Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
71-80 / 101 poliitikut
Marek Reinaas
31 päevakorra punkti
31/31 AI kokkuvõtetega (100.0%)
31/31 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Marek Reinaas
E-post: marek.reinaas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: marek.reinaas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 52m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 52m
Päevakorra punktid:
Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) teine lugemine
2025-11-05 20:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 teine lugemine. Ettekande tegi majanduskomisjoni esimees Marek Reinaasa. Komisjon oli eelnõu käsitlenud 23. oktoobril ning esitatud oli kaks muudatusettepanekut (mõlemad juhtivkomisjoni poolt), mis leidsid konsensusliku toetuse ja arvestati täielikult. Sisuliseks muudatuseks oli välisriigi subsiidiumite arvestamine koondumiste hindamisel, kui need moonutavad Euroopa Liidu siseturgu. Reinaasa selgitas, et seaduse vastuvõtmisel saab Eestis Euroopa Komisjoni kontaktpunktiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Debati käigus küsiti muudatuse praktilise mõju kohta (Aivar Kokk) ning täpsustati koondumise mõistet määruse artiklite 20 ja 21 lõike 5 tähenduses (Peeter Ernits). Samuti arutleti direktiivi efektiivsuse üle suurriikide subsiidiumite vastu ja võimaliku vastupigistuse üle (Rain Epler). Reinaasa kinnitas, et trahvid ulatuvad 5–10% ülemaailmsest käibest, mis on piisavalt mõjus. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, mis ka tehti, ning kolmas lugemine planeeriti 12. novembriks.
Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE) esimene lugemine
2025-10-21 14:28XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE) esimesel lugemisel. Eelnõu eesmärk on määrata Eesti Vabariigis järelevalveorganid (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon) Euroopa Liidu otsekohalduva poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise määruse (2024/900) rakendamiseks. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta rõhutas oma ettekandes, et Eesti ei toetanud määruse vastuvõtmist selle õigusselgusetuse tõttu, eriti poliitreklaami definitsiooni osas, kuid kuna määrus jõustus 10. oktoobril, on järelevalveorganite määramine vältimatu. Minister selgitas, et eelnõu eesmärk on säästa Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) nende ülesannete täitmisest ning rõhutas, et seadusesse on erandlikult lisatud säte, mis rõhutab kaalutlusõigust, et vältida vähetähtsate rikkumiste puhul menetluste alustamist.
Debatt oli emotsionaalne ja keskendus peamiselt määruse enda absurdsele ülereguleerimisele, ebaselgele poliitreklaami määratlusele (näiteks pastapliiatsite ja jõulukaartide näitel) ning ebaproportsionaalselt suurtele trahvimääradele (kuni 20 miljonit eurot). Varro Vooglaid (EKRE) ja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseerisid teravalt Euroopa Liidu sekkumist ja Eesti valitsuse leiget vastuseisu. Majanduskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) esimene lugemine
2025-10-21 14:14XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on likvideerida Omandireformi reservfond, mis loodi 1996. aastal omandireformiga kaasnevate kulude katmiseks. Minister selgitas, et fondi eesmärgid on enamjaolt täitunud, kuna maareform on sisuliselt lõpusirgel, lahendamata on veel vaid kümmekond vaidlust. Edaspidi tuleb fondist varem rahastatud tegevusi, mille seotus algse eesmärgiga on kaudne (nt tööhõiveprogrammid ja ettevõtluse arendamine), rahastada tavapärase riigieelarve menetluse kaudu. Fond plaanitakse lõpetada 2025. aasta 31. detsembri seisuga. Riigikogu liikmed Peeter Ernits ja Arvo Aller esitasid küsimusi järelejäänud lahendamata juhtumite ja fondi kasutamise seaduslikkuse kohta kohalike omavalitsuste ühinemistoetuste maksmisel, millele minister vastas eitavalt, rõhutades, et Eestis valitseb eelarvedefitsiit ja raha tuleb planeerida ausalt riigieelarves. Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas kinnitas, et komisjon toetas eelnõu lõpetamist, olles konsulteerinud ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kes on muudatustega kursis.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE) esimene lugemine
2025-09-10 22:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, selgitades, et tegemist on lühikese, ühe sättega tehnilise eelnõuga, mis tuleneb otsekohalduvast Euroopa Liidu määrusest, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Eelnõu eesmärk on määratleda Konkurentsiamet kontaktpunktiks Euroopa Komisjoniga koostöö tegemisel koondumise kontrolli valdkonnas. Minister rõhutas, et Eesti osales aktiivselt määruse väljatöötamisel ning eelnõu on suunatud Eesti ettevõtjate huvide kaitsmisele, et tagada õiglane konkurents kolmandate riikide subsideeritud pakkujate vastu (tuues näiteks Hiina subsideeritud raudteehanked).
Riigikogu liikmed Peeter Ernits ja Aivar Kokk esitasid küsimusi eelnõu vajalikkuse, Konkurentsiameti uue pädevuse maksumuse ja töömahu kohta. Minister Pakosta kinnitas, et kuna määrus on otsekohalduv, on seadusemuudatus vajalik vaid kontaktpunkti määramiseks. Ta selgitas, et Konkurentsiameti roll piirdub kaasabi osutamisega Euroopa Komisjoni uurimiste puhul ning arvestades regulatsiooni kõrgeid lävendeid (alates 50 miljonist eurost välisriigi abist), ei nähta ette Konkurentsiameti eelarve ega töökoormuse kasvu. Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas kinnitas oma ettekandes, et komisjon toetas eelnõu, leides samuti, et Eestis on selliseid juhtumeid, mida hinnata, äärmiselt vähe või üldse mitte. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
... and 26 more päevakorra punkti
Urmas Reinsalu
199 päevakorra punkti
199/199 AI kokkuvõtetega (100.0%)
199/199 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Urmas Reinsalu
E-post: urmas.reinsalu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: urmas.reinsalu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 100h 13m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 100h 13m
Päevakorra punktid:
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine
2025-10-21 13:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 19m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728, mille algatas 16 Riigikogu liiget, eesotsas Tanel Teiniga. Eelnõu põhieesmärk on luua kultuuri ja spordi rahastamiseks uus, stabiilne mudel, kaasates rahvusvahelist maksutulu kaughasartmängude sektorist. Selle saavutamiseks kavandatakse hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist 6%-lt 4%-le aastaks 2029, et muuta Eesti rahvusvahelistele operaatoritele atraktiivsemaks. Prognoositav lisatulu suunataks Kultuurkapitali juurde loodavatesse sihtfondidesse: Eraraha kaasamise fond ja Spordiehitiste fond. Eelnõu tutvustaja Tanel Tein rõhutas, et see toob Eestisse uusi litsentse ja maksustatavat tegevust, prognoosides laekumiste kasvu kuni 100 miljoni euroni aastas. Kriitika (eelkõige Isamaa ja Varro Vooglaiu poolt) keskendus eelnõu moraalsele aspektile (kas hasartmängu soosimine on õiglane), rahapesuriskidele ja sellele, et valitsus keeldus eelnõu ise esitamast. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi valitsuse arvamust polnud saabunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Rahandus
2025-10-15 15:14XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu infotunni teine küsimus käsitles valitsuse rahanduspoliitikat ja riigieelarve strateegiat. Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) esitas peaminister Kristen Michalile terava kriitika seoses kavandatava eelarvedefitsiidiga, mis ulatub mitmel aastal 4,5%-ni SKP-st. Reinsalu tsiteeris Eelarvenõukogu hoiatust, et tegemist on ajalooliselt suure puudujäägiga, mis viib riigi "juhitamatutesse rahanduslikesse voogudesse" ja toob kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks. Ta küsis, kuidas kavatseb valitsus jõuda pikaajalise jätkusuutlikkuse hinnangus ette nähtud -1% defitsiidini, ning kritiseeris, et Euroopa Komisjoni antud riigikaitsekulude erandit (1,5%) kasutatakse laenurahaga Reformierakonna "maksuküüru" projekti teenindamiseks, mitte reaalajas kulude kärpimiseks.
Peaminister Michal tunnistas defitsiidi olemasolu, kuid rõhutas, et see on suuresti tingitud hädavajalikest riigikaitsekuludest (mis kasvavad 5%-ni SKP-st). Ta selgitas, et akuutsetele kriisidele reageeritakse tihtipeale laenamisega ning defitsiit hakkab langema pärast 4,5% tippu (prognoosides 3,8% ja 3,6%). Michal kaitses valitsuse poliitikat, rõhutades, et eelarvet tõmmatakse trimmi kulude kärpimise teel, viidates juba tehtud 1,4 miljardi euro suurustele kärbetele ja lubades lisakärpeid järgmistel aastatel. Ta lükkas tagasi Reinsalu väited maksuküüru kohta, märkides, et selle astmelise tulumaksu loojaks oli eelmine koalitsioon (sh Isamaa) ning et maksuküüru kaotamine toob kaasa maksukoormuse languse ja jätab keskmise palga teenijale aastas umbes 1800 eurot rohkem kätte. Lisaküsimuses kritiseeris Mart Maastik (Isamaa) 100 000 euro kulutamist Kliimaministeeriumi tellitud tuulikute tervisemõjude uuringule, mille tulemused olevat saadaval ka ChatGPT abil. Peaminister Michal kaitses teadlaste tööd, süüdistades küsijat teadlaste ründamises.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 23m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on parandada Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet, loobudes eelmise koalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõstmisest 24%-le (jättes selle 22%-le). Samuti tühistatakse kõigi eraisiku tulude 2%-line maksustamine. Ligi rõhutas, et maksutõusu ärajätmine ja maksuküüru kaotamine annab keskmise palga saajale aastas kätte ligi 1848 eurot. Lisaks pikendatakse Ukraina abistamisega tegelevatele MTÜ-dele annetuste tulumaksuvabastust 2027. aasta lõpuni.
Debatt oli emotsionaalne ja keskendus maksupoliitilisele vastutustundele. Opositsioon (Isamaa, EKRE, SDE) kritiseeris valitsust maksupoliitilise "tõmblemise" ja eelarvedefitsiidi süvendamise eest, kuna makse langetatakse laenurahaga. Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi esile rekordilise negatiivse välisinvesteeringute netopositsiooni 2024. aastal, mille Ligi vaidlustas. Sotsiaaldemokraadid (Riina Sikkut, Anti Allas) heitsid ette lühinägelikkust ja populismist kantud otsuseid, mis kahjustavad riigi rahandust. Ligi omakorda kaitses eelnõu majandust ergutava mõju eest ja kritiseeris toiduainete käibemaksu langetamise ideed kui rumalat ja sotsiaalselt valesti suunatud poliitikat.
... and 194 more päevakorra punkti
Signe Riisalo
15 päevakorra punkti
15/15 AI kokkuvõtetega (100.0%)
15/15 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Signe Riisalo
E-post: signe.riisalo@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: signe.riisalo@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 45m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 45m
Päevakorra punktid:
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) teine lugemine
2025-11-05 19:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663 teine lugemine. Majanduskomisjoni nimel esitas ettekande Urve Tiidus, kes selgitas, et eelnõu esimene lugemine toimus 8. oktoobril ning muudatusettepanekute tähtajaks (22. oktoober) ei laekunud ühtegi ettepanekut ega arvamust. Seetõttu tegi juhtivkomisjon konsensusliku ettepaneku viia lõpphääletus läbi teisel lugemisel, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115.
Küsimuste voorus päris Helir-Valdor Seeder, kas eelnõu vastuvõtmine aitab kaasa Narva piiripoide taastamisele, millele ettekandja vastas, et rahvusvahelised kokkulepped peaksid igal juhul navigatsioonile kasuks olema. Läbirääkimistel kasutas Peeter Ernits võimalust rääkida laiemalt Eesti merenduspoliitikast ja laevade Eesti lipu alla toomise programmist, märkides, et suured plaanid pole täitunud. Signe Riisalo esitas protseduurilise küsimuse Ernitsa kõne teemavälisuse kohta, mille juhataja lahendas, selgitades, et teisel lugemisel on kõigil liikmetel õigus sõna võtta. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu seadusena vastu võeti.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord" eelnõu (678 OE) esimene lugemine
2025-11-03 17:32XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
8 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 16m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 678, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kord pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa (100 eurot) maksmiseks. Ettekandja Lauri Laats rõhutas, et tegemist on sügavalt moraalse küsimusega, kuna üle 327 000 pensionäri elab olukorras, kus elukallidus on viimastel aastatel kasvanud oluliselt kiiremini kui pensionid, eriti toidu- ja esmatarbekaupade hinnad (tõus üle 40%). Ta tõi esile, et Eesti pensioni asendusmäär (umbes 34%) on Euroopa Liidu madalaim ja ligi 40% eakatest on vaesusriskis. Laats leidis, et 33 miljonit eurot maksev toetus on riigile jõukohane ja aitaks leevendada eakate toimetulekuraskusi, elavdades samal ajal sisetarbimist. Katteallikatena pakkus fraktsioon pangamaksu ja progressiivse tulumaksu kehtestamist, samuti kokkuhoidu bürokraatia ja rohepöörde kuludelt.
Arutelus küsiti toetuse universaalsuse kohta, millele Laats vastas, et eelnõu näeb ette toetuse maksmist kõigile pensionäridele, kuid erandite tegemine on läbiräägitav. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo andis ülevaate lühikesest komisjoni arutelust, märkides, et komisjon ei tööta lahendusi välja, kuid viitas vajadusele erakorraliselt tõsta rahvapensioni, et vähendada eakate vaesust. Läbirääkimistel kritiseerisid Aleksandr Tšaplõgin ja Mart Helme valitsust, süüdistades seda eakate unarusse jätmises ja valimislubaduste murdmises. Sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi toetas eakate abistamise samme, kuid rõhutas süsteemsete lahenduste vajadust. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Eelnõu lükati tagasi, saades vaid 22 poolthäält.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE) esimene lugemine
2025-10-15 20:27XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.
Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) esimene lugemine
2025-09-17 20:52XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 27m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli tõsta esimese ja teise lapse toetus 100 euroni kuus (praeguse 80 euro asemel) ning samuti tõsta üksikvanema lapse toetus 100 euroni, et väärtustada iga last võrdselt ja leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Ettekandja Reili Rand (SDE) rõhutas, et Eesti seisab silmitsi ajaloo sügavaima demograafilise kriisiga ning majanduslik ebakindlus on sündimuse peamine takistaja. Ta märkis, et eelnõu aastane kulu on hinnanguliselt 57,3 miljonit eurot, kuid osa sellest oleks võimalik katta laste arvu vähenemisest tulenevate kokkuhoidudega haridus- ja sotsiaalvaldkonnas (hinnanguliselt 10–11 miljonit eurot).
Juhtivkomisjoni (sotsiaalkomisjon) aseesimees Riina Solman (Isamaa) kinnitas, et Isamaa toetab eelnõu eesmärke, kuid tõi esile mure katteallikate puudumise pärast. Ta rõhutas vajadust erakondadeülese konsensuse järele rahvastikupoliitikas. Reformierakonna fraktsiooni nimel esinenud Signe Riisalo nõustus eesmärgiga väärtustada lapsi võrdselt, kuid leidis, et eelnõu on pakutud alternatiividest kõige kulukam ja ei ole piisavalt sihipärane vaesuse leevendamiseks. Ta kutsus üles ootama Sotsiaalministeeriumi terviklikku tegevuskava (valmib 2026. aasta kevadeks), mis käsitleks kõiki lastega perede muresid. Debati käigus süüdistasid opositsioonierakonnad koalitsiooni perepoliitika meetmete blokeerimises. Lõpphääletusel lükati juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu esimesel lugemisel tagasi.
... and 10 more päevakorra punkti
Maido Ruusmann
9 päevakorra punkti
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Maido Ruusmann
E-post: maido.ruusmann@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: maido.ruusmann@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 20m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 20m
Päevakorra punktid:
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine
2025-06-19 01:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.
Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:27XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu alustas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on laiendada kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) merendussektorile (laevad kogumahutavusega vähemalt 5000 GT). Minister rõhutas, et HKS on efektiivne kliimapoliitika tööriist ning prognoosis Eestile süsteemist nelja aasta jooksul ligikaudu miljardi euro suurust tulu. Sutt kinnitas, et laevandussektori toetamiseks on ette nähtud 25 miljonit eurot laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamiseks ning taastatakse reisilaevanduse toetusmeede.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (eelkõige Isamaa fraktsioon) eelnõu teravalt, väites, et see kehtestab tagasiulatuvaid kohustusi, mis kahjustavad Eesti laevandusettevõtete, eriti Tallinki, konkurentsivõimet. Urmas Reinsalu nimetas seda "ogarduseks" ja küsis, kas tegemist pole "kummalise sotsialismiga", kus valitsus esmalt maksustab ja seejärel toetab. Minister Sutt lükkas tagasi süüdistused tagasiulatuvas mõjus, märkides, et seirekohustus on kehtinud juba 2018. aastast ning toetusmeetmed on mõeldud just konkurentsivõime parandamiseks. Juhtivkomisjoni esindaja Tarmo Tamm kinnitas, et keskkonnakomisjon toetas eelnõu konsensuslikult, leides, et põhiseaduslikkusega probleeme ei ole ning et Läänemere jääklassilaevadele kehtib erand, mis on Eesti laevandusele kasulik. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see hääletati maha.
Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-06-03 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Taristuminister Kuldar Leis esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest taristuvaldkonnas. Minister rõhutas, et taristu arendamine on otseselt seotud julgeoleku, majanduse ja elukeskkonna kvaliteediga. Ettekande keskmes olid Rail Baltic, teedevõrk, ringmajandus, elamumajandus, lennundus, merendus ja veemajandus. Rail Balticut käsitleti strateegilise prioriteedina, mille ehitustegevus on alanud 100 km ulatuses ning mille eesmärk on valmida 2030. aastaks, tuues majandusele ja julgeolekule olulist kasu. Teedehoiule lubati koalitsioonileppega vähemalt 70 miljonit eurot lisaraha aastas, keskendudes 2+2 maanteelõikude (Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu) väljaehitamisele ja kruusateede mustkatte alla viimisele. Ringmajanduse valdkonnas on eesmärk viia ellu jäätmereform, et luua jäätmetest uus tööstusharu ja tõsta ringlussevõtu osakaal 65%-ni aastaks 2035. Elamumajanduses jätkatakse korterelamute tervikliku renoveerimise toetamist CO2 kvoodi tuludest ning suurendatakse riiklikku eluasemelaenu tagatist turutõrkepiirkondades.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti Rail Balticu tasuvust ja julgeolekut, Läti ja Leedu ehitusgraafikute realistlikkust ning Poola valmisolekut. Samuti tekitasid arutelu teede alarahastatus, lennujaamatasude tõusust tingitud lennuliinide kadu (Ryanair), veereformi konsolideerimisplaanid ja eluasemete kättesaadavus. Minister kinnitas, et Rail Baltic on Eestile plussinvesteering ning et jäätmereformi kogumõju on riigile positiivne (pluss 20 miljonit eurot). Fraktsioonide esindajad (Keskerakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, EKRE, Reformierakond) väljendasid nii toetust taristu arendamisele kui ka muret rahastuse, regionaalpoliitika ja eluasemete kättesaadavuse pärast.
Peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas)
2025-03-11 12:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorra üks põhipunkt oli peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, sealhulgas ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ettekande eesmärk oli anda laiapõhjaline pilt majanduse, julgeoleku, energiajulgeoleku ja riigi digitaalse toimivuse suundudest ning arutada nende võtmevaldkondade järgemõttes vajalikke samme ning võimalikke lahendusi. Esinejaks oli peaminister Kristen Michal. Plenaaristungil oli ette nähtud kuni 30-minutiline esitus ning Riigikogu liikmetel võimalus esitada üks küsimus, läbirääkimised olid avatud fraktsioonidele.
... and 4 more päevakorra punkti
Stig Rästa
7 päevakorra punkti
7/7 AI kokkuvõtetega (100.0%)
7/7 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Stig Rästa
E-post: stig.rasta@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: stig.rasta@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Kogu kõneaeg: 4m
Kogu kõneaeg: 4m
Päevakorra punktid:
Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine
2025-10-22 18:54XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki viia nimevahetus 21. sajandisse, kasutades e-teenuseid, automaatotsuseid ja -kandeid. Minister rõhutas, et tegemist on tehnoloogilise sammuga, mis vähendab bürokraatiat ja suurendab usaldust, ning nimetas seda "vabaduse eelnõuks" ja "digiriigi tugevdamise eelnõuks". Taro tõi esile ka projekti rahastamise Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust, märkides, et muudatused peavad rakenduma enne 2025. aasta detsembrit, et vältida raha tagasimaksmise kohustust.
Kõige teravam arutelu käis kurjategijate nimevahetuse teemal. Saadikud (Andre Hanimägi, Riina Solman, Tanel Kiik) tundsid muret, et uus automaatne süsteem ei tohi lihtsustada kuritegeliku mineviku varjamist. Minister kinnitas, et sisulised piirangud, mis kaitsevad ühiskonda (sh välistamaks elavate isikute nimede võtmist), pannakse paika uues terviklikus nimeseaduse eelnõus, mis valmib käesoleva kalendriaasta jooksul. Automaatotsused on praeguse eelnõu kohaselt võimalikud vaid lihtsate, registripõhiselt kontrollitavate põlvnemisseostega seotud juhtumite puhul. Peeter Ernits (Keskerakond) toetas eelnõu sisu, kuid kritiseeris selle kiiret menetlemist, mis on tingitud Euroopa rahastuse tähtajast (120 miljoni euro suuruse trahvi vältimiseks). Vilja Toomast (Õiguskomisjon) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et nime saab muuta ka edaspidi neljas regionaalses perekonnaseisuametis ning et automaatne nimevahetus on lubatud kord elus, vältides samas üldtuntud isikute nimede kasutamist.
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes tervise ja heaolu valdkondadele. Minister rõhutas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi parema integreerimise vajadust. Tervisevaldkonnas tõi Joller esile naiste oodatava eluea tõusu (83,4 a), kuid rõhutas muret meeste madalama eluea ja tervise ebavõrdsuse pärast, mis on eriti terav regionaalselt (Hiiumaa ja Võrumaa vahel on tervena elatud aastates 12-aastane erinevus). Suurimad rahvatervise probleemid on kasvav ülekaalulisus (üle poolte täiskasvanutest), kõrge alkoholitarbimine ja e-sigarettide levik noorte seas. Minister kinnitas, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on vähenenud (plaanitud 177,6 miljonilt 104,9 miljonile eurole), kuid süsteem vajab tõhustamist haiglavõrgu korrastamise ja e-konsultatsioonide laiendamise kaudu. Heaolu valdkonnas on suurimaks murekohaks sündimus, mis langes 2024. aastal sajandi madalaimale tasemele (9690 sündi). Joller lükkas tagasi süüdistused perede survestamises ning rõhutas, et perepoliitika peab olema valdkondadeülene. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon valitsust tervishoiu alarahastamise, pikkade ravijärjekordade ja sotsiaalvaldkonna (nt erihoolekanne) ebapiisava toetamise eest. Teravat kriitikat pälvis Tervisekassa halduskulude laristamine ja SKAIS2 süsteemi jätkuv arendamine.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:55XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu
2025-06-05 13:08XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud päevakord käsitleb olulise tähtsusega riiklikku küsimust: "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" ning on algatatud majanduskomisjoni poolt. Päev on korraldatud ühe põhiteema lõikes, mille ümber moodustuvad kolm ettekandjat: Marek Reinaas majanduskomisjoni esimehena (ettekande pikkus kuni 15 minutit, küsimused ning vastused kuni 15 minutit), Urmas Varblane konkurentsivõime eksperdikogu liikmena ning Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professorina ning akadeemikuna (ettekanne kuni 30 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit) ning Raivo Vasnu Viru Keemia Grupi juhatuse liikmena (ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit). Iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjale ühe küsimuse. Peale ettekanneid algavad läbirääkimised ning algatajatel on soov, et kõigepealt esineksid fraktsioonide esindajad. Päevakorra lõpus toodi välja plaan pikendada istungit, kui vajalik, ning otsus selle kohta võeti vastu hiljem. Esindatud olid teemad, mis puudutasid konkurentsivõime raporti järeldusi, ekspordi ja teenuste sektori rolli, andmete kasutamist majanduses, Euroopa Liidu siseturgu ja rida iseseisvaid küsimusi (sh energiapoliitika, investeeringud, regionaalne areng ja bürokraatialeevendused). Selles arutelus kajastuvad ka kriitilised küsimused ning potentsiaalsed riskid, mis on seotud demograafiliste suundumuste ja tulevaste investeeringutega.
... and 2 more päevakorra punkti
Luisa Rõivas
11 päevakorra punkti
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Luisa Rõivas
E-post: luisa.roivas@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: luisa.roivas@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 38m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 38m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 50s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.
Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Jõuluvana
2024-12-19 12:01XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
9 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: See istung oli aasta lõpu lõbus ja pidulik kogunemine Riigikogu saalis, mille keskmes oli jõulusaatena mängu- ja kingituste jagamine ning parajalt irooniline arutelu aastakäitumise kohta. Muljetest ja märksõnadest kantud sissejuhatus pööras tähelepanu seljale jäävale tasakaalule: sama ajal kui saal oli täis kergelt sarkastilist headmeelt, viitas kõnealune kõnepidaja kuluhüvitiste vähendamisele, palgamaksu küsimusele ning muude majanduspoliitiliste vastuolude kergelt koomiliselt käsitlemisele. Ühiskondlikult ja poliitiliselt mitmekülgse osapoole koosseis kujundas mitmekülgse lavastusliku discursus, kus iga erakond esindas end iseloomuliku kingituse, luuletuse või muusikalise ettepanekuga.
Teises pooles liikusid tähelepanualadele jõuluvanaga seotud rituaalid, mis olid samaaegselt sümboolsed ja lõbusad: kinkide jagamine juhatuses, aknaalustele mõeldud kingitused ning observeri roll, kes püüab jäädvustada saali vaatepilti. Samas tõsteti esile majanduslikku ja administratiivset teemat: kuluhüvitiste piiramise ning palgamaksu teooriate kõnelused, mis kuulusid istungi ajal kontekstualiseeritud arutelude hulka. Kõik see lõppes kutsega jätkata koostööd ning mõtisklusega aja ja tuleviku üle Riigikogu ja kogu Eesti jaoks.
... and 6 more päevakorra punkti
Kersti Sarapuu
23 päevakorra punkti
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kersti Sarapuu
E-post: kersti.sarapuu@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: kersti.sarapuu@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Päevakorra punktid:
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-06-03 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Taristuminister Kuldar Leis esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest taristuvaldkonnas. Minister rõhutas, et taristu arendamine on otseselt seotud julgeoleku, majanduse ja elukeskkonna kvaliteediga. Ettekande keskmes olid Rail Baltic, teedevõrk, ringmajandus, elamumajandus, lennundus, merendus ja veemajandus. Rail Balticut käsitleti strateegilise prioriteedina, mille ehitustegevus on alanud 100 km ulatuses ning mille eesmärk on valmida 2030. aastaks, tuues majandusele ja julgeolekule olulist kasu. Teedehoiule lubati koalitsioonileppega vähemalt 70 miljonit eurot lisaraha aastas, keskendudes 2+2 maanteelõikude (Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu) väljaehitamisele ja kruusateede mustkatte alla viimisele. Ringmajanduse valdkonnas on eesmärk viia ellu jäätmereform, et luua jäätmetest uus tööstusharu ja tõsta ringlussevõtu osakaal 65%-ni aastaks 2035. Elamumajanduses jätkatakse korterelamute tervikliku renoveerimise toetamist CO2 kvoodi tuludest ning suurendatakse riiklikku eluasemelaenu tagatist turutõrkepiirkondades.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti Rail Balticu tasuvust ja julgeolekut, Läti ja Leedu ehitusgraafikute realistlikkust ning Poola valmisolekut. Samuti tekitasid arutelu teede alarahastatus, lennujaamatasude tõusust tingitud lennuliinide kadu (Ryanair), veereformi konsolideerimisplaanid ja eluasemete kättesaadavus. Minister kinnitas, et Rail Baltic on Eestile plussinvesteering ning et jäätmereformi kogumõju on riigile positiivne (pluss 20 miljonit eurot). Fraktsioonide esindajad (Keskerakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, EKRE, Reformierakond) väljendasid nii toetust taristu arendamisele kui ka muret rahastuse, regionaalpoliitika ja eluasemete kättesaadavuse pärast.
Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses" eelnõu (581 OE) esimene lugemine
2025-05-13 15:04XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Läbi käis kolmanda päevakorrapunkti esimene lugemine Riigikogu otsuse eelnõust 581 “Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses”, mille esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille ettekandjaks oli Lauri Laats. Põhitekst puudutas küsimust: kas Eestis tuleb korraldada rahvahääletus põlevkivist elektri tootmise lõpetamise suhtes aastaks 2040. Arutelu keskendus energia julgeolekule, maavaradelt sõltuvusele, võimalikele majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele ning Euroopa Liidu rohepöörde ja ENMAK-i arengukavade kontekstile. Samuti tõstatati küsimused rahva kaasamisest, rahvahääletuste korraldamise tingimustest ja referendumi õiguspärasusest ning võimalikest alternatiivsetest lahendustest, nagu CO2 püüde tehnoloogia ning põlevkivivõimsuste moderniseerimine.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-04-15 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitles justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimisest. Ettekande keskmes oli riigi turvalisuse ja õigusriigi toimimise tagamine kriisides, kriisideks valmisolek ning kriitiliste teenuste toimepidevuse säilitamine, milles kohtureform ja kohtutoimingute digiteerimine mängivad keskset rolli. Samuti rõhutati tehisaru ja andmete kasutamist riigikorralduse tõhustamisel, et parandada elanikkonna teenuste kättesaadavust ning jõuda efektiivsema, läbipaistvama ja küberturvalise riigivalitsemiseni kui osa Eesti 2035 eesmärkidest.
... and 18 more päevakorra punkti
Helir-Valdor Seeder
143 päevakorra punkti
143/143 AI kokkuvõtetega (100.0%)
143/143 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Helir-Valdor Seeder
E-post: helir-valdor.seeder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: helir-valdor.seeder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 15 aastat
Kogu kõneaeg: 79h 25m
Staaž parlamendis: 15 aastat
Kogu kõneaeg: 79h 25m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
13 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 4m
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) teine lugemine
2025-11-05 19:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663 teine lugemine. Majanduskomisjoni nimel esitas ettekande Urve Tiidus, kes selgitas, et eelnõu esimene lugemine toimus 8. oktoobril ning muudatusettepanekute tähtajaks (22. oktoober) ei laekunud ühtegi ettepanekut ega arvamust. Seetõttu tegi juhtivkomisjon konsensusliku ettepaneku viia lõpphääletus läbi teisel lugemisel, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115.
Küsimuste voorus päris Helir-Valdor Seeder, kas eelnõu vastuvõtmine aitab kaasa Narva piiripoide taastamisele, millele ettekandja vastas, et rahvusvahelised kokkulepped peaksid igal juhul navigatsioonile kasuks olema. Läbirääkimistel kasutas Peeter Ernits võimalust rääkida laiemalt Eesti merenduspoliitikast ja laevade Eesti lipu alla toomise programmist, märkides, et suured plaanid pole täitunud. Signe Riisalo esitas protseduurilise küsimuse Ernitsa kõne teemavälisuse kohta, mille juhataja lahendas, selgitades, et teisel lugemisel on kõigil liikmetel õigus sõna võtta. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu seadusena vastu võeti.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 12m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Riigikontrolli raport
2025-11-05 14:49XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikontrolli raportit transpordi ja liikuvuse valdkonna taristu puudujäägi kohta, mis ulatub 1,35 miljardi euroni. Riigikogu liige Jaanus Karilaid (Isamaa) küsis peaminister Kristen Michalilt, milline on valitsuse tööplaan selle puudujäägi katmiseks ja Eesti konkurentsivõime säilitamiseks. Peaminister Michal korrigeeris esmalt küsija poolt esitatud eelarvedefitsiidi numbrit ja selgitas, et valitsus suunab automaksu aastamaksust laekuva raha (u 280 miljonit eurot lähiaastatel) täielikult teedesse, lubades suuri investeeringuid 2+2 teede ehitusse Pärnu ja Tartu suunal ning Rail Balticu graafikus püsimist. Karilaid esitas täpsustava küsimuse Turba–Rohuküla raudteelõigu ehitusprojekti kohta, millele peaminister vastas, et see jääb tulevaste koalitsioonide prioriteetide otsustada. Arutelu võttis ootamatu pöörde, kui Mart Maastik (Isamaa) esitas lisaküsimuse, mis puudutas välisminister Margus Tsahkna Hiina visiiti ja Eesti-Hiina suhteid. Istungi juhataja tegi Maastikule märkuse teemast kõrvalekaldumise eest, mis vallandas seejärel pika ja kirgliku protseduurilise vaidluse Helir-Valdor Seederi (Isamaa) ja istungi juhataja vahel. Seeder vaidlustas istungi juhataja õiguse reguleerida lisaküsimuste sisu, viidates kodukorra seaduse puudujääkidele selles osas. Istungi juhataja kaitses oma seisukohta, rõhutades, et registreeritud küsimuste raames peab teemasse jääma, et tagada teiste registreeritud küsimuste käsitlemine.
... and 138 more päevakorra punkti
Andrus Seeme
19 päevakorra punkti
19/19 AI kokkuvõtetega (100.0%)
19/19 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andrus Seeme
E-post: andrus.seeme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andrus.seeme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 10m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 10m
Päevakorra punktid:
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) esimene lugemine
2025-10-22 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688 esimest lugemist. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas oma ettekandes, et 1993. aastast pärinevat KOKS-i on muudetud üle saja korra, mistõttu on seadus killustunud ja vajab korrastamist. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada selgust ja usaldust kohaliku omavalitsuse vastu, mitte kirjutada uut seadust. Oluliste muudatustena tõi minister välja volikogude bürokraatia vähendamise, otsustusõiguse delegeerimise valitsustele ja ametiasutustele ning kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärgi selgema sõnastamise, lisades turvalise elukeskkonna loomise ja ettevõtluse toetamise. Samuti lihtsustatakse rahvaalgatust ja antakse KOV-idele õigus teha järelevalvet oma määruste täitmise üle.
Debati käigus keskenduti korduvalt uue ettevõtluskeskkonna toetamise ülesande rahastamisele, millele minister ja Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann vastasid, et KOKS on raamseadus ning rahastamise meetmeid arutatakse teistes formaatides. Samuti küsiti hallatavate asutuste juhtide volikogu liikmelisuse peatamise teemal, mis jäeti eelnõust välja, et tagada konsensus. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas eelnõu põhjalikult ning kõik menetlusotsused tehti konsensuslikult. Eelnõu jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2024, vajadusel märts 2024, et anda omavalitsustele piisav üleminekuaeg.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimest lugemist. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, vähendades bürokraatiat ja suurendades õigusselgust. Olulisemate muudatustena tõi minister välja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, asendades selle detailplaneeringuga, ning uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (alates 2027. aastast), kui elluviimisega pole alustatud. Samuti lühendatakse avalikust väljapanekust etteteatamise aega 14 päevalt ühele päevale ja kaotatakse kohustus avaldada teateid maakonna- ja üleriigilistes lehtedes, jättes valikuvabaduse kohalikule omavalitsusele. Eelnõu lisab ka nõude arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega.
Debatt oli pingeline, eriti seoses kaasamise ja teavitamise küsimustega. EKRE fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller) kritiseeris teravalt ettepanekuid, nähes neis kogukondade kaasamist piiravat teerulli, mis on suunatud suurte arendusprojektide (nt tuulikud) läbisurumisele. Minister Keldo rõhutas, et muudatused on suunatud efektiivsuse tõstmisele, majanduskasvu toetamisele ja tarbetu venitamise vältimisele, ning kinnitas, et Maa- ja Ruumiamet hakkab teostama järelevalvet tähtaegadest kinnipidamise üle. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid EKRE fraktsioon esitas eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, mis hääletati maha (5 poolt, 45 vastu).
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) esimene lugemine
2025-09-23 13:45XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. Määrus hõlmab kõiki patareisid ja akusid, alates väikestest kuni elektriautode ja suurte energiasalvestiteni, seades eesmärgiks keskkonnasäästlikuma tootmise, vastupidavuse ja materjalide ringlussevõtu. Oluliste muudatustena toodi välja digitaalse tootepassi nõue akudele (andmed päritolu ja käitluse kohta) ning kohustus tagada akude vahetatavus seadmetes alates 2027. aastast. Eelnõu on suuresti tehniline, eemaldades dubleerivaid sätteid, kuid sisuline muudatus puudutab tootjavastutust: edaspidi peavad tootjate ühendusega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad, et vältida jäätmekäitluskulude jäämist riigi kanda.
Arutelul tekkis elav diskussioon kulude ja tarbija õiguste üle. Kalle Grünthal väljendas muret, et uus määrus võib piirata tarbija õigust akusid ise eemaldada ja remontida, teenides seeläbi suurtootjate huve. Minister Leis selgitas, et määrus ise remonti ei keela, vaid akude eemaldamise keerukus on pigem tehniline küsimus. Mart Maastik ja Henn Põlluaas kahtlesid ministri väites, et uued kohustused (nt akupass) ei too kaasa bürokraatiat ega kulu suurenemist tarbijale. Minister kinnitas, et akupassi kohustus lasub tootjal ning Euroopa Liidu mõjuhinnangu kohaselt tõuseb väikeste akude hind 0,5–2 euro võrra, mis arvestatakse toote hinna sisse. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender kinnitas, et süsteem tagab tarbijale kõikide akude tasuta käitlemise ja kogumisvõrgustik on juba suures osas olemas.
Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-06-03 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Taristuminister Kuldar Leis esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest taristuvaldkonnas. Minister rõhutas, et taristu arendamine on otseselt seotud julgeoleku, majanduse ja elukeskkonna kvaliteediga. Ettekande keskmes olid Rail Baltic, teedevõrk, ringmajandus, elamumajandus, lennundus, merendus ja veemajandus. Rail Balticut käsitleti strateegilise prioriteedina, mille ehitustegevus on alanud 100 km ulatuses ning mille eesmärk on valmida 2030. aastaks, tuues majandusele ja julgeolekule olulist kasu. Teedehoiule lubati koalitsioonileppega vähemalt 70 miljonit eurot lisaraha aastas, keskendudes 2+2 maanteelõikude (Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu) väljaehitamisele ja kruusateede mustkatte alla viimisele. Ringmajanduse valdkonnas on eesmärk viia ellu jäätmereform, et luua jäätmetest uus tööstusharu ja tõsta ringlussevõtu osakaal 65%-ni aastaks 2035. Elamumajanduses jätkatakse korterelamute tervikliku renoveerimise toetamist CO2 kvoodi tuludest ning suurendatakse riiklikku eluasemelaenu tagatist turutõrkepiirkondades.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti Rail Balticu tasuvust ja julgeolekut, Läti ja Leedu ehitusgraafikute realistlikkust ning Poola valmisolekut. Samuti tekitasid arutelu teede alarahastatus, lennujaamatasude tõusust tingitud lennuliinide kadu (Ryanair), veereformi konsolideerimisplaanid ja eluasemete kättesaadavus. Minister kinnitas, et Rail Baltic on Eestile plussinvesteering ning et jäätmereformi kogumõju on riigile positiivne (pluss 20 miljonit eurot). Fraktsioonide esindajad (Keskerakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, EKRE, Reformierakond) väljendasid nii toetust taristu arendamisele kui ka muret rahastuse, regionaalpoliitika ja eluasemete kättesaadavuse pärast.
... and 14 more päevakorra punkti
Priit Sibul
133 päevakorra punkti
133/133 AI kokkuvõtetega (100.0%)
133/133 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Priit Sibul
E-post: priit.sibul@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: priit.sibul@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 35h 9m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 35h 9m
Päevakorra punktid:
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 46s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 34m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05 16:03XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 27m
AI kokkuvõte: Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.
Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (692 SE) teine lugemine
2025-10-23 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 692 teist lugemist. Rahanduskomisjoni nimel kandis ette Diana Ingerainen, kes teatas, et komisjon arutas eelnõu 14. ja 21. oktoobril ning otsustas konsensuslikult teise lugemise lõpetada ja viia läbi lõpphääletuse.
Debati käigus esitati mitmeid küsimusi, mis keskendusid lepingu majanduslikule põhjendatusele ja Eesti-Omaani kaubavahetuse tasemele. Saadikud (Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats, Peeter Ernits, Rene Kokk, Priit Sibul) tundsid huvi, millised konkreetsed lisahüved Eestile kaasnevad, millised on kaubavahetuse mahud ning millised ettevõtlusliigid on lepingust huvitatud. Ettekandja Diana Ingerainen tunnistas, et komisjonis ei küsitud ega saadud ülevaadet konkreetsetest rahalistest summadest ega laiemast majanduslikust vaatest, kuid mainis, et initsiatiiv lepingu sõlmimiseks tuli eelkõige IT-ettevõtetelt. Peeter Ernits kritiseeris komisjoni tegevust, süüdistades seda valitsuse "kummitemplina" tegutsemises. Samuti tõstatati küsimus Omaani autoritaarse režiimi ja inimõiguste piirangute kontekstis sellise lepingu sõlmimise sobivusest. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi eelnõu lõpphääletusele.
... and 128 more päevakorra punkti