada ka küsimus kolmandale Vabariigi Valitsuse liikmele, kes pole täna neid küsimusi saanud. Nii et see võimalus on täiesti selgelt tänase infotunni raames olemas ja see on ka meie reeglites väga selgelt sätestatud.Võib-olla te tõesti ei ole nendes infotundides osalenud, kus küsimusi on olnud vähem ja kus pärast registreeritud küsimuste lõppemist on veel võimalik neid küsimusi esitada. Aga täna meil suure tõenäosusega selline võimalus avaneb, sellepärast, et me oleme jõudnud seitsmenda küsimuseni.