Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu (711 OE) teine lugemine

Liigume edasi. Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu 711. Palun seda siia Riigikogu kõnetooli tutvustama riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut, aga riigikaitsekomisjon tegi eelnõus mõned keelelised täpsustused, mis lähtuvad eelnõu punktide 1 ja 2 ühtlustamisest. Eelnõu teksti viidud keelelised täpsustused on alla joonitud. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 20. oktoobri ja 3. novembri istungitel. Käesoleva aasta 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Selle eelnõu alusel pikendatakse 2026. aasta lõpuni kuni kuue Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (the United Nations Truce Supervision Organization). Rahuvalveoperatsioonil on vaatlejaid 30 eri riigist, sealhulgast 14 NATO riigist. Tänu Eesti eeskujulikule panustamisele on järgmisel aastal Eesti kaitseväelaste täita ka Kairo lävikontori ülema ametikoht. Riigikaitsekomisjon otsustas selle aasta 20. oktoobri istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda ning lisaks tegi konsensuslikult otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna eelnõu lõpphääletusele. Kuna see on ka viimane missioonieelnõu, siis tänan väga häid kolleege suure toetuse eest kõikidele missioonieelnõudele. Sellega lõpetan ka praeguse ettekande. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Nagu sina lõpetasid tänuga, hea kolleeg, ma alustan tänuga, et tänan sind hea kõne eest. Nagu klassikud on öelnud, kõne üks põhiline kriteerium, kas ta on hea või alg, on see, et kui ta on lühike, siis ta on hea. Aga ma küsin, et selle operatsiooni nimi on nüüd konfliktijärgsel. Kas ma saan siis aru, et see missioon algab kunagi, kui see konflikt läks läbi olema? Või kuidas? Seleta natuke seda lahti.

Jah. See on üks vanimaid ÜRO missioone. Tõesti, see missioon algas 1948. aastal. Eesti on sinna panustanud 1997. aastast. Aga tõesti, seda nime "konfliktijärgne rahuvalveoperatsioon Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" ei ole kuidagi Eesti riik pannud või Eesti valitsus, kes selle eelnõu on siia toonud, vaid see on selle missiooni ametlik nimetus, mis on tulnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt. See ei ole kuidagi meie öelda, mis selle missiooni nimi on. Ja 1948. aastal see tõenäoliselt oli mingil määral konfliktijärgne. Me teame, et sellest ajast peale ei ole see konflikt kuidagi ära kadunud, on lihtsalt eri vaatused sellel konfliktil olnud. Ma loodan, et see oli piisav vastus teile, härra Epler.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea juhataja! Head kolleegid! Öeldakse, et eestlased ei tunne huvi maailma vastu. Nüüd, jälgides seda arutelu ja hääletamist, võib tõdeda, et huvi on väga suur. Siit tuleb välja ka – ma ei plaaninud siia tulla, aga selle hääletamise väikese analüüsi järgi –, et meie erakondadel on olemas geopoliitiline lähenemine erinevatesse piirkondadesse. Kokku vist kusagil 220 sõjaväelase lähetamise puhul tuleb välja, et mingid piirkonnad on meile olulisemad ja mingid piirkonnad on vähem olulised. Näiteks meil Liibüa ranniku valvamine kolme inimesega 61 meie kolleegi andsid positiivse, aga Liibanoni puhul ainult 53, kuigi geograafiliselt lähedal. Punane meri on meile oluline, 66 saadiku heakskiiduga missioon, aga Mosambiik ainult 53-ga. Kui hakata analüüsima erakondade, sest tuleb välja, et meil on ka erakondade erinev geopoliitiline haare, mis on positiivne. Võiks olla ka palju tugevam, võiks olla, et Reformierakonna hääletusest joonistub välja mingi geopoliitiline lähenemine Eesti 200, sotsiaaldemokraatide ja kõikide teiste. Praegu siin seda välja ei tule. Aga siis tuleb välja, et kõik ei mõtle muidugi ühtemoodi. Kuidagi mingi dünaamika on. Kui esimeste hääletamise puhul siin 61 ja 66 saadikut andsid oma heakskiidu, siis vahepeal see langes 52 peale, nüüd hakkab jälle tõusma 58 peale. Ma ei tea, kuidas see lõpeb siin praegu. Nii et igal juhul suurepärane lähenemine. Eesti rahvas ei ole sugugi nii ükskõikne. Aga teiselt poolt jälle tegelda sellise asjaga praegu, kui riigikontrolör ootab alandlikult oma ettekande aega, ja mitmed muud olulised asjad – riigieelarve, lisaeelarve, ja muu –, tundub natukene võib-olla aja raiskamine, sest jutte maalt ja merelt võiks rääkida küll. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 711 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu 711. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 58 poolt, vastu 2, erapooletuid 1 on eelnõu otsusena vastu võetud.