Käendus

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on käendus. Mart Maastik, palun!

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on "Käendus". Mart Maastik, palun!

Hea eesistuja! Austatud peaminister! Ma loodan, et selles vastuses te ei hakka jälle selgitama, kuidas Isamaa ja EKRE on nagu kaks venda. Aga sel aastal peaks Kliimaministeerium välja kuulutama viimased taastuvenergia vähempakkumised. Valitsus lubas, et peale seda enam ühtegi riiklikku toetusmeedet energeetikavallas ei tule, kõik olgu turupõhine. Nüüd aga töötatakse Andres Suti juhitavas Kliimaministeeriumis välja uut toetusskeemi suurtele energeetikaprojektidele. Tegu oleks laenukäendusega. Asi käiks nõnda, et riik ütleb ettevõttele: "Tule, tee, võta pangast laenu ja maksumaksja käendab sulle selle laenu." Ja kui midagi juhtub, siis oleks pangal kindlus, et maksumaksja rahaga saab võlg tasutud. Võimalikud projektid, mis sellest meetmest kasu võiksid saada, on näiteks meretuuleprojektid, samamoodi ka suured salvestid ja tuumajaam. Ehk siis, kui ettevõtja riigi garantiiga rajab meretuulepargi või tuumajaama ja hiljem osutub see rahaliselt kahjumlikuks, maksab kulud kinni riik. Kui aga hästi läheb, riisub koore ettevõtja. Seega maksab kahjumi kinni ikkagi maksumaksja. Sarnase käendusprogrammiga rahastati Rootsis mitmeid taastuvenergiaprojekte, kuid nüüd on käendusprogramm pandud pausile. Käendusprogrammi pausilepanekut põhjendati eelarves nõnda, et laenugarantiide puhul on iseäranis keeruline kalkuleerida nii riske kui ka sotsiaal-majanduslikku efektiivsust, ning märgiti, et arvestades investeeringu pikaaegset ajahorisonti, on oluline tasakaal riigi võetava riski ja oodatud sotsiaal-majandusliku kasu vahel. Kas teie juhitud valitsus saab aru, et tark on õppida teiste vigadest, selmet otsida järjest uusi variante, kuidas ebaefektiivsete ja ülikallite taastuvenergia arendustega iga hinna eest, maksumaksja kulul ja veel turgu solkivalt, energia turule tuua?

Hea eesistuja! Austatud peaminister! Ma loodan, et selle vastusega te ei hakka jälle selgitama, kuidas Isamaa ja EKRE on nagu kaks venda. Aga sel aastal peaks Kliimaministeerium välja kuulutama viimased vähempakkumised taastuvenergiale, peale mida lubas valitsus, et enam ühtegi riiklikku toetusmeedet energia, energeetikavallas ei tule, kõik olgu turupõhine. Nüüd aga töötatakse Andres Suti juhitavas Kliimaministeeriumis uut toetusskeemi suurtele energeetikaprojektidele. Tegu oleks laenukäendusega. Asi käiks nõnda, et riik ütleb ettevõttele, et "tule, tee, võta pangast laenu ja maksumaksja käendab sulle selle laenu". Ja kui midagi juhtub, siis oleks pangal kindlus, et maksumaksja raha taga saab võlg tasutud. Võimalikud projektid, mis sellest meetmest kasu võiksid saada, on näiteks meretuuleprojektid, samamoodi ka suured salvestid ja tuumajaam. Ehk siis, kui ettevõtja riigi garantiil rajab meretuulepargi või tuumajaama ja hiljem osutub see rahaliselt kahjumlikuks, maksab kulud riik. Kui aga hästi läheb, riisuks koore ettevõtja. Seega maksab kahjumi kinni ikkagi maksumaksja. Sarnase käendusprogrammiga rahastati Rootsis mitmeid taastuvenergiaprojekte, kuid nüüd on käendusprogramm pandud pausile. Käendusprogrammi pausilepanekut põhjendati eelarves nõnda, et laenugarantiide puhul on iseäranis keeruline kalkuleerida nii riske kui ka sotsiaal-majanduslikku efektiivsust, ning märgiti, et, arvestades investeeringu pikaaegset ajahorisonti, on oluline tasakaal ühelt poolt riigi võetava riski ja teiselt poolt oodatud sotsiaal-majandusliku kasu vahel. Kas teie poolt juhitud valitsus saab aru, et tark on õppida teiste vigadest, selmet otsida järjest uusi variante ebaefektiivsete ja ülikallite taastuvenergia-arenduste iga hinna eest maksumaksja kulul ja veel turgu solkivalt energiale turule toomisest? Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Käendusmeede on esialgu ideena välja pakutud keskkonna- ja energeetikaministri poolt. Seda meedet hakkavad välja töötama – ja selle kontseptsiooni – mitu osapoolt: selles on EIS, KliM, MKM ja RaM ehk EIS, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium. Ja selle meetme võimalus on Eestisse tuua ja siin luua suuri tööstusprojekte – ka energiataristu projekte –, kui, ütleme, see on riskipiiril ja erasektori finantseerijad ei ole valmis üksi kõiki riske kandma. Tõepoolest, võimalik nii-öelda arutelu on käinud näiteks tuumajaama, salvesti, aga ka meretuuleparkide teemal; andmekeskuste teemal; tulevikutööstused; vesiniku, puidu väärindamine. Nii et see ei ole kuidagi piiratud ühe sammu, ühe valdkonnaga. Ja, ütleme, need projektid tihtipeale on pika eluea ja tasuvusega – 30 aastat ja kauem. Ja see tähendab seda, et nende laene saaks pikendada, varade tegeliku elueaga kokku viia. Garantiiga seotud riskid loomulikult tuleb maandada riigi jaoks lepingutingimustes omakapitali piirangute kaudu. Ja täna on see aruteluetapis, nii et kui nüüd on mingisugune kontseptsioon olemas, et me saaksime Eestisse selliseid investeeringuid, mille najal saaksid sündida vesisalvestid, tuumajaamad või mis iganes, siis me saame seda arutada ja saame ka avalikkusele täpsemalt tutvustada. Täna on see ikkagi eeskätt kontseptuaalsel tasandil – ootame selle ära. Nüüd, teine, energeetikaga – jah, nüüd, ma nüüd jälle pean seda kordama, et Isamaa on EKRE-stumas – ega midagi teha ei ole. Taastuvenergiavastane võitlus – ma mäletan ja tuleb tunnustada, EKRE on selle väga-väga hooga ette võtnud. Võitnud nad ei ole; siiski kaotanud, sest taastuvenergia annab meile olulises koguses soodsamat energiat juba pikemat aega. Ja ütleme nii, et tulevik ikkagi on ilmselgelt puhtamas ja loodushoidlikumas energiabaasis kui taeva ja maa täistossutamises – see on selge. Meie eesmärk on kindlasti jõuda puhtama energia juurde, et hinda alla saada ja selleks, et ka loodus oleks puhtam. Nii et ma arvan, et sellel on ka Eesti enamuse toetus. Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Käendusmeetme idee on esialgu välja pakkunud keskkonna- ja energeetikaminister. Seda meedet ja selle kontseptsiooni hakkavad välja töötama mitu osapoolt: EIS, KliM, MKM ja RaM ehk EIS, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. Selle meetme abil on võimalus tuua Eestisse ja luua siin suuri tööstusprojekte, ka energiataristu projekte, kui, ütleme, see on riskipiiril ja erasektori finantseerijad ei ole valmis üksi kõiki riske kandma. Tõepoolest, arutelu on käinud näiteks võimaliku tuumajaama, salvesti, aga ka meretuuleparkide teemal, andmekeskuste teemal, tulevikutööstuste üle, vesiniku ja puidu väärindamise üle. Nii et see ei ole kuidagi piiratud ühe sammu, ühe valdkonnaga. Need projektid on tihtipeale pika eluea ja tasuvusega: 30 aastat ja kauem. See tähendab seda, et nende laene saaks pikendada, varade tegeliku elueaga kokku viia. Garantiiga seotud riskid tuleb loomulikult riigi jaoks maandada lepingutingimustes omakapitali piirangute kaudu. Täna on see aruteluetapis. Nii et kui on olemas mingisugune kontseptsioon, et me saaksime Eestisse selliseid investeeringuid, mille najal saaksid sündida vesisalvestid, tuumajaamad või mis iganes, siis me saame seda arutada ja saame ka avalikkusele täpsemalt tutvustada. Praegu on see eeskätt ikkagi kontseptuaalsel tasandil, ootame selle [valmimise] ära. Teiseks, energeetika. Jah, nüüd ma nüüd pean jälle seda kordama, et Isamaa on ekrestumas, midagi teha ei ole. Taastuvenergiavastane võitlus – ma mäletan ja tuleb tunnustada, et EKRE on selle väga-väga suure hooga ette võtnud. Võitnud nad ei ole, siiski kaotanud, sest taastuvenergia on andnud meile olulises koguses soodsamat energiat juba pikemat aega. Ja ütleme nii, et tulevik on ikkagi ilmselgelt puhtamal ja loodushoidlikumal energiabaasil, [mitte] taeva ja maa täistossutamisel – see on selge. Meie eesmärk on kindlasti jõuda puhtama energiani, et hinda alla saada ja ka selleks, et loodus oleks puhtam. Nii et ma arvan, et sellel on ka Eesti enamuse toetus.

Suur tänu! Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Ma pean kahjuks minema tagasi eelmisesse teemasse, kuna ma küsisin teie käest täiesti konkreetse küsimuse, aga vastuseks sain jälle mingi imeliku süüdistuse EKREIKE aadressil. Ma räägin teile siis uuesti üle. Eile esitleti meil majandus- ja keskkonnakomisjoni ühisistungil tuulikute tervisemõju süstemaatilist ülevaadet viimasel 15 aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest. Ma hästi aeglaselt ütlesin teile, et te aru saaksite. See tähendab seda, et need teadlased, väidetavalt kuus teadlast, võtsid pool aastat internetist välja materjale selle kohta, millised on need tööd, mida on tehtud näiteks infraheli ja müra uurimiseks. Ma panin sealsamas komisjonis needsamad andmed sisse ChatGPT-sse ja sain täpselt samad vastused, mida need teadlased, kuus inimest, 100 000 euro eest Kliimaministeeriumile tegid pool aastat. Ma ei räägi mitte midagi sellest, kuidas EKRE või Isamaa suhtub taastuvenergiasse. Ma ei saa aru, kust te vastates seda võtsite. Ma tahan küsida, kas te peate õigeks sellist riigi raha, 100 000 euro arutut raiskamist selleks, et võtta internetist välja mõned üksikud teadustööd, milles on räägitud infraheli uuringutest. Kas mõistlikum ei oleks see, et tehakse ise uuringuid? Seda on ka ju tehtud. Aga maksta 100 000 eurot ja selle raha eest tellida ainult selline ülevaade? Me ei saanud mitte kuidagimoodi sellest targemaks. Te võite ise lüüa ChatGPT-sse need uuringute küsimused sisse ja saate samad vastused.

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Ma pean kahjuks minema tagasi eelmisesse teemasse, kuna ma küsisin teie käest täiesti konkreetse küsimuse, vastuseks sain jälle mingit imelikku süüdistust EKREIKE aadressil. Aga ma ikkagi räägin teile siis uuesti üle. Eile esitleti meil majandus- ja keskkonnakomisjoni ühisistungil tuulikute tervisemõju süstemaatiline ülevaade viimasel 15 aastal eelretsenseeritavatest teadusajakirjades avaldatud uuringutest. Ma hästi aeglaselt ütlesin teile, et te aru saaksite. See tähendab seda, et need teadlased, väidetavalt kuus teadlast, võtsid pool aastat internetist välja materjale, millised on need tööd, mida on tehtud näiteks infraheli uuringuteks ja mürauuringuteks. Ma panin needsamad andmed sisse sealsamas komisjonis, ChatGPT-sse, ja ma sain täpselt samad vastused, mida need teadlased 100 000 euro eest Kliimaministeeriumile tegid pool aastat kuus inimest. Ma ei räägi mitte midagi sellest, kuidas EKRE või Isamaa suhtub taastuvenergiasse. Ma ei saa aru, kust te seda oma vastuses võtsite. Ma tahan küsida, kas te peate õigeks sellist riigi raha arutut raiskamist, 100 000 eurot, selleks et võtta internetist välja mõned üksikud teadustööd, milles on räägitud infraheli uuringutest. Kas mõistlikum ei oleks see, et tehakse ise uuringuid, mida on ka ju tehtud, aga et maksta 100 000 eurot selle raha eest ja tellida ainult selline ülevaade? Me ei saanud mitte midagi sellest targemaks. Te võite ise lüüa ChatGPT-sse need uuringute küsimused ja saata sama vastuse.

Aitäh, hea küsija! Aitäh, et te aeglasemalt ütlesite! Tihtipeale see arusaamine paraneb, see oli teist väga kena ja soe ja südamlik. Ma püüan ka aeglaselt vastata. Teadlaste poolt erinevate uuringute ülevaatamine ja nende koosesitamine – ma ei ole ise selle uuringuga veel tuttav, aga kindlasti tutvun – ei ole päris lõika-kleebi referaat. Tihtipeale on vaja erinevad asjad kindlasti üle kontrollida, nagu ma eeldan, et seal on tehtud. Eriti seda olukorras, kus ehkki energia hind läheb ju alla tänu taastuvenergiale, on meil vastalisi, kes on veendunud, et taastuvenergia allikatel on kahjulikud tervisemõjud. Kui inimestel on mure, siis sellele murele tulebki teaduslikult lahendus otsida. Ja mis saaks olla parem, kui teadlased vaatavad selle üle ja annavad parimatele teadustulemustele tuginedes selle info inimestele? Ma arvan, et inimestel on õigus seda teada, ma arvan, et inimestel on seda vaja. Ja kui te ütlete, et te olete selle vastu, et inimestele anda seda infot või kokku panna – no mina ei oleks selle vastu. Mina arvan, et kui seda on küsitud, siis inimestele tuleb see info anda. Ja tööd tehakse väga harva tasuta, isegi Riigikogu liikmed kuuldavasti saavad palka selle töö eest.

Aitäh, hea küsija! Aitäh, et te aeglasemalt ütlesite! Tihtipeale siis arusaamine paraneb. See oli teist väga kena ja soe ja südamlik. Ma püüan ka siis aeglaselt vastata. Teadlaste poolt erinevate uuringute ülevaatamine ja nende [tulemuste] koos esitamine – ma ei ole ise selle uuringuga veel tuttav, aga kindlasti tutvun – ei ole päris lõika-ja-kleebi-referaat. Tihtipeale on vaja erinevad asjad üle kontrollida, nagu ma eeldan, et seal on tehtud. Eriti olukorras, kus [hoolimata sellest, et] energia hind läheb alla tänu taastuvenergiale, on meil vastalisi, kes on veendunud, et taastuvenergia allikatel on kahjulikud tervisemõjud. Kui inimestel on mure, siis sellele murele tulebki teaduslikult lahendus otsida. Ja mis saaks olla parem, kui teadlased vaatavad selle üle ja annavad parimatele teadustulemustele tuginedes selle info inimestele? Ma arvan, et inimestel on õigus seda teada, ma arvan, et inimestel on seda vaja. Ja kui te ütlete, et te olete selle vastu, et inimestele seda infot anda või see kokku panna – no mina ei ole selle vastu. Ma arvan, et kui seda on küsitud, siis inimestele tuleb see info anda. Ja tööd tehakse väga harva tasuta, isegi Riigikogu liikmed saavad kuuldavasti töö eest palka.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Rain Epler. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Härra peaminister! Mul on ikkagi raske mõista teie armastust juhuelektri arenduste vastu. Ma ei tea, kas ma küsimusega lõpetangi oma sõnavõtu. Võib-olla lõpetan soovitusega. Kevadise Hispaania blackout'i, pimenduse ja elektrikatkestuse põhjuste analüüs ilmus oktoobri alguses. Lisaks andis Hispaania süsteemioperaator, elektrivõrguoperaator, hoiatuse regulaatorile, et kui kiiresti midagi ette ei võeta, siis võib selline suur elektrikatkestus korduda. Ma soovitan – teil endal ilmselt ei ole aega – lasta oma nõunikel või Riigikantselei töötajatel need kaks dokumenti läbi töötada. Need on küll hispaaniakeelsed, aga need on võimalik ära tõlkida. Sealt nähtub väga selgesti, et võrguprobleemide põhjus ja ka hinnakasvu põhjus on just nimelt tuule- ja päikeseenergeetika eelisarendamine. Mu küsimus on see, miks te ei ole palunud enda meeskonnal panna kokku infopaketti, mis tugineb maailma kogemusele, ekspertide hinnangutele ja kust nähtub selgelt, et taastuvenergeetika eelisarendamine mitte ainult ei tee kogu süsteemi väga kalliks, vaid lisaks suurendab ohtu, et tulevad suured elektrikatkestused. Te siin kiidate, et eksperdid on olulised, aga laske endale ekspertide poolt kokku panna mõneleheküljeline memo. Lendate mõnele ülemkogule varsti, loete memo läbi, tulete tagasi ja ütlete mulle aitäh.

Aitäh, istungi juhataja! Härra peaminister! Mul on ikkagi raske mõista teie armastust juhuelektriarenduste vastu. Ma ei tea, kas ma lõpetangi oma sõnavõtu küsimusega, võib-olla lõpetan soovitusega. Hispaania kevadise blackout'i, pimenduse ja elektrikatkestuse põhjuste analüüs ilmus oktoobri alguses. Lisaks andis Hispaania süsteemioperaator, elektrivõrguoperaator, regulaatorile hoiatuse, et kui kiiresti midagi ette ei võeta, siis võib selline suur elektrikatkestus korduda. Ma soovitan – teil endal ilmselt ei ole aega – lasta oma nõunikel või Riigikantselei töötajatel need kaks dokumenti läbi töötada. Need on küll hispaaniakeelsed, aga need on võimalik ära tõlkida. Sealt nähtub väga selgesti, et võrguprobleemide põhjus ja ka hinnakasvu põhjus on just nimelt tuule- ja päikeseenergeetika eelisarendamine. Mu küsimus on see, miks te ei ole palunud enda meeskonnal panna kokku infopaketti, mis tugineb maailma kogemusele, ekspertide hinnangutele ja kust nähtub selgelt, et taastuvenergeetika eelisarendamine mitte ainult ei tee kogu süsteemi väga kalliks, vaid lisaks suurendab ohtu, et tulevad suured elektrikatkestused. Te siin kiidate, et eksperdid on olulised. Aga laske siis endale ekspertidel kokku panna mõneleheküljeline memo. Lendate näiteks mõnele ülemkogule varsti, loete memo läbi, tulete tagasi ja ütlete mulle aitäh.

Aitäh, hea küsija! Ma ütlen kohe alguses ära: aitäh! Seda esiteks. Teiseks, ma ei tea, kas te olite irooniline. Avastada aastal 2025 Eestis, et energiasüsteem peab olema tasakaalus, muu hulgas juhitavate võimsustega, see on küll midagi metsikut. Näiteks, just sellel kevadel me muu hulgas – [võtsin] minagi osa selle ettevalmistusest – desünkroniseerisime ehk ühendasime ennast lahti Venemaa sagedusalast ja ühendasime ennast Mandri-Euroopa sagedusalaga. Hoolimata Venemaa informatsioonilisest tegevusest või mõjutustegevusest, kus öeldi, et Eesti mattub pimedusse, kirjaoskus kaob põlvkonna jooksul ja kõik see on Baltimaadele väga kahjulik, saime me sellega kenasti hakkama. Hirmutajaid oli teisigi, küllap parlamendiski – kui aega tagasi kerida, [siis näeb] –, aga saime hakkama. See ei olnud muidugi esimene põhimõtteline energeetikavalik Balti riikides või Eestis. Eestis on energeetikavaldkonnas väga asjatundlikud inimesed, kes teavad ammu, et juhitamatud energiaallikad peavad olema tasakaalus juhitavatega. Selleks on Eleringil erinevad hanked, selleks on erinevad mehhanismid, selleks on ühendused ja kõik see muu. Nii et jah, ma ei tea, mida te arvate, et te avastasite, aga seda, et energeetikasüsteem peab olema tasakaalus, on Eestis teadnud energeetikud juba aegade algusest peale. Nii et ma kardan, et te aitähhigi selle teadmise eest ei saa. (Saalis räägitakse.)

Aitäh, hea küsija! Ma ütlen kohe alguses ära. Aitäh! Seda esiteks. Teiseks, ma ei tea, kas te olite irooniline. Avastada aastal 2025 Eestis, et energiasüsteem peab olema tasakaalus, muu hulgas juhitavate võimsustega. See on küll midagi metsikut. Näiteks just sellel kevadel me muu hulgas – võtsin minagi osa sellest ettevalmistusest – desünkroniseerisime ehk ühendasime ennast lahti Venemaa sagedusalast ja ühendasime ennast Mandri-Euroopa sagedusalasse. Hoolimata Venemaa informatsioonilisest tegevusest või mõjutustegevusest, kus öeldi, et Eesti mattub pimedusse, kirjaoskus kaob põlvkonna jooksul ja kõik see on Baltimaadele väga kahjulik, saime me sellega kenasti hakkama. Hirmutajaid oli teisigi, küllap oli parlamendiski, kui aega tagasi kerida, aga me saime hakkama. See ei olnud muidugi esimene põhimõtteline energeetikavalik Balti riikides või Eestis. Eestis on väga asjatundlikud inimesed energeetikavaldkonnas, kes teavad ammu, et juhitamatud energiaallikad peavad olema tasakaalus juhitavatega. Selleks on Eleringil erinevad hanked, selleks on erinevad mehhanismid olemas, selleks on ühendused ja kõik see muu. Nii et seetõttu, jah, ma ei tea, mida te arvate, et te avastasite, aga seda, et energeetikasüsteem peab olema tasakaalus, on Eestis muidugi teadnud energeetikud juba aegade algusest peale. Nii et ma kardan, et te seda aitähigi selle teadmise eest ei saa.

(Hääled saalis, helistatakse kellukest.) Aitäh! Aitäh, hea kolleeg! Me läheme edasi. Me lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.

(Helistab kella.) Aitäh! Aitäh, hea kolleeg! Me läheme edasi. Me lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.