Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Marko Mihkelsoni, Maria Jufereva-Skuratovski, Luisa Rõivase, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamme, Maris Lauri, Aivar Sõerdi, Alar Lanemani, Tõnis Lukase, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiiduse, Priit Sibula, Andrus Seeme, Vilja Toomasti, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova, Juku-Kalle Raidi, Reili Ranna, Ester Karuse, Jüri Jaansoni, Igor Taro, Mait Klaasseni, Mart Võrklaeva, Karmen Jolleri, Irja Lutsari, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Õnne Pillaku, Mario Kadastiku, Hanah Lahe, Peeter Tali, Toomas Kivimägi, Margit Sutropi, Annely Akkermanni, Andres Suti, Toomas Uibo, Pipi-Liis Siemanni, Kalle Laaneti, Madis Timpsoni, Maido Ruusmanni, Urmas Reinsalu, Urmas Kruuse, Mihkel Leesi, Meelis Kiili, Eero Merilinnu ja Lauri Hussari esitatud Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu 564 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme, hea kolleegi Eerik-Niiles Krossi. Ja enne kui Eerik saabub, ütlen, et ettekanded on kuni 20 minutit – on ka komisjonipoolne ettekanne – ja kummalegi ettekandjale võimalik [igaühel] esitada üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja komisjonidele. Palun, hea kolleeg Eerik-Niiles Kross!

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Olukord, mis on meid toonud täna siia saali ja tänase avalduse eelnõu aruteluni, ei rõõmusta ei selle eelnõu esitajaid ega ilmselt kedagi siin Riigikogus. On selgelt kahetsusväärne, et juba teist korda viimase aasta jooksul me oleme tegemas meie pikaajalise sõbra ja liitlase probleemide kohta avaldust. Aga sellele vaatamata ma rõhutan, nagu rõhutasin ka eelmine kord, kui sarnast juttu sai aetud, et see on sõbra avaldus. Sellist avaldust on vaja sellepärast, et eriti viimased kümme aastat on näidanud, kuidas rahvusvaheline teesklus ja hea näo tegemine, kui tegu on lääne vaba maailma kursilt irduvate riikidega, aitab kaasa sellele irdumisele ja aitab kaasa veel hullematele arengutele. Me oleme oma suurematele liitlasriikidele Lääne-Euroopas vähemasti omavahel aastaid heitnud sedasama ette, et ei ole adekvaatselt reageeritud autokraatsetele suundumustele Venemaal. Adekvaatselt ei reageeritud Euroopas Vene agressioonile Gruusia vastu 2008. aastal, ja seda osalt just seetõttu, et repressioonid, riigiinstitutsioonide ülevõtmine, vaba meedia piiramine, inimõiguste allasurumine, mis algas Venemaal juba Putini võimuletulekuga, jäid õigel ajal adekvaatselt hindamata. See tõi kaasa hilisemad Vene agressioonid. Sama juhtus 2014. aastal Krimmi ja Ida-Ukraina puhul. Ja nüüd, kui veebruaris 2022 alanud suur sõda Ukraina vastu on Euroopa hinnangud muutnud enam-vähem adekvaatseks, on juba lootusetult hilja taoliste hinnangute kaudu mõjutada protsesse Venemaal. Vene demokraatia, Venemaa tulevik on üksnes Vene rahva enda käes – kahjuks või õnneks. Gruusia kurss hakkas ka tegelikult muutuma sellest saadik, kui Bidzina Ivanišvili juhitud Gruusia Unistus valimised võitis 2012. aastal. Ka Gruusias olid need muudatused alguses üsna vähemärgatavad, soovi korral oleksime ka meie võinud neid märksa varem tähele panna. Eelmise aasta suveks oli jõudnud enamik Euroopa Liidu riike, Eesti nende seas, järeldusele, et Gruusia Euroopa-suund on sisuliselt peatunud. Objektiivselt valis Gruusia valitsus 2022. aasta veebruaris lahvatanud suures mitte ainult Vene-Ukraina sõjas, vaid tegelikult vaba maailma ja autokraatse maailma konfliktis autokraatiate poole. Esialgu Gruusia Unistuse valitsus mängis või etendas sellist neutraalset rolli, aga retoorikas asuti üha enam läänevastasele positsioonile ja Venemaad mõistvale positsioonile. Õigusriiklus on taandarenenud Gruusias tegelikult juba varasemast ajast. Reljeefsemalt hakkasid Euroopa institutsioonid sellest rääkima alates 2016. aasta parlamendivalimistest. Kõige selle juures on – rõhutame seda ka oma avalduses, alustame sellega ja ütlen ka täna – loomulikult igal riigil suveräänne õigus valida oma välispoliitiline kurss, oma liitlased ja lõpuks ka oma riiklik korraldus. Aga see ei tähenda, et me ei peaks nendest valikutest tegema omi järeldusi. Gruusia puhul täna on suur küsimus, kas selle valiku on teinud Gruusia rahvas või siiski ainult Gruusiat de facto valitsev režiim. Eesti on seni käsitlenud Gruusiat üldiselt kui vabasse maailma pürgivat riiki: NATO kandidaatriik, Euroopa Liidu kandidaatriik, meie liitlane. Eesti on Gruusiat aastaid abistanud. Me oleme elanud kaasa nende Euroopa-püüdlustele ja toetanud Gruusia püüdlusi Brüsselis meie suuremate liitlaste juures, sageli ka vastu nende liitlaste soove. Kui me viimati siin taolist Gruusia-avaldust arutasime, see oli suvel 2024, vahetult enne suvepuhkusele minekut, siis ma ütlesin, et Gruusia valitsus on valinud Venemaa poole kaldu neutraalsuse selles globaalses konfliktis. Ka tol ajal oli see äärmiselt ebapopulaarne suund Gruusia rahva seas. Gruusia NATO- ja Euroopa Liidu ambitsioon on lausa nende põhiseadusesse sisse kirjutatud. 2024. aasta suvel meie avalduse põhiajendiks oli Gruusia Unistuse survel vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Veneetsia komisjoni ja Euroopa Nõukogu, vastu kõigi Gruusia lääne sõprade soovitusi vastu võetud niinimetatud välisagentide seadus. See seadus sisuliselt kopeerib Putini samasugust seadust Venemaal, mis on üks opositsiooni ja kodanikuühiskonna represseerimise tööriistu. See seadus võeti vastu, tagasi seda ei ole pööratud. Ja sellega seoses tõepoolest nii Eesti kui ka Euroopa Liit – Euroopa Liit küll de facto, Eesti ka juriidiliselt – külmutasid Gruusia Euroopa Liiduga liitumise protsessi. Aga veel olulisem on, et me ütlesime, et Gruusia edasine normaalne läbikäimine meiega, Euroopale lähenemine on võimalik vaid tol ajal ees seisnud valimiste ausalt ja vabalt läbiviimise korral. 26. oktoobril 2024 toimusid Gruusias parlamendivalimised, mida OSCE ja kõik teised tunnustatud rahvusvahelised institutsioonid ning vaatlejad hindasid selliselt, et valimised ei olnud vabad, ei olnud ausad, olid kõige halvemini läbi viidud Gruusia valimised 1991. aastast saadik. Ja mis vast on kõige tõsisem hinnang, tsiteerin: "Valimised ei peegelda Gruusia rahva tegelikke valikuid." Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni, millega nad ei tunnusta nende valimiste tulemusi. Gruusia viimane legitiimselt valitud president Salome Zurabišvili ei tunnusta nende valimiste ametlikke tulemusi ega ka nende alusel moodustatud parlamenti, valitsust ja ametisse määratud presidenti. Ükski Gruusia neljast valituks osutunud opositsiooniplokist ei tunnusta parlamenti ega ole mandaate vastu võtnud. Ja kolm Euroopa suurimat poliitilist perekonda – EPP, sotsid ja ALDE – on kõik vastu võtnud oma assambleedes või kõrgemates kogudes resolutsioonid, millega nad samuti ei tunnusta Gruusia nõndanimetatud parlamendi legitiimsust. See kokkuvõttes tähendab seda, et Gruusias on tõsine põhiseaduslikkuse kriis, mis muu hulgas tuleneb sellest, et vastavalt Gruusia põhiseadusele parlament omandab täisvolitused siis, kui vähemalt kaks kolmandikku valituks osutunud saadikuid on mandaadi vastu võtnud. Gruusias seda ei ole. Parlament ei ole ka põhiseaduspäraselt saanud kokku tulla, sest parlamendi esimese istungi peab kokku kutsuma president, kes seda keeldus tegemast. Tänaseks on Gruusias, ja mitte ainult Tbilisis, vaid üle riigi kestmas 56. päeva laialdased rahva meeleavaldused. Nendel meeleavaldustel on lisaks muule taustale, mida ma pisut kirjeldasin, kolm põhinõudmist. Meie tänane avaldus laias laastus toetab neid rahva esitatud nõudmisi. Mis on oluline veel, et need meeleavaldused ei ole mitte juhitud opositsioonierakondade poolt. Loomulikult nad löövad kaasa, aga need ei ole erakondlikud, parteilised meeleavaldused, vaid seal on esindatud tõepoolest ühiskonna läbilõige: ülikoolid, ametiühingud, kodanikuühiskond, teatrid ja nõnda edasi. Esimene nõue on väga praktiline, puudutab otseselt inimõigusi. See on vabastada poliitvangid. Nimelt on sadu inimesi nende meeleavalduste käigus vahistatud, osaliselt ka arreteeritud. Päris täpset arvu ei ole teada, opereeritakse numbriga 500. On vahistatud opositsiooniaktiviste, ajakirjanikke ja kodanikuühiskonna esindajaid, lihtsaid meeleavaldajaid ka. Ma peatun sellel pisut pikemalt, see on tegelikult oluline olukorra mõistmiseks. Need arreteerimised toimuvad otse öeldes riiklikult organiseeritud vägivallatsemise korras. Seda on kirjeldanud mõned arestikambritest vabanenud endised vangid. Seda on lääne ajakirjanikud ohtralt ka videotesse võtnud. Mis juhtub: inimene võetakse tänaval kinni, ja seda ei tee mitte politsei, vaid teevad maskides karmid mehed, kes sarnanevad äravahetamiseni nende tituškadega, keda me mäletame Maidanilt. Algatuseks veetakse arreteeritud kuskile autosse või või mõnda akendeta ruumi, kus neid hoitakse tunde või mõnikord päevi, pekstakse ja piinatakse. Pärast seda antakse läbipekstu üle juba vormis politseile. Politseil on sellised meeskonnad, kes ongi praegu profileerunud kohtus tunnistamisele. Paberid vormistatakse alles pärast piinamist. See arreteeritu viiakse kohtu ette, kus need politseinikud annavad valetunnistusi, öeldes, et nemad arreteerisid selle inimese, ta osutas politseile vastupanu. Ja ametiisikule vastupanu osutamise eest määratakse kriminaalkaristus. Selline täiesti süsteemne ja seadusväline represseerimine, mis meenutab Stalini aega ausalt öeldes. Ja kogu justiitssüsteem teab väga hästi, mis toimub, kaasa arvatud kohtunikud, kes neid karistusi määravad. Võib-olla kaks juhtumit, konkreetsed näited. 14. jaanuaril peksid sarnased löömamehed, küll ilma maskideta, Batumis läbi endise peaministri Giorgi Gahharia. Seda filmiti. Üks läbipeksja on Gruusia Unistuse parlamendiliige, ise füüsiliselt osales selles kallaletungis. Gahharia vajas haiglaravi, tal on ninaluumurd ja peapõrutus ja nõnda edasi. Seda juhtumit vaatamata laialdastele nõudmistele ei ole korralikult uuritud ja ilmselt ei kavatsetagi uurida. Küll ütles Bidzina Ivanišvili teleintervjuus seda kommenteerides, et Gahharia-sugused inimesed, kes on endiselt Gruusia Unistuse liikmed – Gahharia oli kunagi Gruusia Unistuse peaminister ka –, vajavadki eriti karmi karistust. See on see Putini hoiak, et reeturid on veel hullemad kui lihtsalt vastased. Teine juhtum, ka seni lõpetamata juhtum. Batumis toimetav, mitme rahvusvahelise meediavabaduse auhinnaga pärjatud ajakirjanik Mzia Amaglobeli arreteeriti 12. jaanuaril sellel aastal väljamõeldud süüdistuse alusel. Ta on vanem naisterahvas, olevat läinud kallale nendele jõujunnidele tänaval, politseid rünnanud. Tema puhul kodanikuühiskond pani välja kautsjoni, mida keelduti vastu võtmast. Mzia Amaglobeli on siiamaani eeluurimisvangistuses. Teda ähvardab seitsmeaastane vanglakaristus võimuesindaja kallal vägivalla tarvitamise eest. Nõnda! Sellepärast nõuame me või nõuab Gruusia opositsioon kõikide nende meeleavaldajate vabastamist, kes on vangistatud. Teine nõue tuleneb otseselt nende suurte, nüüd juba pikalt kestnud meeleavalduste ajenditest. Esimeseks ajendiks olid valimised ja nende toimumine ebaausal teel. Siis, kuu aega pärast valimisi tegi peaminister valitsuse nimel avalduse, kus ta teatas, et Gruusia külmutab Euroopa Liiduga ja NATO-ga liitumise protsessi, ei soovi enam Euroopa abiraha. Euroopa tee viib meid sõtta ja nõnda edasi – tuntud sõjapartei jutt. Kuna 85% Gruusia rahvast soovib Euroopa Liitu ja soovib NATO-sse, siis see on põhiajend, mis tõi rahva tänavale. Seal ikkagi demonstreeritakse Euroopa Liidu lippude all ja Euroopa väärtuste eest. Ja kolmas nõue on kõige olulisem muidugi. See on uute valimiste, rahvusvaheliselt vaadeldud vabade valimiste korraldamine võimalikult kiiresti. Nii et meie tänane avaldus avaldab toetust neile kolmele nõudele ja annab hinnangu sellele, mis Gruusias toimub, avaldab ka toetust president Salome Zurabišvilile, kes jätkab nende meeleavaldustega paralleelselt ja nendega koos. Nendesamade nõuete esitamist oli äsja ka president Trumpi inauguratsioonil, erinevalt siis nendest valimiste teel pukki pandud võimuesindajatest. Loomulikult on selge, et see meie avaldus ei pane Gruusia Unistust teistmoodi käituma. Otseselt see ei muuda selle riigi kurssi, see kurss ilmselt selle seltskonna poolt on valitud. Nii nagu me ei saa jutuga Putinile selgeks teha, et muuda meelt ja hakka heaks ja lõpeta sõda, nii on ilmselt üsna lootusetu arvata, et me muudaksime selle avalduse või diplomaatiliste ilukõnedega Bidzina Ivanišvili meelt või Gruusia Unistuse tippjuhtkonna meelt. Aga see ei tähenda, et me peaksime olema vait. Sest Gruusia Unistus võib-olla on oma valiku teinud ja enam nad ei ole mitte neutraalsed, ütleme, Venemaa poole kaldu neutraalsed, vaid nad on ikkagi otseselt valinud poole. Üks näide. Juulis, pärast meie eelmist avaldust Gruusia peaminister viibis Iraani presidendi inauguratsioonil. Toimusid mitmed kohtumised, kus arutati tihedat koostööd Iraani ajatolladega. See on nende valik. USA ja Suurbritannia on pannud mitmed Gruusia Unistuse tipp-poliitikud sanktsioonide alla. Eesti on seda teinud mingil määral sissesõidukeeldudega. Euroopa Liit ei ole seda teinud ainult Ungari veto tõttu, aga mitmed Lääne-Euroopa suurriigid seda praegu kaaluvad. Aga ei ole Euroopas veel ühemõttelist konsensust, et Gruusias peab läbi viima uued valimised. Üks meie panus selle avaldusega on ka see, et veenda, meenutada Gruusia kriisi Euroopale ja jõuda selleni, et vabad valimised Gruusias siiski võimalikult kiiresti läbi viiakse. Muud lootust vähemasti avalduse esitajad praegu Gruusia rahval lähiajal ei näe. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Anti Poolamets, palun!

Ma imestan teie innukust meile sõbralike riikide puhul. Te tahate niigi keerulisi ja hapraid kontakte läbi raiuda, ja pikaks ajaks. See on muret tekitav, sest Gruusiaga läbisaamine on meile väga tähtis. Meil [võiks] Kaukaasia regioonis olla mõni sõbralik riik, kellega oleks võimalik väga mõistlikult läbi saada, neid paljudes asjades veenda. Nüüd te tõukate [Gruusiat] eemale. Aga arvestades, et te olete ülinõudlik ja ülikriitiline igasuguste trans‑ ja LGBT‑ ja muude teemade osas, vähemuste teemade osas, siis mul tekib mõte, millal te siis USA-le tigeda kirja kirjutate ja ütlete, et Trump rikub transinimeste ja LGBT‑inimeste õigusi ja saadab välja immigrante, rikub inimõigusi, vähemuste õigusi. Vahepeal oli seal ju Black Lives Matteri mäss, see oli ka üks tänavamäsu. Millal te siis meie teistele sõbralikele liitlastele kallale lähete?

Teie aeg!

Aitäh! Anti, sinu küsimused, mis on sageli osaliselt täitsa sisulised, oleksid palju mõjusamad, kui sa iga kord ei hakkaks transidest ja geiseksist rääkima. See on teil kuidagi kummaline. Ja see whataboutism on üks vana demagoogiline võte. Aga meie avaldus ei puuduta üldse kultuurisõdu. Niipalju kui ma tean, Eestis ei ole praegune koalitsioon ega üldse ükski parlamendierakond teinud isegi katset transõigusi promoda. Nii et ma usun, et see ei puutu üldse asjasse. Me räägime, nagu ma ütlesin, selles avalduses kolmest põhiasjast. Ja tegelikult need on kõik, mulle tundub, ka sulle arusaadavad põhimõtted. Need on vabad valimised, inimõiguste järgimine, et poliitvange ei tohi peksta, piinata ja põhjuseta inimesi vangi panna, meelsuse eest vangi panna. Kogu lugu. Mis puudutab kontakte Gruusiaga, siis paljudel siin saalis on Gruusiaga väga head kontaktid. Ma usun, et nüüd, viimase kriisi vältel on need lausa tihenenud. Mis puudutab kontakte Gruusia Unistusega, selle praegu de facto võimul oleva parteiga, kelle read on kõvasti vähenenud – väga palju andekaid poliitikuid on sealt lahkunud seoses nende protsessidega, mida ma kirjeldasin –, siis sisulised kontaktid nendega on katkenud juba ammu. Me oleme korduvalt ka väliskomisjonis arutanud Gruusia probleeme meie praeguse ja ka eelmise suursaadikuga. Juba eelmise suursaadiku ajal tegelikult Euroopa Liidu suursaadikud sisuliselt ei rääkinud Gruusia Unistusega. Ja see on väga paljus just nimelt nendepoolne. Nii et ei ole mõtet taga nutta midagi, mida ei ole.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma avalduses ja tänases kõnes te viitasite OSCE lõppraportile. Aga minu teada OSCE raportis puudub info, mis tõendab, et Gruusia valimised olid võltsitud. Samuti ei ole selle raporti kohaselt tuvastatud Venemaa Föderatsiooni sekkumist Gruusia valimistesse. Lugupeetud Eerik-Niiles, kas te oskate öelda, mis infoallikatele ja andmetele te tuginesite antud avalduse ettevalmistamisel?

Jah, aitäh! Kui seda meie avalduse teksti lugeda, siis seal ei ole öeldud seda, et valimised olid võltsitud. Ja teiseks ei ole seal ka öeldud, et Vene föderatsioon valimistesse sekkub, kuigi seda on näha. Venemaa mõjutustegevus on dokumenteeritud ja kaugele näha. Seda me rõhutame. Aga me rõhutame Vene mõjutustegevust üldiselt.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie ettekandes kõlasid sellised sõnad, et on küsimus – ma võib-olla [täpselt] ei tsiteeri, aga vähemalt nii ta oli, et on küsimus –, kas uue valitsuse taga on rahvas. See tähendab seda, et te ise ka ei saa aru, kas on rahvas kellegi taga ja kui palju seda rahvast on. Ja kas see avaldus, mille te teete, ei too vastupidise efekti Gruusia rahva jaoks?

Aitäh! See avaldus tõenäoliselt Gruusia rahva jaoks ei too mingit otsest efekti, aga ta peegeldab meie parimat hinnangut, arusaamist praegu Gruusias toimuvast ja annab suunised Riigikogule ja Eestile, mis on meie seisukohad. Loomulikult me oleme peaaegu täiesti reservatsioonideta solidaarsed meeleavaldajate nõudmistega. Aga tõepoolest, seal ei ole peale Gruusia Unistuse jäänud ühtegi poliitilist jõudu, kes ei toetaks meeleavaldajate ja legitiimse presidendi nõudmisi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Siinsamas avalduses, millele on alla kirjutanud 49 saadikut, on selgelt välja toodud: lähtudes eelnimetatust, Riigikogu ei tunnusta Gruusia parlamendi ja valitsuse legitiimsust. Ja ühes teises lõigus te kutsute üles ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike samamoodi peatama suhted Gruusia mittelegitiimse valitsuse institutsioonidega. Öelge palun, mida see teie arvates juriidiliselt peaks tähendama. Mis olukorda see seab diplomaatilises mõttes Eesti ja Gruusia suhted? Mis puudutab OSCE raportit, siis mina olen sellega tutvunud. Ja tõesti, selles on päris palju puudusi välja toodud, ja see on loomulikult muret tekitav. Aga samas on lõppraportis ka kirjas, et ODIHR on valmis kohe aitama lahendada [valimisjärgseid] muresid ja töötama tulevaste valimiste parandamise nimel, järgides aruandes sisalduvaid soovitusi.

Teie aeg!

Mida see teie jaoks ütleb?

Aitäh! Siin oli mitu küsimust. Esiteks, see praegu esitatud tekst ei sisalda seda, et "peatame suhted", vaid sisaldab soovitust jõuliselt piirata. See on see muudatus, mis on praegu heakskiidu saanud. Mis puudutab legitiimsuse mittetunnustamist, siis seda see täpselt tähendabki. Eks ole, me ei räägi siin valitsuse tunnustamisest. Valitsusi tunnustab Eestis valitsus. See on ikka niimoodi. Me räägime de facto valitsuse legitiimsusest. See tähendab seda, et maailmas on palju riike, mida me tunnustame, aga mille valitsusi me ei pea legitiimseks. See maksimaalselt tähendab seda, et de facto me loomulikult tunnustame, et see Gruusia Unistuse valitsus on võimul, aga me ei pea teda legitiimseks. Seda see tähendabki.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei ole väga selline spetsialist, ütleme, Gruusia alal, Gruusia teemadel. Aga ma usun seda, et tegelikult on ju olemas tõendid selle kohta, nendesamade rahvusvaheliste vaatlejate [arvamuse] kohta, et need valimised olid ikkagi õiged ja seaduslikud. See on tõend. Teie esitate praegu siin selle eelnõu ja ma ei näe siinjuures ühtegi tõendit nende väidetavate rikkumiste kohta, mida te ka eelnevalt kirjeldasite. Seega, ma ei saa mitte mingil juhul seda eelnõu palja sellise ilusa jutu põhjal toetada. Ja minu hinnangul teie praegune etteheide heidab varju mitte ainult Gruusiale, vaid ka nende valimiste kontrollijatele, et nende töö on olnud praak. Sisuliselt see tähendab seda, et …

Teie aeg!

… te olete väga jõuliselt läinud kallale, omamata konkreetseid juriidilisi tõendusmaterjale. Olete nõus sellega?

Aitäh!

Aitäh! Nagu kipub ikka juhtuma, ma jälle ei saa olla nõus sellega, mida sa ütled. Kõigepealt, see ei ole juriidiline hinnang toimuvale, see on poliitiline hinnang ja poliitiline soovitus. Meie arvates, esitajate arvates ja Euroopa oluliste rahvusvaheliste institutsioonide arvates, ka mitme teise parlamendi arvates parim tee põhiseaduslikkuse kriisist väljumiseks on uued valimised. On tõsi, et rahvusvahelised institutsioonid ei ole öelnud, et valimised olid võltsitud. On öeldud, et on anomaaliaid ja et asi on ebaselge. Küll on nad üheselt öelnud seda, et valimised ei olnud vabad, ei olnud ausad, ja on öelnud seda, et valimiste tulemus, nii nagu nad välja on kuulutanud, ei peegelda Gruusia rahva [tahet] või õigemini on suuri kahtlusi, et see peegeldab Gruusia rahva tegelikku tahet. See on OSCE tsitaat. Ja me oleme ju seda reaktsiooni tänavatel näinud juba mitu kuud. Me oleme lugenud saatkondade hinnanguid ja me teame Gruusia presidendi hinnangut, mis ütleb, et need valimised ei olnud ausad ja vabad. Ja ausateks ja vabadeks ei ole neid tunnistanud ükski Euroopa riik peale Ungari. Nii et ma arvan, et juriidiliste tõendusmaterjalide esitamine ei kuulu tänase arutelu juurde. Aga poliitilises mõttes olen ma veendunud, et vabade valimiste läbiviimine Gruusias aitaks nad põhiseaduslikkuse kriisist välja. Ja selle üle ju siin vist vaidlust ei ole, et põhiseaduslikkuse kriis seal on praegu tõepoolest reaalne ja väga terav.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen siit [avalduse] tekstist selliseid lauseid: "Gruusia parlamendivalimiste tulemus ei väljenda Gruusia rahva vaba tahet. [---] … võimupartei Gruusia Unistus kasutab ebaausat valimistulemust, et saavutada täielik kontroll riigi institutsioonide üle ning suruda alla opositsioon ja kodanikuühiskond." Minu hinnangul me võiksime samu sõnu kasutada ka Eesti kohta. Mul tekibki küsimus. Meil on siin erinevad arvamused, mille põhjal te selliseid asju väidate, kui te räägite Gruusia rahva eest. Mina räägin osa Eesti elanike eest. Mille põhjal te sihukesi asju väidate?

Suur tänu! No Eesti teemal me täna avaldust ei tee. (Saalist öeldakse midagi.) Aga võiks teha. Ma usun, et võiks pöörduda võib-olla selle Gruusia Unistuse poole, nad hea meelega teevad ühe sellise avalduse meie kohta. Nad on mõningaid sellesuunalisi ka teinud. Näiteks üks hiljutine Gruusia valitsuse avaldus Eesti, Läti ja Leedu suunal oli selline, et Balti riigid on Euroopa mõttetud riigid – "mõttetud" öeldes ma võib-olla liialdan, aga selles suunas see oli –, kellel praktiliselt puudub suveräänsus ja kes toimetavad ainult oma nõndanimetatud administraatorite juhiste järgi. See väide võiks ka teie leerist kõlada, eks ole.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! See on tegelikult väga mugav põhjendus, et see ei ole juriidiline dokument, see on poliitiline dokument. Niisuguse põhjendusega võib põhimõtteliselt [kirja] panna mida iganes. Lihtsalt, sul on Riigikogus enamus, sa otsustad, et kuskil on midagi toimumas või vastupidi, siis sa paned selle kirja ja paned sinna, ma ei tea, 48 või 49 – palju teil seal alguses oli – allkirja koalitsioonisaadikute poolt näiteks. Ja kui keegi küsib, aga kust te võtate, et see kõik päriselt niimoodi on või oli, siis te ütlete: aga see on ju poliitiline avaldus, see ei ole juriidiline avaldus. Seega, mul on hästi keeruline ette kujutada, kuidas oleks võimalik toetada avaldust Gruusia rahva toetuseks, kui me teame, et päris suur osa Gruusia rahvast hääletas just praeguse presidendi ja valitud parlamendi poolt. Ehk teisisõnu: miks te arvate, et ükski …

Aitäh!

… Gruusia inimene ei toetanud seda parlamenti? See on ju järeldus.

Aitäh! Mis puudutab nõndanimetatud poliitilisi avaldusi, siis see on võib-olla mingil määral tõsi. Me tõepoolest, erinevad parlamendierakonnad, omame erinevaid välispoliitilisi positsioone. Sul on kindlasti eredalt meeles hääletused ÜRO-s, kus suur osa maailma täiesti pimesi hääletab Iisraeli vastu ja Gaza poolt, ja küllalt sageli täiesti ebaõiglaselt. Antud juhul ma olen veendunud, et see ei ole taoline politiseeritud avaldus. Siin ka enne küsiti, kust me võtame ühte või teist. Ma juhin tähelepanu, et me ei räägi siin ühest või teisest konkreetsest faktist. Aga on fakt, et rahvusvahelised institutsioonid leiavad, et valimised viidi läbi vägivaldses, polariseeritud õhkkonnas, need ei olnud vabad ja ei olnud ausad. See on fakt, see on must valgel kirjas. On fakt, et Gruusias toimuvad praegu meeleavaldused. On fakt, et mitusada inimest on läbi pekstud ja arreteeritud. On fakt, et parlamendi liige on peaministri avalikult läbi peksnud, nagu ma näite tõin. On fakt, et Euroopa Parlament ja suured Euroopa poliitperekonnad jagavad seda arvamust, et praegune parlament ja valitsus ei ole legitiimsed. Need on kõik faktid. Ja nendele toetudes me selle avalduse vastu võtame.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma olen ka seda meelt, et kindlasti selliseid avaldusi peab hoolega kaaluma: milline on sõnastus, millised on lõplikud väljaütlemised, seisukohavõtud Eesti riigi poolt. Alati on see õhkõrn piir, kust maalt algab teise riigi siseasjadesse sekkumine, kust maalt on tegu demokraatlike väärtuste ja printsiipide kaitsega. Aga ma olen selles valguses kindlasti teiega nõus, et küsimused, mis siin saalis praegu kõlanud on, tunduvad seda probleemi, seda olukorda Gruusias selgelt pisendavat. Olukorras, kus rahvusvaheline üldsus on seda [probleemi] selgelt täheldanud, ei tohiks meil olla mingit võltsnaiivsust. Seal on Venemaa tugev majanduslik ja diplomaatiline mõju ja ilmselgelt Venemaa ei ole meie suhtes sõbralik riik. Mulle tundub, et võib-olla parlamendisaalis ei ole täit mõistmist, milline see olukord on. Mu küsimus ongi selline. Miks see sinu hinnangul nii on, et siin saalis on kostnud sellised seisukohavõtud, et see on justkui mingi pseudoprobleem, millega me tegeleme? [Ometi] me teame, milline tegelikult meie idanaaber on, ja tema sekkumine selles riigis toimuvasse on tõendatud.

Aitäh! Jah, sekkumine on olnud väga näha ja see on kohati olnud ka palju agressiivsem juba alates 2008. aastast. Ja viimase aja sekkumine on küllalt laialdaselt dokumenteeritud. Ega ma ei ole mõttelugeja. Ma ei tea, miks üks või teine siin saalis istuja tahab seda olukorda pisendada ja marginaliseerida neid probleeme. Võime arvata. Aga piisab võib-olla sellest, kui vaadata, mida on öelnud Kreml Gruusia valimiste, nõndanimetatud valimiste kohta ja nüüd seal toimuva kohta, ja mida on öelnud valdav osa meie sõpru. Siis saab kõik selgeks.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, selle teie viimase remargi peale mul tuli meelde, kuidas ma kunagi vestlesin kaitsepolitseiga ja ütlesin neile, et kuulge, kui Kremlist öeldakse, et abielu moodustatakse mehe ja naise vahel, ja mina ütlen sedasama, kas ma siis levitan Kremli jutupunkte. Nad ütlesid, et ei, no seda nüüd ikka mitte. Te peate aru saama, eks ole, et ikkagi seisukohad [vahel] langevad kokku, ja see on natuke sarnane asi siin. Aga ma mõtlesin küsida teie käest seda. Esiteks, te ütlesite või, tähendab, avalduses on ju selgelt osutatud sellele, et Gruusias valimised võltsiti. Kohe esimene punkt: lähtudes eelnimetatust, Riigikogu ei tunnusta võltsimiste ja kodanike hirmutamise õhkkonnas toimunud [parlamendivalimiste järel moodustatud parlamenti ja valitsust]. Nüüd, OSCE raportis pole mitte kuskil öeldud, et Gruusias valimised võltsiti. Teine punkt. Te enne ütlesite, et OSCE raportis on öeldud, et need valimised on korraldatud ja läbi viidud viisil, mis ei väljenda Gruusia rahva tahet. Siis hiljem te parandasite ennast, et on öeldud, et on kahtlusi, kas see väljendab Gruusia rahva tahet. Mina tutvusin ka selle OSCE raportiga ja mina mitte midagi sellist ei leidnud. Tõsi, nad toovad esile mitmeid puudusi, mis valimiste läbiviimises esinesid, aga sellist hinnangut mina küll ei leia: ei võltsimise hinnangut ega seda hinnangut, et need ei väljendanud Gruusia rahva tahet. Nii et tegemist on tegelikult väga suure küsimusega, et …

Teie aeg!

… kas see süüdistus ikkagi on põhistatud.

Aitäh! Detailides on kurat sageli ja nii ka siin. On tõsi, et OSCE raport ja muud raportid ei ütle selgesõnaliselt, et valimised tervikuna olid võltsitud. Seda on väitnud küll paljud vaatlejad, aga mitte need rahvusvaheliste institutsioonide vaatlejad, vaid mitmed kodanikuühiskonna grupid. Needsamad grusiinide enda kodanikuühiskonna grupid, kes seal on eri tugevusega, on öelnud, et valimised tervikuna olid võltsitud. Ka Gruusia president [on seda öelnud]. Euroopa institutsioonid nii selgelt ei ole sellele järeldusele jõudnud. Lihtsalt, seda ei ole ka võimalik tagantjärele tuvastada, kuna põhiliselt toimus valimistel [häälte lugemine] masinate abil ja tagantjärele ei saa enam hääli lugeda. Nagu tuttav teema (Saal reageerib valjult.), tuttav teema! Kusjuures meil tegelikult saab, aga seal ei saa. Seal ei saa. Küll aga ütlevad kõik need raportid seda, et toimus võltsimisi. See on vaieldamatu, et need toimusid. Mitmel pool on tuvastatud võltsimised, nii et see on mitmuses, võltsimisi oli seal laialdaselt.

Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Paraku me oleme jälgimas seda, et pärast Pekingi olümpiamängude ajal juhtunut ehk siis Venemaa sõjalist invasiooni Gruusiasse ja alade okupeerimist on Venemaa saavutamas oma strateegilist eesmärki. Gruusia on minemas üha rohkem Venemaa mõjusfääri ja Putini režiim viib ellu oma imperialistlikku tahet taastada Vene impeerium. Ja loomulikult see vabadust armastavatele grusiinidele ei meeldi. Aga minu küsimus on: me võtame loodetavasti selle avalduse vastu, aga mis kasu sellest on? Kuidas see Gruusiat aitab ja kuidas see aitab vaba maailma laiemalt?

Aitäh! Kõigepealt ma kommenteerin seda Venemaa imperiaalsete eesmärkide saavutamist või mittesaavutamist. Ma olen nõus, et Venemaa teeb pingutusi, et Gruusia üle mingisugust kontrolli saavutada. Ta on seda teinud juba aastaid. Nende taktikas toimus oluline muutus, ma arvan, umbes aastal 2016. Ütleme, aastal 2008 Dugin rivistas Põhja-Osseetias neid paramilitaare ja kasakaid ja hüüdis loosungeid "Tankid Tbilisisse!". Ja ta nõudis seda aastaid. Umbes aastal 2016 – Ivanišvili oli mõnda aega võimul olnud – ta muutis seda taktikat ja pani kirja sellise pehme ülevõtmise soovituse. Siis hakkas Moskva rääkima sellest, et see on meile sarnane tsivilisatsioon, grusiinidega ei ole mõtet sõdida, nendega tuleb ikka hästi läbi saada, nad on õigeusklikud vennad, võtame nad üle sõbralikult. Nüüd, mis on juhtunud? Tegelikult see sõbralik ülevõtmine justkui nagu enam-vähem, liga-loga küll, aga liikuski selles suunas. Aga siis tuli sõda Ukrainas ja see muidugi polariseeris uuesti, ohutuled ka grusiinide seas, rahva seas [lõid põlema]. Aga nüüd on veel üks oluline muudatus juhtunud. Moskva on ehitanud lõuna pool Kaukasust kuni Lähis-Idani välja seda oma nõukogudeaegset positsiooni, seda taastanud. Aga Süüria kaotus ja Vene mereväe [taandumine] – nagu me kuulsime, Türgi on üle võtnud Tartusi sadama administreerimise, Vene laevastik on Tartusist läinud. Ja kõik see, mida on seal projitseeritud ja ehitatud, on kadunud. Aserid on sisuliselt Türgi vasallid ja ajavad seda asja, mida tahavad, kuigi kooskõlastatult Moskvaga. Ja Armeenia on ära pürgimas. Praegu on tekkinud olukord, kus lõuna pool Kaukasust on Moskval jäänud loota Gruusiale. Kui Gruusia ka ära kukub nende positsioonilt vaadates ja tuleb üle, siis jääb neil sinna ainult Lõuna-Osseetia, mis on nagu vähevõitu. Sellepärast ma arvan, et ei ole põhjust arvata, et Moskva ei paneks viimast välja, et ükskõik mis meetoditega praegu ikkagi kontrolli hoida ja tugevdada just nimelt Gruusias. See on kõige lootusrikkam hetkel. Nii et kasu on sellest nii palju – loomulikult, otseselt ei tee me seda ju kasu pärast –, et kõike, mida sellised Gruusia sõbrad nagu meie ja Euroopa pealinnad täna ütlevad Gruusias toimuva kohta, jälgib väga tähelepanelikult kogu [Gruusia] rahvas, jälgib veel see vähene vaba ajakirjandus, mis on seal jäänud. Välismaine toetus on neile ülitähtis. Kahjuks on praegu maailmas nii palju toimumas, et ega erilist tähelepanu Gruusias toimuvale ei ole, piisavalt ei ole seda ka Euroopas. Nii et meie lootus on, et see avaldus natukene aitab kaasa sellele, et taas tõmmata tähelepanu Gruusias toimuvale.

Kalev Stoicescu, palun!

Tänan! Hea Eerik! Ma olin kunagi üheksakümnendate aastate alguses Eesti Vabariigi esimene suursaadik OSCE-s. See [organisatsioon] on siin kõneks tulnud. Ma tean, mida ma räägin. Selles organisatsioonis, mille liikmed on ka Eesti ja Gruusia, on riikidel teatud kohustused, väga-väga selged kohustused. Kui üks riik, antud juhul Gruusia, täpsemalt Gruusia Unistuse valitsus on jämedalt rikkunud inimeste õigusi, on euroopalike grusiinidega väga jõhkralt käitunud, neid arreteerinud, peksnud, piinanud ja nii edasi, siis on teise liikmesriigi protest igati õigustatud. See ei ole sekkumine teise riigi siseasjadesse, see on sisse kirjutatud OSCE põhidokumentidesse. Teisalt, kui me vaatame, kuidas Venemaa on reageerinud Gruusia Unistuse tehtud poliitilistele otsustele – kõik see välisagentide seadus ja nii edasi –, siis on selge, et see on talle väga meelepärane. Nii et see avaldus on igal juhul …

Teie aeg!

… selles mõttes õigustatud. Nüüd ma küsin, kui optimistlik või pessimistlik sa oled Gruusia tuleviku osas. Aitäh ja vabandan!

Raske küsimus, aga, ütleme, lootus ei ole kadunud. Ma arvan, et meie avaldus natukenegi aitab kaasa, et see kriis päädib ikkagi uute valimistega. Kui see asi praegu seal nii-öelda vaibub ja lõpuks lepitakse selle Gruusia Unistuse režiimiga nii Euroopas kui ka kohapeal, siis mina arvan, et võib aastateks unustada Gruusia.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena saab ettekandeks sõna väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes annab ülevaate komisjonis toimunust. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja, hea aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu juhatus võttis 49 Riigikogu liikme poolt 15. jaanuaril algatatud Riigikogu avalduse eelnõu menetlusse ja nimetas juhtivkomisjoniks väliskomisjoni. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 17. jaanuar 2025 kell 16. Nimetatud tähtajaks Riigikogus tööd tegevad fraktsioonid ega komisjonid ühtegi ettepanekut ei esitanud. Juhtivkomisjon tegi avalduse eelnõu kohta ühe täpsustava muudatusettepaneku, mida komisjon 20. jaanuaril toimunud istungil arvestas konsensusega täielikult. 16. jaanuaril kogunenud väliskomisjon tegi oma istungil konsensusega järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta avalduse eelnõu 564 täiskogu päevakorda kolmapäeval, 22. jaanuaril 2025 ja viia läbi lõpphääletus. Juhtivkomisjoni esindajaks nimetati väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tooksin selle eelnõu raames sellise natuke triviaalse näite, aga las ta olla. Kui näiteks Putin ütleb, et kaks pluss kaks võrdub neli, ja Euroopa poliitperekonnad ütlevad, et kaks pluss kaks võrdub viis, siis ma eelistan ikkagi seda lahendit, mis on neli. Ja ma ei saa nõustuda sellega, et selle pärast nimetatakse mind Putini käsilaseks. On lihtsalt matemaatilised seadused. Täpselt sama on praegu põhimõtteliselt selle avaldusega. Selle avaldusega me tõmbame tegelikult vee peale nendele vaatlejatele, kes kontrollisid nende valimiste seaduslikkust. Rikkumisi seal kahtlemata oli, aga mitte selliseid, mis oleksid tinginud nende valimiste tühistamise. Ma sooviksin teada, mispärast te tahate ära nullida vaatlejate [hinnangu].

Aitäh! Tõesti, minu ülesanne praegu on vahendada seda, mis komisjonis toimus, arutelu just nimelt selle esitatud avalduse eelnõu üle. Aga ma siiski luban endale paar kommentaari selle kohta. Ma võib-olla vastan niiviisi, et erinevalt teist, härra Grünthal, mina olen kohtunud valimisvaatlejatega Tbilisis. Need olid vabatahtlikud vaatlejad, üle 300, kellega toimus kohtumine novembri alguses. Mitmete Euroopa riikide, erinevate parlamentide esindajate delegatsiooniga see kohtumine toimus. Ja see oli väga emotsionaalne, just selles mõttes, et oli aru saada, et inimesed on valimispäeval, 26. oktoobril siis, läbi elanud üle kogu Gruusia, mitte ainult Tbilisis, sündmused, mille kohta nad andsid ühemõttelise hinnangu, et need valimised ei olnud ausad. Nende valimiste ajal kasutati ka valimispäeval vägivalda, jõudu, hirmutamist. Valimiste käigus või valimiste päeval tegelikult ka manipuleeriti, rääkimata sellest, et valimistele eelnenud perioodil kogu see valimisteks ettevalmistamine tõesti ei taganud vabu, demokraatlikke, võrdseid tingimusi kõigile valimistel osalenutele. Tõepoolest, need inimesed, kes ei olnud poliitiliselt profileeritud, ühegi erakonnaga seotud, aga vabatahtlikena osalesid üle Gruusia valimiste vaatlemisel – nad ei jõudnud ära rääkida kõiki neid erinevaid juhtumeid, mis on väga põhjalikult dokumenteeritud. Need on dokumenteeritud nii rahvusvaheliste vaatlejate, analüütikute poolt kui ka Gruusia enda vaatlejate poolt. Mul on siin mapi vahel, ma võin teile pärast jagada seda informatsiooni. Ja võin ka saata väga põhjaliku analüüsi, mille on teinud valimisi väga põhjalikult analüüsinud doktor Hans Gutbrod, kes on teinud väga ühemõttelise järelduse. Siin enne oli juttu, kas need valimised olid võltsitud või mitte. Aga tema analüüsis 4. novembrist 2024 on ühemõtteliselt öeldud, et 26. oktoobril toimunud Gruusia parlamendivalimised olid süstemaatiliselt võltsitud. Ja selleks, et sellist järeldust teha, on ta [kirja pannud] päris pika – siin 20 pluss lehekülge –, väga asjakohase analüüsi. Aga see ei ole ainus [analüüs] loomulikult.

Anti Poolamets, palun!

Küll on kummaline, et te viitate üksikisikutele. Ma võiksin viidata USA ekspertidele, kes ütlevad, et Eesti e-valimised on karikatuursed, kõlbmatud, kontrollimatud, haledad järelevalve mõttes …

Vabandust! Härra Reinsalu, Anti ei näe ettekandjat. Tal oleks lihtsam küsimust küsida, [kui näeks]. Istuge palun! Aitäh!

Jaa. Ma tean, et need USA eksperdid on siin käinud, nad on välja naernud meie e-valimised. Minge vaadake, need on veebis olemas. Te räägite ühest eksperdist. Aga mina olen olnud ka valimiste vaatleja mitmes riigis ja mina lähtun sellest, mida on OSCE raportis välja [öeldud]. Ma ei leia siit isegi seda infot, mille te olete oma avaldusse pannud. Lähtume ikka sellest, et kui on rahvusvaheliselt üle 1500 valimiste vaatleja, siis lähtume nende arvamusest. See on kokku korjatud keskmine, mitte ühe inimese [seisukoht]. Sellest peakski lähtuma. Nüüd teeb Riigikogu avaldust, mis ei lähtu OSCE materjalidest üldse. Kelle väljamõeldis see siis on? (Saalis räägitakse midagi faktidest ja OSCE raportist.)

Laseme ettekandjal vastata! (Saalis räägitakse edasi.) Laseme ettekandjal vastata küsimusele!

Aitäh, härra Poolamets! Väliskomisjoni istungitel antud avalduse eelnõu menetluse käigus kindlasti ei tulnud juttu Eesti valimistest ega sellest, kuidas keegi mingeid arvamusi selle kohta on avaldanud. Aga teie küsimus muidugi paneb mind mõtlema sellest, kuidas 1940. aastal võis maailm suhtuda juunivalimistesse Eestis. Kindlasti oli ka nende valimiste puhul teiesuguseid kaitsjaid. Ma arvan, et täna on avaldust vastu võttes muidugi tähtis aru saada kontekstist, mõista seda, mille minu arvates avalduse esitajate nimel kõne pidanud Eerik-Niiles Kross väga hästi välja tõi. See on just nimelt see … (Saalist sekkutakse valjul häälel.)

Laseme ettekandjal vastata, Anti!

Laiem kontekst on tegelikult see, et need ei ole ainult valimised või poliitiline põhiseaduslikkuse kriis, mida me näeme praegu Gruusias. Tegemist on Vene imperialismi pealetungiga väga erinevatel rinnetel. Kasutatakse erinevaid meetodeid. Ma usun, et te mäletate hästi, mis toimus 2020. aastal Valgevenes. Sellel nädalavahetusel toimuvad Valgevenes järjekordsed niinimetatud valimised: Valgevene presidendi niinimetatud valimised. Riigikogu väliskomisjon valmistab ette ka sellekohast avaldust, et juba ette öelda, et sellistes tingimustes, kus Valgevene täna asub, loomulikult ei saa neid valimisi juba põhimõtteliselt pidada tunnustamisväärseteks. Me teame, et Valgevene de facto on langenud mitte ainult Venemaa mõju alla, vaid sisuliselt Venemaa poliitilise okupatsiooni alla. Ja samu eesmärke viib Venemaa sõda pidades ellu Ukrainas. Me teame, et Venemaa eesmärk on hävitada Ukraina riik. Me teame, kui massiivselt Venemaa sekkus Moldova presidendivalimistesse ja Moldova Euroopa-referendumisse alles mõned kuud tagasi. Moldova jaoks saavad kindlasti väga kriitilise tähtsusega olema eeloleval sügisel aset leidvad parlamendivalimised. Juba täna on teada, et Venemaa teostab sellel suunal väga massiivset mõjutustegevust, muu hulgas ka energiakandjate kontekstis. Mis Gruusiat puudutab, siis ma ei hakka kordama seda, mida Eerik-Niiles Kross oma ettekandes ütles. Seal toimuv on olnud väga pikaajaline tegevus, mille käigus, võiks öelda, kõige kardinaalsem Venemaa-poolne samm tehti augustis 2008, kui Venemaa alustas sõda [Gruusia] vastu, okupeeris ühe viiendiku Gruusia territooriumist. Selle eesmärk oli kindlustada see, et Gruusiast ei saa NATO liikmesriik või et NATO ei saa laieneda Lõuna-Kaukasusse. Nii et need protsessid, mis praegu Gruusias toimuvad, on vaieldamatult palju suurema konteksti osa kui pelgalt ainult poliitiline protsess. Meil oli täna siin Riigikogus võimalus kõigil Riigikogu liikmetel, kes kutse said – see oli Gruusia sõprusrühm ja väliskomisjoni liikmed –, kohtuda Gruusia kodanikuühiskonna esindajatega, kes on Eestis visiidil. Nende sõnum oli lihtne. Tegelikult see, mis praegu on toimumas 56. päeva järjest – need on siis rahumeelsed meeleavaldused, mille vastu võim on kasutanud erinevaid vägivallameetodeid –, need inimesed ei anna alla, nad ei taha minna Vene võimu alla. Ja nad loodavad väga meie toetusele, meie ja rahvusvahelise kogukonna toetusele.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sõna "võltsing", mis siin kõlas, on peaaegu sama hea kui "pettus", eks ole. Ja kui me räägime, et see teie avaldus on poliitiline, siis räägime ka poliitikast ja võrdleme ka meie parlamendivalimistega, kui enne valimisi Reformierakond ei rääkinud ühtegi sõna maksutõusust. Kuidas siis seda käsitleda, kas see on pettus? Ja kas siis kõik ülejäänud Riigikogu fraktsioonid, kaasa arvatud ka sotsiaaldemokraadid ja teie partner Eesti 200, peaks korjama allkirju ja teile umbusaldust avaldama?

Aitäh! Tõesti väga kurb, et nii põhimõttelises ja ka Eesti julgeolekut tegelikult puudutavas küsimuses, nagu ma enne seda laiemat konteksti lahti seletasin, te jõuate selliste järeldusteni. See ausalt öeldes aastal 2025 tundub täiesti uskumatu. Väliskomisjon ei arutanud selliseid küsimusi. Väliskomisjon arutas neid teemasid, mis selle avalduse menetlemise käigus puudutasid seda avaldust ja sellest lähtuvalt põhimõttelisi julgeoleku‑ ja välispoliitilisi huvisid, mis meil Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina on.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Te küll esindate siin komisjoni, aga kuna te olete üks algatajatest, siis ma loodan, et te ikkagi vastate küsimusele ka. Ma saan aru, et põhimõtteliselt sarnaste avaldustega on seni välja tulnud Leedu, Poola ja Läti, rohkem mitte keegi Euroopa Liidust. Ma lugesin nii Poola kui ka Leedu kui ka Läti avaldust. Peab ütlema, et üks neist on väga konkreetne, konkreetsete viidetega dokumentidele ehk hästi kvaliteetne. Poola oma on pigem teoreetiline ja see on hästi selline, ma ei ütleks, et pehme, aga kindlasti ei ole see nii range nagu meie oma. Leedu avalduses samamoodi on välja toodud väga erinevad dokumendid. Detsembrikuus kõik kolm riiki võtsid avalduse vastu. Miks me teeme seda alles praegu ja miks on meil selline avalduse eelnõu, mis on, nagu me siin näeme, praak võrreldes nende kolme riigi avaldustega?

Aitäh! Ma kindlasti ei ole nõus teie seisukohaga, et tegemist on praagiga. Kindlasti mitte! Ma juhin tähelepanu, et Riigikogu väliskomisjon tegi 26. oktoobri järel vahetult oma avalduse juba. Nii et me ei ole vaikinud selle aja jooksul. Meie poliitikud on aktiivselt seda teemat käsitlenud rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas [tegime,] nagu ma juba mainisin, visiidi Gruusiasse. Ja meie jaoks see ajastus kindlasti on olnud seotud ka meie parlamendi kalendriga. Niipea kui parlament alustas kevadistungjärku, avalduse algatajad ka seesuguse eelnõuga välja tulid. Ja mõnes mõttes kindlasti on väga oluline, et me ei unusta, mis Gruusias praegu toimumas on. Lisaks sellele, mida te mainisite rahvusriikide parlamentide avalduste kohta, on avaldusi teinud ka Euroopa Parlament. Ja väga jõulisi avaldusi on muu hulgas teinud Euroopa Parlamendi juhtivad poliitperekonnad. Ja ma olen täiesti veendunud, et see teema tõstatub juba järgmisel esmaspäeval, kui Strasbourgis koguneb Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee oma jaanuarikuisele istungile. Seal tulevad küsimuse alla ka meie poolt vaadates Gruusia praeguse mittelegitiimse parlamendi esitatud delegatsiooni volitused. Nii et see teema ei taandu kindlasti. Seda on väga ühemõtteliselt oma esinemistes, muu hulgas ka kõnes Euroopa Parlamendi ees väljendanud Gruusia legitiimne president Salome Zurabišvili. Ma lihtsalt tuletan üht episoodi tema kõnest meelde: ta Euroopa Parlamendi ees esinedes võrdles praegu Gruusias toimuvat sellega, kuidas Nõukogude Venemaa võttis Gruusiat üle 1921. aastal.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Täna te esitlete arutelu, mis oli just väliskomisjonis. Küsimus on komisjoni istungi kohta. Kas te komisjoni istungil olete kaalunud seda võimalust, et kohtuda Gruusia suursaadikuga ja arutada olukorda? Võib-olla küsida tema arvamust, esitada oma mõtteid ja üldse proovida komisjoni istungil aru saada, mis toimus Gruusia valimistel ja mis toimub praegu?

Aitäh! Riigikogu väliskomisjon on Gruusia teemadel lisaks sellele eelnõule pidanud mitmeid koosolekuid nii enne 26. oktoobrit kui pärast 26. oktoobrit. 13. jaanuaril oli komisjoni istungil ka meie suursaadik Gruusias Marge Mardisalu-Kahar. Meie komisjonil ei ole seda tava, et me võõrriikide suursaadikuid komisjoni istungitele kutsume. Kui, siis toimuvad seesugused kohtumised eraldi. Ma tean, et Gruusia suursaadik on esitanud palve mitmetele Riigikogu liikmetele kohtumisteks. Mul pole informatsiooni, palju neid kohtumisi on toimunud, aga mina temaga ei ole kohtunud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minul on siin küsimus. Kas komisjonis arutati ka, millele tuginedes esinevad avalduse esitajad Gruusia rahva nimel? Ja kui nüüd näiteks Gruusia parlament võtaks Eesti kohta sarnaste argumentidega avalduse vastu, milleks oleks muidugi ka alust, kas siis Eesti praegune valitsus aktsepteeriks seda? Kas need teemad olid arutusel?

Aitäh! Sellise küsimuse püstitust väliskomisjonis selle avalduse menetlemisel ei olnud. Ma tuletan meelde, et meie parlament ehk Riigikogu on rahvaesindajana ka varem vastu võtnud avaldusi umbes samasisulise pealkirjaga. Me oleme näiteks avaldanud toetust Ukraina rahvale.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! See, mis praegu Gruusias toimub, on pehmelt öeldes murettekitav. Aga kui me jõuame selle avalduse juurde, mille te tahate täna ka vastu võtta, siis ma küsin sama küsimuse, mille ma ka esimesele ettekandjale suunasin. Selles avalduses te ei tunnusta [Gruusia] parlamendi ja valitsuse legitiimsust. Kuidas teie seda väliskomisjoni esimehena tõlgendate? Mida see juriidiliselt ja diplomaatiliselt tähendab? Esimene ettekandja – stenogrammist just vaatasin järgi – selle küsimuse peale ikkagi tunnistas, et tegelikult [valimised] ei olnud võltsitud. Need on tema sõnad. Nüüd, teine küsimuse pool. Ma ka vaatasin samamoodi üle kõik need teiste riikide avaldused – Läti, Leedu, Poola – ja tegelikult minu arust Poola avaldus oli kõige sümpaatsem. Oli ära kirjeldatud probleem ja tegelikult oli see suunatud sellele, et need probleemid tuleb lahendada, ja [märgitud, et Poola] rahvas on Gruusia rahvaga. Miks meie Eestis oma avalduses sellist tooni ei kasutanud?

Jaa, aitäh! Komisjoni istungil sellist analüüsi menetluse käigus ei toimunud. Aga ma võin teile öelda, et avalduse esitajad koostasid avalduse ja ka see menetlus, mis komisjonis toimus, toimus selle teadmise, informatsiooni pinnal, mida komisjon on saanud ka varasematel koosolekutel, mis, nagu ma kirjeldasin, on toimunud Gruusia teemadel juba nii enne 26. kui peale 26. oktoobrit. Mis puudutab küsimust, mis oleks kõige parem viis sellest põhiseaduslikkuse kriisist väljatulemiseks, siis selle avalduse kaudu me avaldame toetust nendele Gruusia rahvaesindajatele, kes soovivad saada võimalust määrata oma riigi tulevik ausatel, vabadel, demokraatlikel valimistel. Nagu me teame, avaliku arvamuse küsitluste alusel on vähemalt 80% Gruusia elanikest väga kindlalt seda meelt, et Gruusiast peaks saama Euroopa Liidu liikmesriik. Me teame, et see otsus, mis 28. novembril Tbilisis tehti, peatamaks igasugune nii-öelda lähenemisprotsess või integreerumine Euroopa Liiduga, loomulikult oligi üks peamisi [põhjusi] lisaks valimistejärgsele olukorrale, lisaindikaator, miks rahvas on täna juba 56. päeva tänavatel. Nende peamine tahe, [veendumus], mis väljendub ka selles avalduses, on see, et parim viis sellest põhiseaduslikkuse kriisist väljatulemiseks on uute valimiste korraldamine. Ja see loomulikult tähendab ka seda, et nende ebaausate valimiste põhjal ametisse määratud valitsus, parlament, president ei oma niisugust legitiimsust, mis tagaks Gruusiale sellise tee.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

Ma palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaks.

Head kolleegid! Eesti on vaba riik, mis on, nagu meie põhiseaduse sissejuhatus selgesti sätestab, rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Jah, meie oma riigi pikaajaline eesmärk on kindlustada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade, ent need eelnimetatud kolm kategooriat on meie omariikluse alusväärtused: vabadus oma asjade üle ise otsustada, omavahelises läbikäimises ning asjaajamises lähtuda õiglusest ning tugineda õigusele. Me oleme Nõukogude ikkest vabanenuna tõestanud, et vabale tahtele, õigluse põhimõtetele ning õigusele tuginedes on võimalik ehitada üles toimiv ühiskond, edukas majandus ning oma riik, mis oma kodanikke küllalt hästi teenib. Me oleme oma saatusekaaslaste seas kõikvõimalike objektiivsete näitajate järgi olnud üle kolme aastakümne kõige edukamad. Jah, meid on ka palju aidatud, aga meie kaasteelisi ju samuti. Oma tubliduse tõttu oleme olnud head eeskuju andjad kogu kommunistliku režiimi all kannatanud geosfääri ulatuses. Me oleme oma tegudega tõestanud, et bolševismi rõhumise alt vabadusse pöördumine on võimalik. Toetanud oleme aga ka meie. Endised Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riigid, nagu Ukraina, Moldova, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan ja Valgevene, on olnud pikka aega meie välisabi ning arengukoostöö prioriteedid. Me oleme oma abi neile osutanud, me oleme lootnud, et need kolm olulist väärtust – vabadus, õiglus ja õigus – on ka nendele riikidele ja rahvastele kallid. Me oleme lootnud, et nad kõik varem või hiljem suudavad ehitada üles oma riigi, mis põhineb samadel väärtustel. Olen olnud ise mõnda aega arengukoostöö valdkonnas tegev ning viinud läbi mitmeid nõustamisi ning koolitusi Armeenia, Gruusia, Moldova ja Ukraina regioonides. Võin kinnitada, et me oleme oma abi pakkudes lähtunud alati võõrustajate otsustusõigusest ning valikuvabadusest. Me oleme aru saanud, et kui meie naabrid ei ehita tugevat demokraatiat ja Venemaa nende igapäevaellu saab sekkuda, on see julgeolekuoht ka Eestile. Ja mitte ainult Eestile, vaid kogu vabale maailmale. Meie asi on olnud tutvustada neile seda, kuidas meie siin oma asju oleme korraldanud, missugused on olnud meie õppetunnid näiteks, ma ei tea, taristu rekonstrueerimisel, jäätmemajanduse või ühistranspordisüsteemi ülesehitamisel. Mida aga meie kogemustest kasutusele võtta ja kuidas – need asjad oleme lasknud otsustada meie partneritel endil. Nii oli see ka Gruusia puhul. Võin oma kogemusest öelda, et Sakartvelo, nagu grusiinid ise oma rahvast ja riiki nimetavad, on olnud Eestile eriliselt südamelähedane koostööpartner. Kindlasti on selle vastastikuse sümpaatia juures mänginud olulist rolli meie kultuuride põnev erinevus. Gruusia polüfoonilised värvikad ja võimsad rahvalaulud on laulupeokultuurile toetuvate eestlaste arvates võluvad. Nii nagu on eestlastele köitvad Kaukaasia mäed ning grusiinide temperament, iidsed veiniteo‑ ja lauakombed, paeluvad neid meie sügavad põlislaaned, saared ja põhjamaine rahulik sõbralikkus. Täna tuleb sügava kurbusega tõdeda, et see vastastikune sümpaatia ja koostöö on saanud tugeva hoobi. Gruusiat valitsevad jõud on samm-sammult ning väga otsustavate tegevustega astunud meile kallitest väärtustest eemale üksnes selleks, et kindlustada oma klanni ainuvalitsemist. Eesti-Gruusia parlamendirühma liikmete seas levitati võidukalt OSCE valimisvaatlejate raportit läinud aasta 26. oktoobril toimunud Gruusia parlamendivalimiste kohta. Tsiteerin siinkohal ka jagaja kirja: "Jälk on see tuim valetamine valimiste võltsimisest ja mittelegitiimsest võimust Gruusias. Mõistan, et vastavalt vajadusele võib tuimalt seletada, et OSCE on lihtsalt üks tavaline Kremli käsilaste kamp ja ülimalt kahtlane nurgatagune MTÜ, mille juttu ei tohi kuulata, sest noh, siis oled putinist." Tsitaadi lõpp. Ma ei nimeta siinkohal jagaja nime meelega, sest esiteks sellega kaasneks oht, et mul tuleb siin puldis ebatsensuurseid väljendeid tarvitama hakata. Teiseks ongi tegemist Kremli bandiitliku režiimi seisukohtade levitamisega. Lisaks tuleb öelda, et kõnealuse kirja autor kas ei olnud ise seda raportit läbi lugenud või tõepoolest pani ise valetades täielikult tuima. Esiteks ei olnud siis ega ole kunagi OSCE valimisvaatluse eesmärk tuvastada valimiste vastavust rahvusvahelistele normidele või kehtivale siseriiklikule seadusandlusele. Teiseks ei kiida OSCE nimetatud raport valimisi heaks ega tunnista ebaseaduslikuks. Raport ei sisalda kumbagi lõppjäreldust – mitte kumbagi! OSCE valimisvaatluse raporti eesmärk on anda valimiste protsessi kohta objektiivset tagasisidet, tuua esile seda, mis on korras, mis vajab parandamist ja mis on halvasti. OSCE kõnealune raport sisaldab aga märkusi selle kohta, mis oli valimistega seoses Gruusias halvasti, väga suurel hulgal, ja teeb seda ilmekate näidete varal. Need näited on reaalselt toimunud juhtumid. Nad on päris koledad ning neid on piisavalt palju, et lugeja saaks kriitiliselt ise järeldusi teha. Mind hämmastavad sügavalt täna siin saalis kuuldud seisukohad Gruusia arengute ning vaba maailma, sealhulgas Eesti reageeringute osas. Nende põhjal võiks arvata, et osa Riigikogu tänaseid opositsionääre unistab oma ilmavaateliste vastaste arreteerimisest, nende kodudesse tungimisest, nende peksmisest, kontide murdmisest, muidu piinamisest. Sarnaseid juhtumeid on äsja Gruusias tõendatult toimunud ning neile viitab muu hulgas ka eespool nimetatud OSCE raport. Soovitan tähelepanelikult lugeda, kellel see veel tegemata. Ajakirjanike, opositsioonipoliitikute, meeleavaldajate peksmine, kinnipidamisasutustes piinamine, valimissedelitega sahkerdamine, valijate hirmutamine, opositsioonipartei juhtide jultunult ründamine lausa telekaamerate ees ja nõnda edasi ei kõnele muust, kui et Gruusiast on saamas veel üks diktatuur endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ja vaat sellest kõigest johtuvalt ma kutsun üles Eesti 200 fraktsiooni nimel antud pöördumist toetama. Aitäh!

Järgmisena on registreerunud Ester Karuse. Kas teil on volitus? Ma saan aru, kui ma ei eksi, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Eesti on alati seisnud Gruusia kõrval, toetades nende püüdlusi Euroopa Liidu ja NATO suunal. Oleme aidanud Gruusia arengut, sealhulgas viisavabaduse ja Euroopa Liidu rahastatud reformide kaudu. Kahjuks on Gruusia valitsus täna taganenud oma lubadustest ning seal toimuv ohustab demokraatiat ja euroopalikke väärtusi. Toetame Gruusia demokraatlikke jõude ning mõistame hukka rahumeelsete meeleavalduste mahasurumise. Nõuame poliitvangide vabastamist ja kutsume Euroopa Liitu üles kehtestama sanktsioone vastutavate isikute suhtes. Samas ei tohi me lõpetada suhtlust Gruusiaga, sest vastasel juhul jääbki Venemaa ainsaks osapooleks, kes nendega aktiivselt suhtleb. Eesti pole oma mures üksinda. Ka rahvusvahelised organisatsioonid on väljendanud kriitikat Gruusia valimiste ja demokraatia tagasikäigu kohta. Me peame tugevdama Gruusia kodanikuühiskonna ja vaba meedia toetamist, et aidata kaasa demokraatia taastamisele. Me teame, kui oluline on rahvusvaheline toetus nendel keerulistel aegadel. Eesti iseseisvuse taastamisel andis just Euroopa solidaarsus meile jõudu juurde. Nüüd on meie kohus pakkuda sama tuge Gruusia rahvale. Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab demokraatia ja Euroopa-meelse tuleviku eest. Mida saame meie teha? Meie saame seista kindlalt nende kõrval, kuni see eesmärk on saavutatud. Aitäh!

Järgmisena Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! (Varro Vooglaid palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta menetletavat avalduse eelnõu, kuna see rajaneb valedel ning kujutab endast kohatut sekkumist Gruusia siseasjadesse. Seejuures on kõnealune eelnõu jätkuks Vabariigi Valitsuse samasisulisele tegevusele, mille kõige nii-öelda silmapaistvam väljendus oli välisminister Margus Tsahkna osalemine Gruusia valitsuse kukutamise eesmärgist lähtunud opositsiooni meeleavaldustel Tbilisis. See, et ühe riigi välisminister läheb teise riigi pealinna valitsusvastastele meeleavaldustele kihutuskõnet pidama, on diplomaatiliste suhete heade tavadega lepitamatus vastuolus ning peegeldab sügavalt juurdunud kultuuritust. Ei tohiks olla raske mõista, et kui Eesti Vabariik tahab olla positsioonis, kus on võimalik nõuda teistelt riikidelt, et nad hoiduksid sekkumast meie siseasjadesse, siis peab ka Eesti Vabariik ise hoiduma sekkumast teiste riikide siseasjadesse. See arusaam peaks olema elementaarne, aga nagu me praegu selle eelnõu menetlusestki näeme, paraku ei ole. Avalduse eelnõu kõige põhimõttelisem puudus on aga tõsiasi, et see lähtub väärast eeldusest, nagu olnuks oktoobris Gruusias toimunud valimised ebademokraatlikud ja nagu need seega ei väljendaks Gruusia rahva tahet. Eelnõu koostajad on vaikinud maha, et suurte jõududega Gruusia valimisi vaadelnud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE raporti kohaselt esines nende valimiste läbiviimisel küll puudusi, ent mitte määral, mis võimaldaks pidada valimisi ebademokraatlikeks, see tähendab võltsituks või muul moel mitte Gruusia rahva tahet väljendavaks. Hoolimata sellest, et OSCE-d peetakse Euroopas kõige autoriteetsemaks valimiste vaatlemise organisatsiooniks, ignoreerib menetletav avalduse eelnõu selle hinnangut, tembeldades Gruusia valimised pooltoone kasutamata ebademokraatlikuks ja võltsituks. Tegelikult on menetletav avalduse eelnõu ise ilmekaks näiteks ebademokraatlikust hoiakust ja sellest lähtuvast poliitilisest programmist. Eesmärk, millest reaalselt juhindutakse ja mida demokraatia kaitsmise retoorikaga varjatakse, on kukutada Gruusia valitsus, kuna see ei ole Euroopa Liidule ja nii-öelda transatlantilistele võimuringkondadele meelepärane. Juhtmõte on lihtne, et mitte öelda primitiivne. Kui valimiste tulemusel pääsevad võimule nii-öelda valed jõud, siis on valimised ebademokraatlikud ja nende tulemusi ei tunnustata. Nii nõutaksegi Gruusialt uute parlamendivalimiste korraldamist, et võimule saaks euro-atlantilistele võimukeskustele meelepärane ehk nende huvides tegutsev valitsus. Samuti deklareeritakse, et Gruusia presidendina tunnustatakse kuni 2018. aastani Prantsusmaa kodanik olnud ja aastakümneid Prantsusmaa välisteenistuses kõrgetel kohtadel töötanud Salome Zurabišvilit, mis sest, et tema ametiaeg lõppes juba detsembri keskel ja uus president on ametisse vannutatud. Tähelepanuväärselt on end jätkuvalt Gruusia rahva tegelikuks presidendiks nimetav Zurabišvili kolinud praeguseks USA-sse, kus ta oli 1970. aastatel Columbia ülikoolis toonase trilateraalse komisjoni juhi Zbigniew Brzezinski õpilane. USA-s on Zurabišvili saanud Arizona Ülikooli John McCaini instituudis hästi makstud teadurikoha, nautides Henry Kissingeri stipendiumist lähtuvaid hüvesid ja propageerides ideed Gruusia uuest revanšistlikust sõjast Venemaaga. Avalduse eelnõu avalause, mille kohaselt Eesti austab iga riigi võõrandamatut õigust demokraatlikult valida oma tee, kõlab selles kontekstis lausa naeruväärselt. Reaalsus on ju risti vastupidine. Eesti aitab Gruusia valitsust survestades ellu viia poliitilist programmi, mis just nimelt ei luba riikidel ja rahvastel valida demokraatlikult oma teed, vaid nõuab kuulekalt ette paika pandud teel kõndimist, hoolimata rahva enamuse huvidest ja tahtmisest. Kui Gruusia valitsus kaldub sellelt teelt kõrvale, öeldes, et Gruusia ei taha saada Ukraina saatusekaaslaseks, püütakse asi neile selgeks teha vägisi, rakendades värviliste revolutsioonidena tuntud valitsuste vahetamise tehnoloogiaid. Nende tehnoloogiate rakendamist saadavad alati niinimetatud kodanikuühiskonna väidetavalt rahumeelsete protestide mahasurumise süüdistused. Vastupidiselt eelnõu tekstis väidetule ei ole ka Euroopa Liidu ja vikerkaarelippude all toimunud Gruusia meeleavaldused olnud rahumeelsed, just nagu pole need olnud ka pelgalt kohaliku kodanikuühiskonna tegevuse ilming. Niisugune demokraatia, kus õigeks ja vastuvõetavaks arvatakse vaid üks valik ja üks tee, ei ole tegelikult üldse mingi demokraatia. Sisuliselt on tegu diktatuuriga, isegi siis, kui sellele riputatakse külge demokraatia silt. Seda tõdemust kinnitavad muuseas praegu ka sündmused Rumeenias, kus tühistati presidendivalimised, kuna võimule hakkas pääsema nii-öelda valede ehk euroskeptiliste vaadetega ning suveräänsustaotlusest lähtuv kandidaat Calin Georgescu. Head kolleegid! Kui tahate demokraatia eest hea seista, siis vaadakem Gruusia, Ungari ja teiste riikide arvustamise asemel peeglisse ja astugem samme, et Eestis võetakse kasutusele läbipaistev, kontrollitav ja sellisena reaalselt demokraatia ideaalile vastav valimissüsteem. Seiske ka selle eest, et Eesti rahvas saaks endale ise valida riigipea ning algatada seaduseelnõusid ja referendumeid, nagu see oli 1933. aasta põhiseadusega ette nähtud. Seiske kas või selle eest, et Eesti rahvas saaks ühegi korra rohkem kui 20 aasta jooksul referendumil osaledes riigielu otsuste langetamises kaasa rääkida. Isiklikust perspektiivist ütlen lõpetuseks, et küll tahaks loota, et saame näha päeva, mil Eesti välispoliitikas hakkab ilmnema reaalselt iseseisvatele riikidele omase väärikuse, mitte vasallidele omase allaheitlikkuse ja kuulekuse mustreid. See eelnõu, mida me täna siin menetleme, kehastab paraku just viimasena mainitud mustreid, mis peegeldavad mitte ainult suutmatust ise iseseisvuse ideaali kehastada, vaid ka põlgust nende vastu, kes suurte ja tugevamate meelepahaga riskides selle poole püüdlevad. Aitäh teile tähelepanu eest!

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna selgusid uued uuringu[tulemused], mis näitasid, et praegune valitsus ja praegune koalitsioon on kõige ebapopulaarsemad valitsus ja koalitsioon kuue aasta jooksul. Meil endal maja põleb, me ei suuda seda kustutada, ja me tegelikult läheme õpetame teisi, kuidas maja kustutada. Ja seda avaldusega, mida kindlasti ei saa pidada kvaliteetseks. Ka ettekandjatelt ei tulnud veenvaid väiteid või veenvaid vastuseid meie küsimustele, mis oleks muutnud Keskerakonna fraktsiooni meelt, nii et me oleks seda avaldust toetanud. Meil endal on 11. veebruaril kohtumine OSCE [demokraatlike] institutsioonide ja inimõiguste bürooga, kus hakatakse pärima ja uurima, mis ikkagi Eestis e-valimistega toimub. Ja see on suur probleem. Samas me ütleme, et me näeme, et teistes riikides on valimisprobleemid ja me peame neid valimisi taunima. Loomulikult on kõik, mis Gruusias praegu toimub, pehmelt öeldes muret tekitav. On hästi suured probleemid ja need probleemid on välja toodud ka OSCE raportis. Ma arvan, et erinevalt paljudest teistest ma olen selle läbi lugenud. Ma ei ole kindel, et need inimesed, need head kolleegid, kes on alla kirjutanud sellele avaldusele, on kõik põhjalikult selle dokumendiga tutvunud. Vastasel juhul sellise sõnastusega avaldust ei oleks sündinud. Kui see avaldus välja läks, siis sellessamas meilis oli ära toodud, et on võetud snitti teistest riikidest, Lätist, Leedust ja Poolast, kus need avaldused on parlamentides vastu võetud. Ma lugesin ka nende riikide parlamentide avaldused läbi ja peab tõesti tunnistama, et Läti ja Leedu avaldused on palju professionaalsemalt koostatud. Neis on hästi palju viiteid erinevatele dokumentidele. Tegelikult mulle endale meeldis kõige rohkem Poola Seimi avaldus, mis näitas üles Poola rahva muret selle pärast, mis praegu Gruusias toimub. Ma loen mõningad lõigud sellest resolutsioonist, Poola Vabariigi Seimi resolutsioonist ette. Poola Vabariigi Seim avaldab solidaarsust Tbilisis ja teistes Gruusia linnades juba mitmendat nädalat kestvatel kodanikuprotestidel osalejatega ning kinnitab oma toetust Gruusia rahva demokraatlikele püüdlustele nende soovil liituda Euroopa riikide perega, mis põhineb ühistel väärtustel ja ajaloolisel pärandil. Poola Vabariigi Seim kutsub Gruusia võime üles lahendama sotsiaalseid konflikte dialoogi vaimus, lõpetama jõu kasutamise protestidel osalejate vastu kogu riigis ning alustama tingimusteta läbirääkimisi opositsiooniga, et vältida vägivalda ja [sündmuste] edasist eskaleerumist. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Minu arust oleks kohane esitada selline avaldus ka Eesti parlamendi poolt. Toon on õige. Mure on olemas, mure on päris suur, aga sellisel viisil üles ehitatud avaldus ei ole nagu õiges suunas. Peame rohkem diplomaatiat kasutama. Ja ikkagi, meil oli küsimus, mida küsisid ka teised Riigikogu saadikud: kas on olemas mingisugune dokument, mis selgelt viitab, et valimisi on võltsitud. Vastus oli, et ei ole. Rikkumisi on palju, OSCE raportis on see kõik välja toodud. On suured probleemid: see vägivald, mis praegu Gruusias on puhkenud, meeleavaldused ja nii edasi. See on suur probleem. Loomulikult tuleb kõikvõimalikud meetmed tarvitusele võtta, et Gruusia opositsioon ja koalitsioon leiaks diplomaatilised vahendid selleks, et rahu majja tuua. Aga sellisel viisil ei peaks meie avaldus üles ehitatud olema. Nii et me kindlasti seda avaldust praegu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Lugupeetav rahvaesindus! Ma mäletan, 2012. aasta septembris ma kirjutasin Wall Street Journalis enne toonaseid Gruusia sügisesi valimisi, et Venemaa ambitsioon – ma just nimelt viitasin Ivanišvili üles ehitatud poliitilisele blokile – on poliitilise protsessi abil saavutada mõju[võim] Gruusia üle. Ja jutt käib dramaatilises Vene-Ukraina sõja seniidis mõistagi geopoliitikast ja geopoliitilistest ambitsioonidest, mida Venemaa oma impeeriumi taastamisel realiseerib ühelt poolt tankide jõul ja teiselt poolt kasutades erinevaid poliitilise sekkumise ja majandusliku sekkumise hoobasid. See on see draama, mis rullub meie silmade all Tbilisis ja teistes Gruusia linnades. Nüüd, kui asetada kõik toimuv konteksti, siis tõsiasi on, et selle sõja ajal on Gruusia valimised ja valimistele järgnenu kantud Gruusia inimeste taotlusest ja soovist ise oma tulevikku valida vabade valimiste abil. Ja ma usun, et see on [põhiline] mõttekäik selle avalduse tekstis, et Gruusia inimesed väärivad minimaalselt seda, et nad saavad valimistel vabalt oma tulevikku kujundada. Ma olen jooksvalt saanud meie partnererakonna UNM-i esindajatelt informatsiooni selle jätkuva poliitilise kriisi kohta, millele paraku niisugust positiivset tulevikustsenaariumi realistlikult lühemas või, ütleme, keskmises ajalises vaates näha ei ole. See on reaalsus, millega me peame arvestama. Ei ole sugugi juhus, et sellekohased tugevamad, selgemad avaldused maailmas on teinud just nimelt Ida-Euroopa riigid, kes kõige valulisemalt tajuvad Venemaa imperiaalsete ambitsioonide elluviimist, olgu siis sõjaliselt või poliitiliselt. Ja kui kõneleda selle avalduse põhisõnumist, siis selle avalduse põhisõnum on suunatud teistele Euroopa riikidele, ennekõike demokraatlikule rahvusvahelisele üldsusele. Tõsiasi on, et kui me vaatame rahvusvahelist poliitilist riikide kaarti, siis lõviosa maailma riike, kes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluvad, reaalsuses ei ole demokraatlikud, autoritaarsed või erinevate võimu- ja valitsemisvormidega. Aga meil on kõige valulisem vaadata neid sündmusi, mis Gruusias on toimunud, seda protsessi, mis on aastate jooksul süvenenud, just nimelt silmas pidades meie siirast sümpaatiat ja erilist abi, mida me nende aastate jooksul oleme Gruusiale, aga ka reale teistele idapartnerluse riikidele vastavalt oma võimalustele osutanud. Seda mainis arenguabiprojektidega seoses ka härra Kiviberg. Ma loodan, et meie arenguabikeskus on selgelt ja jäigalt profileerinud senised arenguabiprojektid ümber, katkestanud Gruusia riigiinstitutsioonidele antud arenguabiprojektid ja profileerinud need ümber kodanikuühiskonda, vaba ajakirjandust, meediat toetatavateks projektideks. Seaks sellised prioriteedid. Kui midagi nentida praeguses olukorras selle avalduse puhul, siis eks niisugune avaldus on ennekõike autoloogilise iseloomuga. Me määratleme, kes meie oleme, mis on meie vaade, me edastame sõnumi meie valitsusele, [millist käitumist me talt ootame]. Kahtlemata on kahetsusväärne selline loid kollektiivne reaktsioon Euroopa kogukonna poolt. See on loomulikult sügavalt häiriv. Olgu see avaldus, kui ta jõuab teistesse Euroopa pealinnadesse, koos teiste samameelsete riikide tehtud avaldustega üheks katseks Eesti rahvaesinduse poolt kutsuda üles selgemale, konkreetsemale käitumisjuhisele. Nii nagu me oleme erinevates rahvusvahelistes protsessides …

Kas soovite lisaaega? Kolm minutit lisaks.

… olnud kõige tugevamad ja häälekamad Gruusia huvide eestkõnelejad Gruusia teekonnal Euroopa Liitu ja NATO-sse selle inimpõlve perspektiivis, on meil ka vastutus olla kõige häälekamad eestkõnelejad rahvusvahelises kogukonnas – meil ja samameelsetel riikidel – puutuvalt nendesse protsessidesse, mis on Gruusia rahva vaba valiku võimalused asetanud noaterale. Gruusia puhul, kui me vaatame kogu seda demokraatia ja ka võimu ülemineku dünaamikat, siis jah, inimpõlve jooksul see on olnud täis draamat. Me mäletame esimese presidendi Gamzahhurdia tapmist nii-öelda võimupöörde käigus, rooside revolutsiooni etappi ja sellele järgnenud väga pikka ja dramaatilist poliitilist vastasseisu. See on püsiva iseloomuga. Ja samal ajal on Gruusia tänane valitsus, mis on ka poliitiline reaalsus, nende õigus. Aga iseenesest kontekstualiseerib praegust olukorda, mis Gruusias on, see, et riik on muutunud Vene kodanike turvapaigaks. Gruusias on üle miljoni Vene kodaniku, kes on seal sõja ajal endale asukoha leidnud. Ja kui vaadata näiteks ühte numbrit, mis puudutab Gruusia majandusarengut, siis iseenesest on see väga muljetavaldav: vist suurusjärgus 10% nominaalset SKP kasvu. Tegelikkuses rajaneb see millel: see rajaneb röögatul Vene raha ja Vene kapitali sissevoolul Gruusiasse. Need [faktid] ilmestavad seda konteksti, milles praegu Gruusia riik, Gruusia ühiskond asetseb. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Marko Mihkelson, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Teen hästi lühidalt, kuna sellel teemal on siit puldist juba üht-teist öeldud. Reformierakonna fraktsioon toetab 49 Riigikogu liikme algatatud avalduse eelnõu. Ja mitte ainult sellepärast, et see on antud ajahetkel väga oluline samm ja tähelepanuavaldus meie avalikkuse jaoks, aga ka tõesti, nagu eelkõneleja ütles, see on väga oluline samm ka rahvusvaheliselt Gruusias toimuvale tähelepanu pööramiseks. Meie rahvaesindus on tegelikult väga pika aja jooksul hoidnud ühemõtteliselt Gruusia poole, toetades nende pürgimusi vabaneda Vene impeeriumi kütkest ja integreeruda Euroopa Liidu ja ka NATO-ga, nii nagu nende enda põhiseadus eesmärgiks on seadnud. On olnud dramaatilisemaid hetki, nagu 2008. aasta augustikuu, kui me siinsamas saalis väga kiirelt reageerisime ja võtsime vastu avalduse Gruusia toetuseks, seismaks vastu Venemaa sõjalisele rünnakule. Ka hiljem oleme tähelepanu juhtinud nendele arengutele, mis kahjuks on meid toonud tänase päeva [seisu]. Ja me ei saa täna vait olla. Me peame oma seisukohta väljendama. Mul on hea meel, et ikkagi enamus meie rahvaesindusest on seda meelt, et ajal, kui üks väike rahvas vajab rahvusvahelist tuge ja abi, me oleme valmis seda ka andma. Ma väga loodan, et Eestil ei tule ette samasuguseid olukordi, aga seda ei saa muidugi kahjuks välistada. Me mäletame väga hästi lähiminevikust 2007. aastat, kui me väga ootasime rahvusvahelist toetust ja tuge, kui lubate, ka sekkumist sellesse, et mõistetaks, milline kriitiline olukord toona siin valitses. Me saime selle toe ja me olime selle eest väga tänulikud. Ja ma võin kinnitada teile, et tuhanded, kümned tuhanded grusiinid, kuuldes täna selle avalduse vastuvõtmisest siin Riigikogus, on meile väga tänulikud. Aitäh!

Sellega lõpetan läbirääkimised. Antud eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek, ainsuses. Selle ühe ettepaneku on esitanud väliskomisjon ning juhtivkomisjoni arvamus on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 564 lõpphääletus. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head kolleegid, panen lõpphääletusele 49 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu 564. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid oli 0. Eelnõu 564 on avaldusena vastu võetud.