Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
91-100 / 101 poliitikut
Tanel Tein
17 päevakorra punkti
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
17/17 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tanel Tein
E-post: tanel.tein@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tanel.tein@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 59m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 59m
Päevakorra punktid:
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) teine lugemine
2025-06-17 13:49XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 teist lugemist. See oli peamiselt eelnõu tehnilise ja õigusliku raamistiku täpsustamise ning erinevate huvigruppide kaasamise küsimus. Läbirääkimised toimusid Rahanduskomisjonis 5., 10. ja 12. juunil ja keskendusid eelnõu mõjulevikute sätete selgusele: milliseid andmeid andmekaitse piirides ja mille ulatuses Riik kogub, kuidas toimub andmete pseudonüümimine ja depseudonüümimine, ning kuidas tagatakse inimeste õigused ja järelevalve. Samuti arutleti, kui suure rolli ja millistel tingimustel võiks Rahapesu Andmebürool (RAB) olla tehingute jälgimisel ja juhtumianalüüsil, ning kuidas säilitada tasakaal turvalisuse ning era- ja isikuandmete kaitse vahel. Komisjon pidas silmas inimeste õiguste kaitset ning demokraatlikku läbipaistvust, rõhutades, et andmete kogumine peab toimuma vajaduspõhiselt ja kontrolli all, ning viitas riiklikule järelevalve- ja aruandluskohustusele. Tulemuseks oli kokkulepe ning otsus hoida eelnõu teist lugemist ametlikult päevakorras, kuid see lõppes ühtlasi olukorraga, kus lisamiste või muudatuste edasine menetlus sõltus lähenevatest plenaaristungitest ja hääletustulemustest. Üldine järeldus oli, et kuigi arutelu oli põhjalik ja mitmekülgne, pidas komisjon oluliseks piirata andmete kogumise ulatust ja tugevdada järelevalvet, et säilitada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse vajadused.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-04-15 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitles justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimisest. Ettekande keskmes oli riigi turvalisuse ja õigusriigi toimimise tagamine kriisides, kriisideks valmisolek ning kriitiliste teenuste toimepidevuse säilitamine, milles kohtureform ja kohtutoimingute digiteerimine mängivad keskset rolli. Samuti rõhutati tehisaru ja andmete kasutamist riigikorralduse tõhustamisel, et parandada elanikkonna teenuste kättesaadavust ning jõuda efektiivsema, läbipaistvama ja küberturvalise riigivalitsemiseni kui osa Eesti 2035 eesmärkidest.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma" arutelu
2025-02-20 12:06XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
11 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 2m
AI kokkuvõte: Esitletakse Eesti spordi tuleviku strateegiad, keskendutakse noorte liikumisharjumuste suurendamisele ja medalivõitude kasvatamisele. Päevakorra jooksul toimusid kõned nelja ettekandja poolt: Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid, Eesti 200 fraktsiooni liige Tanel Tein, Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Iga ettekandja pidi valmima 15-minutiliseks ning selle järel 20-minutiline küsimuste-vastuste voor. Pärast ettekandeid alustati läbirääkimistega fraktsioonide esindajatest ning keskmes oli olulise tähtsusega riiklik küsimus spordi tuleviku arendamisest – kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma. Arutelus tõstatati finantseerimise küsimused, eraraha kaasamise võimalused ja riigi roll spordi infrastruktuuri ning treenerite palgasüsteemi arendamisel. Juhtivaks teemaks sai ka hasartmängumaksu rakendamise potentsiaal spordi rahastamisel ning riigi võimenduse kasutamine erasektori kaasamisel. Lõpuks kutsuti kuulajaid nahku viskava spordielu poole – suureneva spordi rolli, tervise ja majanduse sidususte ning erarahastuse puudutavate ideede ettetoomiseks ning riigi ja erasektori koostöö tugevdamiseks.
... and 12 more päevakorra punkti
Urve Tiidus
99 päevakorra punkti
99/99 AI kokkuvõtetega (100.0%)
99/99 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Urve Tiidus
E-post: urve.tiidus@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: urve.tiidus@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 36m
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 36m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 689 esimene lugemine. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tutvustas eelnõu, mille eesmärk oli ratifitseerida UPU üldeeskirjade ja postikonventsiooni muudatused. Muudatused olid suunatud UPU nõuandekomitee rolli täpsustamisele, eelarve piirmäära suurendamisele ning universaalse postiteenuse kaasajastamisele, et see vastaks paremini e-kaubanduse ootustele, lisades kohustuslike teenuste hulka näiteks elektroonilise jälgitavuse.
Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus andis põhjaliku ülevaate komisjonis toimunud aruteludest. Komisjon käsitles küsimusi ohtlike esemete saatmise ennetamisest (sh anonüümse pakiautomaadi kasutamise kaotamine), väljastpoolt EL-i tellitavate kaupade ohutusest ning postireformi mõjust inimeste käitumismustritele. Samuti tõi Tiidus esile olulise tulevase muudatuse, mille kohaselt väheneb alates 2027. aastast kirisaadetiste maksimaalne kaal 2 kg-lt 1 kg-le. Juhtivkomisjoni ettepanekul esimene lugemine lõpetati.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) esimene lugemine
2025-10-08 21:55XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Riigikogu võttis esimesele lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, rõhutades, et ühinemine on vajalik Eesti meresõiduohutuse standardite tagamiseks ja annab Eestile hääleõiguse rahvusvaheliste navigatsioonimärkide süsteemide (nagu poid, tuletornid ja AIS) arendamisel. Minister selgitas, et seni on Eesti osalenud IALA tegevuses alates 1994. aastast valitsusvälise ühenduse kaudu, makstes liikmemaksu, kuid valitsustevaheliseks organisatsiooniks muutumise järel puudub Eestil otsustusõigus, kui konventsiooniga ei ühinetaks. Ühinemisega riigile lisakulusid ei kaasne. Debati käigus esitati mitmeid teemaväliseid küsimusi, näiteks laevade Eesti lipu alla toomise ja Peipsi järvel toimunud piirimärkide varguse kohta. Minister kinnitas, et laevade lipu alla toomine on pikk protsess, millega tegeleb värske merenduse asekantsler, ning Peipsi intsident on pigem piirivalve ja julgeoleku küsimus. Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus kinnitas, et komisjon toetas eelnõu konsensuslikult ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
... and 94 more päevakorra punkti
Madis Timpson
51 päevakorra punkti
51/51 AI kokkuvõtetega (100.0%)
51/51 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Madis Timpson
E-post: madis.timpson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: madis.timpson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 5m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 5m
Päevakorra punktid:
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu (656 SE) esimene lugemine
2025-10-09 00:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu kümnenda päevakorrapunktina toimus Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu 656 esimene lugemine. Ettekande tegi justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, kes selgitas, et eelnõu lahendab mitmest hiljutisest sündmusest tingitud õiguslikke lünki, sealhulgas Eesti välisesinduste jurisdiktsiooni küsimuse ja vajaduse kaitsta kriitilist merealust taristut. Eelnõu näeb ette karistusõiguse laiendamise Eesti majandusvööndile ja mandrilavale ning tõstab oluliselt karistusmäärasid merealuse taristu kahjustamise eest (kuni 10 aastat vangistust ja juriidilistele isikutele kuni 4 miljardit eurot trahvi). Lisaks võimaldatakse jälitustoiminguid vara kahjustamise juhtudel, kui on alust kahtlustada vaenulike riikide eriteenistuste tellimustööd. Arutelul keskenduti Soome kohtu hiljutisele otsusele Estlink 2 kaabli kahjustamise asjus, mida minister pidas rahvusvahelise mereõiguse väärtõlgenduseks, ning arutleti karistusõiguse heidutava mõju üle.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24 18:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti arutamine
2025-09-17 17:25XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti vastuvõtmist. Menetlus algas Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi ettekandega, kes tutvustas komisjoni 4. augusti istungil toimunut. Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo selgitas, et veto põhjus oli seaduse ebaselge "õpetusliku aluse" mõiste, mis võib riivata usuvabadust, kuigi seaduse põhieesmärk – ohtlike haldussidemete katkestamine – oli kooskõlas põhiseadusega. Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe soovitas seaduse vastu võtta muutmata kujul, rõhutades, et oht julgeolekule võib seisneda ka õpetuslikes alustes ning olukorda tuleb hinnata kogumis. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi kinnitas, et ka nende komisjonis arutati põhjalikult põhiseaduslikkuse küsimust, kusjuures Siseministeeriumi seisukoht, et seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, leidis enamuse toetust.
Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Keskerakond, EKRE) parlamendi enamust presidendi veto ignoreerimise eest, nimetades protsessi "naeruväärseks" ja "juriidiliseks praagiks" ning ennustades, et Riigikohus toetab presidenti. Koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa) rõhutasid, et seaduse eesmärk on julgeolekualane – vähendada Moskva patriarhaadi mõju, mis toetab Venemaa agressiooni. Nad kinnitasid, et seadus ei piira usuvabadust ega usu praktiseerimist. Lõpphääletusel otsustas Riigikogu seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtta, mis tähendab, et see saadetakse uuesti Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks või Riigikohtule põhiseaduslikkuse kontrolliks.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 16m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
... and 46 more päevakorra punkti
Vilja Toomast
7 päevakorra punkti
7/7 AI kokkuvõtetega (100.0%)
7/7 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Vilja Toomast
E-post: vilja.toomast@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: vilja.toomast@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 44m
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 44m
Päevakorra punktid:
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) teine lugemine
2025-06-11 18:48XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu 590 teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Eelnõu on oluline rahvusvahelise tööõiguse kooskõlla viimiseks ja ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise samm. Õiguskomisjon tegi ettevalmistuse esmaspäeval, 2. juunil; muudatusettepanekuid ei esitatud ning istungil viibisid kohal ainult komisjoni liikmed, puudusid Heljo Pikhof ja Varro Vooglaid. Komisjoni esimees Madis Timpson esitas ettepanekud ja kommunikatsiooni tulemused ning juhtis istungit.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) esimene lugemine
2025-05-19 20:15XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutles neljanda päevakorrapunkti all Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu 590 esimese lugemise üle. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida ILO põhikirja muudatused, mis toovad kaasa laiemama esindatuse haldusnõukogus, kaasavama protsessi peadirektori ametisse nimetamisel ning võimaldavad põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema liikmete toega. Selline ratifikatsioon väljendab Eesti valmidust täiendada organisatsiooni otsuste vastuvõtmiseks vajalikke kaasatus- ja legitiimsusmehhanisme ning tugevdada Eesti välissuhtlust ILO-s. Oluline on rõhutada, et ratifitseerimine ei kaasa riigi tasemel õigusakte muutusi ega tekita riigile lisakulutusi; eesmärk on rahvusvaheline koostöö ja vastastikune toetus.
Teises lõigus koostatakse käsitledavate muudatuste lõpp-eesmärgid: haldusnõukogu koosseisu muutmine, ILO peadirektori valimise protsessi kaasavamaks muutmine ning ILO põhikirja muutmise reeglite paika panemine. Komisjoni arutelu keskendus kolmele põhiküsimusele: miks suurendada haldusnõukogu liikmete arvu, kas Eesti on oma ILO liikmesuse tõhususes kogenud vajalikke kasulikke mõjusid ning millised on olnud praktilised ja rahalised mõjud liikmelisuse ajal. Kohe märgiti, et praegu ei kaasne riigile lisakulutusi ning muudatuste ratifitseerimine ei nõua riigisiseseid muudatusi. Kokkuvõttes puudutab eelnõu eesmärgiga tagada laiem kaasatus ja läbipaistvus ILO otsustes ning tugevdada Eesti rolli rahvusvahelises tööõiguse arutelus.
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE) esimene lugemine
2024-11-14 12:14XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Teine päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu liige Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 490 esimese lugemise menetlust. Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks paragrahv 1511, mis käsitleb rahvusvahelist kuriteo toetamist ja õigustamist ning keelab agressiooni-, genotsiidi-, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite avaliku eksponeerimise niisugustel viidiilidel. Esitajaks on Grünthal ning ettekanne keskendus sellele, miks on vaja sessioonis käsitletavat sätet muuta seetõttu, et politsei on seda normi pahatahtlikult ja valesti rakendanud. Ta tõi välja kolm juhtumit: Tallinnas toimunud aktsioon Jaak Valge ja Andres Aule puhul; Sinimägede mälestusüritusel aset leidnud sündmused ning Lihula samba konfiskeerimise operatsioon. Samuti nentis ta, et normi kasutamine on mõjutanud riigi mainet ning võib kaasa tuua rahvuslike tunnete alandamist. Reino esindajad ja osalejad tõid välja, et eelnõu kehtestab piiranguid, mille rakendamine on olnud nii keerukas kui keeruline ning et varasemad juhtumid on tekitanud debati õiguse ja proportsionaalsuse üle. Kokkuvõttes jõutakse aruteludes järeldusele, et eelnõu ei saa vastuvõetud olevat ega soovi edasi liikuda praegusel kujul.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) teine lugemine
2024-06-06 06:11XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
10 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Juhatus arutles Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 teise lugemise kohta. Esitletud ettekandjaks oli Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. Komisjon vaatas läbi nelja arvamuse ning arutas Keskerakonna fraktsiooni nelja muudatusettepanekut; komisjon tegi ühe muudatusettepaneku ning oli kaalutluste tulemusena öeldud, et eelnõu koos teiste seaduste muudatusettepanekutega ühendatakse või mitte. Üldine eesmärk arutelul oli hinnata trahviühiku suurust ja kriteeriume ning milliseid täiendavaid muudatusi ning piiranguid on vaja või mitte.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine
2024-04-30 13:06XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõte: Päevakorra keskmes oli Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine), eelnõu 415 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada rahatrahvi aluseks olevaid trahviühikuid – 4 euro koguselt 8 eurole ning vastavalt suurendada väärteomenetluste maksimaalset trahvi kuni 2400 eurot. Lisaks teeb eelnõu muudatusi väärteomenetluse seadustikku, liiklusseadust ning teiste õigusaktide alusel määratavate hoiatustrahvide ja mõjutustrahvide süsteemi. Oma hinnangus rõhutab eelnõu tihedat seost riigi eelarve eesmärkidega: reguleerib tulu riigieelarvesse (eeldusena umbes 10,4 miljonit eurot aastas) ning ennustab rikkumiste arvu vähenemist 10% võrra, mis omakorda vähendaks menetluskulude ja nõuete rahastamist väärteomenetluste käivitamisel. Esineda võisid küsimused mõjuhinnangu ning väljatöötamiskavatsuse kohta, kuna mõnede osalejate hinnangul ei ole mõjuanalüüsi ja väljatöötamiskavatsust piisavalt põhjalikult käsitletud. Debatti osutati samuti sellele, et trahvide suurendamine ei pruugi olla pelgalt eelarve täitmiseks, vaid peab arvesse võtma ka õiguskaitse ja väärtegude ennetuse mõju ning maksumaksja koormust.
... and 2 more päevakorra punkti
Aleksandr Tšaplõgin
126 päevakorra punkti
126/126 AI kokkuvõtetega (100.0%)
126/126 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aleksandr Tšaplõgin
E-post: aleksandr.tsaplogin@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aleksandr.tsaplogin@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 19h 7m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 19h 7m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 40m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09 01:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 19m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Infotund
2025-09-10 14:58XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Käesolev aruanne koondab ülevaate Riigikogu infotundide avasõnadest ja protseduurilistest aruteludest, mis toimusid ajavahemikul jaanuarist oktoobrini (ja hiljem ka järgmise aasta jaanuarist veebruarini). Infotunnid järgisid ranget ja korduvat struktuuri, alustades tervitustega Riigikogule, valitsuse liikmetele ja külalistele, millele järgnes kohaloleku kontroll. Kohalolek oli enamikul istungitel madal, registreerunud liikmete arv jäi tihti 9 ja 27 vahele, puudujate arv ulatus pidevalt üle 70. Infotundides osalesid peaministrid Kaja Kallas ja hiljem Kristen Michal, samuti mitmed teised ministrid (nt Hanno Pevkur, Margus Tsahkna, Kristina Kallas, Lauri Läänemets). Infotunni reeglid olid järjepidevad: igal Riigikogu liikmel oli õigus esitada üks küsimus (2 minutit), millele järgnes vastus (3 minutit), üks täpsustav küsimus küsijalt ja üks lisaküsimus teiselt liikmelt. Protseduurilistes aruteludes tõusis esile vajadus küsimuste teemade täpsemaks sõnastamiseks (vältimaks liiga üldist "Varia" või "Poliitika" rubriiki) ning mure küsimuste jaotamise pärast ministrite vahel, kuna mitmel korral olid kõik küsimused suunatud vaid peaministrile. Märgiti ka ära, et üks infotund (6. november) alustati võru keeles.
... and 121 more päevakorra punkti
Toomas Uibo
46 päevakorra punkti
46/46 AI kokkuvõtetega (100.0%)
46/46 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Toomas Uibo
E-post: toomas.uibo@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: toomas.uibo@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 51m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 51m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE) esimene lugemine
2025-09-09 16:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Teine päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse eelnõu 671 — hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudmise seaduse esimene lugemine. Ettekandja oli rahandusminister Jürgen Ligi, kelle sõnavõtud tutvustasid seaduseesmärke: senise hoiu-laenuühistu seaduse ajalugu ning probleemid, mis nende muutuste tulemusel on tekkinud alates 2010. aastast. Hindatud probleemid hõlmasid ühistute vara kasvu ja fondide kasutamist laenudena, puudulik riiklik järelevalve ning hoiustajate kahjusid ERIAL-i ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu maksejõuetuse tõttu. Samuti kerkis esile küsimus, kuidas tagada hoiustajate raha turvalisus ning ühistute roll kogukonnast laenuandjana on muutunud reaalsuseks, kus liikmete nutune teadmine laekuvastusest ja kontrollist on piiratud. Eelnõu esitles lahendusena ühistuid ühtse pangalise vormi suunas: võimaldada vaid pankadeks või ühistupankadeks muutuvate ühistute hoiuste kaasamist ning tagada Tagatisfondi kaitse kuni 100 000 euro ulatuses.
Teises osas arutleti plaani kohta, mis on jaotisena jaotatud kolmeks etapiks: 1) kohustuste jõustumine 1. novembril (väära kaaluda võimalikku edasilükkamist); 2) 1. juulil järgmisel aastal rakenduvad rangemad nõuded juhatuse ning nõukogu liikmetele, suurendatakse osakapitali ning lisatakse audiitorkontrolli ja revisjonikomisjoni nõuded; 3) alates 1. jaanuarist 2029 jätkavad ühistud toimimist vaid panga või ühistupanga vormis, kui nad soovivad jätkuvalt hoiuseid kaasata, ning neil peab olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Lisaks rõhutati, et Eesti liberaliseeritud regulatsioonid on äärmuslikult liberaalsed ning sarnaselt muude riikidega kujutletakse tulevikus ühistulist finantstegevust ühistupanga vormis ning suurem järelevalve ning hoiuste tagatised. Lõppsõnum, mida tõstatati, oli vajadus kaitsta hoiustajate vara ning tagada börsiväline, kuid turvaline ja kontrollitud hoiuste kaasamine.
Kokkuvõttes on eelnõu suunatud riskide vähendamisele ja hoiustajate vara kaitsmisele, samas püüdes säilitada mõistlikku jätkusuutlikkust ning paindlikkust: võimalus jätkata ühistulise finantsteenuse pakkumist, kuid rangema järelevalve ja kindlate kaitsemehhanismidega—nii, et hoiused oleksid turvaliselt tagatud ning ühistud saaksid vajaduse korral pankadeks või ühistupankadeks transformeeruda. Kõik see on mõeldud tasakaalustada hoiustajate õiguste kaitset ja finantsstabiilsust, vähendades samas riske, mis on tekkinud seni reguleerimata tegevuse tõttu.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 9m
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
... and 41 more päevakorra punkti
Kristo Enn Vaga
32 päevakorra punkti
32/32 AI kokkuvõtetega (100.0%)
32/32 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kristo Enn Vaga
E-post: kristoenn.vaga@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kristoenn.vaga@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 55m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 55m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu (711 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:53XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 711, mis puudutab Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et tegemist on ÜRO vanima rahuvalveoperatsiooniga, kus osaleb üle 30 riigi. Eelnõu kohaselt pikendatakse mandaati 2026. aasta lõpuni ja suurendatakse Eesti kontingendi ülempiiri kuni kuue kaitseväelaseni (varem kuni kolm). Suurendamise põhjuseks on võimalus asuda juhtima Kairo lähikontorit, mistõttu tehti ettepanek saata ühe ohvitseri asemel missioonile kaks ohvitseri. Operatsiooni kulud kahe kaitseväelase puhul oleksid ligikaudu 120 000 eurot.
Juhtivkomisjoni, Riigikaitsekomisjoni, nimel võttis arutelu kokku Kristo Enn Vaga. Ta kinnitas, et komisjon käsitles eelnõu põhjalikult 15. ja 22. septembri istungitel, saades ülevaate nii kaitseministrilt kui ka Kaitseväe peastaabi ja toetuse väejuhatuse esindajatelt. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eesti kaitseväelased on UNTSO missioonil osalenud sõjaliste vaatlejatena ja staabiohvitseridena alates 1997. aastast. Pärast läbirääkimiste lõpetamist otsustati esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (707 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:34XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 707 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisus. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud tahtekoalitsioon, kuhu kuulub kümme liiget, ning selle fookuses on Läänemere regiooni julgeolek, Kaug-Põhi ja Atlandi ookean. Minister rõhutas JEF-i kiiret reageerimisvõimet, tuues näiteks tegevuste aktiveerimise pärast Estlink 2 merealuse kaabli lõhkumist. Eelnõu teeb ettepaneku anda mandaat kasutada JEF-i valmidusüksuses kuni 24 võitlejat, kuigi otsest vajadust järgmisel aastal ette ei nähta. Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga esitas juhtivkomisjoni kokkuvõtte, kinnitades, et koostöö JEF-i raames on Eestile strateegiliselt oluline, kuna Ühendkuningriik on tähtis julgeolekupartner. Eelnõu kinnitab Eesti valmisolekut panustada JEF-i valmidusse sarnaselt käesoleva aastaga ka 2026. aastal kuni 24 kaitseväelasega. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määras muudatusettepanekute tähtaja.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine
2025-09-17 20:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 teist lugemist. Enne ettekande algust esitas Kalle Grünthal protseduurilise küsimuse, väites, et eelnõu on liiga mahukas kvaliteetseks läbitöötamiseks. Istungi juhataja lükkas selle väite ümber, märkides, et eelnõu pikkus on vaid viis lehekülge, ning palus Riigikaitsekomisjoni esimehel Kalev Stoicescul ettekandega alustada. Stoicescu kinnitas, et tegemist ei ole mahuka eelnõuga, ning tutvustas juhtivkomisjoni tööd. Eelnõule esitati kokku seitse muudatusettepanekut, millest üks tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja kuus Riigikaitsekomisjonilt. Kõige olulisem sisuline muudatus (ettepanekud nr 4 ja 5) oli varjendite rajamise kohustuse tähtaja ühtlustamine nii avalike kui ka mitteavalike varjendite puhul 1. juulile 2026. Algtekstis oli mitteavalike varjendite tähtaeg seatud 2028. aastasse. Stoicescu rõhutas kiiruse olulisust riigikaitseasjades, kuna see tekst sulandub hiljem niikuinii tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse. Läbirääkimistel toetasid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 fraktsioonid eelnõu kiiret vastuvõtmist, rõhutades Ukraina sõja õppetunde ja varjendite olulisust. Keskerakonna fraktsioon toetas samuti eelnõu, kuid tõi esile vajaduse riigipoolse rahastusmudeli järele, et leevendada lisakulusid ettevõtjatele ja omavalitsustele. Peeter Ernits kritiseeris aga varasemat "molutamist" ja kiirustamise puudumist, kuigi toetas eelnõu sisu.
... and 27 more päevakorra punkti
Jaak Valge
117 päevakorra punkti
117/117 AI kokkuvõtetega (100.0%)
117/117 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jaak Valge
E-post: jaak.valge@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jaak.valge@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 32h 34m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 32h 34m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Arupärimine Ukraina põgenike, eriti mobilisatsiooniealiste meeste kohta (nr 794)
2025-10-06 21:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 20m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimist nr 794, mis puudutas Ukraina põgenikele, eriti mobilisatsiooniealistele meestele, rahvusvahelise kaitse andmist Eestis. Arupärija Jaak Valge kritiseeris teravalt Eesti pagulaspoliitikat, väites, et rahvusvahelise kaitse saajatest moodustavad mobilisatsiooniealised mehed ebaloomulikult suure osa (väidetavalt 65%), mis tema hinnangul õõnestab Ukraina võitlust ja pakub varjupaika desertööridele. Valge nõudis selgitust, miks Eesti kaitseb neid mehi justkui Ukraina riigi eest ja kas kontrollitakse nende suhet Ukraina väekohuslusega.
Siseminister Igor Taro lükkas Valge esitatud statistika kategooriliselt ümber, süüdistades arupärijat demagoogias ja andmete segiajamises (rahvusvaheline kaitse vs. ajutine kaitse). Minister Taro kinnitas, et kokku on Eestis kaitse saanud 12 500 mobilisatsiooniealist meest 35 000-st kaitse saajast, mis teeb osakaaluks alla 30%. See näitaja on lähedane Euroopa keskmisele (24%) ja ei viita Eesti eripärale. Taro rõhutas, et Eesti kaitseb Ukraina kodanikke Venemaa agressiooni eest ning Siseministeerium on pakkunud Ukraina saatkonnale abi mobilisatsioonikohuslaste teemal, kuid ametlikku palvet pole tulnud. Debatt oli pingeline, kus Valge ja teised opositsioonipoliitikud (Ernits, Põlluaas) süüdistasid ministrit vassimises ja ebakonkreetsuses, eriti rahvusvahelise kaitse saajate spetsiifilises kategoorias.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu (650 OE) esimene lugemine
2025-09-24 17:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 650, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Ettekandja Evelin Poolamets (EKRE) kritiseeris projekti teravalt, nimetades seda läbikukkunuks ja "savijalgadel" seisvaks. Ta tõi esile projekti tohutu rahastamata osa (ligi 2 miljardit eurot), ajakava venimise (esialgse 2025 asemel 2030) ning olulised ehituslikud kompromissid (üherööpmeline lahendus, viaduktide ja jaamade ärajätmine). Poolamets rõhutas, et tegemist on finantsplaani asemel "soovmõtlemisega" ning et puuduvad arvestused hilisemate hoolduskulude ja rongide ostmise osas.
Majanduskomisjoni esindaja Õnne Pillak tutvustas komisjoni seisukohti, kinnitades, et valitsuse eesmärk on valmimine 2030. aastaks ning et ehitustempo on realistlik. Kliimaministeeriumi esindajad olid komisjonis hoiatanud, et lepingutest väljumine tooks kaasa vajaduse lahkuda Euroopa Liidust ning tooks kaasa suuri rahalisi ja õiguslikke nõudeid, lisaks ohustaks see julgeolekulist logistikat. Debatt oli kirglik, keskendudes projekti majanduslikule kahjulikkusele, siseriikliku taristu arendamise eelistamisele ning julgeolekuaspekti ebaselgusele. Mart Helme (EKRE) nimetas projekti Eesti "kääbusriigi gigantomaniaks" ja kutsus üles lahkuma Euroopa Liidust, kui see on ainus viis mõistusevastasest projektist loobumiseks. Eelnõu lükati lõpphääletusel tagasi, kuna see ei saavutanud vastuvõtmiseks vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Arupärimine Rootsi vangide Eestisse toomise kohta (nr 792)
2025-09-22 20:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 28m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Andre Hanimäe ja Jaak Aabi esitatud arupärimist nr 792 Rootsi vangide Eestisse toomise kohta Tartu Vanglasse. Arupärijate nimel esinenud Riina Sikkut tõi esile kolm peamist murekohta: sisejulgeoleku kulud, tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemine Eestis ja tööjõu nappuse süvenemine Lõuna-Eestis. Sotsiaaldemokraadid küsisid peaministrilt, kuidas suurendab võõrvangidega vangla täitmine Eesti turvalisust, milline on sisejulgeolekuasutuste seisukoht ja kuidas kaetakse tervishoiu- ning kohtukulud.
Peaminister Kristen Michal kaitses valitsuse otsust, rõhutades, et tegemist on julgeolekupartnerlusega, mis aitab Rootsit ja säilitab Eestis olulise sisejulgeolekutaristu. Ta märkis, et Tartu Vangla väljarentimine tagab 160 töökoha säilimise ja loob juurde 250 uut ametikohta, hoides ära spetsiifilise kompetentsi kadumise. Michal kinnitas, et rendihind katab kõik välisvangidega seotud kulud, sealhulgas tervishoiu- ja tõlketeenused. Ta rõhutas, et Eestisse ei tooda raskelt haigeid ega psühhiaatrilist ravi vajavaid kinnipeetavaid ning vangid vabanevad Rootsis. Opositsioon (Läänemets, Valge, Ernits, Kiik) kritiseeris plaani teravalt, nimetades seda riigikapitalismiks, mis halvendab PPA tööjõu olukorda ja pikendab Eesti inimeste ravijärjekordi, ning heitis ette Tartu elanike arvamuse eiramist. Michal lükkas kriitika tagasi, tuues paralleele teiste Euroopa riikide vanglarendilepingutega.
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest
2025-09-16 13:05XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.
Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.
... and 112 more päevakorra punkti
Varro Vooglaid
229 päevakorra punkti
229/229 AI kokkuvõtetega (100.0%)
229/229 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Varro Vooglaid
E-post: varro.vooglaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: varro.vooglaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 76h 30m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 76h 30m
Päevakorra punktid:
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 32m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
ERM-i teemal
2025-10-15 15:01XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Aruanne käsitleb Kultuuriminister Heidy Purga vastamist Martin Helme (EKRE) arupärimisele seoses Eesti Rahva Muuseumis (ERM) toimunud skandaalse üritusega "ÖÖ25". Martin Helme tõi esile, et maksumaksja rahastatava riigimuuseumi laval esines artist nimega "Valge Tüdruk", kelle etteaste sisaldas äärmuslikku roppust, poolpaljast aelemist, vägistamise, orgasmi ja ejakulatsiooni imiteerimist ning publiku alandamist (nt templite löömist otsaette sõnadega "libu" ja "suguhaige"). Helme küsis ministrilt, kas selline tegevus on kultuur, kas ministeerium seda heaks kiidab ja kas maksumaksja peaks seda rahastama, nõudes ühtlasi tegevuskava muuseumi juhtkonna suhtes.
Minister Purga vastas, et ta ise üritusel ei viibinud ja seetõttu ei saa anda isiklikku hinnangut. Ta rõhutas, et Kultuuriministeerium ei anna hinnanguid kultuuriasutuste sisutegevuse sobivuse kohta ega sekku nende programmide koostamisse. Purga apelleeris loomingulisele vabadusele ja hoiatas poliitilise surve eest, mis võiks viia enesetsensuurini. Ta avaldas täielikku usaldust ERM-i juhi Laura Kipperi vastu, märkides, et skandaalne programm oli vaid väike osa kogu päeva väldanud sündmusest. Nii Helme kui ka Varro Vooglaid kritiseerisid ministri käte puhtaks pesemise hoiakut, väites, et riiklikult rahastatud roppuste lubamine lõhub rahvuslikku ühtekuuluvust ja mürgitab ühiskonda. Minister jäi oma seisukoha juurde, kinnitades, et ta usaldab tugevaid juhte ja ei hakka poliitiliselt survestama kultuuriasutuste tööd, pidades ERM-i tegevust, sh ebamugavate teemade käsitlemist, nende õiguseks.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine
2025-10-08 20:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mis puudutas numbrituvastuskaamerate süsteemi seadustamist. Debatt oli äärmiselt terav ja keskendus peamiselt isikuvabaduste ja põhiõiguste riivele. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt Siseministeeriumi "argpükslikku" käekirja ja süsteemset püüdlust laiendada jälgimist, heites ette, et süsteem seadustatakse tagantjärele, ilma et keegi ebaseadusliku kasutamise eest vastutaks. Kriitika puudutas ka eelnõu laia sõnastust, mis võimaldaks piiramatut kaamerate paigaldamist ja andmetele ligipääsu suurele hulgale ametnikele, sealhulgas Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu toetajad (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) rõhutasid, et tegemist on politseile hädavajaliku tööriistaga raskete kuritegude lahendamiseks ning et eelnõu on saanud heakskiidu Andmekaitse Inspektsioonilt ja Õiguskantsleri büroolt. Vaatamata tugevale vastuseisule ja kriitikale menetlusviisi osas, võeti eelnõu lõpphääletusel vastu 49 poolthäälega 16 vastuhääle juures.
Rahvastikukriis
2025-10-08 16:25XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise rahvastikukriisi teemal, rõhutades, et Eesti seisab silmitsi rahvastikukatastroofiga, kuna summaarne sündimuskordaja on langenud 1,18-le ja sündide arv ähvardab langeda alla 9000 aastas. Vooglaid kritiseeris valitsust selle eest, et rahvastikukriisile pööratakse ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu võrreldes julgeolekukriisiga, tuues näiteks Kaitseministeeriumi tohutud lisarahastused ja rahvastikuministri ametikoha kaotamise. Vooglaid pakkus välja konkreetseid samme, nagu võrreldava summa (nt 26 miljonit eurot) kulutamine laste saamise tahte edendamiseks ja perekonnaõpetuse sisseviimine koolidesse.
Peaminister Michal tunnistas rahvastikukriisi tõsidust, märkides, et tegemist on üle-euroopalise probleemiga. Ta kaitses valitsuse tegevust, rõhutades, et Eesti perepoliitika on Euroopa tipus, kulutades lastele ja peredele umbes 2,2% SKP-st (ligikaudu miljard eurot aastas). Michal rõhutas, et ainuüksi rahalised toetused probleemi ei lahenda, ning viitas Sotsiaalministeeriumi värskele analüüsile, mis pakub välja mitmeid poliitikasoovitusi, nagu eluaseme kättesaadavuse parandamine ja töö- ja pereelu ühitamine. Peaminister rõhutas, et valitsus lähtub poliitikavalikutes analüüsipõhisusest ja et sündimuse kasvu parim eeldus on rahulik ja lastesõbralik keskkond.
... and 224 more päevakorra punkti
Mart Võrklaev
28 päevakorra punkti
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mart Võrklaev
E-post: mart.vorklaev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mart.vorklaev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 34m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 34m
Päevakorra punktid:
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 24m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne
2025-09-11 13:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu täiskogu istungil arutati Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruannet, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate FI tegevusest ja arengust viimase 12 aasta jooksul, rõhutades inspektsiooni rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse finantsjärelevalvajana. Ta tõi esile Eesti finantsturu tugevnemise, märkides suurte regionaalsete pankade (nagu SEB ja Luminor) peakorterite kolimist Tallinna, mis kinnitab usaldust Eesti ärikeskkonna vastu. Kessler käsitles ka nelja olulist teemat: ettevõtete koondumised, õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning FI küpsemine ja tõhustamine (sh Tagatisfondi funktsioonide ülevõtmine).
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid, sealhulgas Enefit Greeni siseteabe juhtumit, mille kohta FI on esitanud kuriteoteate. Olulist tähelepanu pöörati tarbijakaitsele ja pangavälisele krediiditurule. Kessler toetas finantsombudsmani loomist, et pakkuda tarbijatele kiiret ja odavat vaidluste lahendamise võimalust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist, kus FI seisukoht on rakendada pangalaadset järelevalvet üle 50 miljoni euro suuruse laenuportfelliga ühistute suhtes. Fraktsioonide esindajad tunnustasid FI tööd finantsstabiilsuse tagamisel, kuid rõhutasid vajadust piirata kiirlaenude sotsiaalset kahju ning kiirendada positiivse krediidiregistri loomist ja finantsombudsmani institutsiooni käivitamist.
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE) esimene lugemine
2025-09-09 16:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 18m
AI kokkuvõte: Teine päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse eelnõu 671 — hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudmise seaduse esimene lugemine. Ettekandja oli rahandusminister Jürgen Ligi, kelle sõnavõtud tutvustasid seaduseesmärke: senise hoiu-laenuühistu seaduse ajalugu ning probleemid, mis nende muutuste tulemusel on tekkinud alates 2010. aastast. Hindatud probleemid hõlmasid ühistute vara kasvu ja fondide kasutamist laenudena, puudulik riiklik järelevalve ning hoiustajate kahjusid ERIAL-i ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu maksejõuetuse tõttu. Samuti kerkis esile küsimus, kuidas tagada hoiustajate raha turvalisus ning ühistute roll kogukonnast laenuandjana on muutunud reaalsuseks, kus liikmete nutune teadmine laekuvastusest ja kontrollist on piiratud. Eelnõu esitles lahendusena ühistuid ühtse pangalise vormi suunas: võimaldada vaid pankadeks või ühistupankadeks muutuvate ühistute hoiuste kaasamist ning tagada Tagatisfondi kaitse kuni 100 000 euro ulatuses.
Teises osas arutleti plaani kohta, mis on jaotisena jaotatud kolmeks etapiks: 1) kohustuste jõustumine 1. novembril (väära kaaluda võimalikku edasilükkamist); 2) 1. juulil järgmisel aastal rakenduvad rangemad nõuded juhatuse ning nõukogu liikmetele, suurendatakse osakapitali ning lisatakse audiitorkontrolli ja revisjonikomisjoni nõuded; 3) alates 1. jaanuarist 2029 jätkavad ühistud toimimist vaid panga või ühistupanga vormis, kui nad soovivad jätkuvalt hoiuseid kaasata, ning neil peab olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Lisaks rõhutati, et Eesti liberaliseeritud regulatsioonid on äärmuslikult liberaalsed ning sarnaselt muude riikidega kujutletakse tulevikus ühistulist finantstegevust ühistupanga vormis ning suurem järelevalve ning hoiuste tagatised. Lõppsõnum, mida tõstatati, oli vajadus kaitsta hoiustajate vara ning tagada börsiväline, kuid turvaline ja kontrollitud hoiuste kaasamine.
Kokkuvõttes on eelnõu suunatud riskide vähendamisele ja hoiustajate vara kaitsmisele, samas püüdes säilitada mõistlikku jätkusuutlikkust ning paindlikkust: võimalus jätkata ühistulise finantsteenuse pakkumist, kuid rangema järelevalve ja kindlate kaitsemehhanismidega—nii, et hoiused oleksid turvaliselt tagatud ning ühistud saaksid vajaduse korral pankadeks või ühistupankadeks transformeeruda. Kõik see on mõeldud tasakaalustada hoiustajate õiguste kaitset ja finantsstabiilsust, vähendades samas riske, mis on tekkinud seni reguleerimata tegevuse tõttu.
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine
2025-06-19 01:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 28m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.
Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) teine lugemine
2025-06-11 23:56XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kaheksas päevakorrapunkt käsitleb valitsuse algatatud eelnõu 634 muutmist: makseasutuste ja e‑raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse teist lugemist. Eelnõu eesmärk on avada välkmakse (rohkearvuline, lõppkuu kättesaadav 24/7 ja tavapärasest kiiresti toimiv makse), mis seni on olnud kättesaadav peamiselt pankadele läbi Eesti Panga arvelduskontodele ligipääsu. Selle eelnõu raames luuakse võimalus ka teistele makse- ja e‑raha asutustele pakkuda sarnaseid teenuseid, suurendades konkurentsi ning maksete kättesaadavust tarbijatele ja ettevõtetele.
Teisel lugemisel tehti töötapas koostöös Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga viis muudatusettepanekut ning täpsustati seaduse keelelist ja tehnilist sisu. Lisaks on kavandatav muutus jõustumise kuupäeva suhtes: üldine jõustumine toimub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (mitte senise 1. juuli 2025 kuupäeva kohaselt). Konsensuslikult otsustati eelnõu võtta päevakorda 11. juunil, teise lugemise lõpetada ning kui see on tehtud, esitada ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. juunil 2025. Muudatusettepanekuid nr 1–nr 6 käsitleti täielikult ning jäädi seisukohale, et nad tuleb arvestada tervikuna.
... and 23 more päevakorra punkti