Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) esimene lugemine

Saame minna kaheksanda päevakorrapunkti juurde. (Saalis räägitakse ja naerdakse valjusti.) Head kolleegid, ma saan aru, et emotsioone on palju, aga jätkem need ruumist väljapoole. Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 617 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Kalle Grünthali.

Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et väga palju ei ole neid eelnõusid, mille ma olen kavatsenud esitada ja mille [teema] on leidnud positiivset vastukaja kogu Euroopas, rääkimata Eestist. Täna on tegemist eelnõuga, mille eesmärk on lõpetada Eestis kellakeeramine. Pikemat aega on olnud täiesti tavapärane, et nii kevadel kui ka sügisel lüüakse sassi meie evolutsiooniliselt kujunenud bioloogiline rütm. Sellega kaasnevad väga tõsised terviseprobleemid, mida ma natukese aja pärast hakkan tutvustama. Tegelikult on samasisulised rahvaalgatused korduvalt ja korduvalt siia Riigikogu saali jõudnud, kuid need ei ole leidnud positiivset vastukaja. Mis on siis lühidalt öeldes selle eelnõu sisu? Teatavasti asub Eesti aastaringselt Ida-Euroopa aja ajavööndis, mille nihe Eesti suhtes on pluss kaks tundi, see tähendab, et Eesti kell on kaks tundi ees universaalsest ajast. Ma tean, et siin ka komisjonis öeldakse, et seda eelnõu ei ole võimalik rakendada, sest igasugused Euroopa Liidu direktiivid keelavad seda, ja nii edasi. Aga ma tuletan meelde, et Eesti on olnud ka iseseisvas ajavööndis. Nimelt, Vabariigi Valitsuse määrusega peatati 1999. aastal suveaja rakendamine Eestis ning aasta läbi – ma rõhutan veel kord, aasta läbi – hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg. Aastal 2002 muudeti see Vabariigi Valitsuse määrusega ära ja hakati rakendama kellaaja muutmist. Suveaja algus on kell 3 märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 4 oktoobri viimasel pühapäeval, kui kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Nii et alates 2002. aastast rakendatakse meil suveaega. Seitsmel kuul aastas on meie aeg [universaalsest ajast ees] kolm tundi ja viiel kuul on kaks tundi. Ja see kehtib käesoleva hetkeni. Rõhutan veel kord, seda vaatamata sellele, et määrus, mille alusel see kehtestati, on kehtetu juba aastast 2004. Ma ei hakka väga pikalt rääkima kellakeeramise negatiivsest mõjust rahva tervisele. Seda on läbi aastate kogu aeg teadlaste poolt kirjeldatud. Aga võib-olla mõned märksõnad. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane professor Aaro Hazak leidis juba 2020. aastal, et kellakeeramine ei anna energiasäästu, millest meile algselt räägiti, ja toob pigem majandusele kahju, kuna mõjub halvasti inimese bioloogilisele kellale ning vähendab tema töövõimet. Samuti on olemas mitmed rahvusvahelised uuringud, mis on kinnitanud kellakeeramise kahjulikku mõju rahva tervisele. Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Soomes ja Ameerikas on uuritud, kuidas see üleminek mõjutab inimese une struktuuri ja päevast erksust ehk siis hoopis unisust. On üheselt leitud, et kevadine kella ettenihutamine toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris. Nimelt pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistõttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Nii et kui keegi soovib öelda, et see probleem ei ole seotud rahva tervisega, siis ma tahaks väga kuulda neid vastuväiteid. Inglismaal näiteks on ka tehtud uuringud, mis on näidanud üldise heaolutunde ning meeleolu langust suveajale ülemineku järgsel nädalal. Üks uuring kinnitas seda, et meeleolu komponentidest olid olulisimad õnnetunde vähenemine ja viha kasv, seda eelkõige meestel, kes töötasid täistööajaga ja kelle tööaeg oli kindlalt fikseeritud. Sügisel, kella tagasikeeramise ajal kulub aga vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub. Ka eestlased on unemeditsiini seltsi andmetel jõudnud samasugusele järeldusele, olles probleemi süvitsi uurinud. Minule on kättesaadavad olnud andmed, et uue unerütmiga kohanemiseks kulub keskmiselt kaks nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud. Suveaja esimesel nädalal suurenes südameinfarktide hulk 5%. Ma arvan, et see on väga tõsine näitaja, ja kui Riigikogu liikmeid põhimõtteliselt ikkagi rahva tervis huvitab, siis see on neile kindlasti esimene ähvardav signaal. Suveajale üleminek on kasvatanud paaril esimesel nädalal psüühiliselt häiritud inimeste enesetappude hulka. Nende uuringute põhjal oli kellakeeramise järgsel esmaspäeval 5,7% rohkem õnnetusi ja need olid tavalisest märksa raskemad. Seega põhimõtteliselt toob kellakeeramine kaasa suurenenud südameinfarktide hulga, võimalikud enesetapud ja ka igapäevased õnnetused. Ameerika unemeditsiini akadeemia oktoobris 2020 tehtud avalduses märgitakse, et kevadise kellakeeramisega kaasnevad olulised terviseriskid. Nad loetlevad ära südame ja veresoonkonna ohtlikud häired, meeleoluhäired, liiklusõnnetuste arvu kasvu. Akadeemia seisukoht on, et sesoonne kellakeeramine tuleb lõpetada, tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline rütm on evolutsiooniliselt kohanenud. Lisaks eelmärgitule on ka Eesti põllumehed teatanud, et asjaolu, et aastas on üks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmises otsest majanduslikku kahju, sest sarnaselt inimestega mõjutab kellakeeramine ka piimakarju. Nimelt, lehmad peavad kaks korda aastas oma bioloogilist lüpsiaega muutma. Samuti põhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses, sündmuste registreerimises. Kui kella tund aega edasi keeratakse, ei saa teel olev transport mitte kuidagi graafikus püsida. Kella tund aega tagasi keerates kordub sama kellaaeg tund hiljem. Need olid argumendid, mis ma eelnõu seletuskirjas välja tõin. Sellele vastati Sotsiaalministeeriumist, et meil ei ole seda võimalik teha. Aga ma eelnevalt juba ütlesin, et minule teadaolevatel andmetel ei ole Eesti seda direktiivi üle võtnud ning sisuliselt on meil käed siin vabad. Ma rõhutan veel kord, tuletan meelde, et aastast 1999 kuni 200[2] Eestis kella ei keeratud. Ja mida rääkisid siis ministeeriumi ametnikud sotsiaalkomisjoni istungil? Näiteks Sotsiaalministeeriumi esindaja Ingrid Põldsaar rääkis, et kui vaadata tervise aspektist, siis kellakeeramisel võib olla negatiivseid mõjusid inimese tervisele. Sellega võivad kaasneda unehäired ja muud terviseprobleemid. Sisuliselt Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitas seda, mida ma olen praegu eelnevalt teile välja toonud. Teema on tõsine. Kohal oli ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Triinu Sillamaa, kes teatas, et tema jagab Vabariigi Valitsuse seisukohti ja on kellakeeramise lõpetamise poolt. Ta nõustus ka minu eelnõus toodud argumentidega, et kellakeeramisega kaasneb kahju tervisele ja teataval määral ka majandusele. Samuti märkis ta, et kellakeeramine ei too enam seda kasu, mis kunagi energiatõhususe osas saadi. Sellised olid ministeeriumi seisukohad. Samas viidati ka sellele, et kellakeeramine oli ühel hetkel väga aktuaalne, kuid COVID-i kriis pani teema põhimõtteliselt pausile. Ma siiski tahan juhtida tähelepanu, et Eesti ei ole seda direktiivi üle võtnud. Direktiivi rakendamiseks on vaja see riigisisesesse õigusesse üle võtta, vastasel juhul direktiivist meie isikutele õigusi ja kohustusi üldjuhul ei teki. See ongi see lugu. Komisjonis kõlasid ka ministeeriumide seisukohad, et me ei saa seda teha, sest see [käiks] direktiivi alusel. Nagu ma praegu teile ütlesin, direktiivi meie üle võtnud ei ole. Ja ministrid ja teised esinejad on ka siin Riigikogu puldis mitme küsimusega seotult öeldud, et Eesti peab olema aktiivne, silma paistma uute asjadega, mis on vaja teha. Nii et miks ka mitte? Oleme siin suunanäitajaks teistele, kogu Euroopale! Ma usun, et Euroopa tuleb kaasa. Muidugi on siin ka koht, mis võib-olla tekitab väikest vaidlust. Nimelt, kas me läheme üle vööndiajale või jääme suveajale, mis on praegu? See on maitseküsimus, mida rahvas rohkem hindab, kas praegust pikemat valget perioodi või talveaega, päris õiget vööndiaega. See on otsustamise küsimus. Aga me võiksime olla Euroopas praegu suunanäitajad. Ma usun, et terve Euroopa tuleb meiega kaasa. Tahan veel lisada ka seda, et kuigi ministeeriumide esindajad ei vaielnud vastu, et see kasutegur on olematu ja tegelikult puudub saadav mõistlik kasu, siis ikkagi Triinu Sillamaa nentis, et see tekitaks väga palju majanduslikke ja korralduslikke probleeme. No ei tekita! Ei tekita! Ma ei näe selle seisukoha taga ühtegi arvutust, mingit statistikat. Ja ma veel kord tuletan meelde: aastast 1999 kuni aastani 2002 oli Eestis olukord, kus kella ei keeratud. Ma arvan, et meie inimeste huvides oleks mõistlik see jant, mis kunagi kehtestati, ära lõpetada. Meil on selleks olemas täielik pädevus ja rahvas tegelikult ootab meilt seda. Nii et ootan toetust sellele eelnõule. Aitäh!

Aitäh! Aga enne mõned küsimused. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tänu sellise eelnõu eest. Aga sa jätsid ühe väga olulise teema arutamata. Millise kellaaja järgi me läheme? Me teame, et soomlased soovivad minna Rootsi ajale ehk siis talvisele ajale. Lätlased ja leedukad aga plaanivad, kui selline variant tekiks, jääda suveajale. Millisele ajale Eesti peaks minema, kas jääma talveajale või suveajale? Kas vaadata ida poole või põhja poole?

Minu vastus on selline: mina lähtusin selle eelnõu esitamisel nii-öelda vööndiajast, mis on pluss kaks tundi, [võrreldes universaalajaga]. Aga kui ma seda eelnõu teistele tutvustasin vaikselt siin koridorides, siis osale meeldis suveaeg. Ka sotsiaalkomisjonis näiteks Eero arstina ütles, et temale see meeldib. Ma ei ole selles absoluutselt mingit kindlat seisukohta kujundanud. Kui see eelnõu jõuab teisele lugemisele, siis on võimalik seda küsimust [arutada], arvestades kõiki asjaolusid, võib-olla ka majanduslikke külgi. Ma mõistan, et neil, kes lähevad reisile, kuskile lennukile, läheb see [muudatus] võib-olla natukene suuremaks, kui ta varem oli. Aga ma ütlen, et põhimass eestlasi elab ikkagi siin ja me peame mõtlema just nende peale, kes on kohalikud.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Ja aitäh, juhataja ka! (Sosistatakse: "Ma ei kuule.")

Paluks veidi kõvemini, on raske kuulda.

Kõvemini? Ma võin kõvasti rääkida, see ei ole probleem.

Jaa, ikka. Mikrofonile lähemal aitab ka.

Minu küsimus on selle kohta, et kas sul on ka teada, kui palju eestlastest seda toetaks. Oled sa mingisuguseid uuringuid teinud Eestimaal? Ja sa ütlesid, et sa usud, et Euroopa tuleb kaasa. Ma küsin, millel see usk põhineb. Kas sa oled mõne Euroopa riigiga juba rääkinud? Eesti puhul mind huvitab eriti see, [mis saab], kui on selline olukord, et me oleme nagu väike saarekene, et meil on Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, kõigist naabritest erinev aeg kuus kuud aastas ja järgmised kuus kuud aastas on meil üks ja sama aeg. Kui sa natukene seda valgustaks, mis sinu teadmine on.

Mis puudutab seda – ma alustan sealt kuskilt keskpaigast –, kas ma olen rääkinud Euroopa riikidega, siis ei, ma ei ole rääkinud. Aga [olen kursis] ajakirjanduse vahendusel. Ka komisjonis viibinud, mis ta nüüd oli, Triinu Sillamaa ministeeriumist ütles, et seda teemat käsitleti päris põhjalikult enne COVID-i kriisi ja pärast seda on see lihtsalt kuhugi takerdunud. Võib-olla on jäänud unustuse hõlma. Valmidus selleks on tegelikult olemas. Nii palju kui mina olen nii ajakirjanduse peavoolumeedia kui ka sotsiaalmeedia kaudu saanud informatsiooni, praktiliselt terve Eesti enamus soovib, et lõpeks ära see mäng, kus ühel hetkel on meil ajatsükkel paigast ära. See mõjub ka kooli minevatele lastele, meie järelkasvule. Probleem on tõsine. Ja ega ma ei oskagi muud öelda. Me oleme harjunud ju kõigega, mis siin Riigikogus vastu võetakse. Kui öeldakse, et võtame vastu automaksu, siis rahvas nuriseb, aga ikka tehakse ära ja me lepime sellega. Aga ma arvan ja usun – noh, see on küll minu arvamus ja usk on selline kaheldav asi –, et suurem osa Eesti rahvast toetab seda.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja, mina ikka mõistatan, mis on juhtunud Eesti rahvaga 35 aastaga. Laulva revolutsiooni ajal oli "üleliiduline" sõimusõna, tülgastav. Ehk siis Moskva aeg oli tülgastav. Ja nüüd ma vaatan: üleliiduliselt pannakse paika ühtne kellaaeg. Oi kui tore, saame üleliidulise kellaaja! Omal ajal võitlesime Nõukogude massiimmigratsiooni vastu, nüüd lüüakse uksed lahti. Üleliiduline, küll on äge! Omal ajal tegime suveräänsusdeklaratsiooni siin saalis, võitlesime ennast vabaks. Nüüd on üleliiduline, anname võimu ära – küll on äge! Mina tunnen tõelist Nõukogude võimu haisupommi siin jälle. Kõike tahetakse, samu võikaid asju, mida Nõukogude võim meile tõi, tagasi keerata. Olgu see massiimmigratsioon või kellaaeg. Mis neil inimestel viga on? Miks nad tahavad üleliidulist iga hinna eest?

Aitäh küsimuse eest. Ma saan esitada oma nägemuse. Meie põlvkond, Anti, nägi või vähemalt mina nägin ja ma usun, et ka lugupeetud istungi juhataja nägi …

Ma ei tea, millest sa räägid.

… Nõukogude võimu temas täies hiilguses. Kes ühel positsioonil, kes teisel positsioonil, aga me nägime seda. Ja ühel hetkel, kui toimus vabanemine, siis Eesti rahvas tajus seda ja soovis olla iseseisev, olla sõltumatu, et kuskilt Moskvast midagi meile ette ei öeldaks. Ja ma võin [oma kogemuse põhjal] julgelt väita, et tegelikult see soov püsis nii kaua suuresti sellisena, nagu ta ärkamisajal oli, kuni kasvas peale uus põlvkond, kes teatud mõttes ajupesuga lihtsalt rikuti ära. Ja situatsioon on selline, et me ühest liidust astusime välja ja astusime teise liitu. Enne saime korraldusi Moskvast, nüüd me saame korraldusi Brüsselist, ehk siis meil puudub iseseisva otsustuse õigus. Aga ma rõhutan veel kord: 1999. aastal Eesti rahvas leidis, et me ei pea käima kuskil kehtestatud reeglite järgi, vaid me võime ise reguleerida oma kellaaega ja uneaega. Ma arvan, et ega ma paremat vastust välja ei võlu.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Me saame kõik aru, et see küsimus on suuresti seotud liikuvuse ja transpordiga, mida selle kellaaja muutmise korral tuleb ühtlustada teiste riikidega. Aga tegelikult on olemas astronoomiline aeg, mis määrab meie biorütmid, ja meil on olemas inimeste soovid. Kas selle eelnõu ettevalmistamisel tuli ette niisuguseid asutusi või koole või keda iganes, kes vabatahtlikult muudaksid selle kellaaja muutuse korral selle tagasi oma tööaja alguse või lõpuga?

Ei, ma ei ole sellist uuringut teinud. Individuaalselt ei saa põhimõtteliselt mingi töökollektiiv või kool tegelikult ju kogu seda süsteemi muuta, sest ta on sõltuvuses transpordist. Aga ma saan aru, kuhu sa oma küsimusega sihid: et mis siis saab, kui, ütleme, meie transpordiaeg ei ühti näiteks Euroopa ajaga, selle absoluutse ajaga, eks ju? Aga me oleme selle juba läbi teinud, hea Mait. Aastail 1999–2002 oli see täiesti toimiv. Kellaajad lihtsalt muudetakse ära ja see ajanihe toimub. Elu läheb edasi.

Rõõmuga Riina Solman, palun!

(Naerab.) Aitäh, austatud aseesimees! Ma ka rõõmuga tänan teid võimaluse eest Kallelt küsida. Hea Kalle! Samasuguse rõõmuga ma aitasin ka sellel eelnõul saali tulla, et mitte jälle see oluline teema kalevi alla ei lükataks, nii nagu see koroonakriisi järel juhtus. Oletame nüüd, et koalitsioonipoliitikud tulevad saali ja ei toeta seda eelnõu. Me kuulsime komisjonist, et ametnikud ütlesid, et väga suur töö on ära tehtud. Ja ma saan aru, et tegelikult ka rahvusvahelisel tasandil saaks ministeerium neid samme astuda. Oled sa mõelnud, mis siis pärast seda tänast hääletust edasi teha? Eesti rahvas ka minu andmetel toetab seda, et kella ei keerataks. Eesti rahvas soovib rohkem valgemat aega ja see on ka normaalne, sest me elame põhjamaal, kus valget aega on vähe.

Aitäh, hea Riina! Sa muidugi juhtisid tähelepanu väga olulisele asjale, mille ma unustasin oma ettekandes ära. Komisjoni hääletusel lugupeetud Signe Riisalo tegi komisjoni esimehena ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid hääled läksid viiki, mis tähendab seda, et komisjon otsust ei langetanud. Mis tähendab omakorda seda, et praegu on kogu see otsustusõigus kõigi Riigikogu liikmete käes. Ma tean, et härra Lees lugupeetud Reformierakonnast tuleb varsti siia pulti ja hakkab rääkima, et kõik on hea, aga me ei saa seda ikkagi teha. Ja siis tuleb kuskilt tagant mingi Reformierakonna esindaja ja ütleb, et meil on niisugune ettepanek, et palume eelnõu tagasi lükata. Nii et see on protsess, mis praegu hakkab nii või teisiti toimuma. Ma siiski loodan, et seda ei toimu. Sellepärast et Eesti ministeeriumiametnikud selle sammuga teeksid Euroopale silmad ette ja ärataksid ellu protsessi, mis korraks on seisma jäänud. Kõik on tahtmise taga kinni. Aga me ei pea sõltuma Euroopast. See eelnõu on mul rahvatervise seadusest [lähtudes algatatud] ja kogu küsimus on selles, eesmärk ikkagi on, et inimeste tervis oleks parem ja oleks vähem südame-veresoonkonna- ning meeleoluhäireid. Arstide hinnangul on tervise ja töövõime ning pikemas perspektiivis ühiskonna heaolu seisukohast tähtis elada võimalikult vööndiajale vastavates tingimustes. Need on teadusandmed, millele näiteks lugupeetud Irja Lutsar alati armastab rõhuda. Ma teen täpselt sama praegu, tuginen teadlaste arvamusele.

Mihkel Lees, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Nagu te ka viitasite, suveaja kohaldamine on tõepoolest kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga. Veel viitasite, et Eesti õigusesse ei ole seda direktiivi üle võetud, aga Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. aasta määrusega – see on pika nimega määrus, ma ei hakka seda ette lugema – on siiski see direktiiv Eesti õigusesse üle võetud. Lähtudes sellest, ma küsin teie käest siiski, ehk oleks meil siiski mõistlik mitte joosta Riigikogu otsusega nii-öelda rongi ees, vaid ajada asja edasi sedasi, et muutuks kellakeeramise süsteem siiski terves Euroopas ja otsustaks seda terve Euroopa Liit ühiselt.

Minu vastus sinule on kahest osast koosnev. Kõigepealt see, miks nüüd Eesti ei või olla esirinnas. Aga erinevate Ukraina sõja küsimuste puhul me [oleme seda olnud], kui me oleme konfiskeerinud ja külmutanud agressori vara. Eesti oli esimene, kes tegi seda. Nüüd, kui me mõtleme oma inimeste tervise peale, me peame nagu kuskile tahapoole [hoidma]. See on minu hetkeline emotsioon. Teie väide oli, et on olemas Vabariigi Valitsuse määrus. Mina tuginen põhiseaduse §-le 120. See on välissuhtluse teema. Eesti Vabariik on kohustatud välissuhtlust teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega korraldama seaduse alusel, mitte määruse alusel. See tähendab, et igasuguse välissuhtlemise kord kehtestatakse Riigikogus vastuvõetud seadusega, mitte täitevvõimu aktidega. Ma teeksin veel kaks märkust. (Saalis räägitakse.) Esiteks viib … Härra Lees, kas te kuulate? Esiteks viib välissuhtlemisseaduse puudumine põhiseaduse §-s 104 esitatud loetelus järeldusele, et mõeldud ei ole mitte konstitutsioonilist seadust. Ja teiseks ei võimalda selline teie viidatud määrus delegeerida täidesaatvale võimule välissuhtlemist [puudutavaid otsuseid]. Nii. Teine argument, mida te tahate võib-olla öelda, on see, et me vajame Euroopa Liidu asjade komisjoni luba selleks. Aga siin on jälle oma probleem. Mul lükati see eelnõu tagasi. Minul on küsimus hoopis selle kohta, kas Euroopa Liidu asjade komisjon omab üldse pädevust kiita heaks teatud direktiiv, on tal volitusi selleks, sest see on tegelikult Riigikogu pädevuses täielikult. Ma olen ise Euroopa Liidu asjade komisjonis olnud neli aastat. Ma tean seda struktuuri väga täpselt. Euroopa Liidu asjade komisjonis on 17 liiget, kes otsustavad 101 parlamendiliikme eest direktiivide vastuvõtmise korra. Sellist asja põhiseadus ei luba. Ma tean, vastuväide on see, et Riigikogu on nad volitanud selleks. Aga kas Riigikogu saab anda Kalle Grünthalile volitusi, nii et Kalle Grünthal võib Euroopa Liidu direktiive ise üksinda vastu võtta. Ei saa! See [õigus] on põhiseaduse alusel antud ikkagi parlamendile. See on vastus lugupeetud härra Leesi küsimusele, mispärast ikkagi on võimalik seda teha.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd on meil võimalus kuulata arutelu ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis. Selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalkomisjoni liikme Mihkel Leesi.

Aitüma, austatud juhataja! Head kolleegid! Antud seaduseelnõu esimest lugemist valmistati sotsiaalkomisjonis ette kahel korral: 19. mail ja 2. juunil käesoleval aastal. Lisaks komisjoni liikmetele ja komisjoni ametnikele osalesid esimesel lugemisel ka eksperdid Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonnast ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonnast. Härra Grünthal ka komisjonis kandis enda eelnõu ette laias plaanis samade argumentidega nagu siin tänagi, ma ei hakka neid üle kordama. Signe Riisalo kirjeldas olukorda, mida on ka siin täna eelnevalt kirjeldatud. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga on suveajale üleminek siiski Euroopas kehtestatud ja Eestiski üle võetud mitte ainult määruse, vaid ka seaduse tasemel. Ühesugune suveajale üleminek on ka siseturu toimimise huvides siiski oluline. Nüüd, tasub tähele panna, et ajavööndi valik on siiski jäetud liikmesriigi pädevusse ja ajavööndit kui sellist Eesti võib tõepoolest soovi korral muuta. Protokollist tasub välja tuua ka Sotsiaalministeeriumi eksperdi Ingrid Põldsaare arvamus. Tõepoolest, nagu, härra Grünthal, teiegi ütlesite, ta mainis, et kellakeeramine võib negatiivset mõju inimeste tervisele avaldada. Ja tegelikult komisjonis selle argumendi vastu minu mälu järgi otseselt keegi ka ei vaielnud. Triinu Sillamaa selgitas, et kõnealune direktiiv on üle võetud Eesti Vabariigi õigusruumi. Ka rääkis ta sellest, et 2018. aastal tõepoolest direktiivi üle avalik konsultatsioon toimus, kui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kellakeeramine ehk suveajale üleminek lõpetada. Aga praeguseks on see arutelu takerdunud ja mu isiklik remark siinkohal on, et loodame, et see arutelu siiski ühel hetkel läheb edasi. Pärast mõningast arutelu jõuti menetluslike otsusteni. Signe Riisalo pani need hääletusele. Irja Lutsar tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja Riina Solman tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Signe Riisalo pani hääletusele ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 3, vastu 5, mis tähendab, et ettepanek toetust ei leidnud. Otsustati menetluslikult teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. juunil käesoleval aastal – konsensusega – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Samuti konsensusega. Nüüd, kuna komisjonil jäi tegemata otsus, kas eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata – arutati ainult seda, kas eelnõu esimene lugemine lõpetada, aga tegemata jäi otsus, kas eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata –, siis arutati seda eelnõu, nagu eelnevalt mainitud, ka esmaspäeval, 2. juunil. Lühidalt tulemused olid järgnevad. Kõigepealt pandi eelnõu tagasilükkamine esimest korda hääletusele. Poolt oli 5 ja vastu oli 4. Pärast seda Riina Solman palus selle menetlusliku otsuse uuesti hääletusele panna. Proua Solman põhjendas ka kenasti, et talle jäi antud juhul juriidiline selgitus, miks on vaja uuesti hääletada, ebaselgeks. Proua Solman sai vastuse. Lõplik hääletus menetlusliku otsuse üle eelnõu tagasi lükata lõppes tulemusega poolt 5 ja vastu 5 inimest. See tähendab seda, et komisjoni otsust meil täna tõepoolest ei ole. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu ma ütlesin, et mind hämmastab kiindumus üleliidulisse. See sõna on nii südamesse kasvanud paljudel rahvasaadikutel, et ma tunnen, et olen ajarännakul tagasi selles ajas, kui siin oli Lenini bareljeef. Samamoodi kingitakse ära suveräänsust, kus aga saab. Brüssel nõuab! Brüssel nõuab! Milline elevus tuksub rinnus, kui Brüssel nõuab! Saaks jälle kummardada ja koogutada! Nii kurb, kui see ka ei ole: kui [inimesed] on eestlaste võõraste ees kummardamist ja võõra võimu ees koogutamist välja toonud, siis see ei ole kusagile kadunud. Ja antud eelnõu on lihtsalt üks selle väljendus. Kõige dramaatilisem on muidugi suveräänsuse kadu. Kunagi alustasid meie rahvasaadikud siin saalis Nõukogude Liidu lammutamist suveräänsusdeklaratsiooniga, aga nüüd on siin tegelikult tehtud vastukäik. Kõik, mis on üleliiduline, küll see on äge! Ma väga hästi mäletan seda arutelu, mis puudutas Moskva aega. Need argumendid olid õiged, räägiti tervisest, räägiti sellest, et me ise otsustame, me tahame vööndiaega, me ei taha kellakeeramist. Aga äkki need ununesid lihtlabaste argumentidega, et aga siis on ju tore Brüsseli lennuki jaoks kella seada. Äkki meie tublid diplomaadid jäävad lennukist maha. Kas me siis oleme iseseisev riik või ei ole? Ja ma loen, et kõigis liiduvabariikides keeratakse samal ajal kella. Kas ei tule tuttav ette? Kas me ikka oleme suveräänne riik, kui te leiate ainult põhjusi, miks me ei saa midagi teha. Kas lihtsalt ei saa? Suveräänne riik saab teha, mida ta tahab! Aga teie leiate põhjusi, miks ei saa. Sama on rohepöördega: käsu korras hävitatakse Eesti energiatööstus. Te leiate nagu teenijad alandlikult kummardades alati põhjuse, miks seda teha. Te olete suveräänsuse maha mänginud ja seda mängitakse maha veel ja veel ja veel. Te olete andnud tagurpidikäigu suveräänsusdeklaratsioonile. Massiimmigratsioonist ollakse lausa vaimustuses. Rohkem usbekke, kalmõkke! Täpselt sama, mida Nõukogude võim Karl Vaino ajal tegi. See paha hais on jälle tagasi. Ma ei tea, miks teil puudub tõetunnetus. Aga te ei austa ka oma kogemust. "Peatage Lasnamäe!" oli kunagi meie sõnum. Aga te toote siia getod. Tollest ei piisanud, nüüd te toote araabia getod siia maale, te toote konflikti islamiga. Nagu kaitsepolitsei peadirektor viimatisel kohtumisel ütles: kui islamiusulisi veel tuuakse, me ei halda seda ära, me ei suuda julgeolekut varsti tagada. Aga te toote, te toote Kesk-Aasiast ISIS-ega seotud inimesi siia!? See on üks mosaiigikild, kuidas te suveräänsust maha müüte. Ma olin uhke tolleaegse Ülemnõukogu üle, kes suutis siin suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtta. Aga ma olen väga pettunud, et siin saalis ei suudeta austada Eesti rahva ja riigi suveräänsust. Olgu see massiimmigratsioon, olgu see kellakeeramine, olgu see lihtsate asjade üle otsustamine, mille puhul aina laiutatakse käsi: me ei saa, meid kästi, trahv tuleb. Hakkame käituma vaba rahvana, mitte teenijarahvana, nagu me 700 aastat olime! Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Natukene on kurb meel. Eelnõude menetlemine Riigikogu suures saalis tähendab eeskätt võimalust keskenduda konkreetsetele eelnõudele, anda selgitusi Riigikogu liikmetele, väljendada kõnedes ka oma hoiakuid ja positsioone selle eelnõu, selle probleemi lahendamise kontekstis. Me oleme täna kellakeeramise teemat hästi mitmest aspektist arutada saanud ja mul on selle üle iseenesest hea meel, sest vastab tõele, et Riigikogu liikme esitatud eelnõus toodud põhjendused ei saanud tagasi lükatud ka ministeeriumide ametnike poolt. Küll jäi aga üles tõsiasi, et meil on Euroopa Liidu direktiiv ja see direktiiv on Eesti õigusruumi üle võetud mõõteseaduse § 3 lõikega 4, mille alusel Vabariigi Valitsus on andnud välja spetsiifilise määruse. Ja kui tulevikus on soov seda muuta, kui meil on, mille kohta hea kolleeg ka küsis, arusaam sellest, mida meie inimesed tegelikult tahavad – sellist küsitlusuuringut ei ole tegelikult läbi viidud, ka täna jäi õhku diskussioon, kumba me siis soovime, talve‑ või suveaega –, siis on võimalik sellega edasi minna, eeskätt ministeeriumide toel. Ja ma arvan, et ministeeriumide toel on võimalik ka uuesti üles tõmmata see diskussioon Euroopa Liidu tasemel. COVID‑i ajal see tõepoolest unarusse jäi. Mina toon ühe väga pragmaatilise ja ainult seda eelnõu puudutava põhjenduse, miks ma kohe varsti selle paberi üle annan. See põhjendus on ülimalt lihtne. Nimelt, on ettepanek muuta rahvatervise seadust, mis kaotab kehtivuse 1. septembril käesoleval aastal. Nii et isegi kui me menetleksime selle eelnõu siin Riigikogus ära, võtaksime ta vastu, ei jõuaks me mitte ühtegi korda seda seadust rakendada, sest enne seda jõuab kõnealune seadus kehtetuks muutuda. Põhjus on väga lihtne. Riigikogu on 2024. aastal siin saalis vastu võtnud rahvatervishoiu seaduse, mis kõiki rahvatervisega seotud asju reguleerib. Seetõttu teeb Reformierakonna fraktsioon rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu puhul ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei oleks siia kõnepulti tulnud, aga komisjoni esinaine, keda ma enne kiitsin, andis üle paberi, et eelnõu tagasi lükata. Ja põhjendus on väga lihtne: kusagil ametnikud olid kunagi teinud ministrile ettepaneku teha määrus ja see määrus tehti. Vaadake, ma olen siin kõnepuldis, ma arvan, 14 aasta jooksul rääkinud ühte ja väga selget asja. Otsuseid teevad siin 101 Riigikogu liiget. Nendele on antud mandaat. Ametnikud toetavad, aitavad, annavad nõu. Ma näen seal sotsiaalkomisjoni [sekretariaadi] esinaist, keda ma alati kiidan, kes alati ausalt komisjonis ütleb, kuidas peaks olema, annab nõu. See ongi nõuandmisroll, otsused tehakse siin saalis. Tuua põhjendus, et mingi seadus sügisel [kaotab kehtivuse] – no selle jaoks ongi muudatusettepanekute aeg, kus on võimalik teha muudatusettepanekuid ja parandusi. Loomulikult ma pean natukene noomima ka ettekandjat, kes selle eelnõuga siia tuli. Tegelikult oleks võinud täna olla selge, kumba me sooviks näha: kas talveajale üleminekut või suveajale üleminekut. Aga ma ütlen teile, et sellele vastust ei olegi. Nii palju, kui on inimesi Eestis, ma arvan, on ka erinevaid arvamusi. Kes soovivad Lätiga ühte aega minna, kes soovivad soomlastega ühte aega minna. See vaidlus minu mäletamist järgi oli 2019. aastal hästi kuum ja siis tegelikkuses Euroopas kukkuski see asi läbi. Väga paljudes riikides ei suudetud otsust teha, kellega koos millisele ajale üle minna. Nii nagu öeldi, kaks tundi võiks olla see aeg kas siiapoole või sinnapoole. Praegu on peaaegu terve öö valge, juba kolme ajal vaatad, kas peab juba üles tõusma või ei pea, päike paistab varsti tuppa. Nii et sellised arutelud võiks sotsiaalkomisjonis ka edasi olla. Ma saan aru, et selle eelnõu kohta on koalitsioon oma otsuse teinud. Aga teistpidi on see teema minu arvates kuum. Ma ei tea öelda, mida ütlevad terviseinimesed, kes siin saalis on. Nemad tegelevad sellega, on aastaid tegelenud ja oskavad võib-olla kõige paremini nõu anda, aga enamikul inimestel on mure nii kevadel kui sügisel, kui kella keeratakse ja sul on hommikul uni või sa ärkad tund aega varem üles veel pikka aega. Nii et ma loodan, et komisjon seda teemat arutab. Võiksime ühel hetkel ministeeriumile ka ülesande anda. Ehk peaks olema siin saalis laiem arutelu teemal, kas Eesti peaks lõpetama kellakeeramise või mitte. Soovin teile jõudu ja jaksu! Ja aitäh, et see teema täna siia saali toodi! Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Aga Kalle Grünthalil on sõnavõtusoov. Üldjuhul me arvestame fraktsioonide esindajatega, aga palun, ma saan aru, et teie seisukohti on mainitud ja te soovite vastusõnavõttu. Palun!

Aitäh! Lugupeetud Aivar Kokk tegi siin kriitikat, et ma oleksin võinud [selle aja] täpselt ära määratleda. See näitab tegelikult seda – ma viskan palli tagasi –, et ilmselt sa pole eelnõu lugenud, üksnes pealkirja. Eesti asub aastaringselt Ida-Euroopa aja ajavööndis, mille nihe on UTC+2. See tähendab, et Eestis on kell universaalajast kaks tundi ees. See tähendab, mul on väga täpselt ära formuleeritud, et selles eelnõus ei ole juttu Eesti suveajast. Aga millest sa võib-olla kinni hakkasid – ma mõistan sinu mõttekäiku –, on see, et kuna on erinevaid arvamusi, siis see nii-öelda kas pluss kaks või pluss kolm oleks võimalik [otsustada] muudatusettepanekute abil. Mis puudutab lugupeetud Signe Riisalo seisukohta, et rahvatervise seadus muutub kehtetuks ja nii edasi, et tuleb hoopis uus rahva[tervishoiu] seadus sügisel, siis siin ma pean Aivar Kokka kiitma. Selles mõttes, et ta ütles väga õigesti välja selle, et nemad on ametnikud ja nemad peavad tegema seda, mida meie siin saalis ütleme, ja seisma Eesti rahva eest. Ehk siis ametnikel on alati võimalus teha sellesse rahva[tervishoiu] seadusesse muudatus, mis käsitleb kella[pööramist]. Kõik sõltub vaid tahtmisest. Nii et sisuliselt on kõik teed lahti ja ootaks Riigikogu, parlamendi liikmetelt heakskiitu sellele eelnõule. Kellakeeramine tuleb lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 617 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 617 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 42 poolt, 10 vastu ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Eelnõu 617 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.