Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
91-100 / 101 poliitikut
Tanel Tein
18 päevakorra punkti
18/18 AI kokkuvõtetega (100.0%)
18/18 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Tanel Tein
E-post: tanel.tein@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: tanel.tein@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 31m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 31m
Päevakorra punktid:
Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine
2025-10-21 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
12 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 32m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728, mille algatas 16 Riigikogu liiget, eesotsas Tanel Teiniga. Eelnõu põhieesmärk on luua kultuuri ja spordi rahastamiseks uus, stabiilne mudel, kaasates rahvusvahelist maksutulu kaughasartmängude sektorist. Selle saavutamiseks kavandatakse hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist 6%-lt 4%-le aastaks 2029, et muuta Eesti rahvusvahelistele operaatoritele atraktiivsemaks. Prognoositav lisatulu suunataks Kultuurkapitali juurde loodavatesse sihtfondidesse: Eraraha kaasamise fond ja Spordiehitiste fond. Eelnõu tutvustaja Tanel Tein rõhutas, et see toob Eestisse uusi litsentse ja maksustatavat tegevust, prognoosides laekumiste kasvu kuni 100 miljoni euroni aastas. Kriitika (eelkõige Isamaa ja Varro Vooglaiu poolt) keskendus eelnõu moraalsele aspektile (kas hasartmängu soosimine on õiglane), rahapesuriskidele ja sellele, et valitsus keeldus eelnõu ise esitamast. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi valitsuse arvamust polnud saabunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) teine lugemine
2025-06-17 13:49XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 teist lugemist. See oli peamiselt eelnõu tehnilise ja õigusliku raamistiku täpsustamise ning erinevate huvigruppide kaasamise küsimus. Läbirääkimised toimusid Rahanduskomisjonis 5., 10. ja 12. juunil ja keskendusid eelnõu mõjulevikute sätete selgusele: milliseid andmeid andmekaitse piirides ja mille ulatuses Riik kogub, kuidas toimub andmete pseudonüümimine ja depseudonüümimine, ning kuidas tagatakse inimeste õigused ja järelevalve. Samuti arutleti, kui suure rolli ja millistel tingimustel võiks Rahapesu Andmebürool (RAB) olla tehingute jälgimisel ja juhtumianalüüsil, ning kuidas säilitada tasakaal turvalisuse ning era- ja isikuandmete kaitse vahel. Komisjon pidas silmas inimeste õiguste kaitset ning demokraatlikku läbipaistvust, rõhutades, et andmete kogumine peab toimuma vajaduspõhiselt ja kontrolli all, ning viitas riiklikule järelevalve- ja aruandluskohustusele. Tulemuseks oli kokkulepe ning otsus hoida eelnõu teist lugemist ametlikult päevakorras, kuid see lõppes ühtlasi olukorraga, kus lisamiste või muudatuste edasine menetlus sõltus lähenevatest plenaaristungitest ja hääletustulemustest. Üldine järeldus oli, et kuigi arutelu oli põhjalik ja mitmekülgne, pidas komisjon oluliseks piirata andmete kogumise ulatust ja tugevdada järelevalvet, et säilitada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse vajadused.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-04-15 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitles justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimisest. Ettekande keskmes oli riigi turvalisuse ja õigusriigi toimimise tagamine kriisides, kriisideks valmisolek ning kriitiliste teenuste toimepidevuse säilitamine, milles kohtureform ja kohtutoimingute digiteerimine mängivad keskset rolli. Samuti rõhutati tehisaru ja andmete kasutamist riigikorralduse tõhustamisel, et parandada elanikkonna teenuste kättesaadavust ning jõuda efektiivsema, läbipaistvama ja küberturvalise riigivalitsemiseni kui osa Eesti 2035 eesmärkidest.
... and 13 more päevakorra punkti
Urve Tiidus
105 päevakorra punkti
105/105 AI kokkuvõtetega (100.0%)
105/105 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Urve Tiidus
E-post: urve.tiidus@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: urve.tiidus@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 54m
Staaž parlamendis: 13 aastat
Kogu kõneaeg: 7h 54m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) teine lugemine
2025-11-05 19:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663 teine lugemine. Majanduskomisjoni nimel esitas ettekande Urve Tiidus, kes selgitas, et eelnõu esimene lugemine toimus 8. oktoobril ning muudatusettepanekute tähtajaks (22. oktoober) ei laekunud ühtegi ettepanekut ega arvamust. Seetõttu tegi juhtivkomisjon konsensusliku ettepaneku viia lõpphääletus läbi teisel lugemisel, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115.
Küsimuste voorus päris Helir-Valdor Seeder, kas eelnõu vastuvõtmine aitab kaasa Narva piiripoide taastamisele, millele ettekandja vastas, et rahvusvahelised kokkulepped peaksid igal juhul navigatsioonile kasuks olema. Läbirääkimistel kasutas Peeter Ernits võimalust rääkida laiemalt Eesti merenduspoliitikast ja laevade Eesti lipu alla toomise programmist, märkides, et suured plaanid pole täitunud. Signe Riisalo esitas protseduurilise küsimuse Ernitsa kõne teemavälisuse kohta, mille juhataja lahendas, selgitades, et teisel lugemisel on kõigil liikmetel õigus sõna võtta. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu seadusena vastu võeti.
Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE) esimene lugemine
2025-10-23 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (NIS2 direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 esimesel lugemisel. Minister rõhutas seaduse vajalikkust küberohtude kiire kasvu tõttu, tuues näiteks eduka rahvusvahelise politseioperatsiooni SIMCARTEL ja küberrünnakud Eesti haiglate vastu. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta küberturvalisuse taset Euroopa Liidus ja ühtlustada reegleid.
Eelnõu laiendab rangemate küberturvalisuse nõuete kohaldamist umbes 3000 uuele organisatsioonile, tõstes subjektide koguarvu Eestis ligikaudu 6500-ni. Oluline muudatus on ka see, et küberturvalisuse eest vastutab edaspidi terve organisatsioon, mitte ainult konkreetne elutähtis teenus. Minister kinnitas, et eesmärk oli vältida Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist ning tutvustas uut "valgusfooriga" tabelit, mis aitab hinnata ülevõtmise täpsust. Arutelude käigus tõstatati küsimusi eelnõu keerulise sõnastuse (viidates advokatuuri ja ITL-i kriitikale) ja puuduva majandusliku mõjuanalüüsi kohta. Minister vastas, et täpset kulu on keeruline hinnata, kuid riik pakub uutele subjektidele kolmeaastast üleminekuaega, toetusmeetmeid ja tasuta veebikursusi.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu toetas eelnõu üldpõhimõtteid, märkides vajadust viia eelnõu kooskõlla teiste menetluses olevate seadustega. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) teine lugemine
2025-10-22 17:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 10m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 teist lugemist. Ettekande esitas majanduskomisjoni liige Urve Tiidus. Eelnõu peamine eesmärk on kohustada uutesse või põhjalikult uuendatavatesse kortermajadesse rajama kiire internetiühenduse jaoks vajaliku taristu, et hõlbustada sidetaristu ehitajate tööd, säästa kulusid ja kiirendada digiriigi arengut. Majanduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette 14. oktoobril, kaasates menetlusse ligi 50 huvirühma.
Komisjon arutas nelja muudatusettepanekut. Kolm majanduskomisjoni ettepanekut (nr 1, 2 ja 4) võeti konsensuslikult vastu. Need täpsustasid mobiiltelefonivõrgu aktiivseadmete paigaldamise ja eemaldamisega seotud kulude hüvitamist, tagasid sideettevõtjatele suurema õigusselguse (eemaldades abstraktse tulevikule viitava otsustusruumi) ning muutsid seaduse jõustumise aja 1. jaanuarile 2026. Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanek nr 3, mis käsitles Eestit okupeerinud režiime toetavate rajatiste ja sümboolika keelamist, jäeti juhtivkomisjoni poolt arvestamata (poolt 2, vastu 4), kuna see ei haakunud eelnõu 655 digitaristu regulatsiooni esemega. Läbirääkimistel tõstatati küsimusi tugimastide paigaldamise piirangute (50 m teest) ja kaablikõride standardite ning jagamise tingimuste kohta, millele ettekandja vastas, et neid spetsiifilisi teemasid komisjonis teise lugemise ettevalmistamisel ei käsitletud. Teine lugemine lõpetati.
... and 100 more päevakorra punkti
Madis Timpson
54 päevakorra punkti
54/54 AI kokkuvõtetega (100.0%)
54/54 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Madis Timpson
E-post: madis.timpson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: madis.timpson@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 11m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 11m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) esimene lugemine
2025-11-05 18:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu [726] esimesel lugemisel tutvustas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta eelnõu peamisi eesmärke. Eelnõu keskne muudatus on täitmisregistri liidestamine andmejälgijaga, mis muudetakse kõigile andmekogudele kohustuslikuks. See samm on mõeldud suurendama avalikkuse usaldust registri vastu, tagades inimestele õiguse näha, millised riigiasutused (kohtutäiturid, PPA jne) on nende pangakontode andmete kohta päringuid teinud.
Teine oluline muudatus puudutab võlgnike andmete avalikustamist. Eelnõu pöörab tagasi varasema otsuse teha kõik võlad avalikuks, sätestades, et avalikult jäävad nähtavaks vaid juriidiliste isikute võlad. Eraisikute võlgnevuste (umbes 70 000 inimest) lausaline avalikustamine tühistatakse, et vältida stigmatiseerimist ja töö leidmise raskusi. Debati käigus tõstatasid Riigikogu liikmed küsimusi eelnõu tehnilise kvaliteedi (vastuolud sätete kehtetuks tunnistamise ja täiendamise osas) ning Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti erandite kohta andmejälgija teavituskohustusest. Varro Vooglaid (EKRE) kritiseeris julgeolekuasutustele antud blanketset vabastust ja pankade kaalutlusõiguse puudumist ulatuslike kontoandmete väljastamisel, tehes fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust ning esimene lugemine lõpetati.
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu (656 SE) esimene lugemine
2025-10-09 00:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 16m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu 656 esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, mis lahendab mitmest hiljutisest sündmusest tingitud õiguslünki. Eelnõu laiendab Eesti karistusõiguse kehtivust välisesinduste valdustes toime pandud süütegudele (vastusena Riigikohtu otsusele diplomaadi trahvi tühistamise kohta) ning laiendab jurisdiktsiooni Eesti majandusvööndis ja mandrilaval asuva kriitilise taristu kahjustamise suhtes. Oluliselt tõstetakse karistusmäärasid merealuse taristu lõhkumise eest, nähes ette kuni kümme aastat vangistust ja juriidilistele isikutele kuni 4 miljardi euro suuruse trahvi. Lisaks lisatakse karistusseadustiku § 203 (vara kahjustamine) juurde võimalus kasutada jälitustoiminguid, et uurida Eestile vaenulike riikide eriteenistuste tellitud vandalismiakte, isegi kui varaline kahju ei ole suur.
Arutelu käigus tõstatati küsimusi Soome kohtu hiljutise otsuse kohta Estlink 2 kaabli lõhkumise asjus, kus Soome kohus leidis, et neil puudub jurisdiktsioon. Minister Pakosta kritiseeris Soome kohtuotsust, leides, et see tugineb valedele rahvusvahelise mereõiguse sätetele, ning kinnitas, et Eesti kaalub asja menetlemist, kuna majanduslik kahju tekkis Eestis. Samuti arutati karistusseadustiku laiendamise ulatust ja 4 miljardi euro suuruse trahvi heidutavat mõju. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24 18:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 11m
AI kokkuvõte: Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.
... and 49 more päevakorra punkti
Vilja Toomast
8 päevakorra punkti
8/8 AI kokkuvõtetega (100.0%)
8/8 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Vilja Toomast
E-post: vilja.toomast@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: vilja.toomast@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 45m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 45m
Päevakorra punktid:
Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine
2025-10-22 18:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki viia nimevahetus 21. sajandisse, kasutades e-teenuseid, automaatotsuseid ja -kandeid. Minister rõhutas, et tegemist on tehnoloogilise sammuga, mis vähendab bürokraatiat ja suurendab usaldust, ning nimetas seda "vabaduse eelnõuks" ja "digiriigi tugevdamise eelnõuks". Taro tõi esile ka projekti rahastamise Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust, märkides, et muudatused peavad rakenduma enne 2025. aasta detsembrit, et vältida raha tagasimaksmise kohustust.
Kõige teravam arutelu käis kurjategijate nimevahetuse teemal. Saadikud (Andre Hanimägi, Riina Solman, Tanel Kiik) tundsid muret, et uus automaatne süsteem ei tohi lihtsustada kuritegeliku mineviku varjamist. Minister kinnitas, et sisulised piirangud, mis kaitsevad ühiskonda (sh välistamaks elavate isikute nimede võtmist), pannakse paika uues terviklikus nimeseaduse eelnõus, mis valmib käesoleva kalendriaasta jooksul. Automaatotsused on praeguse eelnõu kohaselt võimalikud vaid lihtsate, registripõhiselt kontrollitavate põlvnemisseostega seotud juhtumite puhul. Peeter Ernits (Keskerakond) toetas eelnõu sisu, kuid kritiseeris selle kiiret menetlemist, mis on tingitud Euroopa rahastuse tähtajast (120 miljoni euro suuruse trahvi vältimiseks). Vilja Toomast (Õiguskomisjon) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et nime saab muuta ka edaspidi neljas regionaalses perekonnaseisuametis ning et automaatne nimevahetus on lubatud kord elus, vältides samas üldtuntud isikute nimede kasutamist.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) teine lugemine
2025-06-11 18:48XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu 590 teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Eelnõu on oluline rahvusvahelise tööõiguse kooskõlla viimiseks ja ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise samm. Õiguskomisjon tegi ettevalmistuse esmaspäeval, 2. juunil; muudatusettepanekuid ei esitatud ning istungil viibisid kohal ainult komisjoni liikmed, puudusid Heljo Pikhof ja Varro Vooglaid. Komisjoni esimees Madis Timpson esitas ettepanekud ja kommunikatsiooni tulemused ning juhtis istungit.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) esimene lugemine
2025-05-19 20:15XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutles neljanda päevakorrapunkti all Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu 590 esimese lugemise üle. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida ILO põhikirja muudatused, mis toovad kaasa laiemama esindatuse haldusnõukogus, kaasavama protsessi peadirektori ametisse nimetamisel ning võimaldavad põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema liikmete toega. Selline ratifikatsioon väljendab Eesti valmidust täiendada organisatsiooni otsuste vastuvõtmiseks vajalikke kaasatus- ja legitiimsusmehhanisme ning tugevdada Eesti välissuhtlust ILO-s. Oluline on rõhutada, et ratifitseerimine ei kaasa riigi tasemel õigusakte muutusi ega tekita riigile lisakulutusi; eesmärk on rahvusvaheline koostöö ja vastastikune toetus.
Teises lõigus koostatakse käsitledavate muudatuste lõpp-eesmärgid: haldusnõukogu koosseisu muutmine, ILO peadirektori valimise protsessi kaasavamaks muutmine ning ILO põhikirja muutmise reeglite paika panemine. Komisjoni arutelu keskendus kolmele põhiküsimusele: miks suurendada haldusnõukogu liikmete arvu, kas Eesti on oma ILO liikmesuse tõhususes kogenud vajalikke kasulikke mõjusid ning millised on olnud praktilised ja rahalised mõjud liikmelisuse ajal. Kohe märgiti, et praegu ei kaasne riigile lisakulutusi ning muudatuste ratifitseerimine ei nõua riigisiseseid muudatusi. Kokkuvõttes puudutab eelnõu eesmärgiga tagada laiem kaasatus ja läbipaistvus ILO otsustes ning tugevdada Eesti rolli rahvusvahelises tööõiguse arutelus.
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE) esimene lugemine
2024-11-14 12:14XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Teine päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu liige Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 490 esimese lugemise menetlust. Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks paragrahv 1511, mis käsitleb rahvusvahelist kuriteo toetamist ja õigustamist ning keelab agressiooni-, genotsiidi-, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite avaliku eksponeerimise niisugustel viidiilidel. Esitajaks on Grünthal ning ettekanne keskendus sellele, miks on vaja sessioonis käsitletavat sätet muuta seetõttu, et politsei on seda normi pahatahtlikult ja valesti rakendanud. Ta tõi välja kolm juhtumit: Tallinnas toimunud aktsioon Jaak Valge ja Andres Aule puhul; Sinimägede mälestusüritusel aset leidnud sündmused ning Lihula samba konfiskeerimise operatsioon. Samuti nentis ta, et normi kasutamine on mõjutanud riigi mainet ning võib kaasa tuua rahvuslike tunnete alandamist. Reino esindajad ja osalejad tõid välja, et eelnõu kehtestab piiranguid, mille rakendamine on olnud nii keerukas kui keeruline ning et varasemad juhtumid on tekitanud debati õiguse ja proportsionaalsuse üle. Kokkuvõttes jõutakse aruteludes järeldusele, et eelnõu ei saa vastuvõetud olevat ega soovi edasi liikuda praegusel kujul.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) teine lugemine
2024-06-06 06:11XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
10 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Juhatus arutles Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 teise lugemise kohta. Esitletud ettekandjaks oli Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. Komisjon vaatas läbi nelja arvamuse ning arutas Keskerakonna fraktsiooni nelja muudatusettepanekut; komisjon tegi ühe muudatusettepaneku ning oli kaalutluste tulemusena öeldud, et eelnõu koos teiste seaduste muudatusettepanekutega ühendatakse või mitte. Üldine eesmärk arutelul oli hinnata trahviühiku suurust ja kriteeriume ning milliseid täiendavaid muudatusi ning piiranguid on vaja või mitte.
... and 3 more päevakorra punkti
Aleksandr Tšaplõgin
136 päevakorra punkti
136/136 AI kokkuvõtetega (100.0%)
136/136 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Aleksandr Tšaplõgin
E-post: aleksandr.tsaplogin@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: aleksandr.tsaplogin@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 20h 23m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 20h 23m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (713 OE) esimene lugemine
2025-11-03 18:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 25m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 713, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 300 euroni kuus. Ettekandja Helmen Kütt rõhutas, et kehtiv 200-eurone piir (mis tõuseb 2026. aastast 220 euroni) on ebapiisav ja jääb kaugele alla absoluutse vaesuse piiri (345.80 eurot). Eelnõu eesmärk oli pakkuda kiiremat ja vajaduspõhist tuge üksikvanematele, eakatele ja madala sissetulekuga inimestele, eriti külmadel kütteperioodidel. Sotsiaaldemokraadid olid teinud ka riigieelarve muudatusettepaneku, et tõus 300 euroni oleks võimalik.
Arutelu käigus toodi välja, et toimetulekupiiri tõstmine 300 euroni tooks riigieelarvele lisakulu umbes 12–13 miljonit eurot aastas, kuid see raha läheks koheselt tagasi Eesti majandusse tarbimise kaudu. Sotsiaalkomisjoni esindaja Eero Merilind kinnitas, et kuigi eelnõu eesmärk on õige, on riigieelarve võimalused piiratud. Opositsioonierakonnad (Keskerakond, EKRE) toetasid ettepanekut, kuid EKRE esindaja Rain Epler kritiseeris sotsiaaldemokraate ja Reformierakonda varasemate maksutõusude eest, mis vaesemaid elanikke ebaproportsionaalselt tabasid. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud, kuna poolt hääletas vaid 28 Riigikogu liiget, mis ei olnud piisav Riigikogu koosseisu häälteenamuse (51 häält) saavutamiseks.
... and 131 more päevakorra punkti
Toomas Uibo
46 päevakorra punkti
46/46 AI kokkuvõtetega (100.0%)
46/46 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Toomas Uibo
E-post: toomas.uibo@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: toomas.uibo@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 22m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 6h 22m
Päevakorra punktid:
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande tegi rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes andis ülevaate eelarve menetlemisest komisjonis ja tutvustas selle põhiparameetreid: tulud 18,6 miljardit, kulud 19,5 miljardit ning valitsussektori finantseerimisvajadus 1,7 miljardit eurot. Akkermann rõhutas eelarve kahte peamist märksõna: kaitsekulude jõuline kasv (üle 5% SKP-st) ja maksukoormuse langus (maksuküüru kaotamise kaudu).
Järgnenud küsimuste ja läbirääkimiste voorus kritiseeris opositsioon teravalt eelarve vastutustundetust, eriti rekordilist defitsiiti ja laenuraha kasutamist jooksvate kulude katteks. Keskseks teemaks oli ka tulumaksureformi õiglus, kus opositsioon (sh Tanel Kiik, Riina Sikkut, Reili Rand) väitis, et suurima võidu saavad jõukamad, samal ajal kui sotsiaal- ja kultuurivaldkond kannatavad kärbete all. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid eelarvet, rõhutades riigikaitse prioriteetsust ja maksuküüru kaotamise positiivset mõju keskmisele palgasaajale. Neli opositsioonifraktsiooni (Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE) esitasid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel ettepanek toetust ei leidnud (32 poolt, 44 vastu). Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Ettekandes rõhutas Müller Eesti Panga põhiülesannete täitmist, eriti hinnastabiilsuse tagamist euroalal. Ta märkis, et euroala inflatsiooni aeglustumine on võimaldanud Euroopa Keskpangal alustada intressimäärade langetamist, mille tulemusena on nii keskpanga peamine intressimäär kui ka 6 kuu euribor langenud poole võrra oma rekordtasemelt. Eesti majandus näitab elavnemise märke, kuigi taastumine on aeglane. Keskpank prognoosib Eestis 2025. aastaks 5–6% hinnatõusu, millest kolmandik tuleneb maksutõusudest.
Müller tõi esile finantsstabiilsuse riske, eriti Eesti kiire laenukasvu tõttu (ligi 10% aastas), mistõttu hoitakse vastutsüklilist kapitalipuhvrit 1,5% tasemel. Oluline osa ettekandest keskendus kriisikindlusele, sealhulgas sularaharingluse ja maksesüsteemide toimepidevuse tagamisele ning digieuro projektile. Keskpank rõhutas ka korras riigirahanduse tähtsust majanduskasvu nurgakivina, hoiatades püsiva eelarvepuudujäägi eest, mis kütaks inflatsiooni. Lisaks tutvustati ettepanekuid eluasemelaenuturu konkurentsi parandamiseks, näiteks notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasude kaotamine refinantseerimisel. Fraktsioonide läbirääkimistel kiideti Eesti Panga tööd ja rõhutati vajadust vastutustundliku eelarvepoliitika järele, eriti kaitsekulude püsiva katte leidmisel.
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE) esimene lugemine
2025-09-09 16:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelnõu, selgitades, et alates 2010. aasta muudatustest on hoiu-laenuühistud kaotanud oma algse kogukondliku iseloomu ning tegutsevad sisuliselt pankadena, kuid ilma adekvaatse riikliku järelevalveta. See on viinud olukorrani, kus hoiustajad on maksejõuetuse tõttu kaotanud mitukümmend miljonit eurot, eriti vanemaealised inimesed, kes lootsid kõrget intressi. Hoiuste maht on kasvanud 2 miljonilt eurolt 87 miljonile, millest suurem osa (76 miljonit) laenatakse äriühingutele.
Eelnõu peamine eesmärk on lõpetada kontrollimatu raha kaasamine avalikkuselt ja tagada hoiustajate kaitse. Ainus lahendus on see, et hoiuseid kaasavad ühistud peavad edaspidi saama Finantsinspektsioonilt pangaloa või moodustama ühistupanga. Pangana tegutsemine tagab hoiustajatele Tagatisfondi kaitse kuni 100 000 euro ulatuses. Muudatused jõustuvad kolmes etapis, lõppeesmärgiga, et alates 1. jaanuarist 2029 saavad hoiuseid kaasata vaid pangad või ühistupangad.
Debati käigus esitasid Riigikogu liikmed küsimusi eelnõu proportsionaalsuse ja põhiseaduslikkuse kohta, küsides, miks ei piisa järelevalve tõhustamisest ning kas radikaalne ümberkujundamise nõue ei riiva liigselt ettevõtlusvabadust. Rahanduskomisjoni esindaja Mart Võrklaev rõhutas, et varasemad katsed (nt keskühistu loomine) enesekontrolliks ei ole toiminud ja hoiustajate kaitse tagamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni järelevalve alla minek. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ettepanek hääletati maha, mistõttu esimene lugemine lõpetati.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 39m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
... and 41 more päevakorra punkti
Kristo Enn Vaga
34 päevakorra punkti
34/34 AI kokkuvõtetega (100.0%)
34/34 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kristo Enn Vaga
E-post: kristoenn.vaga@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: kristoenn.vaga@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 58m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 3h 58m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu (711 OE) teine lugemine
2025-11-05 20:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 711, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO (The United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga tutvustas eelnõu teist lugemist, märkides, et muudatusettepanekuid ei esitatud, kuid komisjon tegi teksti keelelisi täpsustusi. Komisjon kiitis eelnõu konsensuslikult heaks ning tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna. Eelnõu pikendab kuni kuue Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega 2026. aasta lõpuni. Debati käigus esitas Rain Epler küsimuse operatsiooni nimetuse "konfliktijärgne" kohta, millele Vaga selgitas, et tegemist on ÜRO ametliku nimetusega 1948. aastal alguse saanud missioonile. Läbirääkimistel analüüsis Peeter Ernits varasemate missioonide hääletustulemusi, tuues esile erakondade erineva geopoliitilise huvi. Eelnõu võeti lõpphääletusel vastu.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (707 OE) teine lugemine
2025-11-05 20:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu päevakorras oli täna kümnenda punktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 707, mis käsitles Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus. Eelnõu teise lugemise ettekande tegi Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Ettekandja selgitas, et eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 20. oktoobril ja 3. novembril ning kiitis selle konsensuslikult heaks, tehes ettepaneku viia eelnõu lõpphääletusele. Pärast ettekannet läbirääkimisi ei avatud, kuna kõnesoove ei esitatud. Seejärel asuti kohe eelnõu lõpphääletuse juurde, mille tulemusena eelnõu otsusena vastu võeti.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu (711 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:53XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 711, mis puudutab Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et tegemist on ÜRO vanima rahuvalveoperatsiooniga, kus osaleb üle 30 riigi. Eelnõu kohaselt pikendatakse mandaati 2026. aasta lõpuni ja suurendatakse Eesti kontingendi ülempiiri kuni kuue kaitseväelaseni (varem kuni kolm). Suurendamise põhjuseks on võimalus asuda juhtima Kairo lähikontorit, mistõttu tehti ettepanek saata ühe ohvitseri asemel missioonile kaks ohvitseri. Operatsiooni kulud kahe kaitseväelase puhul oleksid ligikaudu 120 000 eurot.
Juhtivkomisjoni, Riigikaitsekomisjoni, nimel võttis arutelu kokku Kristo Enn Vaga. Ta kinnitas, et komisjon käsitles eelnõu põhjalikult 15. ja 22. septembri istungitel, saades ülevaate nii kaitseministrilt kui ka Kaitseväe peastaabi ja toetuse väejuhatuse esindajatelt. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eesti kaitseväelased on UNTSO missioonil osalenud sõjaliste vaatlejatena ja staabiohvitseridena alates 1997. aastast. Pärast läbirääkimiste lõpetamist otsustati esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (707 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:34XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 707 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisus. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud tahtekoalitsioon, kuhu kuulub kümme liiget, ning selle fookuses on Läänemere regiooni julgeolek, Kaug-Põhi ja Atlandi ookean. Minister rõhutas JEF-i kiiret reageerimisvõimet, tuues näiteks tegevuste aktiveerimise pärast Estlink 2 merealuse kaabli lõhkumist. Eelnõu teeb ettepaneku anda mandaat kasutada JEF-i valmidusüksuses kuni 24 võitlejat, kuigi otsest vajadust järgmisel aastal ette ei nähta. Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga esitas juhtivkomisjoni kokkuvõtte, kinnitades, et koostöö JEF-i raames on Eestile strateegiliselt oluline, kuna Ühendkuningriik on tähtis julgeolekupartner. Eelnõu kinnitab Eesti valmisolekut panustada JEF-i valmidusse sarnaselt käesoleva aastaga ka 2026. aastal kuni 24 kaitseväelasega. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määras muudatusettepanekute tähtaja.
... and 29 more päevakorra punkti
Jaak Valge
121 päevakorra punkti
121/121 AI kokkuvõtetega (100.0%)
121/121 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jaak Valge
E-post: jaak.valge@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jaak.valge@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 34h 27m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 34h 27m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04 12:07XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.
Arupärimine sündimuse toetamise kohta (nr 812)
2025-11-03 21:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 25m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Jaak Valge, Riina Solmani ja Leo Kunnase sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele sündimuse toetamise kohta (nr 812). Ettekandja Jaak Valge rõhutas Eesti rahvastiku kriitilist seisu, viidates Sotsiaalministeeriumi analüüsile, mis kinnitab sündimuse jätkuvat langustrendi. Valge rõhutas, et riigi ülesanne on tagada võrdsed eneseteostusvõimalused neile, kes soovivad lapsi, ning ületada takistused, mis pereloomist pärsivad.
Minister Karmen Joller vastas arupärimisele, kinnitades, et ministeerium töötab tervikliku perepoliitika kallal. Ta lükkas ümber süüdistused, nagu sunniks analüüs naisi sünnitama. Joller tõi välja valitsuse plaanid, mis hõlmavad vanemahüvitise paindlikumaks muutmist (sh võimalus maksta seda vanavanematele), eluaseme kättesaadavuse parandamist (pensionisamba vahendite kasutamine kodulaenu tagatisena) ning viljatusravi ja vaimse tervise teenuste ligipääsu laiendamist. Joller märkis, et terviklik tegevuskava peaks valmima 2026. aasta kevadeks. Debatis tõstatati küsimusi peretoetuste indekseerimise, lastepäeva riigipühana kehtestamise ning rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni Riigikantselei juhtimise alla viimise teemal, mida minister toetas. Peeter Ernits kritiseeris valitsuse prioriteete, seades kahtluse alla suure kaitsekulutuse vajalikkuse sündimuse drastilise languse kontekstis.
Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimene lugemine
2025-10-22 18:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
14 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 22m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 669 esimesele lugemisele, mille eesmärk oli muuta 1. juuni (Lastepäev) riigipühaks ja puhkepäevaks. Eelnõu ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et see on peresõbralik samm, mis tugevdaks peresuhteid ja annaks vanematele võimaluse lastega koos aega veeta. Ta tõi esile, et ideed toetab 36 autoriteetset organisatsiooni, ning märkis, et Eestis on puhkepäevi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähe. Belobrovtsev kritiseeris valitsuse vastuseisu, mis oli esitatud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt, viidates peamiselt mõjuanalüüsi puudumisele, kuigi idee ise tunnistati positiivseks. Mitmed saadikud (SDE, Isamaa) väljendasid eelnõule tugevat toetust, rõhutades laste väärtustamise ja demograafilise olukorra parandamise olulisust. Põhiseaduskomisjoni ettekandja Jaak Valge (EKRE) selgitas, et komisjonis ei suudetud eelnõu tagasilükkamise osas otsust vastu võtta (hääletus 4 poolt, 4 vastu). Kuna täiskogus ei teinud ükski fraktsioon ettepanekut eelnõu tagasi lükata, lõpetati esimene lugemine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel hääletuseta.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
... and 116 more päevakorra punkti
Varro Vooglaid
242 päevakorra punkti
242/242 AI kokkuvõtetega (100.0%)
242/242 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Varro Vooglaid
E-post: varro.vooglaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: varro.vooglaid@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 82h 9m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 82h 9m
Päevakorra punktid:
Arupärimine kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta (nr 814)
2025-11-10 19:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 23m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist (nr 814) kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta, mille esitasid Varro Vooglaid ja teised EKRE fraktsiooni liikmed. Arupärimise ajendiks oli välisminister Margus Tsahkna avaldus, milles ta kinnitas Eesti valmisolekut panustada Ukraina julgeoleku tagamisse kuni kompaniisuuruse maaväe lahinguüksusega.
Arupärijate ettekandja Varro Vooglaid (pid: _wD0jSQ0aWg) rõhutas, et põhiseaduse § 128 kohaselt on Kaitseväe kasutamise otsustamise ainuõigus Riigikogul, mitte valitsusel või välisministril. Ta kritiseeris valitsuse esindaja avalikke kinnitusi olukorras, kus parlament pole vastavat otsust langetanud ega isegi arutanud. Vooglaid küsis, kas valitsus peab Tsahkna kinnitusi siduvaks, kas on tehtud riskianalüüs ning kas valitsus tugineb Kaitseväe saatmisel Riigikogu poolt igal aastal antavale blanketsele volitusele (kuni 100 kaitseväelast).
Peaminister Kristen Michal vastas, et Eesti on teavitanud liitlasi valmisolekust panustada tahtekoalitsiooni raames väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega, kuid rõhutas korduvalt, et igasugune üksuse saatmine Ukrainasse vajab enne tegevuse käivitamist Riigikogu mandaati. Michal lükkas tagasi arupärijate küsimuse Venemaa nõusoleku küsimise kohta, pidades seda "pentsikuks" ja märkides, et Ukraina toetamiseks ei pea agressorriigilt luba küsima. Ta kinnitas, et valitsusel ei ole kavas loobuda Ukraina toetamisest. Debati käigus süüdistasid arupärijad (eriti Martin Helme ja Mart Helme) peaministrit vastustest kõrvale hoidmises ja põhiseadusliku korra rikkumises, rõhutades, et Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse tähendaks Eesti astumist sõtta Venemaaga, mida EKRE peab vastutustundetuks. Peaminister lõpetas läbirääkimised, viidates, et arupärijate seisukohad Venemaa nõusoleku vajalikkusest sarnanevad Vene ametnike (Peskov, Lavrov) seisukohtadega.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
... and 237 more päevakorra punkti
Mart Võrklaev
30 päevakorra punkti
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
30/30 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Mart Võrklaev
E-post: mart.vorklaev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: mart.vorklaev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 36m
Staaž parlamendis: 4 aastat
Kogu kõneaeg: 4h 36m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
9 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 24m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Ettekandes rõhutas Müller Eesti Panga põhiülesannete täitmist, eriti hinnastabiilsuse tagamist euroalal. Ta märkis, et euroala inflatsiooni aeglustumine on võimaldanud Euroopa Keskpangal alustada intressimäärade langetamist, mille tulemusena on nii keskpanga peamine intressimäär kui ka 6 kuu euribor langenud poole võrra oma rekordtasemelt. Eesti majandus näitab elavnemise märke, kuigi taastumine on aeglane. Keskpank prognoosib Eestis 2025. aastaks 5–6% hinnatõusu, millest kolmandik tuleneb maksutõusudest.
Müller tõi esile finantsstabiilsuse riske, eriti Eesti kiire laenukasvu tõttu (ligi 10% aastas), mistõttu hoitakse vastutsüklilist kapitalipuhvrit 1,5% tasemel. Oluline osa ettekandest keskendus kriisikindlusele, sealhulgas sularaharingluse ja maksesüsteemide toimepidevuse tagamisele ning digieuro projektile. Keskpank rõhutas ka korras riigirahanduse tähtsust majanduskasvu nurgakivina, hoiatades püsiva eelarvepuudujäägi eest, mis kütaks inflatsiooni. Lisaks tutvustati ettepanekuid eluasemelaenuturu konkurentsi parandamiseks, näiteks notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasude kaotamine refinantseerimisel. Fraktsioonide läbirääkimistel kiideti Eesti Panga tööd ja rõhutati vajadust vastutustundliku eelarvepoliitika järele, eriti kaitsekulude püsiva katte leidmisel.
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne
2025-09-11 13:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil oli päevakorras Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruanne, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate inspektsiooni 12-aastasest tegevusest, rõhutades FI rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse järelevalveasutusena, mis annab aru otse seadusandjale. Ta tõi esile neli peamist teemat: ettevõtete koondumised finantsturul (sh SEB Balti peakorteri toomine Tallinna), õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (nt krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning edukas riskide maandamine kriisides (ID-kaardi kriis, COVID, Ukraina sõja algus). Kessler rõhutas, et FI on Euroopa Liidu väikseim finantsjärelevalveasutus (140 eksperti), mis valvab riskipõhiselt üle 60 miljardi euro väärtuses varasid. Tulevikuprognoosides nägi ta vajadust lihtsustada EL-i reegleid, tulla toime süveneva digitaliseerimise ja tehnoloogiliste riskidega ning kasutada Tallinna potentsiaali panganduskeskusena.
Küsimuste voorus käsitleti Enefit Greeni siseteabe väärkasutamise juhtumit, mille kohta Kessler kinnitas kuriteoteate edastamist, rõhutades turu aususe tagamise olulisust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist (soovitades järelevalvet alates 50 miljoni euro suurusest portfellist) ja pangavälise krediidituru probleeme, kus FI on vastutustundetu laenamise tõttu tühistanud 20% tegevuslubadest. Kessler kordas oma pikaajalist seisukohta finantsombudsmani loomise vajalikkusest, et tagada tarbijatele kiire ja odav vaidluste lahendamine. Läbirääkimistel toetasid Maris Lauri (Reformierakond) ja Andre Hanimäe (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Finantsinspektsiooni tööd, kuid rõhutasid samuti vajadust luua finantsombudsman ja parandada pangavälise krediidituru regulatsiooni, sealhulgas positiivse krediidiregistri loomist.
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE) esimene lugemine
2025-09-09 16:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
12 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 18m
AI kokkuvõte: Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelnõu, selgitades, et alates 2010. aasta muudatustest on hoiu-laenuühistud kaotanud oma algse kogukondliku iseloomu ning tegutsevad sisuliselt pankadena, kuid ilma adekvaatse riikliku järelevalveta. See on viinud olukorrani, kus hoiustajad on maksejõuetuse tõttu kaotanud mitukümmend miljonit eurot, eriti vanemaealised inimesed, kes lootsid kõrget intressi. Hoiuste maht on kasvanud 2 miljonilt eurolt 87 miljonile, millest suurem osa (76 miljonit) laenatakse äriühingutele.
Eelnõu peamine eesmärk on lõpetada kontrollimatu raha kaasamine avalikkuselt ja tagada hoiustajate kaitse. Ainus lahendus on see, et hoiuseid kaasavad ühistud peavad edaspidi saama Finantsinspektsioonilt pangaloa või moodustama ühistupanga. Pangana tegutsemine tagab hoiustajatele Tagatisfondi kaitse kuni 100 000 euro ulatuses. Muudatused jõustuvad kolmes etapis, lõppeesmärgiga, et alates 1. jaanuarist 2029 saavad hoiuseid kaasata vaid pangad või ühistupangad.
Debati käigus esitasid Riigikogu liikmed küsimusi eelnõu proportsionaalsuse ja põhiseaduslikkuse kohta, küsides, miks ei piisa järelevalve tõhustamisest ning kas radikaalne ümberkujundamise nõue ei riiva liigselt ettevõtlusvabadust. Rahanduskomisjoni esindaja Mart Võrklaev rõhutas, et varasemad katsed (nt keskühistu loomine) enesekontrolliks ei ole toiminud ja hoiustajate kaitse tagamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni järelevalve alla minek. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ettepanek hääletati maha, mistõttu esimene lugemine lõpetati.
... and 25 more päevakorra punkti