Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
71-80 / 101 poliitikut
Marek Reinaas
28 päevakorra punkti
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
28/28 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Marek Reinaas
E-post: marek.reinaas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: marek.reinaas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 43m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 43m
Päevakorra punktid:
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE) esimene lugemine
2025-09-10 22:36XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 4m
AI kokkuvõte: Neljas päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 – see on esimese lugemise käik. Eelnõu võtab üle Euroopa Liidu välisriigi subsiidiume käsitleva määruse ning seab Eesti jaoks kontaktpunktiks Ko‑nkurrentsiameti Euroopa Komisjoni koostöös. Määrus on otsekohaldatav, mistõttu eelnõu ei sisalda eraldi siseriiklikku üle võtmist, vaid sätestab, et Eesti poole pealt on Konkurentsiamet kontaktpunktiks Euroopa Komisjonile. Eesmärk on tagada ühtne ja aus konkurents turul ning tarbijatele parimate teenuste ja kaupade pakkumine, vältida kolmandate riikide subsiidiumide mõju Eesti ettevõtete konkurentsiolukorrale.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 48s
AI kokkuvõte: Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) kolmas lugemine
2025-06-17 13:14XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Kõnelejad arutasid Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv ja tugevdada Eesti konkurentsijärelevalvet, luues selgemad reeglid ning piisavad tööriistad Konkurentsiametile rikkumiste kiireks avastamiseks, ennetamiseks ja karistamiseks. Olulise teemana rõhutati, et õiglane konkurents tagab tarbijatele paremad hinnad ning võrdse ja efektiivse olukorra nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, eriti elutähtsate kaupade ja teenuste valdkonnas. Hirmud suurte trahvide osas ja haldusmenetluse kasutus olid kõneainena, kuid eesmärk oli selgitada, kuidas seadusrahastus ja menetlused toimima hakkavad. Pärast laialdast arutelu tehti lõppmõte ning lõpp-hääletusel võeti eelnõu vastu seadusena.
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) teine lugemine
2025-06-16 18:53XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 624 teist lugemist. Ettekandja, majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas, selgitas, et Riigikogust ei laekunud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Juhtivkomisjonile esitati kaalumiseks viis ettepanekut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, mis olid saadud pärast LHV Groupi arvamuse ärakuulamist. Kaks neist ettepanekutest olid sisulised. Esimene sisuline muudatus puudutas paberarvete kaotamist, sätestades, et vaidluse korral lasub kauplejal kohustus tõendada tarbijalt nõusoleku saamist, kaitstes seeläbi tarbija õigusi. Teine oluline muudatus oli eelnõu jõustumiskuupäeva muutmine 2025. aasta 1. septembrile (algse 1. jaanuari asemel), et võimaldada kiiremat üleminekut elektroonilistele arvetele. Kõik viis majanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut arvestati täielikult. Menetluslikult otsustati lühendada materjalide kättesaadavaks tegemise tähtaega, et oleks võimalik viia lõpphääletus läbi veel samal nädalal, 18. juunil.
... and 23 more päevakorra punkti
Urmas Reinsalu
197 päevakorra punkti
197/197 AI kokkuvõtetega (100.0%)
197/197 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Urmas Reinsalu
E-post: urmas.reinsalu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: urmas.reinsalu@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 99h 17m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 99h 17m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Rahandus
2025-10-15 15:14XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas peaminister Kristen Michalile küsimusi valitsuse rahanduspoliitika ja riigieelarve strateegia kohta, keskendudes eriti suurele eelarvedefitsiidile. Reinsalu rõhutas, et kavandatav puudujääk (4,5% SKP-st järgmistel aastatel) on Eesti ajaloos enneolematu ja viib riigi rahanduslikult juhitamatusse olukorda, tuues kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks. Ta küsis peaministrilt konkreetseid meetodeid, kuidas valitsus kavatseb jõuda pikaajalise -1% defitsiidi eesmärgini, ning kritiseeris laenuraha kasutamist Reformierakonna maksuküüru kaotamise rahastamiseks riigikaitsekulude erandi arvelt. Peaminister Michal kaitses valitsuse poliitikat, selgitades, et defitsiit on suuresti tingitud hädavajalikest riigikaitsekuludest, mis kasvavad 5%-ni SKP-st. Ta kinnitas, et valitsus eelistab eelarve tasakaalustamisel kulude kärpimist uute tulude toomisele ning et lisakärped on planeeritud järgmisteks aastateks. Michal lükkas tagasi süüdistused maksuküüru autorluses, märkides, et see on eelmise koalitsiooni (sh Isamaa) pärand, ning rõhutas, et maksuküüru kaotamine langetab maksukoormust ja jätab inimestele rohkem raha kätte. Lisaküsimuses kritiseeris Mart Maastik Kliimaministeeriumi tellitud 100 000 eurost tuulikute tervisemõjude uuringut kui ebaefektiivset ja raiskavat kulu, mille tulemused oleks saanud kätte tehisintellekti abil. Peaminister Michal kaitses teadlaste tööd, süüdistades Maastikut teadlaste ründamises.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine
2025-10-13 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 23m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on tühistada eelmise valitsuskoalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõus 24%-le, jättes selle kehtivale 22% tasemele. Samuti jäetakse ära eraisiku tulude maksustamine esimesest eurost 2%-ga ja säilitatakse ettevõtluskonto maksumäär 20% juures. Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et muudatused parandavad maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutavad majanduskeskkonda, kuigi need tekitavad eelarvepositsioonile ligi 250 miljoni euro suuruse miinuse. Lisaks pikendatakse kahe aasta võrra (kuni 2027. aasta lõpuni) tulumaksuvabastust Ukraina abistamisega tegelevatele konkreetsetele MTÜ-dele tehtud annetustelt.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Riina Sikkut) valitsust eelarvedefitsiidi süvendamise ja poliitilise usalduse kahjustamise eest, eriti seoses välisinvesteeringute negatiivse netopositsiooniga. Korduvalt tõstatati ka toiduainete käibemaksu langetamise küsimus (Peeter Ernits), millele minister Ligi vastas kategoorilise eitusega, nimetades seda rumalaks ja sotsiaalselt valesti suunatud maksupoliitiliseks otsuseks, viidates rahvusvahelistele soovitustele. Samuti arutati maksusoodustuste andmise ettevaatlikkust Ukraina abistavatele MTÜ-dele, kuna see on riskantne ja kuritarvitustele avatud valdkond.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine
2025-10-08 20:29XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mis puudutas numbrituvastuskaamerate süsteemi seadustamist. Debatt oli äärmiselt terav ja keskendus peamiselt isikuvabaduste ja põhiõiguste riivele. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt Siseministeeriumi "argpükslikku" käekirja ja süsteemset püüdlust laiendada jälgimist, heites ette, et süsteem seadustatakse tagantjärele, ilma et keegi ebaseadusliku kasutamise eest vastutaks. Kriitika puudutas ka eelnõu laia sõnastust, mis võimaldaks piiramatut kaamerate paigaldamist ja andmetele ligipääsu suurele hulgale ametnikele, sealhulgas Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu toetajad (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) rõhutasid, et tegemist on politseile hädavajaliku tööriistaga raskete kuritegude lahendamiseks ning et eelnõu on saanud heakskiidu Andmekaitse Inspektsioonilt ja Õiguskantsleri büroolt. Vaatamata tugevale vastuseisule ja kriitikale menetlusviisi osas, võeti eelnõu lõpphääletusel vastu 49 poolthäälega 16 vastuhääle juures.
... and 192 more päevakorra punkti
Signe Riisalo
12 päevakorra punkti
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
12/12 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Signe Riisalo
E-post: signe.riisalo@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: signe.riisalo@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 22m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 2h 22m
Päevakorra punktid:
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE) esimene lugemine
2025-10-15 20:27XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.
Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) esimene lugemine
2025-09-17 20:52XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
6 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 27m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja mitmete Riigikogu liikmete algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli tõsta esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus 100 eurole kuus, et võrdsustada toetused kolmanda ja järgnevate laste toetustega. Ettekandja Reili Rand (SDE) rõhutas, et tegemist on väärtuspõhise sammuga, mis saadab sõnumi iga lapse võrdsest väärtustamisest ning aitab leevendada majanduslikku ebakindlust süveneva demograafilise kriisi taustal.
Arutelu käigus kerkis esile küsimus eelnõu rahastamisest. Kuigi madala sündimuse tõttu jääb perehüvitiste eelarvesse hinnanguliselt 10–11 miljonit eurot üle, ulatub eelnõu aastane kulu umbes 57,3 miljoni euroni. Juhtivkomisjoni (Sotsiaalkomisjon) aseesimees Riina Solman (Isamaa) toetas eelnõu põhimõtteid, kuid tunnistas katteallikate puudujääki. Reformierakonna fraktsiooni esindaja Signe Riisalo leidis, et eelnõu on pakutud alternatiividest kõige kulukam ning kutsus üles ootama Sotsiaalministeeriumi terviklikku tegevuskava (valmimas 2026. aasta kevadeks), mis käsitleks kõiki demograafilise kriisi aspekte (eluase, töö-pereelu ühitamine jne). Opositsioon kutsus koalitsiooni üles eelnõu toetama kui olulist positiivset signaali peredele. Hääletusel lükati eelnõu juhtivkomisjoni ettepanekul tagasi.
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine
2025-06-19 01:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.
Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.
Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) esimene lugemine
2025-06-12 07:00XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Päevakorra viimase punktina arutati Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu 598 esimest lugemist. Ettekandja Tõnis Lukas rõhutas, et laulu- ja tantsupeo traditsioon on rahvusliku identiteedi kandja, mis vajab püsivat õiguslikku raamistikku, eriti arvestades, et Läti ja Leedu on vastavad seadused juba vastu võtnud. Eelnõu eesmärk on tagada kogu traditsiooni püramiidi toimimine, hõlmates haridust, juhendajate järelkasvu ja rahastamise järjepidevust. Seadus sätestab, et pidu peab olema apoliitiline ning repertuaar peab olema valdavalt eestikeelne, sisaldades ka eesti koorimuusika klassikat ja pärimustantsu.
Debati käigus tõstatati mitmeid küsimusi. Toomas Uibo ja Kadri Tali väljendasid muret kunstilise vabaduse ülereguleerimise pärast, kartes, et seadus võib lämmatada 150 aastat kestnud vaba rahvaliikumise. Lukas selgitas, et seadus annab pigem raamistiku ja garantii järjepidevuseks, mitte ei kirjuta ette loomingulist sisu. Ando Kiviberg juhtis tähelepanu Tallinna Lauluväljaku ümbruse kinnisvaraarenduse ohule, millele Lukas vastas, et seletuskirjas on ette nähtud võimalus kasutada riigi eriplaneeringut pühamu funktsionaalsuse säilitamiseks. Riina Sikkut küsis kollektiivide (sh projektikooride) peole pääsemise reeglite ja seaduse jõustumise kuupäeva kohta. Juhtivkomisjon (Kadri Tali) toetas eelnõu edasist menetlemist, rõhutades vajadust põhjaliku ja kaasava arutelu järele, et tagada traditsiooni toetamine ilma seda liigselt reguleerimata. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) teine lugemine
2025-06-12 01:37XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 9m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorraprotokoll sisaldas Riigikogu teise lugemise eelnõu 604 kohta, mille alla kuuluvad Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse muutmise eelnõud. Põhieesmärgiks on suurendada patsiendi autonoomiat ja muuta elulõpu tahteavaldus kergemini kättesaadavaks nii arstiabi kui tervise infosüsteemi vahendusel, lisades ka kohustuse meditsiinilisele nõustamisele. Läbiv jutujoon oli seosed patsiendi tahte selguse, kaasava nõustamise ja digitaalse registri kasutuse ning erinevate osapoolte (Tervisekassa, puuetega inimeste koda, esmatasandi tervisekeskuste liit, ministeeriumid jms) seisukohtade kaasamise üle.
Teiseks kajastati põhjalikult ka teisi olulisi arutlusi: kas lisada õdedele või teiste eriarstide kaasamine nõustamisesse, kuidas arvestada erinevaid haiguse ja ravihaiguste ristsurvatuvas olukorras patsiendi otsustusvõimet ning milline roll on eraldi rahastusel elulõpu tahteavalduse nõustamise protsessis; samuti arutati digitaalse lahenduse rakendamist, vanusepiire (18 vs 21 aastat) ning palliatiivse ravi riiklike suuniste ja tegevuskava arengut. Ühiseks jooniks oli hooliva ja inimkeskse lähenemise edendamine ning vajadus edendada palliatiivset ravi kättesaadavust üle Eesti. Kokkulepete vormis tehti kokkuvõtteid ning menetlus dokumendid kinnitati konsensuslikult; lõpp-väljund oli see, et eelnõu teiseks lugemiseks peatati ja ettevalmistused kolmandaks lugemiseks jätkuvad.
... and 7 more päevakorra punkti
Maido Ruusmann
9 päevakorra punkti
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
9/9 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Maido Ruusmann
E-post: maido.ruusmann@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: maido.ruusmann@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 20m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 20m
Päevakorra punktid:
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 2m
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine
2025-06-19 01:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.
Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:27XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu alustas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on laiendada kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) merendussektorile (laevad kogumahutavusega vähemalt 5000 GT). Minister rõhutas, et HKS on efektiivne kliimapoliitika tööriist ning prognoosis Eestile süsteemist nelja aasta jooksul ligikaudu miljardi euro suurust tulu. Sutt kinnitas, et laevandussektori toetamiseks on ette nähtud 25 miljonit eurot laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamiseks ning taastatakse reisilaevanduse toetusmeede.
Debati käigus kritiseeris opositsioon (eelkõige Isamaa fraktsioon) eelnõu teravalt, väites, et see kehtestab tagasiulatuvaid kohustusi, mis kahjustavad Eesti laevandusettevõtete, eriti Tallinki, konkurentsivõimet. Urmas Reinsalu nimetas seda "ogarduseks" ja küsis, kas tegemist pole "kummalise sotsialismiga", kus valitsus esmalt maksustab ja seejärel toetab. Minister Sutt lükkas tagasi süüdistused tagasiulatuvas mõjus, märkides, et seirekohustus on kehtinud juba 2018. aastast ning toetusmeetmed on mõeldud just konkurentsivõime parandamiseks. Juhtivkomisjoni esindaja Tarmo Tamm kinnitas, et keskkonnakomisjon toetas eelnõu konsensuslikult, leides, et põhiseaduslikkusega probleeme ei ole ning et Läänemere jääklassilaevadele kehtib erand, mis on Eesti laevandusele kasulik. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see hääletati maha.
Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-06-03 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Taristuminister Kuldar Leis esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest taristuvaldkonnas. Minister rõhutas, et taristu arendamine on otseselt seotud julgeoleku, majanduse ja elukeskkonna kvaliteediga. Ettekande keskmes olid Rail Baltic, teedevõrk, ringmajandus, elamumajandus, lennundus, merendus ja veemajandus. Rail Balticut käsitleti strateegilise prioriteedina, mille ehitustegevus on alanud 100 km ulatuses ning mille eesmärk on valmida 2030. aastaks, tuues majandusele ja julgeolekule olulist kasu. Teedehoiule lubati koalitsioonileppega vähemalt 70 miljonit eurot lisaraha aastas, keskendudes 2+2 maanteelõikude (Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu) väljaehitamisele ja kruusateede mustkatte alla viimisele. Ringmajanduse valdkonnas on eesmärk viia ellu jäätmereform, et luua jäätmetest uus tööstusharu ja tõsta ringlussevõtu osakaal 65%-ni aastaks 2035. Elamumajanduses jätkatakse korterelamute tervikliku renoveerimise toetamist CO2 kvoodi tuludest ning suurendatakse riiklikku eluasemelaenu tagatist turutõrkepiirkondades.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti Rail Balticu tasuvust ja julgeolekut, Läti ja Leedu ehitusgraafikute realistlikkust ning Poola valmisolekut. Samuti tekitasid arutelu teede alarahastatus, lennujaamatasude tõusust tingitud lennuliinide kadu (Ryanair), veereformi konsolideerimisplaanid ja eluasemete kättesaadavus. Minister kinnitas, et Rail Baltic on Eestile plussinvesteering ning et jäätmereformi kogumõju on riigile positiivne (pluss 20 miljonit eurot). Fraktsioonide esindajad (Keskerakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, EKRE, Reformierakond) väljendasid nii toetust taristu arendamisele kui ka muret rahastuse, regionaalpoliitika ja eluasemete kättesaadavuse pärast.
Peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas)
2025-03-11 12:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorra üks põhipunkt oli peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, sealhulgas ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ettekande eesmärk oli anda laiapõhjaline pilt majanduse, julgeoleku, energiajulgeoleku ja riigi digitaalse toimivuse suundudest ning arutada nende võtmevaldkondade järgemõttes vajalikke samme ning võimalikke lahendusi. Esinejaks oli peaminister Kristen Michal. Plenaaristungil oli ette nähtud kuni 30-minutiline esitus ning Riigikogu liikmetel võimalus esitada üks küsimus, läbirääkimised olid avatud fraktsioonidele.
... and 4 more päevakorra punkti
Stig Rästa
6 päevakorra punkti
6/6 AI kokkuvõtetega (100.0%)
6/6 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Stig Rästa
E-post: stig.rasta@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: stig.rasta@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Kogu kõneaeg: 3m
Kogu kõneaeg: 3m
Päevakorra punktid:
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-10-08 18:42XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.
Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine
2025-06-18 23:55XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu
2025-06-05 13:08XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esitatud päevakord käsitleb olulise tähtsusega riiklikku küsimust: "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" ning on algatatud majanduskomisjoni poolt. Päev on korraldatud ühe põhiteema lõikes, mille ümber moodustuvad kolm ettekandjat: Marek Reinaas majanduskomisjoni esimehena (ettekande pikkus kuni 15 minutit, küsimused ning vastused kuni 15 minutit), Urmas Varblane konkurentsivõime eksperdikogu liikmena ning Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professorina ning akadeemikuna (ettekanne kuni 30 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit) ning Raivo Vasnu Viru Keemia Grupi juhatuse liikmena (ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit). Iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjale ühe küsimuse. Peale ettekanneid algavad läbirääkimised ning algatajatel on soov, et kõigepealt esineksid fraktsioonide esindajad. Päevakorra lõpus toodi välja plaan pikendada istungit, kui vajalik, ning otsus selle kohta võeti vastu hiljem. Esindatud olid teemad, mis puudutasid konkurentsivõime raporti järeldusi, ekspordi ja teenuste sektori rolli, andmete kasutamist majanduses, Euroopa Liidu siseturgu ja rida iseseisvaid küsimusi (sh energiapoliitika, investeeringud, regionaalne areng ja bürokraatialeevendused). Selles arutelus kajastuvad ka kriitilised küsimused ning potentsiaalsed riskid, mis on seotud demograafiliste suundumuste ja tulevaste investeeringutega.
Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE) teine lugemine
2025-04-23 17:21XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Selle päevakorrapunkti keskmes oli Vabariigi Valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu 583 teise lugemise menetlus. Riigikogu kuulas ette kandmas sotsiaalkomisjoni esimeest Signe Riisalo, kelle esitluse kaudu toodi välja protokolli sisuline sisu, selle rahvusvahelise mehhanismi olemus ning olulisemad arutuse küsimused: kas protokoll hõlmab kõiki inimesi või ainult naisi ning kuidas võrdsed õigused ja õiguspärane kättesaadavus praktikas toimivad. Kõnelust kaasa juhatasid küsimused andmete kogumise ja ulatuse kohta ning arutelu arnoos, et rahvusvaheline lisaprotokoll annaks naistele õiguse esitada kaebusi ÜRO-le juhul, kui riigisisestele kanalitele puudub tõhus kaitse. Teine lugemine viidi läbi konsensuslikult, määrates juhtivkomisjoniks ettekandjaks Riisalo ning kandmaks eelnõu täiskogu päevakorda ning lõpuks viia läbi lõpphääletus.
... and 1 more päevakorra punkti
Luisa Rõivas
11 päevakorra punkti
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
11/11 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Luisa Rõivas
E-post: luisa.roivas@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: luisa.roivas@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 38m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 1h 38m
Päevakorra punktid:
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu
2025-10-09 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07 13:15XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.
Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Jõuluvana
2024-12-19 12:01XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
9 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: See istung oli aasta lõpu lõbus ja pidulik kogunemine Riigikogu saalis, mille keskmes oli jõulusaatena mängu- ja kingituste jagamine ning parajalt irooniline arutelu aastakäitumise kohta. Muljetest ja märksõnadest kantud sissejuhatus pööras tähelepanu seljale jäävale tasakaalule: sama ajal kui saal oli täis kergelt sarkastilist headmeelt, viitas kõnealune kõnepidaja kuluhüvitiste vähendamisele, palgamaksu küsimusele ning muude majanduspoliitiliste vastuolude kergelt koomiliselt käsitlemisele. Ühiskondlikult ja poliitiliselt mitmekülgse osapoole koosseis kujundas mitmekülgse lavastusliku discursus, kus iga erakond esindas end iseloomuliku kingituse, luuletuse või muusikalise ettepanekuga.
Teises pooles liikusid tähelepanualadele jõuluvanaga seotud rituaalid, mis olid samaaegselt sümboolsed ja lõbusad: kinkide jagamine juhatuses, aknaalustele mõeldud kingitused ning observeri roll, kes püüab jäädvustada saali vaatepilti. Samas tõsteti esile majanduslikku ja administratiivset teemat: kuluhüvitiste piiramise ning palgamaksu teooriate kõnelused, mis kuulusid istungi ajal kontekstualiseeritud arutelude hulka. Kõik see lõppes kutsega jätkata koostööd ning mõtisklusega aja ja tuleviku üle Riigikogu ja kogu Eesti jaoks.
... and 6 more päevakorra punkti
Kersti Sarapuu
23 päevakorra punkti
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
23/23 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Kersti Sarapuu
E-post: kersti.sarapuu@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: kersti.sarapuu@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Päevakorra punktid:
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-06-03 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Taristuminister Kuldar Leis esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest taristuvaldkonnas. Minister rõhutas, et taristu arendamine on otseselt seotud julgeoleku, majanduse ja elukeskkonna kvaliteediga. Ettekande keskmes olid Rail Baltic, teedevõrk, ringmajandus, elamumajandus, lennundus, merendus ja veemajandus. Rail Balticut käsitleti strateegilise prioriteedina, mille ehitustegevus on alanud 100 km ulatuses ning mille eesmärk on valmida 2030. aastaks, tuues majandusele ja julgeolekule olulist kasu. Teedehoiule lubati koalitsioonileppega vähemalt 70 miljonit eurot lisaraha aastas, keskendudes 2+2 maanteelõikude (Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu) väljaehitamisele ja kruusateede mustkatte alla viimisele. Ringmajanduse valdkonnas on eesmärk viia ellu jäätmereform, et luua jäätmetest uus tööstusharu ja tõsta ringlussevõtu osakaal 65%-ni aastaks 2035. Elamumajanduses jätkatakse korterelamute tervikliku renoveerimise toetamist CO2 kvoodi tuludest ning suurendatakse riiklikku eluasemelaenu tagatist turutõrkepiirkondades.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti Rail Balticu tasuvust ja julgeolekut, Läti ja Leedu ehitusgraafikute realistlikkust ning Poola valmisolekut. Samuti tekitasid arutelu teede alarahastatus, lennujaamatasude tõusust tingitud lennuliinide kadu (Ryanair), veereformi konsolideerimisplaanid ja eluasemete kättesaadavus. Minister kinnitas, et Rail Baltic on Eestile plussinvesteering ning et jäätmereformi kogumõju on riigile positiivne (pluss 20 miljonit eurot). Fraktsioonide esindajad (Keskerakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, EKRE, Reformierakond) väljendasid nii toetust taristu arendamisele kui ka muret rahastuse, regionaalpoliitika ja eluasemete kättesaadavuse pärast.
Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses" eelnõu (581 OE) esimene lugemine
2025-05-13 15:04XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Läbi käis kolmanda päevakorrapunkti esimene lugemine Riigikogu otsuse eelnõust 581 “Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses”, mille esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille ettekandjaks oli Lauri Laats. Põhitekst puudutas küsimust: kas Eestis tuleb korraldada rahvahääletus põlevkivist elektri tootmise lõpetamise suhtes aastaks 2040. Arutelu keskendus energia julgeolekule, maavaradelt sõltuvusele, võimalikele majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele ning Euroopa Liidu rohepöörde ja ENMAK-i arengukavade kontekstile. Samuti tõstatati küsimused rahva kaasamisest, rahvahääletuste korraldamise tingimustest ja referendumi õiguspärasusest ning võimalikest alternatiivsetest lahendustest, nagu CO2 püüde tehnoloogia ning põlevkivivõimsuste moderniseerimine.
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22 13:03XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kultuuriminister Heidy Purga esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes Kultuuriministeeriumi valitsemisalale, eriti kultuurile ja spordile. Minister rõhutas kultuuri keskset rolli rahvusliku identiteedi ja majanduse arengu vedurina, tuues esile eestlaste kõrge kultuuris osalemise määra (79% elanikest 2023. aastal) ning investeeringuid kultuuriehitistesse ja filmivaldkonda. Spordipoliitika osas käsitleti Team Estonia programmi toetamist, rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise positiivset majanduslikku mõju ning muret laste ja noorte madala liikumisaktiivsuse pärast. Minister tõi esile ka loomemajanduse arendamise edukuse ja kultuuripärandi digiteerimise kava.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus kerkisid esile kultuuritöötajate ja treenerite madalad palgad, regionaalne ebavõrdsus kultuurielu kättesaadavuses (eriti maapiirkondades), tehisintellekti mõju kultuurile ja autoriõigustele ning riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (nt Estonia juurdeehitis) ja sporditaristu rahastamise küsimused. Minister kinnitas, et palgatõus on prioriteet, kuid konkreetseid lubadusi eelarveolukorra tõttu anda ei saanud. Samuti arutati keelepoliitika killustatust ja vajadust spordi- ning kultuurivaldkonna rahastamiseks uusi mudeleid leida, eriti erasektori kaasamise kaudu.
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-04-15 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Esimene päevakorrapunkt käsitles justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimisest. Ettekande keskmes oli riigi turvalisuse ja õigusriigi toimimise tagamine kriisides, kriisideks valmisolek ning kriitiliste teenuste toimepidevuse säilitamine, milles kohtureform ja kohtutoimingute digiteerimine mängivad keskset rolli. Samuti rõhutati tehisaru ja andmete kasutamist riigikorralduse tõhustamisel, et parandada elanikkonna teenuste kättesaadavust ning jõuda efektiivsema, läbipaistvama ja küberturvalise riigivalitsemiseni kui osa Eesti 2035 eesmärkidest.
... and 18 more päevakorra punkti
Helir-Valdor Seeder
137 päevakorra punkti
137/137 AI kokkuvõtetega (100.0%)
137/137 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Helir-Valdor Seeder
E-post: helir-valdor.seeder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: helir-valdor.seeder@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 15 aastat
Kogu kõneaeg: 77h 14m
Staaž parlamendis: 15 aastat
Kogu kõneaeg: 77h 14m
Päevakorra punktid:
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08 17:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.
Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.
Eelarve ja maksupoliitika
2025-10-08 15:43XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Tänane neljas küsimus käsitles eelarve- ja maksupoliitikat, mille esitas peaminister Kristen Michalile Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Seeder kritiseeris valitsuse eelarveprojekti, süüdistades seda inflatsiooni toitmises, laenukoormuse suurendamises ja "rumala valimislubaduse" täitmises (viidates maksuküüru kaotamisele). Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et eelarvestrateegiasse on planeeritud tulu (330 miljonit eurot pärast 2027. aastat) ETS2 süsteemist, mida valitsus väidetavalt ei toeta, pidades seda pettuseks. Seeder palus peaministril vältida korduvat juttu maksuküürust ja õpetajate palkadest, kuna see on korduv ja tüütu teema.
Peaminister Michal vastas, et maksuküüru kaotamine on positiivne samm, mis jätab inimestele rohkem raha kätte (keskmise palga juures 1800 eurot aastas). Ta lükkas kategooriliselt tagasi väited maksutõusudest, rõhutades, et maksukoormus hoopis langeb 36,6%-lt 35,2%-le, mis on ajaloo suurim maksulangetus (780 miljonit eurot). Täpsustavas küsimuses keskendus Seeder automaksule, kritiseerides selle ettevalmistust ja küsides, kas valitsus on valmis seda tühistama. Michal kaitses automaksu, tuues esile soodustused lastega peredele ja väikebussidele. Lõpuks küsis Mart Maastik valitsuse lubatud kokkuhoiu ja kärpimiste kohta, viidates ministeeriumide palgatõusudele ja töötajate arvu kasvule. Michal kinnitas kokkuhoiu vajadust, kuid rõhutas varasemaid kärpeid (1,4 miljardit eurot) ja tõi näiteid haldusreformi edukusest.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) esimene lugemine
2025-10-06 18:35XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
7 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1h 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 SE esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on leevendada lastega perede maksukoormust. Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu vähendamist kuni 100 eurot aastas iga alaealise lapse eest. Lisaks vähendatakse maksu rohkem kui seitsme istekohaga M-kategooria sõidukitel, maksustades neid edaspidi madalama N-kategooria määraga. Ligi sõnul väheneb maksukohustus ligikaudu 55 000 perel nullini ja lastega perede koormus väheneb keskmiselt üle 50%.
Debatt oli emotsionaalne ja keskendus suuresti automaksu kehtestamise poliitilisele taustale ja õiglusele. Opositsioon kritiseeris maksu vajalikkust, selle negatiivset mõju majandusele ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemist. Tõstatati ka küsimusi puuetega inimeste erisuste puudumise ning juba tasutud maksude tagastamise tehniliste detailide (Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto) kohta. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et eelnõu kohaselt on laps kuni 18-aastane (kaasa arvatud) ning IT-lahenduste juurutamise maksumus on 680 000 eurot.
Riigi rahandus
2025-09-24 15:13XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu infotunnis käsitleti peaminister Kristen Michali vastuseid riigi rahanduse teemal, kus fookuses olid eelarvedefitsiit, riigivõla kasv ja maksupoliitika õiglus. Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) süüdistas valitsust rekordilises riigivõla kasvus ja eelarve tasakaalu poole liikumise lubaduse rikkumises, nimetades valitsuse tegevust riigi rahandusega "purjus meremeheks litsimajas". Helme väitis, et majanduslangus on tingitud valitsuse energiapoliitikast ja maksutõusudest. Peaminister Michal kaitses valitsuse fiskaalpoliitikat, rõhutades, et eelarvet on säästlikumaks muudetud (viidates struktuursele ülejäägile vahepealsetel aastatel) ja et valitsus on kokku leppinud 1,4 miljardi euro ulatuses kärpeid. Michal tõi esile ka astmelise tulumaksu kaotamise 2026. aastast, mis jätab majandusele ja inimestele kätte 780 miljonit eurot maksualandusi, andes keskmise palga teenijale sisuliselt 13. palga. Varro Vooglaid (EKRE) jätkas kriitikat riigieelarve tasakaalu poole liikumise lubaduse rikkumise ja intressikulude suurenemise teemal.
Lauri Läänemets (SDE) keskendus maksupoliitika sotsiaalsele õiglusele, süüdistades peaministrit parlamendi ees valetamises maksuküüru mõju osas. Läänemets väitis, et valitsuse muudatused suunavad 114 miljonit eurot 10% rikkaimate inimeste toetamiseks, samas kui madalama sissetulekuga inimesed saavad minimaalset leevendust. Michal lükkas valetamissüüdistuse tagasi, selgitades, et eelmisel nädalal käsitleti vaid maksuküüru mõju, ning kaitses astmelise tulumaksu kaotamist kui keskklassi toetamise meedet. Helir-Valdor Seeder (Isamaa) tõstatas lisaks rahandusküsimustele ka ETS2 teema ning küsis valitsuse rahandusliku korralageduse kohta, viidates ministeeriumide ebaselgusele raha kasutamise osas. Michal kinnitas, et Eesti seisukoht ETS2 osas on edasilükkamine ja tühistamine, ning kaitses ministeeriumide tegevust, märkides, et investeeringuid suunatakse ümber (nt teedesse).
... and 132 more päevakorra punkti
Andrus Seeme
18 päevakorra punkti
18/18 AI kokkuvõtetega (100.0%)
18/18 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Andrus Seeme
E-post: andrus.seeme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: andrus.seeme@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 9m
Staaž parlamendis: 6 aastat
Kogu kõneaeg: 9m
Päevakorra punktid:
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine
2025-10-08 22:58XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.
Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24 21:17XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) esimene lugemine
2025-09-23 13:45XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. Määrus hõlmab kõiki patareisid ja akusid, alates väikestest kuni elektriautode ja suurte energiasalvestiteni, seades eesmärgiks keskkonnasäästlikuma tootmise, vastupidavuse ja materjalide ringlussevõtu. Oluliste muudatustena toodi välja digitaalse tootepassi nõue akudele (andmed päritolu ja käitluse kohta) ning kohustus tagada akude vahetatavus seadmetes alates 2027. aastast. Eelnõu on suuresti tehniline, eemaldades dubleerivaid sätteid, kuid sisuline muudatus puudutab tootjavastutust: edaspidi peavad tootjate ühendusega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad, et vältida jäätmekäitluskulude jäämist riigi kanda.
Arutelul tekkis elav diskussioon kulude ja tarbija õiguste üle. Kalle Grünthal väljendas muret, et uus määrus võib piirata tarbija õigust akusid ise eemaldada ja remontida, teenides seeläbi suurtootjate huve. Minister Leis selgitas, et määrus ise remonti ei keela, vaid akude eemaldamise keerukus on pigem tehniline küsimus. Mart Maastik ja Henn Põlluaas kahtlesid ministri väites, et uued kohustused (nt akupass) ei too kaasa bürokraatiat ega kulu suurenemist tarbijale. Minister kinnitas, et akupassi kohustus lasub tootjal ning Euroopa Liidu mõjuhinnangu kohaselt tõuseb väikeste akude hind 0,5–2 euro võrra, mis arvestatakse toote hinna sisse. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender kinnitas, et süsteem tagab tarbijale kõikide akude tasuta käitlemise ja kogumisvõrgustik on juba suures osas olemas.
Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-06-03 13:01XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Taristuminister Kuldar Leis esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest taristuvaldkonnas. Minister rõhutas, et taristu arendamine on otseselt seotud julgeoleku, majanduse ja elukeskkonna kvaliteediga. Ettekande keskmes olid Rail Baltic, teedevõrk, ringmajandus, elamumajandus, lennundus, merendus ja veemajandus. Rail Balticut käsitleti strateegilise prioriteedina, mille ehitustegevus on alanud 100 km ulatuses ning mille eesmärk on valmida 2030. aastaks, tuues majandusele ja julgeolekule olulist kasu. Teedehoiule lubati koalitsioonileppega vähemalt 70 miljonit eurot lisaraha aastas, keskendudes 2+2 maanteelõikude (Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu) väljaehitamisele ja kruusateede mustkatte alla viimisele. Ringmajanduse valdkonnas on eesmärk viia ellu jäätmereform, et luua jäätmetest uus tööstusharu ja tõsta ringlussevõtu osakaal 65%-ni aastaks 2035. Elamumajanduses jätkatakse korterelamute tervikliku renoveerimise toetamist CO2 kvoodi tuludest ning suurendatakse riiklikku eluasemelaenu tagatist turutõrkepiirkondades.
Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti Rail Balticu tasuvust ja julgeolekut, Läti ja Leedu ehitusgraafikute realistlikkust ning Poola valmisolekut. Samuti tekitasid arutelu teede alarahastatus, lennujaamatasude tõusust tingitud lennuliinide kadu (Ryanair), veereformi konsolideerimisplaanid ja eluasemete kättesaadavus. Minister kinnitas, et Rail Baltic on Eestile plussinvesteering ning et jäätmereformi kogumõju on riigile positiivne (pluss 20 miljonit eurot). Fraktsioonide esindajad (Keskerakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, EKRE, Reformierakond) väljendasid nii toetust taristu arendamisele kui ka muret rahastuse, regionaalpoliitika ja eluasemete kättesaadavuse pärast.
Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) teine lugemine
2025-05-06 15:33XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Kolmanda päevakorrapunkti teemaks oli Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553 teine lugemine. Ettekandjaks oli keskkonnakomisjoni esindaja ning istungi ülevaade keskendus eelnõu teise lugemise ettevalmistusele ning lisanduste tehnilisele ja menetluslikule poolele. Taustana tuuakse välja, et eelmise aasta lõpus kohtuotsuse tõttu peatatud hundijaht tekitas Eestis hundikriisi: hundipopulatsioon kasvas, kuid rahalised ja õiguslikud mehhanismid küttimiseks olid puudulikud. Esimene lugemine lõpetati 28. jaanuaril ning Andrus Seeme esitas ühe muudatusettepaneku; sellele järgnes huvigruppide kaasamise kohtumine 18. veebruaril ning mitmed tehnilised muudatused Kliimaministeeriumiga. Põhilise sisu jaoks loetakse ettenähtud, et haavatud loom võib ühes jahipiirkonnas teise liikudes jälgida ja hukata, ning kuigi muudatused on peamiselt tehnilised, käsitleti erinevaid arutelupunkte, sealhulgas relva laadimist, öösihikute kasutust ja naaberjahipiirkonna nõusolekut. Lõpuks otsustas komisjon eelnõu täielikult arvestada ning viia menetluses edasi järgmiste sammudega: täiskogu päevakorda 6. mail 2025, teises lugemises lõpetamist ning lõpphääletuse viimist 14. mail 2025.
... and 13 more päevakorra punkti
Priit Sibul
128 päevakorra punkti
128/128 AI kokkuvõtetega (100.0%)
128/128 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Priit Sibul
E-post: priit.sibul@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: priit.sibul@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 34h 2m
Staaž parlamendis: 14 aastat
Kogu kõneaeg: 34h 2m
Päevakorra punktid:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Miks toit on kallis?" arutelu
2025-10-16 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.
10.
2025-10-15 16:52XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Infotunni käigus tõstatati julgeolekuteemaline küsimus, mis puudutas relvade omamise ja soetamise piiranguid Eestis. Riigikogu liige (PID: lbM-4Rz4iuw) küsis peaministrilt, kas valitsus kavatseb praeguses julgeolekuolukorras liikuda selles suunas, et rohkematel Eesti inimestel oleks võimalik soetada relvi enesekaitseks, pere ja vara kaitseks. Küsimuse esitaja märkis, et Riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium on olnud lihtsustuste osas ühtmeelel, samas kui Siseministeerium on olnud kriitiline, kuigi siseminister Igor Taro lubas debati käigus piirangute mahavõtmist.
Peaminister vastas, et valitsuses on arutatud relvaseadusi eelkõige kaitsetööstuse konkurentsivõime parandamise kontekstis, tuues näiteid takistustest relvade tootmisel Eestis. Erakätesse relvade soetamise osas väljendas peaminister vaistlikku seisukohta, et seaduskuulekatel, kontrollitud ja Eesti riigile lojaalsetel kodanikel võiks relva omamine olla kindlasti lihtsam. Ta rõhutas, et ootab ära siseminister Igor Taro lubatud materjali ja positsiooni valitsusse toomise, et täpselt üle vaadata, mis takistused hetkel kehtivad.
Piiritaristu, Saatse saabas ja kaitsevöönd
2025-10-15 16:25XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Peaminister Kristen Michali ja Riigikogu liikme Priit Sibula vahelises arutelus käsitleti Eesti idapiiri taristu ja julgeolekuga seotud küsimusi, keskendudes Saatse saapa teelõigu sulgemisele ja Balti kaitsevööndi rajamisele. Priit Sibul tundis muret Saatse tee sulgemise kiiruse ja alternatiivsete lahenduste puudumise pärast, rõhutades vajadust kiire lahenduse järele, mis arvestaks kohalike elanike huve. Sibul tõstatas ka mure Natura alade laiendamise ja maaomanike teavitamise puudumise pärast, kasutades selle kirjeldamiseks terminit "neonatsionaliseerimine".
Peaminister Michal kinnitas, et Transpordiamet tegeleb olemasoleva RMK tee laiendamise ja hooldusega ning uue tee rajamiseks kaalutakse seadusemuudatusi või riigikaitselist erandit, seades prioriteediks inimeste ohutuse ja julgeoleku. Michal andis ülevaate idapiiri taristu ehituse seisust, märkides, et maismaapiiri põhiosa peaks valmima 2025. aasta lõpuks ning seirevõimekus, sealhulgas droonimüür, saavutatakse 2027. aastaks. Balti kaitsevööndi osas selgitas peaminister, et 2024. aastal hangiti tõkestuselemente ning 2025. aastal alustatakse tugipunktide (punkrite) rajamist, valdavalt riigimaadele. Projekti eelarve on 60 miljonit eurot ja valmimine on planeeritud 2027. aastaks. Lisaküsimuses kritiseeris Martin Helme siseminister Igor Taro tegevust Saatse tee sulgemisel kui vastutustundetut hüsteeriat, mille Michal aga tagasi lükkas, kaitstes PPA otsust kui õiget ja kohast, mis tulenes Venemaa ebaratsionaalsest käitumisest.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine
2025-10-14 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.
Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine
2025-10-13 19:47XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 7m
AI kokkuvõte: Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu eesmärke, mille hulka kuulus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi ülevõtmine, et suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust, ning riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse parandamine. Oluline muudatus on 2026. aasta riigieelarves tegevuspõhise ja majandusliku vaate integreerimine, samuti valitsuse reservi suuruse piiramine 3%-ga eelarve kulude ja investeeringute mahust. Lisaks täpsustatakse riigisiseste toetuste andmise ja tagasinõudmise aluseid. Kohalike omavalitsuste rahastamise osas muudetakse tasandusfondi ja toetusfondi jaotuspõhimõtteid, et suurendada rahastamise paindlikkust ja vähendada bürokraatiat. Debatis keskenduti uute reeglitega kaasnevale bürokraatia suurenemisele ja küsimusele, kuidas mõjutab EL-i fiskaalne järelevalve demokraatlikku otsustusprotsessi. Minister Ligi rõhutas ekspertiisi ja ratsionaalsuse tähtsust poliitilise populismi ohjeldamisel.
... and 123 more päevakorra punkti