Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu

Head kolleegid, aga saame minna nüüd tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu. Me alustame ettekandega, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnast Euroopa Liidu poliitikatalituse juhataja Meelis Meigas. Ja niikaua, kui härra Meigas siia saabub, annan ma teada ka sellest, et esmalt on ettekande pikkus kuni 20 minutit ja seejärel on küsimused ja vastused, Peeter, kuni 20 minutit.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Dear commissioner! Ma annan ülevaate komisjoni ettepanekust ja numbritest, millest volinik juba päris põhjalikult rääkis. Kõigepealt, kuidas on korraldatud läbirääkimised pikaajalise eelarve üle? Komisjoni ettepanek sisaldas mitmeaastase finantsraamistiku määrust ja see on põhiline horisontaalne õigusakt, mis reguleerib Euroopa Liidu eelarve tulupoolt. Euroopa Liidu Nõukogu omavahendite otsust arutatakse samuti nõukogus ja siin on vajalik kõikide liikmesriikide ühehäälne nõusolek. Mitmeaastase finantsraamistiku puhul on vaja ka saada Euroopa Parlamendi nõusolek. Horisontaalse iseloomuga on veel tulemusraamistiku määrus, mis reguleerib kõikide Euroopa Liidu programmide ja fondide rahakasutusest aruandmise, sihttasemete seadmist ja nii edasi. Suure mahu sellest paketist moodustavad nii-öelda fondimäärused ehk rahastamisprogrammid. Neid on üle 20 ja nende kohta siis valitsus võtab samuti seisukohad. Läbirääkimised käivad poliitilisel tasemel Euroopa Ülemkogus. Selleks koostab Taani eesistuja läbirääkimiste alusdokumendi, mille põhjal riigijuhid ja riigipead hakkavad läbirääkimisi pidama. Seda nimetatakse inglise keeles nego-box'iks ehk läbirääkimiste kastiks. Sellesse läbirääkimiste kasti pannakse kõik sellised suured olulised horisontaalsed küsimused nagu eelarve üldine suurus, ülesehitus, omavahendite ülemmäär, mida võib Euroopa Liidu eelarvesse sisse nõuda, poliitikatevaheline rahajaotus, laenamise võimalus, jaotusvõti riikide vahel raha jagamiseks, kindlasummalised sissemaksed. Ehk siis mida komisjoni ettepanekus küll ei ole, aga mis selle perioodi kokkuleppes on sees, on suurte netomaksja riikide …, millega leevendatakse seda sügavat negatiivset netopositsiooni, ja eelarve tuluallikad. Ja fondimäärustes on kõik rahanumbrid praegu nurksulgudes, need kuuluvad samuti nego-box'i. Nüüd mõned suured numbrid eelarve mahu kohta. See on 1,98 triljonit ehk 1,26% Euroopa Liidu liikmesriikide RKT-st. Kogu eelarve on arukalt korraldatud seetõttu, et see on tulemustele suunatud, lihtsam kasu saajatele ja paindlikum. Päris palju on sisse ehitatud erinevaid reserve ja puhvreid, mida jooksvalt otsustatakse, kuidas kasutada. Samuti on eelarve suunatud paremini prioriteetidele, mis on Euroopa Liidu tasandil võetud. Sellest 1,26%-st kulub 0,11% taasterahastu NGU tagasimaksmisele, seetõttu tegelikult kasutatav eelarve kasv võrreldes praeguse perioodiga on 0,02% RKT-st. Praegune eelarve maht on 1,13, järgmise maht on 1,15. Volinik mainis ka kriisimehhanismi ehk võimalust võtta laenu selleks, et riikidele, kes on kriisi sattunud, seda edasi laenata. Selle maht on 350 miljardit. Uus eelarve on poliitikapõhine, prioriteetideks on konkurentsivõime, julgeolek, CO2 heitkoguse vähendamine, ehk kestlikkus, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Kõik need programmid moodustavad ühtse terviku, toimivad üheskoos ja võimendavad üksteist. Senise seitsme rubriigi ehk kõige suuremate eelarvejaotiste asemel on jäänud alles neli. Esimene rubriik on see, mille liikmesriigid saavad riigi plaani alusel enda kasutusse ja rakendavad riigisiseselt. See on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, põllumajandusele, maaelule, merendusele, jõukusele ja julgeolekule. Selle üldmaht on peaaegu 1 triljon. Teine rubriik on kesksed fondid, mida jagatakse konkurentsi põhjal. Põhiline eesmärk on konkurentsivõime tõstmine ning jõukuse ja julgeoleku suurendamine – 589 miljardit. Globaalne Euroopa on kolmas rubriik – 250 miljardit – ja Euroopa haldus ehk erinevate Euroopa Liidu institutsioonide palgad ja kontorihooned on 118 miljardit, see on 6% kogu eelarvest. Liigume nüüd rubriikide tasandilt programmide ehk fondide eelarvemahtude juurde. Sinisega on esimene rubriik, kus riigiplaani kõrval on ka NGU tagasimaksed, see on peaaegu pool kogu eelarvest. Teine rubriik on kollasega märgitud. Siin on konkurentsivõime fond kõige suurem, mille sees on ka Euroopa Horisont, peamine instrument, mis peaks Euroopa konkurentsivõimet hoogustama. Siin slaidil väärib mainimist ka Euroopa ühendamisrahastu. Nagu volinik mainis, Rail Balticu rahastamine on Eesti jaoks ja Eesti julgeoleku jaoks oluline. Selle eelarve on 81 miljardit ja 4% kogumahust. Senise 52 programmi asemel on alles 16 programmi, mis peaks muutma kogu eelarve lihtsamaks toetuste saajatele, olema rohkem tulemuspõhine ja suurema paindlikkusega. Nüüd, esimene rubriik ehk riiklikud ja regionaalsed partnerluskavad. Koostöös komisjoniga liikmesriigid koostavad riigiplaanid. Riigiplaanid hõlmavad nüüd kõiki erinevaid riigi toetusi, näiteks ühtekuuluvust, sotsiaalpoliitikat, maaelu arengut, toidujulgeolekut, kalandust, rannikualade probleeme, rännet, piirihaldust ja sisejulgeolekut. Siin võetakse arvesse Euroopa ühiseid prioriteete. Määruses on kaks sihttaset, üks on sotsiaalvaldkonna eesmärk, mis peaks olema riigi plaanis vähemalt 14%, ja teine on kliima ja keskkonna sihttase, mis on 43%. Oluline on ka õigusriigi põhimõte, mida ka meie oleme korduvalt valitsuses toetanud. Samas on riigiplaanide koostamisel hästi olulisel kohal ka piirkondlikud vajadused ehk riigisisese arengu vajadused. Need ei tohi jääda kõrvale. Teine rubriik on konkurentsivõime ja peamine instrument on Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas Euroopa Horisont. Siin on need mahud akendes on näha. Kõige suurem on Horisont 175-ga ja kõrvalakendes on konkurentsivõime fondi rahastamisvaldkonnad, kaitsetööstus ja kosmos – 130 miljardit ehk viiekordne kasv, digitaalvaldkond – 54 miljardit ehk viiekordne kasv. Näiteks puhtale energiale üleminek ja CO2 heitkoguse vähendamine 67 miljardit, see on kaks korda suurem. Siia tuleb juurde Euroopa Liidu välise tuluallika ehk heitkogustega kauplemise süsteemi raha, mis hoonete ja transpordi valdkonnas saadakse. Punasega on näidatud ka tervis, biotehnoloogia, põllumajandus ja bioökonoomia kokkuhoiuvaldkond – 22 miljardit ehk 4,5. See raha on kesksetes fondides ja järjest olulisem on meie ettevõtjatel nendest fondidest raha taotleda. Tõenäoliselt aitavad ka ministeeriumid ja asutused ettevõtetel leida neid rahastamisallikaid. Siin keskel on Invest EU 11 miljardiga, mis võib-olla ei ole küll nii suur, aga selle 11 miljardi eesmärk on kaasata jõuliselt erasektori rahastust. Selge on see, et Euroopa Liidu eelarve ja liikmesriikide eelarve ei suuda tegelikult seda konkurentsivõimet üksi nõutavale tasemele tõsta ja erasektori rahastus on olulisel kohal. Globaalne Euroopa. Peamine instrument on Globaalne Euroopa, sama nimega, 200 miljardit. Siiamaani pandi kõik temaatilised fondid kokku ja muudeti jaotuspõhimõtted geograafilisele jaotusele. Siin on näha: Euroopa 43 miljardit, Lähis-Isa ja Sahara-tagune Aafrika. Kaks väiksemat poliitikavaldkonda on ühine välisjulgeolekupoliitika ning ülemeremaad ja -territooriumid, sealhulgas Gröönimaa. Euroopa Kaitsekoostöö Liit, Euroopa Liidu võetud eesmärk, Eestile äärmiselt oluline valdkond. See slaid näitab tegelikult, et kaitsevaldkond on rahastatud horisontaalselt kogu Euroopa Liidu eelarve mahust. Euroopa Konkurentsivõime Fondist saab kaitsetööstus kosmoseraha. Riiklikest plaanidest on riikidel vabatahtliku otsuse alusel võimalik suunata raha kaitsetööstuse toetamiseks ja sõjaväelise liikuvuse toetamiseks. Euroopa ühendamise rahastust on võimalik toetada ka sõjaväelise liikuvuse projekte. Euroopa rahutagamise rahastu on eraldiseisev, aga see on samuti oluline eelkõige Ukraina toetamise kontekstis. Eesti toetused. Riigiplaani maht on Euroopa Komisjoni jaotusvõtme alusel on see 6,5 miljardit, sellest 5,53 miljardit eurot on ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika. See on samas suurusjärgus kui praegu. 0,81 miljardit tuleb sisejulgeoleku rahastamiseks, see on kümme korda rohkem kui täna. Ja 0,143 miljardit tuleb sotsiaalse kliimafondi rahast, mis on hoonete, transpordi ja heitkogustega kauplemise tulust rahastatud. Seega, riigiplaan suureneb 1 miljardi euro võrra võrreldes perioodiga 2021–2027. See on roheline, mis valgusfoori põhimõttel tähendab, et Eesti on selle ettepanekuga päris rahul. Kollasega on märgitud põllumajandustootjate otsetoetused, mis ei suurene. Euroopa Liidu tasandil on 300 miljardit eurot, aga komisjon on riigiplaani eelarves ette näinud täiendava rahastuse nendele riikidele, kelle SKP inimese kohta on alla 90%. Riikidel on võimalik seda raha otsustada maaelu ja põllumajandustootjate täiendavaks toetamiseks. Siin me peame analüüsima tervikpilti. Praegu ma ei oska öelda, milline see kogumõju on. Punane on teema, mis on meile väga oluline, idapiiri riikidele täiendav rahastus. Volinik väga õigesti ütles, et sisejulgeoleku rahastamiseks ja piirihalduseks on meil kümme korda rohkem raha. Kahjuks ei ole raha eraldatud sotsiaal-majanduslike negatiivsete mõjudega toimetulekuks eelkõige ühtekuuluvuspoliitika all. Samuti võiks meie arvates idapiiride täiendav rahastus olla ka teise samba all horisontaalne põhimõte. Kindlasti peab Eesti läbirääkimistel seda oluliseks teemaks. Nüüd, valitsus võttis aasta tagasi mais raamseisukohad nende valdkondade kohta, mis on Eesti jaoks olulised. Siin on slaid, mis näitab suuri kasvusid nende sektorite rahastamises. Kaitsekosmose valdkond on viis korda, 130 miljardit, Ukraina reserv on vähemalt 100 miljardit eurot. See on üle omavahendite ülemmäära, mis näitab, et see on läbirääkimiste protsessist kõrvale tõstetud. See on midagi, millega liikmesriikidel ehk on lihtsam nõustuda. Euroopa ühendamise rahastu kasvab 2,4 korda ehk 81 miljardi euroni, mille sees on sõjaväelise liikuvuse eelarve, mis suureneb 10 korda ehk 17 miljardit. Siin on oluline mainida ka Euroopa Liidu toetusmäära küsimust, mis on Eesti jaoks 75%, samas kui tavamäär on 50%. See tuleneb sellest, et Eesti sisemaine kogutoodang inimese kohta on alla 90%. Kindlasti on see suur-suur toetus. Hästi lühidalt omavahenditest. Omavahendid on vajalikud, et vähendada eelarvesurveid liikmesriikidele. Komisjoni ettepanek näeb ette heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest 30% suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi tulust peaks saama 1,5 miljardit, 75% kogutulust suunatakse Euroopa Liidu eelarvesse. Soovitakse kehtestada e-romude ehk elektroonikajäätmetele, kokku kogumata jäätmetele maks 2 eurot kilogrammi kohta. Tubakaaktsiisilt tahetakse 12,6 miljardit saada. Seda arvutatakse nii, et Euroopa Liidu tubakatoodete aktsiisi direktiivis on miinimummäärad, liikmesriik kogub tubakaaktsiisi kokku, vaadatakse, kui palju miinimummäärad moodustuvad, ja sellest võetakse 30% Euroopa Liidu eelarvesse. Suurettevõtjate tasu. Suurettevõtjad, kelle netoaastakäive on üle 100 miljoni, peaksid maksma tasu Euroopa Liidu eelarvesse vastavalt täpsele netokäibe suurusele. Kui 100–250 miljonit, siis oleks see summa 100 000, 250–500 miljonit ja oleks 250 000 ning 500–750 oleks 500 000 ja üle selle oleks 750 000. Ka olemasolevaid omavahendeid soovitakse suurendada. Kaotatakse kindlasummalised sissemaksed, millest pakuvad huvi eelkõige suurtele netomaksjariikidele. Vähendatakse tollimaksude kokkukulumise kuluhüvitist liikmesriikidele, mis on praegu 25%, tulevikus võiks see olla 10%. Meie seisukoht on tegelikult juba aasta tagasi võetud, selline raamseisukoht, mis ütleb, et uued tuluallikad peaksid meie arvates olema lisandväärtust võrreldes RKT-põhise sissemaksega. Kui omavahendeid ei tule, siis me maksame lihtsalt RKT-põhiselt Euroopa Liitu rohkem sisse. Ei tohi suurendada uusi omavahendeid ka vähem jõukate riikide koormust ebaproportsionaalselt võrreldes jõukamate riikidega. Siin on komisjoni 2003. aasta ettepanekute kohta võetud seisukohad, mis tõenäoliselt ka seekord saavad kinnitust, et Eesti ei toeta heitkogustega kauplemise tulust 30% suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. See raha on meile oluline kliimaeesmärkide täitmiseks võetavate meetmete rahastamiseks ja see on ka regressiivne Eesti suhtes. Me toetame küll piiril kohaldatavat CO2 kohandusmehhanismil põhinevat omavahendit. Üldine hinnang tervikpaketi kohta on selline, et Eesti arvates on need omavahendid regressiivsed. Tegemist on paljuski liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamisega ega ole tegemist uute tuluallikatega, mis ei koorma liikmesriikide eelarveid. Suurte, üle 100 miljoni euro suuruse netokäibega ettevõtete tasu tundub meile mitte hea mõte, sellepärast, et me ühelt poolt üritame konkurentsivõimet suurendada ja siis me kehtestame ühtsel turul majandustegevusele täiendava tasu. Ja kindlasti on selle kokkukogumine liikmesriikidele palju keerulisem kui RKT-põhine sissemakse. Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Dear commissioner! Ma annan ülevaate komisjoni ettepanekust ja numbritest, millest volinik juba päris põhjalikult rääkis. Kõigepealt, kuidas on korraldatud läbirääkimised pikaajalise eelarve üle? Komisjoni ettepanek sisaldas mitmeaastase finantsraamistiku määrust ja see on põhiline horisontaalne õigusakt, mis reguleerib Euroopa Liidu eelarve tulupoolt ehk siis Euroopa Liidu Nõukogu omavahendite otsust arutatakse samuti nõukogus ja siin on vajalik kõikide liikmesriikide ühehäälne nõusolek. Mitmeaastase finantsraamistiku puhul on vaja ka saada Euroopa Parlamendi nõusolek. Horisontaalse iseloomuga on veel tulemustiku raammäärus, mis reguleerib kõikide Euroopa Liidu programmide fondide rahakasutusest aruandmise sihttasemete seadmist ja nii edasi. Suure mahu sellest paketist moodustavad nii-öelda fondi määrused ehk rahastamisprogrammid. Neid on üle 20 ja nende kohta siis valitsus võtab samuti seisukohad. Läbirääkimised käivad poliitilisel tasemel Euroopa Liidu Ülemkogus. Selleks koostab Taani eesistuja läbirääkimiste alusdokumendi, mille põhjal riigijuhid-riigipead hakkavad läbirääkimisi pidama. Seda nimetatakse inglise keeles nego box'iks ehk läbirääkimiste kastiks. Sellesse läbirääkimiste kasti pannakse kõik sellised suured olulised horisontaalsed küsimused nagu eelarve üldine suurus, ülesehitus, omavahendite ülemmäär, mida võib Euroopa Liidu eelarvesse sisse nõuda, poliitikatevaheline rahajaotus, laenamise võimalused, jaotusvõti riikide vahel raha jagamiseks, kindlasummalised sissemaksed. Ehk siis mida komisjoni ettepanekus küll ei ole, aga mis selle perioodi kokkuleppes on sees, on suurte netomaksja riikide …, millega leevendatakse seda sügavat negatiivset netopositsiooni, ja eelarve tuluallikad. Ja fondimäärustes on kõik rahanumbrid praegust nurksulgudes, need kuuluvad samuti nego box'i. Nüüd mõned suured numbrid eelarve mahu kohta. See on 1,98 triljonit ehk 1,26% Euroopa Liidu liikmesriikide RKT-st. Kogu eelarve on arukalt korraldatud seetõttu, et see on tulemustele suunatud, lihtsam kasu saajatele ja paindlikum. Päris palju on sisse ehitatud erinevaid reserve ja puhvreid, mida jooksvalt otsustatakse, kuidas kasutada. Samuti on eelarve suunatud paremini prioriteetidele, mis on Euroopa Liidu tasandil võetud. Sellest 1,26%-st kulub 0,11% taasterahastu NGU tagasimaksmisele, seetõttu tegelikult kasutatav eelarve kasv võrreldes praeguse perioodiga on 0,02% RKT-st. Praegune eelarve maht on 1,13, järgmise maht on 1,15. Volinik mainis ka kriisimehhanismi ehk võimalust võtta laenu selleks, et riikidele, kes on kriisi sattunud, seda edasi laenata. Selle maht on 350 miljardit. Uus eelarve on poliitikapõhine, prioriteetideks on konkurentsivõime, julgeolek, CO2 heitkoguse vähendamine, ehk kestlikkus, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Kõik need programmid moodustavad ühtse terviku, toimivad üheskoos ja võimendavad üksteist. Senise seitsme rubriigi ehk kõige suuremate eelarvejaotiste asemel on jäänud alles neli. Esimene rubriik on see, mille liikmesriigid saavad riigi plaani alusel enda kasutusse ja rakendavad riigisiseselt. See on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, põllumajandusele, maaelule, merendusele, jõukusele ja julgeolekule. Selle üldmaht on peaaegu 1 triljon. Teine rubriik on kesksed fondid, mida jagatakse konkurentsi põhjal. Põhiline eesmärk on konkurentsivõime tõstmine ning jõukuse ja julgeoleku suurendamine – 589 miljardit. Globaalne Euroopa on kolmas rubriik – 250 miljardit – ja Euroopa haldus ehk erinevate Euroopa Liidu institutsioonide palgad ja kontorihooned on 118 miljardit, see on 6% kogu eelarvest. Liigume nüüd rubriikide tasandilt programmide ehk fondide eelarvemahtude juurde. Sinisega on esimene rubriik, kus riigiplaani kõrval on ka NGU tagasimaksed, see on peaaegu pool kogu eelarvest. Teine rubriik on kollasega märgitud. Siin on konkurentsivõime fond kõige suurem, mille sees on ka Euroopa Horisont, peamine instrument, mis peaks Euroopa konkurentsivõimet hoogustama. Siin slaidil väärib mainimist ka Euroopa ühendamisrahastu. Nagu volinik mainis, Rail Balticu rahastamine on Eesti jaoks ja Eesti julgeoleku jaoks oluline. Selle eelarve on 81 miljardit ja 4% kogumahust. Senise 52 programmi asemel on alles 16 programmi, mis peaks muutma kogu eelarve lihtsamaks toetuste saajatele, olema rohkem tulemuspõhine ja suurema paindlikkusega. Nüüd, esimene rubriik ehk riiklikud ja regionaalsed partnerluskavad. Koostöös komisjoniga liikmesriigid koostavad riigiplaanid. Riigiplaanid hõlmavad nüüd kõiki erinevaid riigi toetusi, näiteks ühtekuuluvust, sotsiaalpoliitikat, maaelu arengut, toidujulgeolekut, kalandust, rannikualade probleeme, rännet, piirihaldust ja sisejulgeolekut. Siin võetakse arvesse Euroopa ühiseid prioriteete. Määruses on kaks sihttaset, üks on sotsiaalvaldkonna eesmärk, mis peaks olema riigi plaanis vähemalt 14%, ja teine on kliima ja keskkonna sihttase, mis on 43%. Oluline on ka õigusriigi põhimõte, mida ka meie oleme korduvalt valitsuses toetanud. Samas on riigiplaanide koostamisel hästi olulisel kohal ka piirkondlikud vajadused ehk riigisisese arengu vajadused. Need ei tohi jääda kõrvale. Teine rubriik on konkurentsivõime ja peamine instrument on Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas Euroopa Horisont. Siin on need mahud akendes on näha. Kõige suurem on Horisont 175-ga ja kõrvalakendes on konkurentsivõime fondi rahastamisvaldkonnad, kaitsetööstus ja kosmos – 130 miljardit ehk viiekordne kasv, digitaalvaldkond – 54 miljardit ehk viiekordne kasv. Näiteks puhtale energiale üleminek ja CO2 heitkoguse vähendamine 67 miljardit, see on kaks korda suurem. Siia tuleb juurde Euroopa Liidu välise tuluallika ehk heitkogustega kauplemise süsteemi raha, mis hoonete ja transpordi valdkonnas saadakse. Punasega on näidatud ka tervis, biotehnoloogia, põllumajandus ja bioökonoomia kokkuhoiuvaldkond – 22 miljardit ehk 4,5. See raha on kesksetes fondides ja järjest olulisem on meie ettevõtjatel nendest fondidest raha taotleda. Tõenäoliselt aitavad ka ministeeriumid ja asutused ettevõtetel leida neid rahastamisallikaid. Siin keskel on Invest EU 11 miljardiga, mis võib-olla ei ole küll nii suur, aga selle 11 miljardi eesmärk on kaasata jõuliselt erasektori rahastust. Selge on see, et Euroopa Liidu eelarve ja liikmesriikide eelarve ei suuda tegelikult seda konkurentsivõimet üksi nõutavale tasemele tõsta ja erasektori rahastus on olulisel kohal. Globaalne Euroopa. Peamine instrument on Globaalne Euroopa, sama nimega, 200 miljardit. Siiamaani pandi kõik temaatilised fondid kokku ja muudeti jaotuspõhimõtted geograafilisele jaotusele. Siin on näha: Euroopa 43 miljardit, Lähis-Isa ja Sahara-tagune Aafrika. Kaks väiksemat poliitikavaldkonda on ühine välisjulgeolekupoliitika ning ülemeremaad ja -territooriumid, sealhulgas Gröönimaa. Euroopa Kaitsekoostöö Liit, Euroopa Liidu võetud eesmärk, Eestile äärmiselt oluline valdkond. See slaid näitab tegelikult, et kaitsevaldkond on rahastatud horisontaalselt kogu Euroopa Liidu eelarve mahust. Euroopa Konkurentsivõime Fondist saab kaitsetööstus kosmoseraha. Riiklikest plaanidest on riikidel vabatahtliku otsuse alusel võimalik suunata raha kaitsetööstuse toetamiseks ja sõjaväelise liikuvuse toetamiseks. Euroopa ühendamise rahastust on võimalik toetada ka sõjaväelise liikuvuse projekte. Euroopa rahutagamise rahastu on eraldiseisev, aga see on samuti oluline eelkõige Ukraina toetamise kontekstis. Eesti toetused. Riigiplaani maht on Euroopa Komisjoni jaotusvõtme alusel on see 6,5 miljardit, sellest 5,53 miljardit eurot on ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika. See on samas suurusjärgus kui praegu. 0,81 miljardit tuleb sisejulgeoleku rahastamiseks, see on kümme korda rohkem kui täna. Ja 0,143 miljardit tuleb sotsiaalse kliimafondi rahast, mis on hoonete, transpordi ja heitkogustega kauplemise tulust rahastatud. Seega, riigiplaan suureneb 1 miljardi euro võrra võrreldes perioodiga 2021–2027. See on roheline, mis valgusfoori põhimõttel tähendab, et Eesti on selle ettepanekuga päris rahul. Kollasega on märgitud põllumajandustootjate otsetoetused, mis ei suurene. Euroopa Liidu tasandil on 300 miljardit eurot, aga komisjon on riigiplaani eelarves ette näinud täiendava rahastuse nendele riikidele, kelle SKP inimese kohta on alla 90%. Riikidel on võimalik seda raha otsustada maaelu ja põllumajandustootjate täiendavaks toetamiseks. Siin me peame analüüsima tervikpilti. Praegu ma ei oska öelda, milline see kogumõju on. Punane on teema, mis on meile väga oluline, idapiiri riikidele täiendav rahastus. Volinik väga õigesti ütles, et sisejulgeoleku rahastamiseks ja piirihalduseks on meil kümme korda rohkem raha. Kahjuks ei ole raha eraldatud sotsiaal-majanduslike negatiivsete mõjudega toimetulekuks eelkõige ühtekuuluvuspoliitika all. Samuti võiks meie arvates idapiiride täiendav rahastus olla ka teise samba all horisontaalne põhimõte. Kindlasti peab Eesti läbirääkimistel seda oluliseks teemaks. Nüüd, valitsus võttis aasta tagasi mais raamseisukohad nende valdkondade kohta, mis on Eesti jaoks olulised. Siin on slaid, mis näitab suuri kasvusid nende sektorite rahastamises. Kaitsekosmose valdkond on viis korda, 130 miljardit, Ukraina reserv on vähemalt 100 miljardit eurot. See on üle omavahendite ülemmäära, mis näitab, et see on läbirääkimiste protsessist kõrvale tõstetud. See on midagi, millega liikmesriikidel ehk on lihtsam nõustuda. Euroopa ühendamise rahastu kasvab 2,4 korda ehk 81 miljardi euroni, mille sees on sõjaväelise liikuvuse eelarve, mis suureneb 10 korda ehk 17 miljardit. Siin on oluline mainida ka Euroopa Liidu toetusmäära küsimust, mis on Eesti jaoks 75%, samas kui tavamäär on 50%. See tuleneb sellest, et Eesti sisemaine kogutoodang inimese kohta on alla 90%. Kindlasti on see suur-suur toetus. Hästi lühidalt omavahenditest. Omavahendid on vajalikud, et vähendada eelarvesurveid liikmesriikidele. Komisjoni ettepanek näeb ette heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest 30% suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi tulust peaks saama 1,5 miljardit, 75% kogutulust suunatakse Euroopa Liidu eelarvesse. Soovitakse kehtestada e-romude ehk elektroonikajäätmetele, kokku kogumata jäätmetele maks 2 eurot kilogrammi kohta. Tubakaaktsiisilt tahetakse 12,6 miljardit saada. Seda arvutatakse nii, et Euroopa Liidu tubakatoodete aktsiisi direktiivis on miinimummäärad, liikmesriik kogub tubakaaktsiisi kokku, vaadatakse, kui palju miinimummäärad moodustuvad, ja sellest võetakse 30% Euroopa Liidu eelarvesse. Suurettevõtjate tasu. Suurettevõtjad, kelle netoaastakäive on üle 100 miljoni, peaksid maksma tasu Euroopa Liidu eelarvesse vastavalt täpsele netokäibe suurusele. Kui 100–250 miljonit, siis oleks see summa 100 000, 250–500 miljonit ja oleks 250 000 ning 500–750 oleks 500 000 ja üle selle oleks 750 000. Ka olemasolevaid omavahendeid soovitakse suurendada. Kaotatakse kindlasummalised sissemaksed, millest pakuvad huvi eelkõige suurtele netomaksjariikidele. Vähendatakse tollimaksude kokkukulumise kuluhüvitist liikmesriikidele, mis on praegu 25%, tulevikus võiks see olla 10%. Meie seisukoht on tegelikult juba aasta tagasi võetud, selline raamseisukoht, mis ütleb, et uued tuluallikad peaksid meie arvates olema lisandväärtust võrreldes RKT-põhise sissemaksega. Kui omavahendeid ei tule, siis me maksame lihtsalt RKT-põhiselt Euroopa Liitu rohkem sisse. Ei tohi suurendada uusi omavahendeid ka vähem jõukate riikide koormust ebaproportsionaalselt võrreldes jõukamate riikidega. Siin on komisjoni 2003. aasta ettepanekute kohta võetud seisukohad, mis tõenäoliselt ka seekord saavad kinnitust, et Eesti ei toeta heitkogustega kauplemise tulust 30% suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. See raha on meile oluline kliimaeesmärkide täitmiseks võetavate meetmete rahastamiseks ja see on ka regressiivne Eesti suhtes. Me toetame küll piiril kohaldatavat CO2 kohandusmehhanismil põhinevat omavahendit. Üldine hinnang tervikpaketi kohta on selline, et Eesti arvates on need omavahendid regressiivsed. Tegemist on paljuski liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamisega ega ole tegemist uute tuluallikatega, mis ei koorma liikmesriikide eelarveid. Suurte, üle 100 miljoni euro suuruse netokäibega ettevõtete tasu tundub meile mitte hea mõte, sellepärast, et me ühelt poolt üritame konkurentsivõimet suurendada ja siis me kehtestame ühtsel turul majandustegevusele täiendava tasu. Ja kindlasti on selle kokkukogumine liikmesriikidele palju keerulisem kui RKT-põhine sissemakse. Aitäh!

Suur tänu teile! Head kolleegid, jätsin enne alguses ütlemata, et meil on kaks ettekannet ja kummalegi ettekandjale on võimalus esitada üks küsimus. Alustab Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te viitasite sellele, et põllumajanduses otsetoetused ei tõuse ja jäävad 300 miljardi juurde. Kas te oskate öelda, kas see tõepoolest nii jääb? Kui me vaatame teatud vanu Euroopa riike, siis põllumajanduse hääl on olnud üsna häälekas sõna otseses mõttes. Aga Eesti põllumeest ilmselt huvitab kõige rohkem see, et isegi kui toetused ei tõuse, siis kas meie osakaal ja proportsioon tõuseb. Me oleme olnud ju ikkagi Euroopa keskmisest vähemalt statistiliselt kindlasti otsetoetuse näol allpool, võib-olla oleme nüüd jõudnud 83–84%-ni sellest 100%-st. Kas on lootust tõusta või mitte?

Aitäh küsijale! Tõepoolest, Eesti on põllumajandustootjate otsetoetuse ühtlustamise nõudja olnud mitu pikaajalise eelarve läbirääkimistel. Otsetoetused ei tõuse ja Eesti on seal lõpus, tõepoolest, selle taseme poolest. Küll aga on riigi plaan, mis koostatakse, jaotusvõtmes maaelu ja põllumajandustootjate toetamise vajadus arvesse võetud. Eesti puhul on arvesse võetud, et meie toetused on madalamad. Põllumajanduse jõukuse tase on madalam kui Euroopas, seetõttu me saame sealt täiendavat raha. Nii et nagu ma ütlesin, neid kahte allikat tuleks omavahel summeerida, et vastata sellele küsimusele, kas riigi plaanis täiendav raha kompenseerib otsetoetuste mittesuurenemise.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Teil olid slaididel ka taasterahastu tagasimaksed, aga taasterahastust tuleks ka natukene selle kohta küsida tänasel päeval. See oli 700 miljardit, mis laenurahana – oli vist toetused ja laenuraha – investeeriti Euroopa majandusse, selleks et majandust taaskäivitada. Seal olid küll prioriteedid digipööre ja rohepööre, aga tänasel päeval tuleks vaadata, mis me selle raha eest saavutasime ja kas see uus eelarveperioodi perspektiiv peegeldab ka seda kogemust. Samas ma vaatasin, et teil oli jälle seal ühel slaidil – ma küsisin eile rahanduskomisjonis ka –, et absoluutne, suur prioriteet, prominentne prioriteet on kliimameetmed. Aga ikkagi me endiselt jätkame nende ESG kestlikkusaruannete ja küsitava väärtusega roheteadlikkuse koolitustega. Meil on probleem ju julgeolek, innovatsioon ja Euroopa Liidu konkurentsivõime.

Aitäh!

Aitäh küsijale! Taasterahastu rakendamiseks tegid liikmesriigid taastekavad. Taastekavade rakendamine peab lõppema järgmise aasta augustis, kui on viimased väljamaksed, aasta lõpus peab raha olema kasutatud. Selle raha kasutamine on tulemuspõhine. Kõik riigid lubasid reforme ja investeeringuid. Iga väljamakse taastekava alusel toimub niiviisi, et komisjon hindab, kas lubatud investeeringud reformida on tehtud. Kui on tehtud, siis saab järgmine väljamakse toimuda, kui ei ole tehtud, siis väljamakseid ei tehta või tehakse osaline. Selles mõttes kõik need nõudmised on protsessi sisse kirjutatud, et need nõudmised täidetakse. Nüüd, öeldakse, et tulemuspõhisus on näiline. Vaadatakse, kas reform on tehtud, aga reformi või investeeringu mõju tegelikult avaldub paari aasta pärast. Seda mõjuhinnangut tehakse alles siis, kui taasterahastu rakendamine on läbi. Ja nende mõjude hindamine tõenäoliselt – minu isiklik arvamus on selline – saab olema positiivne, sest koos komisjoniga riigid need taastekavad koostasid ja kui reform on läbi viidud, siis tõenäoliselt on ka positiivne mõju majandusele või sotsiaalvaldkonnale olemas. Kliimaküsimus. Puhtale energiale üleminek on samuti kliimateema ja see on suhteliselt oluline, näiteks energia taskukohasus, energiasuveräänsus Euroopas – sellised teemad. See ei ole ainult kliima ja keskkond, on laiem, et saavutada energiasõltumatus, taskukohane energia, mis on äärmiselt oluline Euroopa ja ka Eesti majanduse konkurentsivõimele. Aga kliima on ja jääb – niimoodi on Euroopa Liidus kokku lepitud, ka meie osalesime nendes kokkulepites – suureks Euroopa Liidu prioriteediks. Kas või seesama heitkogustega kauplemise süsteem on tegelikult üks suur edulugu. See on aidanud vähendada heidet. Selles mõttes oli slaid, mis näitas ka kaitsevaldkonna kulutuste kasvu. Ma arvan, et suurem eelarve ettepanek komisjonilt teenib mõlemat eesmärki ja mitut muud eesmärki, et nii kliima kui ka kaitse on kaetud.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma alustan ühest meelevaldsest numbrist ja see on 3,8 triljonit eurot. Nimelt on see tänasel päeval tehnoloogiafirma Nvidia turuväärtus. Küsimus on seotud siiski Euroopa Liidu eelarvega, selle järgmise eelarve perioodiga. Kas see eelarve sisaldab piisavalt vahendeid selleks, et Euroopa Liit ja ka Eesti selles tehnoloogilises võidujooksus siiski sammu suudaks pidada?

Aitäh! Vastus on, et ei suuda. Ja sellepärast ühe slaidi peal, mis oli konkurentsivõime fondi kohta, ma rääkisin eraldi InvestEU 11 miljardist eurost, mis on just selleks, et ka erasektori vahendeid jõuliselt kaasata selle konkurentsivõime tõstmiseks. Kindlasti Euroopa Liidu eelarve, liikmesriikide eelarved ei suuda selle võidujooksuga üksi vastu pidada.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma loen slaidide pealt, et suure, üle 100 miljoni eurose netokäibega ettevõtete tasu võib vähendada konkurentsivõimet. Samuti näen, et tubakaaktsiis on omavahendiks liigitatud ja ka CO2 kohandusmehhanism piiril. Tegelikult on ju liikmesriikide maksustamispädevusse järjekordse sekkumisega tegu. Eriti hea näide on see suur ettevõtete maks. See on tegelikult aluslepingutega vastuolus. Kas Eesti on ka protesteerinud, kas mõni liikmesriik on protesteerinud või lubatakse igal hooajal võtta üks maksuvaldkond Euroopa Liidu kätte ja pärast siis heietada, et ei, Euroopa Liit ei ole mingi föderatsioon, ta ei liigugi sinnapoole, sest maksundus on liikmesriikide pädevuses? Ma ei näe, et oleks pädevuses, kui kogu aeg kaaperdatakse aluslepingutevastaselt üks ja teine maksuõigus liidule.

Aitäh küsijale! Euroopa Liidu toimimise leping ei sisalda üleeuroopaliste maksude kehtestamist. Omavahendite otsuse aluseks on aluslepingu artikkel 311, mis puudutab Euroopa Liidu eelarvet ja ütleb, et Euroopa Liidul on omavahendite kehtestamiseks õigus. Nüüd konkreetselt, et tubakaaktsiis on kehtiv maks kõikides liikmesriikides, see on harmoneeritud, seal on kehtestatud miinimummäärad, et ühtne turg saaks toimida ja piiriülest kaubandust ei tekiks. Nii et selles mõttes ei saa rääkida uue maksu kehtestamisest, pigem me peame oma eelarve tulust mingi osa loovutama. Suurte ettevõtete tasu peaks olema selle eest, et suured ettevõtted tegutsevad üle Euroopa Liidu ühtse turu ja saavad sellest täiendavat kasumit teenida, mistõttu nad võiksid panustada Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse. See summa on tegelikult umbes 0,1% aastasest netokäibest. See ei ole nii suur, et rääkida, et tegemist oleks mingi suure maksuga, tegemist on ikkagi tasuga. Me analüüsime veel ja tegelikult ju valitsus võtab seisukoha tõenäoliselt aasta lõpus nii pikaajalise eelarve tulu kui ka kulupoole kohta. Nii et põhimõtteliselt jah, me näeme, et mitte niivõrd konkurentsivõime maksukoormuse tõttu ei halvene, kuivõrd sõnum välisettevõtetele, meie omadele ettevõtetele, et Euroopa Liit maksustab ettevõtlust ja konkurentsivõimet, on meie jaoks probleem.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Alustuseks tahan ma tänada ettekandjat hästi struktureeritud, selge ja ülevaatliku ettekande eest. Sümpaatne on Eesti seisukohtade tase, see näitab süvenemist ja piisavalt kriitilist suhtumist kogu sellesse meeletult suurde materjali. Nii mõnedki asjad äratavad tähelepanu. Üks sõna ja termin, "regressiivsus", on kahtlemata üks nendest. Tõenäoliselt on Eestil selles suhtes ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas samamoodi mõtlejaid. Tõenäoliselt kui me läheme ja teie lähete edasi Euroopa Liidu tasandil menetlema ja arutlema, mis edasi saab, siis ilmselt ka meie võimalused saavutada seda, mida Eesti tegelikult tahaks, oleksid suuremad, kui meil oleks mõttekaaslasi. Mis te selle kohta ütlete?

Meil kindlasti on mõttekaaslasi. Komisjon on tegelikult juba kahel eelneval korral uute omavahendite kohta ettepanekuid teinud ja neid on Euroopa Liidu Nõukogu vastavas töörühmas põhjalikult arutatud. Seda konsensust on raske leida nii rikkamate kui ka vähem rikkamate liikmesriikide seast. Nii et see punane seisukoht, kus me ei toeta heitkogustega kauplemise süsteemi tulust 30% äramaksmist Euroopa Liidu eelarvesse, on Eestile eriti oluline ja natukene ainuomane. Siin on meil samameelseid tõenäoliselt vähem kui ülejäänud omavahendite ettepanekute kohta, aga kindlasti on.

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud ettekandja, tänan ka hea ettekande eest! Aga mind huvitab täpsemalt, millise suuremate muutustega peab Eesti põllumajandustootja arvestama. Palun selgitage täpsemalt. Kui oled hästi suur, siis need toetused langevad. Või on see uus poliitika?

Seda jah, et mina oma töös konkreetselt ühise põllumajanduspoliitika teemaga süvitsi ei tegele. Need on vastava valdkonna õigusaktides täpsemalt lahti kirjutatud. Tõenäoliselt, nagu ma ütlesin alguses, võetakse ka nende üksikute õigusaktide kohta seisukohad ja siis regionaalministeerium selgitab neid muudatusi. Aga praegu ma ei saa valitsuse seisukohta öelda, neid veel koostatakse ja analüüsid veel käivad. Nii et natuke jään vastusega võlgu, sest meil ei ole kõik selge, mida komisjon oma ettepanekutes täpsemalt on mõelnud. Sellest annab tunnistust ka see, et liikmesriigid on komisjonile esitanud 3000 küsimust, millele komisjon järk-järgult vastab. Nii et ühelt poolt ei ole meil täpset informatsiooni ja teiselt poolt on meil endal analüüsid veel pooleli.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ühe küsimusega piirdumine on väga sadistlik lähenemine nii olulisel teemal. Siit ma loen, et Eesti riigi plaan on … See on selline sissejuhatav küsimus, et kas on plaan ka Eesti riigieelarve puhul tulla välja Eesti riigi plaaniga. Aga põhiküsimus on see, et kui nüüd vaadata … Aga põhiküsimus on see, et kui nüüd vaadata meie regiooni riike – võtame neid nii-öelda rinderiike, nagu mõned nimetavad –, siis kuidas erinevad nende pakkumised näiteks, alates siin Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola? On siin mingeid erinevusi või olulisi erinevusi?

Aitäh! Selle esimese rubriigi, riiklike ja regionaalsete partnerluskavade raha jaotatakse laiali riikide vahel vastavalt jaotusvõtmele. Sinna võetakse arvesse riigi rikkust, põllumajanduse arengutaset ja muid asju. See on üks läbirääkimiste objekt. Põhimõtteliselt peaks see jaotusvalem läbi räägitama Euroopa Ülemkogu tasandil. Meile tundub, et praegu, välja arvatud idapiiri täiendav rahastus sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks, kajastab see üsna hästi riikide huve või vajadusi. Aga kindlasti peab see analüüs olema põhjalikum, kui ta täna meil on tehtud.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja, tänan sisulise ja huvitava ettekande eest! Aga minu küsimus puudutab Eesti piirkondade arengut. Ei ole ju saladus, et kui me võtame SKT ühe elaniku kohta, siis Tallinn, Harjumaa on seal selgelt üle Euroopa keskmise, aga väga paljud maakonnad, enamik maakondi, piirkondi jääb 50–60% juurde Eesti keskmisest. Sotsiaaldemokraadid tegid selle rahastusperioodi kohta ettepaneku, et just arengu- ja ettevõtlusmeetmete puhul 40% suunata väljapoole Harjumaa, Tallinna ja Tartu linna piirkonda, et seda arengut üritada ülespoole saada. Kas midagi sellist võiks Eesti esialgsetes seisukohtades ka juba olla, et pöörata just tähelepanu meie maakondade ja piirkondade arengule rohkem uuel rahastusperioodil?

Aitäh! See riiklik kava koostatakse NUTS 2 jaotusega ehk Eesti on üks tervikterritooriume. Nüüd, meie pikemaaegne suhtumine või seisukoht Euroopa Liidu reeglitesse on selline, et me ei soovi liiga ranget ettekirjutust, mismoodi raha riigisiseselt rakendada. Me leiame, et riikidele peaks jääma võimalikult suur otsustusvabadus vastavalt nende riigisisestele arenguvajadustele. Nii et mida vähem Euroopa Liidu määrusesse tingimusi ja piiranguid sisse kirjutatakse, seda rohkem jääb meil endil võimalusi seda raha suunata eri piirkondade vahel Eesti-siseselt ja erinevatesse sektoritesse.

Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Hea ettekandja härra Meigas! Tänan teid väga põhjaliku ja kõikehõlmava ettekande eest! Aga kui nüüd vaadata, et Eesti siseneb läbirääkimiste aega või läbirääkimistesse uue pikaajalise eelarve üle, siis millised võiksid olla Eesti kolm kõige olulisemat prioriteeti, mida me ilmtingimata peame saavutama?

Aitäh, austatud küsija! Esimene prioriteet on kindlasti kaitsevõime tõstmine, seda olukorras, mis seondub ka idapiiridele täiendava sotsiaal-majandusliku toetuse andmisega. Kuna me ise oleme oma eelarvest kaitset väga palju rahastanud, siis Euroopa Liit peab seda ka Euroopa Liidu eelarve kontekstis arvesse võtma ja meile seda täiendavat raha andma. Rail Baltic kindlasti ja Euroopa ühendamine. Olles selline väike riik Euroopa serva peal, on äärmiselt oluline Rail Baltic valimisi ehitada, sõjaväelist liikuvust parandada ja kindlasti ka välja ehitada energiavõrk, Balti-Põhjala energiaühendused, et muuta elektrienergia taskukohasemaks ja hinnakõikumisi vähendada.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Minu küsimus lähtub murest seonduvalt sellega, et Euroopa Liidu laenukoormus on hakanud viimasel ajal väga kiiresti kasvama. Hiljuti Euroopa Kontrollikodaga tõi oma aastaaruandes välja, et Euroopa Liidu võlg on paari aastaga, vaid paari aastaga kahekordistunud, kusjuures 2027. aastal peab Euroopa Liit maksma ainuüksi laenuintressideks umbes 30 miljardit eurot. Euroopa Kontrollikoda rõhutab ühtlasi, et siiani pole selge, kuidas peaks hakkama toimuma nii laenu kui ka laenuintresside tagasimaksmine, mille arvelt. Kas selles küsimuses on ka Eesti Vabariigi valitsusel kujundatud strateegiline seisukoht, mida me kaitseme ja mille eest me seisame? Kas on üleüldse vastuvõetav Euroopa Liidu selline jõuline, kiire ja ulatuslik võla kasvatamine olukorras, kus tegelikult puuduvad veel otsused ja sellega seonduv selgus, kuidas see tagasimaksmine toimuma hakkab? Teiseks, ma küsiksin sellega seonduvalt, kas see ei või tekitada olukorda, kus Euroopa Liidust lahkumine muutub väga raskeks, sest ühisvõlg on kasvatatud nii suureks, et liikmesriigid tegelikult ka väljumisotsuse korral ei ole võimelised seda lihtsalt tagasi maksma.

Aitäh küsijale! Taasterahastu NGU laenuvõtmine oli COVID-pandeemiaaegne otsus, et majandust elavdada, ja kindlasti oli see hädavajalik, et sellest kriisiolukorrast võimalikult väikese kahjuga välja tulla. Julgen arvata, et Euroopa majanduse võrdlemisi väikene langus oli just selle taasterahastu laenust saadud lisaimpulsi teene. Tagasimaksmine käib laenuvõtmisega käsikäes. Needsamad uued omavahendid peaksid olema üks allikas, kust raha võiks juurde tekkida. Aga lõppkokkuvõttes maksavad riigid ikkagi oma eelarvetest kõik kinni. Täiendavat laenu ei ole Euroopa Liit praegu võtnud. Selles ettepanekute paketis, nagu ma päris esimestel slaididel näitasin, et komisjoni ettepanekus on sees selline ettepanek, mis ütleb, et 0,25% Euroopa Liidu RKT‑st – see oli vist 360 või midagi miljardit. Võiks olla selline laenuvõimalus, et kui mõnes riigis on suurem loodusõnnetus, mingi julgeolekuteema, siis saaks seda laenu võtta Euroopa Liit ja edasi laenata siis, aga need laenud maksavad riigid ise tagasi. Samamoodi on taasterahastusega: on toetused, mida on 400 miljardi juures, ja siis on laenud liikmesriikidele. Need laenud on kõik sellised, mida riigid maksavad Euroopa Liidu eelarvesse tagasi. Nii et sealt Euroopa Liidu laenukoormus ei suurene. Kuidas ma seda väljaastumist kommenteeriksin? Võib-olla jah, praegu on liiga ennatlik sellist analüüsi teha või midagi selle kohta öelda, aga meie enda osa sellest suurest laenukoormusest on ju rangelt piiritletud. Nii et kas see nüüd hirmus suur on, ma ei oska öelda. Aga see on ka kaalumise koht jah, kui mõni riik tahab välja astuda Euroopa Liidust.

Head kolleegid, meil küsimuste esitamise ja vastamise aeg on tegelikult läbi. Ma vabandan, härra Helir-Valdor Seeder, meil on päris mitmed Riigikogu liikmed, kes väga teraselt jälgivad Riigikogu kodu- ja töökorda, teie sealhulgas. Seetõttu ma kahjuks teile seda küsimust anda ei saa. Suur tänu teile, ettekandja! Aitäh teile! Head kolleegid, oleme jõudnud järgmise ettekande juurde ja selle teeb Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, meie hea kolleeg Peeter Tali.

Austatud juhataja! Austatud ametikaaslased! Me arutame täna Riigikogu täiskogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet 2028–2035. Tõsi küll, mitte eelarvest ennast, vaid Euroopa Komisjoni ettepanekut uueks pikaajaliseks eelarveks ehk MFF-iks. Me räägime Eesti valikutest ja võimalustest Euroopa Komisjoni uue pikaajalise eelarve ettepaneku üle peetavatel läbirääkimistel. Poliitiline vastasrind on muidugi kahtluse alla üritanud seada selle arutelu asjakohasust. Justkui olevat nagu liiga vara ja valitsus alles töötab seisukohtade kallal ja see ei olevat praegu tähtis, kindlasti on ka palju olulisemaid asju arutada. Julgen kinnitada täie vastutustundega ja kõva häälega, et tänane arutelu on ülimalt aja- ja asjakohane. Tõsi küll, lõpliku otsuse tegemine selle uue eelarve kohta jääb suure tõenäosusega järgmisele Riigikogu koosseisule aastal 2027. Euroopa Liidu asjade komisjonis rahvast ja riiki teenides olen ma õppinud, et Euroopa asju tuleb võtta äärmiselt põhjalikult, tõsiselt ja suure vastutustundega. Ma olen ise kogenud, kuidas kunagi tehtud sellised, ütleme, pealiskaudsed otsused ja võib-olla, pehmelt öeldes, liiga sujuvalt antud mandaadid on saanud Euroopa direktiivideks või määrusteks, Euroopa õigusaktideks, mis ei niida meid päris jalust, aga võivad tulla ja hammustada meid valusalt kannast. Ma olen ka liiga palju kuulnud vabandusi, et nüüd küll ei saa enam midagi teha, nüüd küll on liiga hilja, dokument on juba koostatud ja on väga kiire. On ilmselge, et me vajame pikka plaani ja ilmselgelt peame Euroopa asjade aruteluga alustama võimalikult vara ja olema, kui moodsat sõna kasutada, proaktiivsed. Just seepärast algatas ELAK selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse, eesmärgiga anda avapauk ja uus hoog parlamentaarsele arutelule, selleks et me kõik tajuksime, kui oluline on järgmine pikaajaline eelarve, sest eelarve määrab Euroopa ja Eesti arengusuunad. See on elulise tähtsusega uue põlvkonna Eestile ja Euroopale laiemalt. Tänu Euroopa Liidu ja muidugi ka NATO liikmesusele elavad meie inimesed hästi ja turvaliselt. Eesti rahval ei ole käsi kunagi nii hästi käinud kui praegu. Sellepärast ongi just see arutelu täiskogu tasandil, et seada poliitilised rõhuasetused ja suunad, mida saaks Eesti oma seisukohtade kujundamisel arvestada. Tänane arutelu annab ka kõigile poliitilistele fraktsioonidele võimaluse oma strateegiline vaade aegsasti välja tuua. Aga midagi ei ole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud. Parlament võtab aega ja räägib läbi täpselt nii kaua, kui aega on. Me peame kõik koos jõudma võimalikult suure ühisosani, aga me ei pea tingimata koosmeelt iga hinna eest taga ajama, sest hääletamine on ka väga demokraatlik ja täiesti põhiseaduslik akt. Mul on väga hea meel, et volinik Pjotr Serafin leidis võimaluse tulla isiklikult Riigikogu ette ja rõhutada Euroopa Komisjoni vaadet. Komisjon on oma ettepaneku koostamisel lähtunud Sauli Niinistö, Mario Draghi ja Enrico Letta raportitest. See on tark ja strateegiline lähenemine, võiks öelda isegi, et doktrinaalne. Tänan ka härra Meelis Meigast, kes andis ülevaate Eesti seisukohtade kujundamise teekaardist. Aga hea uudis on see, et me ei alusta päris algusest. ELAK on juba eelarve kallal töötanud ka. Eelmisel aastal kinnitas ELAK Eesti esialgsed raamseisukohad pikaajalise eelarve tuleviku kohta ja seda isegi veel enne Euroopa Komisjoni ametliku ettepaneku esitamist, eesmärgiga positsioneerida meie prioriteedid varakult ja otsida liitlasi ning kujundada keskkonda ja mõjutada ettepanekuid. Me arutasime ka Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega seda tähtsat Euroopa arengut puudutavat teemat komisjoni istungitel. Ja nüüd läbirääkimiste ajaraamist. Komisjoni ettepanek on hea stardipakk ja liikmesriigid on alles [asunud] oma positsioone kujundama. Eesti on oma teemadega juba varakult olnud Euroopa Liidu erinevatel tasanditel sees. Ja jõujooned on meile tuttavad: netomaksed eelistavad pigem väiksemat mahtu, netosaajad jälle pigem suuremat mahtu. Ja suuruse kõrval on sama tähtsad reeglid, paindlikkus, kaasrahastuse määrad ja juurdepääs kesksetele fondidele, selleks et Eesti taotlejad oleksid seal konkurentsivõimelised. Miks Euroopa Liidu eelarve on Eestile oluline? Seda sellepärast, et see eelarve kujundab just seda, milline on Euroopa Liit ja Eesti sealhulgas 2030. aastate alguses. Me oleme väike ja avatud piiririik ning me seisame Euroopa idapiiril silmitsi kurjuse impeeriumiga. Euroopa Liidu ühine eelarve on meie jaoks eelkõige julgeolek, kasv ja tootlikkus, näiteks Euroopa Liidu programmid "Euroopa horisont" ja Euroopa Konkurentsivõime Fond, CEF, ühendatavus ja energiajulgeolek, õiglane areng ja ühtekuuluvus. Eesti üldiselt tervitab komisjoni ettepanekuid meie põhisuundade kohta, mis on kaitse, piiriülesed ühendused ja Ukraina tugi. Siiamaani on need seisukohtade eeldused sellised, et me ikkagi suhtume positiivselt MFF-i mahu kasvamisse, mis ulatub umbes 2 triljonini. Praegune olukord võib eeldada, et see tõus peab olema ka ambitsioonikam. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks Eesti saama uue perioodi raames ligikaudu 6,3 miljardit riikliku plaani kaudu 100 miljonit sotsiaalkliimafondist ja sellest umbes 800 miljardit läheks rände-, sise- ja julgeolekuvaldkonnale. See on kümme korda rohkem, kui senistel samasugustel instrumentidel on olnud. On ka hinnang, et Eesti netopositsioon jääb positiivseks – suurusjärgus 1,9 miljardit. Ehk me saame Euroopa Liidust rohkem raha tagasi, kui me sinna sisse maksame. Millised võiksid olla poliitilises vaates Eesti prioriteedid? Kolm rõhuasetust võiksid olla. Esiteks, kaitse ja julgeolek. Komisjoni ettepanekus on kaitse- ja kosmoseplokk suurusjärgus 131 miljardit ning sõjalise liikuvuse taristu toetus kasvab kümnekordseks. Eesti huvides on hoida sõjaline mobiilsus ja topeltkasutusega taristu selge prioriteediga. Ja see on üleüldine üleeuroopaline ühishüve. Konkurentsivõime ja teadus. Teadust toetav horisont kasvab ligikaudu 175 miljardini. Konkurentsivõime fond peaks plaanide kohaselt seni killustunud programme tooma ühtse raami sisse, fookusega teadusele, kaitsele ja puhtale majandusele. Lisandub eriline tähelepanu digile, energiale ja biomajandusele. Eesti vaates on taas mõistlik hoida fookus tootlikkust tõstval investeeringul ja lihtsamatel reeglitel. Ühenduvus ja energiajulgeolek. CEF-i maht on ligikaudu 81 miljardit. Seal sees on ka eraldi aken sõjalisele liikuvusele, mis on praeguste plaanide järgi umbes 17–18 miljardit. Fookus on muidugi põhikoridoridel lõuna-põhi või põhi-lõuna suund, sealhulgas Rail Baltic ja Via Baltica, ning elektriülekande võimsustel. Eesti huvi on muidugi pudelikaelte kõrvaldamine ja varustuskindluse tugevdamine. Me tervitame muidugi CEF-i kasvu ja sõjalise liikuvuse kümnekordset tõusu. Aga tegelikult on need vajadused veel suuremad ja eesmärk on, et põhiliikuvuskoridoride pudelikaelad meie suunal ja edasi põhja, Soome ei jääks katmata ja Rail Balticu valmimine oleks tagatud. Ütlen siit ausalt, et kui ei oleks olnud Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse meedet ja luba tõsta ümber Euroopa Liidu kasutamata teiste fondide raha, siis ei oleks olnud võimalusepoegagi jätkata Via Baltica väljaehitamisega 2 + 2 formaadis. Ja praegu on plaanis 46 ekstrakilomeetrit, aga need on küll Tallinna ja Pärnu vahel. Me peame liikuma ka Uulust edasi Iklasse. Kuidas see täna veel mõtteline raha Eesti elu päriselt muudab, sõltub nii meie valikutest siin parlamendis kui ka Euroopa läbirääkimiste tulemusest. Ja läbirääkimised on alles hoogu kogumas ja võivad kesta mitu aastat lõpliku kokkuleppeni Euroopa Ülemkogus ehk Euroopa Liidu riikide juhtide tasandil. Need läbirääkimised ei ole kindlasti lihtsad. Euroopa Parlament on juba seadnud komisjoni ettepaneku kahtluse alla või seda vähemalt jõuliselt rünnanud. EPP ja ka sotsiaaldemokraadid on pehmelt öeldes natuke pahased, nad on väljendanud oma pahameelt, et näiteks põllumajandustoetused, millest siin ka eelkõnelejad rääkisid, ei kasva. Euroopa rahandusvolinik Pjotr Serafin alustas oma poliitilist avaldust viitega kuulsusrikkale Hansa ajale ja meie tänasele pealinnale Tallinnale, mis oli ka üks Hansa Liidu liige. Aga nüüd ma pean faktilise märkusena välja tooma, et Hansa linnad tänases Eestis lisaks Tallinnale olid ka Pärnu, Viljandi ja Tartu. Narva ei saanud Hansa linnaks mitte kunagi, ehkki ta oli ka tähtis kaubanduslinn, sellepärast et Tallinn tõrjus seda oma ärilistel huvidel igatepidi. Aga sellist Hansa-aegset idakaubandust ei julge ma küll nähtavas tulevikus ennustada, sest Venemaa ja tema autoritaarsed liitlased ei näita küll mingit taltumuse märki. Küll aga peame pidama silmas seda, et Euroopa tähelepanu ja ka raha, mida me järgmise MFF-i kaudu saame, ei jääks Suur-Tallinna piirkonda pidama, sest Eestile annab tugevuse ikka eelkõige tasakaalukas areng. Me ei tohi lubada seda, et Suur-Tallinn areneb ja ülejäänud Eesti ääremaastub, kuna võim, töö ja raha on kõik Suur-Tallinna piirkonnas. Ja sellepärast, et Eesti saavutaks oma sihid, töötaks välja ettepanekud, lepiks kokku need poliitilised prioriteedid, eesmärgid – selleks me peame pingutama, me peame tegema koostööd. Me peame kõigepealt tegema koostööd siin saalis, aga me peame tegema ka koostööd seitsme Eesti poliitikuga, kes peaksid seisma – ja ma loodan ka, et nad seisavad – meie rahva huvide eest Euroopa Parlamendis. Me peame rääkima läbi oma kolleegidega teistest Euroopa parlamentidest, peame selgitama oma vaadet, oma vajadusi, peame kaitsma meie rahva huvisid. Me peame kõik koos pingutama – poliitikud, diplomaadid ja ametnikud – ja ikka selleks, et Eesti elu oleks ilus, harmooniline ja nauditav, nagu Arvo Pärdi kirjutatud "Ukuaru valss" või "Für Alina". Tänan!

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Aitäh ettekande eest! Kuulajaid on pehmelt öeldes napivõitu. Aga minu küsimus on see. Oli jutuks, et 3000 küsimust on komisjonile esitatud. No sa võiks teada, kui palju Eesti on üldse küsinud. Või oleme me pigem vait ja oleme valmis, kõik, mis tuleb? Kui palju me oleme küsinud komisjonilt?

Tänan selle küsimuse eest. Aga ütlen ausalt, et me kindlasti räägime komisjoniga, küsime küsimusi, aga seda ma küll ei oska öelda, mitu küsimust täpselt on Eesti küsinud.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Hea kolleeg Peeter Ernits! Esiteks, ma tahan taas kord meelde tuletada, et sedasama istungit on võimalik jälgida ka kabinettides. Nii et üksnes see Riigikogu liikmete arv, kes on siin saalis, ei määra ära seda, kes seda kuulavad. Ei tea mina ega sina, kui palju meie kolleege jälgivad istungit väga tähelepanelikult ja teevad lausa märkmeid, olles oma kabinetis. Teiseks, ma tahan natukene ära klaarida teie märkuse, kuna meie külalist on lahkunud, selle kohta, et mul on teid natukene raske mõista. Kui te ütlesite, et küsimusi esitada ei saa, siis on see ebademokraatlik, ja nüüd, kui selgus, et selles formaadis saab esitada ühe küsimuse, siis see on lausa sadistlik. Ma ei mõista, et kui on kaks küsimust, siis mis nimetuse sa sellele annad. Selles mõttes me peaksime natukene oma sõnu veidi rohkem valima. Me teame kõik, et Riigikogu liikmed on väga sõnaosavad, kui meil oleks neid ajalisi piiranguid, siis me ühest teemast võib-olla vahel kaugemale ei jõuakski, räägiksime 24 tundi. Aga nüüd, Peeter Ernits, palun küsimus või repliik teie poolt!

Sadistlik? Küsimus on ju selles, et tegemist on üliolulise asjaga. Kui sulle pakutakse väga vägevalt rooga ja sulle öeldakse, et sa võid ühe kahvli otsaga natuke midagi võtta, siis see on sadistlik. Ma ei jään oma mõiste juurde, nii et kõik need on minu meelest korrelatsioonis. Võiks nagu rohkem omavahel rääkida.

See võimalus on olemas. Meil on selles formaadis ka läbirääkimised, nii et kui teil on volitus mõne fraktsiooni nimel rääkida, siis see võimalus on olemas. Ja veel kord: komisjoni ettepanek on see, et kõigepealt saavad osaleda läbirääkimistel fraktsioonide esindajad, aga kui meil jääb aega – siin küll aeg on jälle summa summarum limiteeritud, aga kui jääb aega –, siis on võimalus lisaks fraktsioonide esindajatele täiendavalt rääkida. Aga nüüd, head kolleegid, avangi läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel esmalt palun Riigikogu kõnetooli meie hea kolleegi Luisa Rõivase.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Euroopa Komisjon on esitanud kava, mis seab järgmiseks seitsmeks aastaks Euroopa Liidule ajalooliselt mahuka mitmeaastase finantsraamistiku. See on seni suurim eelarve, mille eesmärk on tagada liidu sõltumatus, heaolu ja julgeolek uutes geopoliitilistes tingimustes. Eestil tuleb selles eelarves leida oma võimalused ja teha teadlikke valikuid. Viimaste aastate lõhe elatustasemes riikide vahel on tänu Euroopa ühtekuuluvuspoliitikale märgatavalt vähenenud. Euroopa Komisjon nimetab seda poliitikat liidu konvergentsimasinaks, see aitab vähendada piirkondlikke lõhesid ja tagab ausa konkurentsi. Edukalt kasutatud struktuurifondid on võimaldanud Eestil jõuda Euroopa keskmisele elatustasemele. Nüüd on aeg sama edulugu korrata ka julgeolekuvaldkonnas. Uus eelarveraamistik seab esikohale kaitse-, julgeoleku- ja kosmoseinvesteeringud. Toetus kasvab oluliselt, sealhulgas piiriülesesse transpordi- ja energiataristusse, et Euroopa suudaks kaitsta end ja liitlasi tõhusamalt. See on suund, mida Eesti on aastaid toetanud, miks mitte luua Eesti initsiatiivil Euroopa Julgeolekufond, mis töötaks sarnaselt varasematele struktuurifondidele ja mille eesmärk oleks rajada ühine kaitsevõime, relvastus, laskemoon, küberkaitse ning taristu, mis võimaldab liitlastel kiiresti liikuda. See aitaks hoida agressiivset Venemaad eemal ning tugevdaks NATO ja Euroopa Liidu koostööd. Samas ei tohi me unustada ühtekuuluvuspoliitika tugevusi. Viimastel aastatel on mitmel pool Euroopas jäänud toetusvahendeid kasutamata. Eesti peab võtma eesmärgiks kasutada kõik kättesaadavad vahendid sajaprotsendiliselt. Iga Euroopa maksumaksja euro on sama väärtuslik kui meie oma. See nõuab otsustusjulgust, lihtsamaid menetlusi ja paremat koostööd riigi, omavalitsuste ning ettevõtete vahel. Euroopa eelarve toetab ka ühenduvust ja strateegilisi ühendusi. Eestis ja kogu Läänemere piirkonnas tuleb jätkata raudteeühenduste ja energiasüsteemide arendamist. Rail Baltica ja uued elektriühendused Soome ning Lätiga ei ole vaid majandusprojektid, need on osa Euroopa julgeolekust. Need ühendused loovad uusi majandusvõimalusi ja tagavad energiajulgeoleku ning soodsa energiahinna. Euroopa konkurentsivõime sõltub ka sellest, kui kiiresti suudame kohaneda tehnoloogiliste muudatustega. Paraku on Euroopa tehisintellekti kasutuselevõtuga teistest piirkondadest maha jäänud. Kui Ameerika ja Aasia ettevõtted investeerivad massiliselt uutesse tehnoloogiatesse, siis Euroopa peab alles järele jõudma. Selline mahajäämus ohustab meie majanduslikku ja strateegilist iseseisvust. Seetõttu peab Eesti toetama eelarveperspektiivis vahendeid, mis viivad Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse poole. Vajame investeeringuid tehisintellekti, taristusse ja inimkapitali arendamisse. Ei piisa sellest, et õpilane oskab AI abil nelja sekundiga referaadi koostada. Eesmärk peab olema koostada põhikoolis magistritöö tasemel uurimistöid ja oskus tehisintellekti eksitusi märgata ning fakte kontrollida. TI-hüpe on ilus algus, aga ambitsiooni saab oluliselt tõsta. Eesti võiks käivitada haridusprogrammi, mis kasutab Euroopa teadusprogramme ja toob tehisintellekti õppe kõikidesse kooliastmetesse esimesest klassist alates. Eelarve ei peaks seejuures minema mitte riistvara soetamisele nagu üheksakümnendatel, vaid õppekava koostamisse ning Eesti-spetsiifiliste mootorite loomisesse koos maailma juhtivate tehisintellekti arendajatega. Euroopa välistegevus ja laienemine vajavad samuti tuge. Uus eelarve näeb ette märkimisväärset toetust Ukrainale eesmärgiga riigi ülesehitamine peale sõda ja ettevalmistus liitumiseks Euroopa Liiduga. Nii Eesti kui ka kogu Euroopa peab mõistagi jätkama Ukraina sõjalist ja humanitaarset toetamist ning olema esirinnas riigi taastamisel, alates infrastruktuurist kuni digitaalse riigi ülesehitamiseni. Ka Moldova liigub kindlalt Euroopa kursil. Liitumiskõnelused on alanud ja riik on saanud märkimisväärset toetust reformide ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Meie kohus on aidata Moldoval ja teistel kandidaatriikidel jõuda meiega sarnaselt elatustasemele. Kui Eesti suutis seda paarkümmend aastat tagasi, suudame neilgi aidata sama teekonda läbida. Palun üks minut juurde! Aitäh!

Jah! Kolm minutit lisaks.

See eelarveperiood on meie võimalus kujundada Eesti ja Euroopa tulevikku. Julgeoleku tagamine ja riigikaitse tugevdamine, ühenduste arendamine, tehisintellekti arenguhüpe ning Euroopa Liidu kandidaatriikide toetamine ei ole kulud, vaid investeeringud meie ellujäämisse ja demokraatia tulevikku. Eesti peab võtma aktiivse rolli Euroopa eelarve kujundamisel ja kasutama maksimaalselt kõiki võimalusi, mis ühendust tugevamaks ja targemaks muudavad. Eesti peab olema valmis võtma juhtrolli julgeolekupoliitika, taristuprojektide ja digitaalse suveräänsuse edendamisel. Panustame täna, et tulevikus elaksid meie lapsed Euroopas, kus kaitse on kindel, ühendused toimivad ja tehisintellekti kasutatakse vastutustundlikult. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel meie hea kolleeg Diana Ingerainen, palun!

Hea Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Euroopa Liidu pikaajaline eelarveraamistik aastateks 2028–2034 annab meile Eestile olulise võimaluse investeerida oma tulevikku targalt ja vastutustundlikult. Esitatud ettepanekud loovad Eestile ligikaudu 6,5 miljardi euro ulatuses võimalusi strateegilisteks investeeringuteks, mis ei ole pelgalt rahalised, vaid mis kujundavad meie inimeste heaolu, turvatunnet ja tulevikku. Nagu eelkõnelejad on rõhutanud, on tegemist ulatusliku, ligi 2 triljoni euro suuruse eelarvega, milles on kesksel kohal julgeolek ja kaitsevõime tugevdamine. Need on kahtlemata olulised teemad, kuid mina soovin täna esile tõsta üht teist, samavõrd tähtsat mõõdet, hoolivust ja inimestest hoolimist. Euroopa Liidu ühistes prioriteetides on seatud eesmärgiks, et 14% eelarvest suunatakse sotsiaalvaldkonna strateegilisteks investeeringuteks ja projektideks. See on selge sõnum, et meie inimesed on Euroopa ja ka Eesti tuleviku kese. Pikaajaline eelarve annab meile võimaluse mõelda pikemas perspektiivis, teha otsuseid, mis ei kanna vaid tänase päeva kasu, vaid kindlustavad homse päeva heaolu. On hea tõdeda, et Eesti ametkonnad on pädevad ja pühendunud, seisavad meie riigi huvide eest. Ka siin, selles saalis, hoolimata võimuvõngetest, tajun ma tugevat ühtset tahet seista oma riigi ja rahva heaolu eest. Aastate 2028–2034 vaates näen ma suurt potentsiaali just hoolekande valdkonna sihipäraseks ja eesmärgipärasteks investeeringuteks. Kuid selleks, et need investeeringud kannaksid tõeliselt vilja, peame me jõudma eelnevalt pikaajaliste kokkulepeteni. Meie pensionid on praegu väga väikesed ja meie hoolekandesüsteemid on killustunud ja ei tööta kokku. Edukaid toimemudeleid ei loo üksnes hooned või renoveeritud ruumid. Me vajame inimkeskseid lahendusi, selliseid tehnoloogiaid, mis arvestavad demograafiliste muutustega ja toovad teenused inimestele lähemale. Siinkohal tuleb ausalt tunnistada, et tervishoiuvaldkonnas on olnud eksimusi, millest õppida. Ainuüksi palgad või investeeringud taristutesse ei taga arstiabi kättesaadavust. Me peame vaatama ausalt otsa sellele, kuidas on muutunud meie rahvastik, vajadused ning millist tervishoiu- ja hoolekande võrgustikku me tegelikult vajame. Kõik Eesti inimesed on olulised, iga inimene peab saama vajaduspõhist abi. Keegi ei pea kogema välditavaid kannatusi ega jääma üksi. See on hooliva riigi tuum. Selleks on vaja hästi toimivat koostööd tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja kogukondade vahel. Pikaajalised ja läbimõeldud kokkulepped tervise- ja sotsiaalhoolekande süsteemides annavad meile võimaluse pakkuda kaasaegset, inimväärset ja hoolivat abi, parandades seeläbi elukvaliteeti kõigil Eesti inimestel. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja Isamaa fraktsiooni nimel meie sõnakas kolleeg Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetav rahvaesindus! Me oleme kuulanud ära komisjoni esindava voliniku vaate, ametniku vaate ja siin erinevaid poliitilisi tähelepanekuid. Esimene lähtekoht on see, et me vajame valitsuse positsiooni ja seisukohti. Need on hetkel puudu. Ma kutsun üles valitsust ikkagi seisukohad kujundama. Teiseks, Isamaa vaates on komisjoni ettepanekul rida strateegilisi nõrkusi ja Eesti valitsus peab seda selgelt kommunikeerima. Esimene küsimus puudutab laiemat konteksti globaalses konkurentsi mõõtmes. Komisjoni ettepaneku sisu on finantsperspektiivi raames asetada peale täiendavaid makse poole triljoni euro eest. Ainuüksi Eesti vaates tähendab see täiendav maksukoormus suurusjärgus miljard eurot. Selle maksukoormuse alla võtame kogu omatulude loogika, mis vastavalt peaks laekuma Euroopa Liidu ühiseelarvesse. See kindlasti ei ole mahajäämuse, Ameerika Ühendriikidega, ütleme, tõusvatest majandustest mahajäämuse ületamise kvaliteetne käsitlus. Teine küsimus puudutab julgeoleku ja riigikaitsele osundamist. Kahjuks piisaval moel me seda komisjoni ettepanekus ei näe. Euroopa Liidu riikide konsolideeritud kaitsekulud 2024. aastast suuruses kolm ja poolsada miljardit eurot. Ja sellel ajal tuleb komisjon välja ettepanekuga iga-aastase finantsperspektiivi – kui me vaatame aastate perspektiivis – suunata aastas kaitsega seotud ja kahetise kasutusega seotud valdkondadesse täiendavalt 18 miljardit eurot. Andestust! See ei ole ju piisav ambitsioonitase, kaugel sellest! Meie huvi peab olema esiteks lähtekoht, vajaduse korral ka aluslepingute ülevaatamine viisil, et Euroopa Liidu eelarvevahendeid oleks võimalik kasutada otsese sõjalise kaitse võimekuse arendamiseks, ja teiseks, et ka Euroopa Liidu finantsperspektiivis need vajadused leiaksid käsitlust. Kui me räägime Euroopa solidaarsusest, siis selle esmase ülesande püstituse loogika, mis meil on Euroopa kontinendi kaitse, peabki olema idaruumi Euroopa Liidu territooriumil ka täiendavate sõjaliste võimete kaitse. Kui me kõneleme siin õhutõrje vaatest, kõneleme siin droonide tõrjest, kõneleme siin valdkonnast, mis on seotud raketikaitsega, siis meie ülesandepüstitus peab olema siin ühene. Esiteks, et riigikaitsele, riikide kaitsele Euroopa Liidu eelarve panustaks ja teeks seda veenvamal moel kui see 18 miljardit eurot aastas. Kolmandaks on väga tõsine poleemika, kus me peame meie põllumeestega, kohalike omavalitsustega tõsiselt arutama, mis puudutab ühtekuuluvusfondide senise loogika muutmist. See võib tähendada ka meie põllumeestele konkurentsivõimet, niikuinii on käärid erinevad põllumajandustoetuste süsteemis vanade liikmesriikide ja uute liikmesriikide vahel, olgugi et sellest on juba inimpõlv meie liitumisest Euroopa Liiduga muutunud. Ühtekuuluvusfondide nii ulatuslik muutmine on kindlasti asi, mille puhul me peame ühiskonnas läbi pidama debati selle üle, mis võiks olla meie õige ja ratsionaalne vaade. Need on kolm põhimõttelist märksõna. Ja kõike seda Euroopa Liidu finantsperspektiivi puhul me eeldame, et selle finantsperspektiivi läbirääkimised on 2027. aastal lõppfaasis. 2027. aasta, kalendriaasta raames see kinnitatakse. Kõik selle asetab konteksti meie enda rahanduspoliitiline olukord, kus me asetseme või millesse tahab valitsus meid asetada. Vabandust! Valitsuse käsitlus on võetud, et 2026. aastal on näha ette 4,5% defitsiiti, 2027. aastal on 4,5% defitsiidis. Tegelikult, vaadates seda blufitud riigi eelarvestrateegiat, on selline defitsiidikoridor võetud ka 2028.–2029. aastaks, võimetuna andma mingisugustki relevantset vastust, kas üldse seda ette nähakse või millisena nähakse seda ette sellisest defitsiidiolukorrast, mis viib inimpõlve perspektiivid meid sisuliselt võlakoormuseni 100% SKP-st, väljumist. Miks see on oluline ka Euroopa Liidu finantsperspektiivi puhul? Me tegeleme väga suuremahuliste rahaliste valikute otsustega. Seetõttu on ka selle ülesandega, mis riigi ees seisab, valitsuse positsioon kujundada, hiljem seda Euroopa Liidu liikmesriigina läbirääkimistel realiseerida võimalikult tõhusalt. Esimene ülesandepüstitus on see, et me peame tegema siin eheda pingutuse selle parlamendikoosseisu ajal, et riigil on rahanduslik suutlikkus mitte lükata seda kraavi. Paraku valitsus selle teekonna on valinud. See on meile väga tõsine oht. Sest kui me praegu läheme sellisele defitsiidi teele, siis jah, rahandusminister esmaspäeval ütles, et siis tema, see tähendab rahandusminister ei ole võimul, siis tema seda poliitikat enam ei aja, aga selle järelmid on teada. Härra Allas teab, mis täna hommikul eelarve kontrolli erikomisjonis öeldi. Eelarvenõukogu esimees ja tööandjate keskliidu direktor ütlesid selgelt: valitsuse selline käpardlik rahanduspoliitiline kurss – see on minu osundus, mitte nende tsitaat vahetult, aga järeldus oli ühene ja objektiivne – viib tegelikult täielikku prognoosimatusse olukorda ja uue maksufestivalini, uue segaduseni, uue ebakindluseni investorite jaoks, sisenõudluse jaoks ja kogu ühiskonna tarbeks ka majanduse väljavaadete jaoks. Seda me ei tohi lasta juhtuda, seda me ei tohi lubada. Isamaa on valmis andma oma heauskse ja panuse ka valitsuse positsiooni täiendamisse, tõhustamisse ja ka oma erakonnapoliitiliste kontaktide kaudu Euroopa rahvaparteis, nii Euroopa Parlamendis kui ka parteifraktsioonis, neid seisukohti, Eesti positsiooni kaitsma. Kuid me peame saavutama oma positsioonis sisulise kvaliteedi – julgeolek, majanduse konkurentsivõime ja meie ühtekuuluvuspoliitika minimaalne tase, mis puudutab meie põllumehi ja regionaalset arengut. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, hea kolleeg Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid siin saalis ja mujal! Ja kõik vaatajad väljastpoolt! Minu arvates Eesti seisab olulisel teelahkmel. Meie ees on järgmine Euroopa Liidu seitsmeaastane eelarve, millel on kindlasti oluline mõju, milline saab olema Eesti kui terviku areng. Minu kui regionaalse arengu eest südant valutava Riigikogu liikme rõhuasetus on sõnal terviklik – riigi terviklik areng, et kõikjal Eestis oleks elu. Ma siiralt loodan, et me kujundame selle uue programmperioodi selliseks, et see seda tervikliku elu võimalikkust toetab. Euroopa Liidu pikaajalise eelarve võimaluste oskuslikul kujundamisel ja rakendamisel on sellele oluline mõju. See on võimalus, mis tuleb kindlasti meil väga hästi ära kasutada. Ma tänan ka Eesti 200 kolleege selle teema võimalikult vara tõstatamise eest. Ma arvan, et see on väga õige otsus. Head kolleegid! Siin varasemas arutelus on juba öeldud välja palju olulisi mõtteid ja ma ei soovi hakata neid kõiki kordama. Seetõttu toon omalt poolt välja mõned küsimused ja rõhuasetused, mida oleks vaja uue programmperioodi kujundamisel kaasa rääkides teravdatud tähelepanu all hoida. Kõigepealt üldised tähelepanekud. Riigi terviklik areng sõltub ka meie ettevõtjate konkurentsis püsimisest tervikuna. See peab olema erinevate poliitikate kaudu üks olulisimaid prioriteete, et kõik meie ühiskonna osapooled tunneks, et kedagi ei ole jäetud üksi ja kõigile oleks tagatud võrdsed võimalused. Selle nimel peab Eesti seisma Euroopa Liidu järgmiste eelarveläbirääkimiste laua taga väga nõudliku osapoolena, kes suudab leida sarnaste huvidega partnereid, et koos selliste põhimõtete eest seista. Eelkõige puudutab see meie põllumeeste võimalikult võrdsete võimaluste nõutamist Euroopas. See, mis on praegu, kindlasti rahulolu ei paku ja seal on märkimisväärne arenguruum. Positiivne on, et uuel programmperioodil on märkimisväärselt rohkem vahendeid sisejulgeolekusse panustamisel, lausa kümme korda. Positiivne on ka oluliselt suurem panustamine üldisesse riigikaitsesse. Meile kõigile on ju selge, et elu jõudsa arengu eeltingimuseks siin Maarjamaal on võimalikult kindel seis julgeolekuperspektiivist. Ka nii-öelda võimalike rinderiikide eraldi käsitlus uuel eelarveperioodil on igati adekvaatne. Samas ei saa nõustuda, et majanduslikud investeeringud piirialade tugevdamiseks ei kuulu otseselt rahastatavate valdkondade hulka, nagu eraldi võttes. See on tähelepanek, mida Vabariigi Valitsus ja ka meie hilisemad läbirääkijad peaksid selgelt esile tõstma. Ka piirialal elavate inimeste toimetulek ja normaalsed majanduslikud võimalused on üks osa julgeolekust. Seda enam tuleb erinevate tegevuste siseriiklikul jaotamisel, meetmete kujundamisel arvestada kaugemate Eesti piirkondade vajadustega ja võimekusega vahendeid absorbeerida. Ehk vastavad osapooled tuleb nende meetmete programmeerimisse varakult kaasata, et ei juhtuks, nagu on praegu osaliselt juhtunud. Sotsiaaldemokraatide ettepanekul on küll ettevõtlust ja majandust puudutavate meetmete puhul praeguses programmperioodil see 40% nõue, et see jõuaks kuldsetest ringidest väljapoole, investeeringute hulk, kuid samas me teame, et need meetmed on kujundatud nii, et tegelikult kaugematel piirkondadel ei ole võimet neid vastu võtta. Sellest peame kindlasti õppima. Palun kolm minutit juurde!

Jah.

Olen ka seisukohal, et õiglase ülemineku poliitikat ei peaks mitte ainult rakendama energiamajanduse ja kliimavaldkonnas, vaid peaks aitama ka pealinnadest kaugematel regioonidel vajaduse korral oma ettevõtluse struktuuri vastavalt olukorrale ümber kujundada. Siin on kindlasti just rõhuasetus nendel piirialadel ja nii-öelda Venemaaga kokkupuutuvatel aladel. Kust tuleb raha erinevate poliitikate rahastamiseks? Selge on see, et see peab olema väga hästi läbi mõeldud, kuid puhtalt populistliku lähenemisega siin läbi ei saa. Ehk soovime kõike, aga ise panustada ei taha – see ei toimi. Lõpetuseks soovin tarkust ja jõudu läbirääkijatele ning võimalikult head koostööd Riigikoguga selles protsessis. Aitäh!

Väga suur tänu teile! Annan infona teada, et kuna ELAK kokkuleppel Riigikogu juhatusega leppis kokku, et 50 minutit on aega läbirääkimisteks, siis praegu, vaadates, kui palju on kõnesid peetud, on võimalus kõikidel fraktsioonidel üks kuni kaks kõnet veel täiendavalt. Nii et selles mõttes saab igaüks arvestada. Aga nüüd EKRE fraktsiooni nimel, Arvo Aller, palun, hea kolleeg! (Hääl saalist.) Ehk kell 16.18 me lõpetame läbirääkimised, minut sinna-tänna ei ole teema.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kohalolijad ja ekraanide taga jälgijad! No me võime nimetada seda oluliseks päevaks, kus meil oli volinik siin kõnet pidamas, poliitilist sõnumit andmas. Aga tegelikult eelarve läheb Euroopa Parlamenti ja antud eelarvega ei ole parlament mitte sugugi nõus. On sisemised erimeelsused, on sisemised probleemid ja see eelarve ei pruugigi sellisel kujul edasi minna. Mida meile pakutakse selle eelarve raames? Suure võiduna tuuakse välja, et eelarve läheb nõndanimetatud lihtsamaks, kus on seitsme rubriigi asemel neli rubriiki. Eelarves pannakse erinevad valdkonnad kokku ja sellised suurenemised – ja summa suurenemised on tõesti olemas, aga millest see tuleneb? See tuleb lisamaksude kehtestamisest. Ja lisaeelarve suurenemisse hakkab Euroopa Liit uusi makse kehtestama, mis näitab seda, et liikmesriigid ei ole oma maksude osas suveräänsed ja nad peavad hakkama oma maksudest osa andma kesksele Euroopa Liidule. Euroopa Liit kehtestab veel eraldi maksud. Nii nagu komisjoni esindaja kui ka Rahandusministeeriumi esindaja ütlesid, eelarve puhul raha väljamaksmine toimub tegevuspõhiselt, kui on täidetud eesmärgid. Ja kui nüüd Euroopa Komisjon leiab, et eesmärk ei ole täidetud mis iganes punktis, on ta kas või mis iganes, näiteks LGBTX-i asjade, nende plusside tunnetuste või nende tegevuste mittetäitmine või nende arvates mittetäitmine, siis peatatakse väljamaksed. Rohestamise eesmärkide ja rohehullusega mittekaasaminek – peatatakse väljamaksed. Ja mis kõige huvitavam, on see, et põllumajandus viiakse kokku teiste toetusmeetmetega ja sellisel juhul iga riik ise otsustab, kui palju ta põllumajandusele annab. Ja selle iseotsustamise kontekstis me oleme näinud, et meil on valitsemise juures väga palju võhikuid, kus põllumajanduse ja maaelu eest ei olda üldse väljas. Põllumeestega üldse praktiliselt ei arvestata ja öeldakse, et põhisissetuleku toetus jääb ehk praegune niinimetatud ÜPP põhimakse. Aga tulevikus, põllumehed, arvestage, et teie toetused vähenevad. Ja mis see tähendab? Meie toidujulgeolek väheneb, meie regionaalne kindlus väheneb, meie kaitstus väheneb, meie kaitse, üldine julgeolek väheneb, sest inimesed liiguvad maapiirkonnast välja. Kuna põllumajandustoetusi ei ole, siis tekib paratamatult mõte, miks sellega tegeleda. Kui me tõstame kõiki makse – on need kasutusvalduse tasud, on need maamaksud, on need rendihinnad –, siis tekib põllumajandusega tegutsemine täiesti teisejärguliseks. Ja siis me kurdame, et meil ei ole toidujulgeolekut, meil ei ole maapiirkonnas hakkamasaamist ja meil inimesed liiguvad regioonidest välja. See Euroopa Liidu eelarve on üks näide, kuidas püütakse veel kord suretada ja võtta suveräänsetelt riikidelt oma õigust ära. Kõik läheb keskseks juhtimiseks. Kesksete juhtimiste kaudu antakse sulle ja öeldakse, kas sa oled seda raha väärt või sa ei ole seda raha väärt. Ja kui sul pruugib vaid eksida Euroopa Komisjoni ideoloogiate vastu, siis lähtuvalt sellest peatatakse ka rahade väljamaksed. Nii et konstateerides fakti, mitte midagi pole kokku lepitud enne, kui on kokku lepitud. Nii et see on üks suur mull ja ma ei oskagi ka edu soovida läbirääkijatele. Ma lihtsalt näen, et see ei vii mitte kuskile. Aitäh!

Suur tänu teile ikkagi! Järgnevalt Peeter Ernits, palun! Kas Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel või enda nimel, seda ma palun, et Peeter ise ütleb pulti jõudes.

Enda nimel, mitte valitsuse nimel praegu. Head kolleegid, nii vähe, kui teid siin on! Ma saan aru, et pika plaani erakond, mille matused on võib-olla üsna lähedal, aga sisuline teema on ülioluline. Jah, see on avapauk: härra Serafini saabumine siia, tema monoloog meile ja nüüd kiirustades arutamine. Jah, avapauk võib olla ka selline, natukene märja püssirohuga. Aga see avab avapaugu mitme aasta pikkusele nääklemisele – ma tsiteerin poliitikut –, kaks aastat vähemalt, kus tuleb näägelda nii Brüsselis kui ka pealinnade vahel, ka Tallinnaga. Ma kuulsin siin ettekandest, et 3000 küsimust on esitatud komisjonile. Peeter Tali, meie Euroopa Liidu [asjade] komisjoni juht, ei teadnud, kui palju Eesti on saatnud. Minu küsimus ei olnud mitte selles, mitu küsimust, vaid see, milline on Eesti aktiivsus praeguses seisus olnud. 27 riiki ja kui aktiivsed või mitteaktiivsed me oleme olnud. Noh, jah, 2 triljonit või 1,816 triljonit – tohutu suur summa tegelikult, aga 1 triljon on, kui ma õigesti mäletan, 1000 miljardit ainult. Ja kui vaadata Euroopa Liidu kõigi riikide, 27 riigi jõukust ja SKT-d, siis see on tegelikult tühine summa. Tühine summa! Nüüd on küsimus, kuidas seda nii-öelda tühist summat, aga samas, mis on tegelikult inimlikust vaatepunktist hoomamatu, kuidas seda jagada. Arvo Aller, kes on ka siit kadunud praegu, rääkis natuke detailsemalt, millest ma tahtsin rääkida. Jah, loomulikult on Euroopa Liidus seni nende pajast suur osa läinud maaelule ja regioonidele. Aga praegusel juhul, lugedes nüüd üleeuroopalisi analüüse, mitte Tallinnas tehtud analüüse, tuleb selgelt välja, et paruness von der Leyeni plaanid ei tohiks meile eriti sobida. Ja mitte ainult meile, vaid tõenäoliselt ka paljudele teistele 27 Euroopa riigist. Kindel suund on, ja see on nüüd parunessi lähenemine, põllumajandusele ja regionaalarengule anda sellest kaukast vähem kui seni, seejuures aga suurendada kaitsekulutusi ja innovatsioonikulutusi. Kõik need neli on üliolulised. Põllumajandus ja regionaalareng, millest kolleegid sotsid siin rääkisid ja mis on oluline mitte ainult nendele, et Eesti oleks regionaalselt paremini tasakaalustatud. Aga kui see niimoodi on, ja alati tuleb mingi valik teha ka oluliste asjade vahel, siis mulle tundub, et põllumajandus on ka julgeoleku asi, et põllumajandustootmine, ja mitte ainult suurtootmine, vaid ka väike- ja keskmine tootmine tagaks Eesti rahva toidujulgeoleku ja selle kaudu ka füüsilise julgeoleku. Ja kui panna need kaalukausile, kas kulutada kaitsele selle arvel rohkem, tunduvalt rohkem, või teine asi, regionaalarengu arvel hakata innovatsiooni suurendama, siis see on jah arutluse koht. Ma kujutan ette, et nääklemine kaks aastat või üle selle seisab ees. Nii et see on täna ainult selline vaikne avapauk. Aga ma oleksin väga rahulolematu sellise jaotusega, parunessi prioriteetidega. Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttő on öelnud üsna tabavalt selle plaani kohta, millest me siin räägime, et see on koletislik plaan. Kordan, et see on koletislik plaan, mis tähendab – ma tsiteerin praegu natuke vabalt – ühtekuuluvuspoliitika allaneelamist ja selle selgroo purustamist.

Hea kolleeg, ma korra segan, viis ja pool minutit on täis, aga oleks vist väga demokraatlik, kui ma annan teile kaks ja pool minutit juurde.

Jaa-jaa, ma ei tahagi pikalt rääkida, põhiline on juba öeldud. Aga samas ei ole siin arvestatud … On räägitud riigikaitsest ja Ukraina toetamisest ja kõigest ei jõua rääkida. Aga kui ma mäletan, siis paruness von der Leyen on öelnud, et enne aastat 2030 saab Ukrainast juba Euroopa Liidu riik. Aga siin ei ole sellest küll ühtegi piiksu. See tähendaks ju ka põllumajanduse puhul – ja mitte ainult põllumajanduse puhul – üliolulisi muutusi suurimate põllumajandustootjate Poola, Prantsusmaa, Rumeenia ja kõikide puhul. Nii et avapauk on tehtud, küsimusi on rohkem kui vaja. Aitäh Euroopa Liidu [asjade] komisjonile ja Peeter Talile, kes selle ideega nüüd kiirustades on siia tulnud, aga nääklemine algab, võitlus algab. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Kuna on väga tundlik valimiste aeg, siis, härra Peeter Ernits, ma pean ütlema, et Arvo Aller ei ole kadunud. Teda ei ole lihtsalt selles ruumis. Muidu tema valijad on äkki murelikud, sest te mainisite, et ta on kadunud. Ei, ta ei ole kadunud.