Rahandus ja toimetulek

Liigume edasi. Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teemaks on rahandus ja toimetulek. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Räägime natukene riigieelarvest, mille valitsus parlamendile saatnud on. Jätkame seda arutelu, mis meil siin meeldivalt on olnud. Kipute küll ainult oma juttu rääkima, aga proovige mu küsimusele vastata. Ma nüüd küsin teie keeles rohkem – ettevõtjate vaatest, aga ka inimeste vaatest. Ma esitan nii-öelda läbi inimeste, aga ettevõtjatel põhimõtteliselt on, vaadates seda eelarvet, sama mure. Ja küsimus on selline, et kõigist nendest maksumuudatustest, räägime inimesest, kes teenib tuhat eurot. Mul on ettepanek: räägime, minu küsimus puudutab, on piiritletud ainult inimesega, kes teenib tuhat eurot kuus. Tema sissetuleku juures tema võit saab olema kümme eurot kuus, ehk aastas 121 eurot. Samas, nende maksumuudatuste kogumõjuna kasvab Eesti võlakoorem veerandi võrra ja nelja aasta pärast intressideks maksame umbes 464 miljonit eurot aastas. See on nüüd sellesama tuhat eurot teeniva inimese sissetulekust 3,7 protsendipunkti. Tuleb, maksab, käib inimene tööl, maksab tulumaksu 3,7 protsendipunkti, et saata see siis välismaale – ma ei tea – pankadesse. Ja võit kõigis nendes maksumuudatustes summana on väiksem, kui ta kuskile välismaa pankadele raha hakkab maksma. Palun seletage seda majandus-rahanduspoliitilist loogikat, et kuskohas siin see majandus- ja rahanduspoliitiline võit riigieelarve mõttes ja selle tuhat eurot teeniva inimese mõttes on. Aitäh!

Jah, aitäh, hea küsija! Vaadake, me ei tee maksureformi. Teie üritasite sedasama astmelist tulumaksu ju teha täpselt sellisel viisil, nagu te endiselt kujutate maksusüsteemi ette. Tuleb kuidagi täpsemalt maksustada neid, keda te pidasite rikkaks. See vahemik oli seal 1200–2100. Ja, ütleme, tulemuseks on siis see, et need Eesti rikkad, kes tänu sellele teie loodud astmelisele tulumaksule maksavad rohkem makse – sellel aastal ju näiteks keskmist palka saav õpetaja või ajakirjanik või politseinik maksab ju 1500 eurot rohkem tänu teie maksusüsteemile. Ma ei tea, jah, kuidas te üritate kogu aeg rääkida, et justkui seda ei ole, või sellest mööda vaadata. Ma siiski kutsun seda tervikuna vaatama. Jah, ütleme nii, et see mõju on kõige suurem umbes vahemikus 1200–2100, nagu see maksuküür on, ja ülessepoole, see on selge, sest alumises osas on maksuvaba osa suurem ja tulu väiksem. Selles pole ju kahtlust. Nüüd aga üldine nii-öelda kirjeldus, ma ütlen, on kõige parem teha ilmselt keskmise palga juures. Keskmine palk on sihuke – kuidas ma ütleks – hea rahvusvaheline mõiste. Keskmine palk, mis on umbes 2100 eurot, selle puhul on siis võidetav või nii-öelda saadav kasu väiksemad maksud nüüd järgmisest aastast, 1. jaanuarist 2026, mis ei olegi enam kaugel – poolteist kuu pärast, jah? On sisuliselt 1800 eurot aastas, mis tähendab 13. palka peaaegu. Nii et see saadav kasu on päris suur. Ja kui te küsite, et kuidas see majandusmõju peaks olema, siis, loomulikult, ega defitsiiti tuleb vähendada. Defitsiidi vähendamiseks tuleb järjekindlalt samme astuda. See tähendab ka kärpeid, mida me oleme ka näinud. Väga tihti on erinevaid uudiseid, kus uudise teine pool jäetakse kajastamata. Näiteks kui öeldakse, et võõrliikide tõrjumise kohustus pannakse omanikule, siis jäetakse teine pool kajastamata, et tegelikult Keskkonnaametis selleks tehakse kärpeid, ei ole nad enam võimelised seda kõike tegema. Või kui Töötukassas öeldakse, et viiendik ametnikkonnast koondatakse – seegi on nende kärbete pool. Riiki tõmbame lihtsalt trimmi, midagi teha ei ole. Aga madalamate maksude mõju: kui meil sellel aastal on maksukoormus 36,6%, järgmisel aastal 35,2, ehk see vahe on 780 miljonit umbes – madalamate maksude mõju on siiski majandust elavdav ja soodustav. Mulle tundub, et üldine konsensus ka ekspertide hulgas, kes tihtipeale on väga ettevaatlikud Eestis – sest, oleme ausad, ega Eestis ei ole kombeks olla optimistlik, see ei ole meil lihtsalt kombeks –, on ikkagi see, et järgmistel aastatel Eesti majanduse kasv on väga korralik; osalt ka selle tõttu, et inimestele jääb rohkem raha kätte, aga ka positiivsete maksumuudatuste tõttu. Näiteks see, et me jätsime ära tulumaksutõusu. Aitäh!

Suur tänu! Ja Lauri Läänemets, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Teie käest informatsiooni kätte saada on sama raske kui kana seest muna välja saada. Ma küsin ühte, teie ikka leierdate siin teist asja. Ma küsin siis demokraatia võtmes. Te olete nüüd saanud oma plaadi peale panna ja rääkida oma jutu ära, kui tubli mees härra peaminister on ja Reformierakond, aga inimesed ju millegipärast ei haaku teie asjadega. Ma soovitaksin järele mõelda, et ju siis ikka teete midagi valesti, näiteks ei püüa lahendada ühiskonna tegelikke probleeme. Ühiskonna tegelik probleem ei asu ju mitte seal, kus inimene teenib keskmist palka või õpetaja palka või politsei palka. Neid inimesi tuleb aidata, nende sissetulekut tuleb loomulikult tõsta. Aga ühiskonna kõige kriitilisem probleem on nende inimeste seas, kes teenivad 1000, 1200 eurot, 1400, 1500, 1600 eurot palka. Minu küsimused on ju suunatud sinna, aga te kordagi ei taha vastata, kuidas nende inimestega siis läheb. Lõppkokkuvõttes me ju teame, ja ma oletan, et te teate ka, et inimesed mõtestavad või näevad demokraatiat läbi selle, kui palju demokraatia nende heaolu hoiab või suurendab. Teate, kui inimestel on tunne, et nende heaolu ei suurenda, siis nad pettuvad ka demokraatias. Ja te ju sellele küsimusele, mis aitaks hoida Eestit õigel teel, aitaks ära hoida parempopulismi kasvu, inimeste kaldumist äärmuslike jõudude poole, mis toob kaasa riigile võib-olla väga halvad olukorrad ja, ütleksin nii, sellise konservatiivse parempopulistlike jõudude pealetuleku, te ju seda ei püüa ära hoida. Sellepärast et nende inimeste, kellel päris probleem on, nende muret te ei lahenda. Ehk siis ma küsin teilt uuesti, et võib-olla te ikka räägiksite inimesest, kes teenib 1000 eurot kuus. Miks ta saab 10 eurot vastu maksumuudatuse muutusega, aga peab igal kuul tulumaksust 3,7% hakkama saatma välismaa pankadele? Seletage ikka selle 1000 eurot teeniva inimese vaate loogikast.

Aitäh! Ma ei ole teiega nõus selle diagnoosi osas. Ma arvan, et palju sellest vaatest, mida te esindate, on pigem ideoloogiliselt looritatud, sest kui ma mõtlen, et mediaanpalk on umbes 1700 euro juures, keskmine palk 2100 euro juures, siis need on need numbrid, millest lähtuvalt on võimalik kuidagi orienteeruda, mitte valida meelevaldset suvalist numbrit ja öelda, et see on nüüd see ainukene number. Teiseks, ma ei ole nõus ka selle diagnoosiga, mida te ütlesite, et parempopulismi toidab üksiti, ütleme, maksuküüru kaotamine või sellise teie loodud – muu hulgas ka Isamaa, näiteks, loodud – astmelise tulumaksu kaotamine. Ma arvan, et sellise ühiskondliku usalduse erosiooni ja võib-olla ka valitsusvastase retoorika laiem baas on ikkagi pigem olnud Eestis rasketes majandusoludes, kestvas sõjas ja ka heitlikes otsustes. Ma siiski meenutan, et 2017. aastal võttis valitsus headel aegadel elada üle jõu, kulutada ära reservid. Ja pärast seda kõik valitsused järjest – mitte sellepärast, et ministrid tõusid hommikuti üles, peaminister või rahandusminister tõusis hommikul üles ja ütles, et suurepärane, ma tahaks uusi makse kehtestada; mitte sellepärast, vaid sellepärast, et oli vaja kuidagi riigi katta kulutused – pidid tegema uusi makse. Ja need plaanid on tihtipeale olnud vastandlikud. Nagu te teate, pärast sotsiaaldemokraatide valitsusest lahkumist tühistasime ettevõtte kasumimaksu, aga tühistasime ka esimesest eurost maksustamise, mis oleks kõige valusamalt löönud just väikese tulu teenijaid. Seetõttu, jah, ma kardan, et see teie vaade on võib-olla ainult ühe kitsa niši vaade. Aga üldjoontes sellega ma olen nõus, et majandus peab kasvama, inimeste palgad peavad tõusma ja jõukus peab tõusma. Ja kui meie poliitika on orienteeritud sellele, et majandusele hoog sisse saada, mis sellel aastal juba on näha, järgmisel aastal tõenäoliselt oluliselt hoogsamalt, siis, nagu ma olen ka varem öelnud – on selline ütlemine, et tõusev vesi tõstab küllap kõiki paate. Inimeste sissetulekud paranevad, nende toimetulek paraneb, alampalk on tõusnud kenasti. Ja lisaks astume samme kõikide vajalike sotsiaalvõrgustike tugevdamiseks, kui on selle järele vajadus, muu hulgas näiteks toimetulekutoetust. Nii et seetõttu ma kutsun teid jälle omakorda üles vaatama maksusüsteemi veidi laiemalt. Ka edasipüüdlikkust ja tubli olemist ei tohi karistada.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Helmen Kütt. Palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul on väga hea meel, et te oma viimases vastuses tõite sisse ka toimetulekutoetuse teema. Minu küsimus puudutabki just kõige raskemas seisus olevate inimeste olukorda ehk toimetulekutoetuse saajaid ja vajajaid. Tõesti, toimetulekutoetuse piir tõusis 200 eurolt 220 eurole ehk 10%, aga ilmselt te teate, et absoluutse vaesuse määr ja ka elatusmiinimum on tegelikult 345 eurot ja 80 senti. Nagu te täna ütlesite ja olete ka nüüd korduvalt öelnud, et on oodata majanduskasvu ja -tõusu, siis tegelikult loodame, et inimestel lähebki paremini. Aga nendel inimestel, kes toimetulekutoetust vajavad, oleks ju mõistlik, kui toimetulekuks oleks see piir kõrgem ehk absoluutse vaesuse määr. Ja teine, mis on väga oluline, on elatusmiinimum. See, nagu ma ütlesin, on 345 eurot. Nüüd, teie erakonnale peaks olema just väga meeltmööda see ja olete ka toonitanud, et toetusi ei pea jagama helikopteri pealt ja laiali kõigile, vaid just sihitatult. Mulle tundub, et Eesti 200 personaalse riigi teema võiks ka täpselt selline olla, et toimetulekutoetust ei saada mitte lihtsalt niimoodi, et seda saadakse, vaid selleks on vaja dokumendid ja paberid esitada ja seda tõepoolest saavad need inimesed. Me teame, mitu leibkonda on toimetulekutoetuse saajaid. Ja kui te siin eelnevalt rääkisite keskmisest palgast, siis meil on suur hulk inimesi, kes saavad alampalka või kellel on pensionid, näiteks rahvapension, keskmisest pensionist, mis täna on üle 800 euro, tunduvalt väiksemad. Nendele inimestele oleks hädavajalik, et see toetus oleks suurem. Samas me teame, et erihoolekande kiire vajadus on 59 miljonit. Toimetulekupiiri tõstmine 300 eurole tähendaks ainult 12–13 miljonit lisakulu. Ja veel kord, 4000+ eurot teenivatele inimestele maksukingitus enam kui 100 miljonit – selle asemel, et lahendada need kiired probleemid.

Aitäh, hea küsija! Ma üldjoontes olen päri selle osundusega, mille te tegite, et abi peavad saama just need, kellel abi on vaja. Minu meelest on see väga mõistlik põhimõte. Aidata tulebki rohkem neid, kes seda abi rohkem vajavad. See on hästi mõistlik. Selleks on meil vaja isegi meie moodsas digiriigis erinevaid samme astuda. Meie infosüsteemid – hoolimata sellest, et meil oli ka näiteks sotsiaaldemokraatidega valitsuses debatt selle üle, kuidas seda saaks paremini teha – ei ole sellisel tasemel, nagu me tahaksime. Nii et see kõik vajab parandamist. Ja õnneks oleme nüüd ka selle eelarvega, mida, ma loodan, et teiegi toetate, leidmas sotsiaalvaldkonnale lisaraha nende infosüsteemide loomiseks. Seda esiteks. Teiseks, jah, me toimetulekutoetust tõstame. Seda oleme ka varem siin infotunnis rääkinud ja öelnud, et me seda teeme. Ja me seda teeme. Seegi on kokku lepitud. Kolmas. Kui viidata näiteks ka alampalga tõusule, siis seegi on tõusnud 8%. Sissetulekute kasv on ka arvestatav, netopalk uuel aastal kasvab päris arvestatavalt. Aga eraldi ma tooks välja tööhõive. Kui vaadata erinevaid majanduse peegeldusi ja pilte, siis tööhõive on väga oluline ka vaesusriski vähendamiseks. Eestis on tööhõive väga kõrge. Tänagi tuli uudis, et meil on aastate lõikes ikkagi väga madal tööpuudus. See tähendab seda, et inimesed, kes tahavad ja soovivad panustada, saavad seda teha. Septembris oli registreeritud töötuid 42 000. Näiteks septembris 2020, enne suuremat sõjamõju, sellel ajahetkel oli registreeritud töötuid umbes 48 000–49 000. See on see pilt. Mida kindlasti tuleb teha ka tööturul – ma tean, et seal on meil teiega jälle veidi erimeelsused, ma loodan, et siiski mitte ületamatud –, on paindlikud töövormid. Need inimesed, kellel kas terviseseisund või ajagraafik ei võimalda täisulatuses tööd teha, saavad paindlikumad töötamise võimalused. Nii et kõike seda kokku võttes me ilmselt ei ole eri meelel selles, et tuleb toetada neid, kes enam abi vajavad. Toimetulekutoetust me tõstame, alampalk on kasvanud, pensionid kasvavad, majandus järgmise aasta prognooside alusel kasvab. Seda me ette ei tea, aga prognoosid on head. Nii et see pilt peaks andma lootust.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme kolmanda küsimuse juurde, on meil küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Peeter Ernits, palun!

Jah, hea juhataja, et lõpuks märkasite. Aga minu küsimus oli, et miks te ei sekkunud, kui peaminister vastas Lauri Läänemetsa konkreetsele küsimusele, mida peaks tegema inimene, kes teenib 1000 eurot. Küsimus oli väga selge, pealegi kaks korda esitas ta. Peaminister rääkis mingitest võõrliikidest ja ajas mingit täielikku jama. Miks te ei sekkunud? See on üldine probleem. Lugupeetud poliitikud teavad, et sa võid küsida, mida tahad, aga peaminister võib rääkida ükskõik mida, praegusel hetkel võõrliikidest, kui oli küsimus inimestest, kes teenivad 1000 eurot. Miks te ei sekkunud?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen seda korduvalt siin nii teile kui ka kõigile kolleegidele selgitanud, et niikaua kui püsitakse teemas – ja teemaks on rahandus ja toimetulek –, istungi juhatajal ei ole mitte mingisugust alust sekkuda. Konkreetse küsimuse vastusega seoses ei saa istungi juhataja kohustada kedagi konkreetselt laiema teema sees küsimusele vastama. Selliseid volitusi ei ole istungi juhatajale mitte keegi andnud ja seda kinnitab ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Nii et siin on ikkagi istungi juhatajal väga selged piirid ees, istungi juhataja ei saa sellisel juhul sekkuda. Ma olen teile infotunnist infotundi rääkinud, te küsite seda ikka ja jälle. Ma saan aru, miks te seda teete. Te teete seda selleks, et saada tähelepanu. Aga vastus on see, et niikaua kui peaminister püsib teemas, milleks on rahandus ja toimetulek, istungi juhatajal ei ole mitte mingisugust õigust sekkuda. Ja kui minnakse täiesti teistele radadele ja räägitakse väga pikalt teemadel, mis ei puuduta konkreetset küsimust, siis istungi juhatajad sekkuvad. See on olnud praktika, millest me oleme siiamaani kinni pidanud. Ka kõik kolm juhatuse liiget käituvad siin täpselt ühtemoodi. Meil ei ole võimalik ühel hetkel tangidega inimeste suust vastuseid välja kangutada. Seda ei ole võimalik meil teha. (Hääl saalist.) Ei, aitab. Me käsitlesime selle küsimuse ära, me liigume edasi kolmanda küsimuse juurde.