Проект закона об изменении закона о государственных секретах и о секретной внешней информации, закона о государственных закупках и закона о государственных пошлинах (623 СЕ) – первое чтение.

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli justiitsminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Suur tänu! Mul on hea meel teile esitleda eelnõu, mis teeb lihtsamaks riigiasutuste töö, aga mis kõige olulisem, annab Eesti ettevõtetele kiiremad ja oluliselt paremad võimalused osaleda hangetes ja majandusvaldkonnas seniselt aktiivsemalt kaasa lüüa, eeskätt kaitsetööstuse valdkonnas. Eelnõu puudutab salastatud välisteabe ja riigisaladuse osas töötlemislubade taotlemise korda ja on valminud laialdases koostöös Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ning Välisluureametiga. Väljatöötamiskavatsus oli väljas 2022. aasta mais ja tõi välja mitmeid seniseid probleeme, mis töötlemislubadega seoses olid. Seejärel läbis eelnõu ka kooskõlastusringi ja valmis eelnõu on teie ees. Võtan lühidalt kokku, millega see eelnõu tegeleb ja kuidas elu paremaks läheb. Meil on täna rohkem kui varem vajalik see, et Eesti ettevõtjad saaksid kiiresti ja meile kõigile vajalikul määral, ka kasulikul määral osaleda kaitsevaldkonna erinevates projektides ja hangetes. Teatavasti on hangetes osalemiseks sageli vaja kas riigisaladuse luba või mõnda muud luba töödelda salastatud teavet või kinnist teavet. Seni on Kaitsepolitseiamet neid töötlemislubasid väljastanud ja väljastab ka edaspidi, ent praegu on olnud see kaunis piiratud. Iga kord on pidanud olema teada konkreetne põhjendatud vajadus, näiteks konkreetne projekt või konkreetne hange, milles osaletakse, ja peab olema olemas ka toetav ametiasutus, kes seda projekti toetab. Ja peab olema loodud nõuetele vastav turvaala. Ehk üks ettevõte peab kolmele väga kitsale nõudele vastama ja alles seejärel saab vastavad inimesed saata julgeolekukontrolli. Seda muudetakse niimoodi, et seda töötlemisluba saab soovi korral taotleda ka etteulatuvalt. Võib ette näha tuleviku koostööprojekte ja taotleda luba, ilma et oleks konkreetne projekt juba käimas või konkreetne hange juba käimas. See võimaldab seda, et ettevõtted saavad palju paindlikumalt ja kiiremini erinevates hangetes osaleda. Teine muudatus on see, et kaotame ära toetava ametiasutuse nõude. See on muutunud väga formaalseks ja tegelikult ka ebavajalikuks. Väheneb laiemalt bürokraatia nii nendel ametiasutustel, kes pidid see toetav ametiasutus olema, kui ka Kaitsepolitseiameti töökoormus tegelikult lihtsustub. Ja kolmas olulisem muudatus on selles, et töötlemisload jagatakse kahte kategooriasse: A- kategooriasse, kus ettevõttel on juba olemas luba turva- või administratiivala teabe töötlemiseks, aga tegelikult on võimalik ka taotleda B-kategooria luba, kui ettevõte näiteks ütleb, et ta soovib töödelda küll materjale, aga ta teeb seda mõne teise asutuse loodud alal. Ta ei pea endale seda turvanõuetele vastavat ala välja ehitama. Sellisel juhul on võimalik ettevõtjatel olulisel määral rahalisi vahendeid kokku hoida, sest kõik ettevõtjad ei pea töötlemisloa taotlemisel endale turvaala välja ehitama. Täpsustatakse ka näiteks võimalusi keelduda. Näiteks on keeldumise aluseks see, kui juriidilise isiku juhid on seotud Eesti riigi vastase tegevusega või mõnel muul moel ohuks Eesti julgeolekule või kui tegelikud kasusaajad ei ole tuvastatavad või kui tegelike kasusaajate kohta on esitatud valeandmeid. Lihtsustatakse ka seda, et edaspidi ei pea enam teavitama alati välisriigis viibimise kohta, vaid Kaitsepolitseiametile tuleb anda infot üksnes rohkem kui kolmekuulise välisriigis viibimise korral – seda siis, kui tegemist ei ole töö- või teenistusülesannete täitmisega. Samuti lihtsustatakse seda, kuidas on võimalik edastada välisriigile või rahvusvahelistele organisatsioonidele riigisaladust. Selleks enam ei pea kogunema teatud juhtudel valitsuse julgeolekukomisjon, vaid operatiivsuse huvides saab julgeolekuasutus edastada selle teatud tingimustel ka otse. Tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäära nõuete rikkumise eest. Kui senine määr 32 000 eurot oli kehtinud 2011. aastast, siis edaspidi on see trahvimäär 100 000 eurot. Ja kuna, mäletate, ma tõin välja selle, et ettevõtetel tekib võimalus taotleda luba ka siis, kui ühtegi konkreetset projekti pole ette näha, nii-öelda igaks juhuks või siis etteulatuvalt tõenäoliste projektide jaoks, siis on igati mõistlik seda tasakaalustada ka riigilõivuga. Ja kuna selliste lubade kontrollimine on riigile siiski ka märkimisväärne kulu, siis riigilõivumääraks on 6000 eurot töötlemisloa taotlemisel. Töötlemisloa pikendamisel on riigilõivumäär pakutud välja 3000 eurot. See oleks lühikene eelnõu tutvustus. Aitäh!

Suur tänu! Väga ratsionaalne ja põhjalik! Maria Jufereva-Skuratovski, teie küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tahtsin küsida, kuidas selline seaduseelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda laiemas laastus. Kas võib eeldada, et see toob turule uusi ettevõtjaid, kes ka soovivad võtta osa nendest hangetest, mis vajavad sellist luba? Ja kas ma sain õigesti aru, et selle seaduseelnõu üheks eesmärgiks on vähendada bürokraatiat?

Jaa, suur tänu! Tõepoolest, see on üks eelnõu, ütleme, valitsuse eelnõude paketist, mis olulisel määral vähendab bürokraatiat nii ettevõtete jaoks kui ka vähendab riigiasutuste halduskoormust. See vähendab halduskoormust Kaitsepolitseiametil, aga vähendab olulisel määral ka halduskoormust nendel riigiasutustel, kes täna pidid olema need nii-öelda vahendavad riigiasutused, mille mõttekus on tegelikult juba ammu ära kadunud. Aga ettevõtete vaates on see äärmiselt oluline. Me näeme praegu, kui palju ja kui kiiresti avaneb erinevaid võimalusi. [Väga hea] on just see tulevikus kasutatav töötlemisloa saamise võimalus, et sul ei pea olema juba konkreetne hange käimas. See võib aega võtta ja ettevõte võib sellest hankest isegi ilma jääda, aga tal on võimalik see luba juba varem taotleda. See võimaldab tal osaleda ka rahvusvahelistes hangetes, mis kindlasti toob kaasa selle, et Eestis inimestel tegelikult palgad tõusevad. Kui meie ettevõtted saavad lihtsamini teiste riikide hangetes osaleda, siis see tähendab ju seda, et see raha tuleb Eestisse sisse ja meie ettevõtetel on võimalik maksta Eesti inimestele kõrgemat palka.

Suur tänu teile, lugupeetud minister! Teile küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjonis langetatud otsuseid tutvustab hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Tutvustan ka põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu. Komisjoni istung toimus esmaspäeval, 21. aprillil. Ja samamoodi andis ka komisjonis hea ülevaate justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, nagu ta just praegu siin teie ees [eelnõu sisu] ette kandis. Täpselt sellises sõnastuses toimus see ka komisjonis. Lihtsalt paari sõnaga, mis siis eelnõuga püütakse teha. Püütakse vähendada bürokraatiat, luua paremad ja kiiremad sellised protsessid, kus ettevõtted saavad oma lubasid taotleda ja sellega ka parandada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. See on lühidalt see, mida see eelnõu püüab saavutada. Olid ka mõned küsimused komisjoni liikmetelt: kui palju neid lubasid taotletakse ja milline [on senine] kord. Need said kenasti vastatud. Komisjonis tehti ka otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. mail – see leidis konsensuse –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – samuti konsensus. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati Timo Suslov ja ka see oli konsensuslik otsus. Selline lühikene arutelu toimus komisjonis ja sellega ma piirdun. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Teie ettekanne oli väga efektiivne, väga täpne. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 623 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. mai kell 17.15.