Kuude kaupa: Priit Sibul
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
11 Sõnavõtud
Stiil on formaalne ja otseselt vaidlustav, kasutades retoorilisi küsimusi ettekandja suunas. Toon on kriitiline ja nõuab selgitust, seades kahtluse alla vastaspoole väite kiire ja mõistliku tempo kohta.
09.2025
31 Sõnavõtud
Kõneleja retooriline stiil on valdavalt kriitiline, küsitlev ja protseduuriline, väljendades sageli üllatust või muret ministrite vastuste üle. Toon on formaalne ja loogiline, keskendudes emotsioonide asemel faktidele, detailidele ja konkreetsete dokumentide (nt Tervisekassa otsused) võrdlemisele. Ta alustab sageli ministri kõne paatose kritiseerimisega, nõudes seejärel konkreetseid vastuseid.
06.2025
21 Sõnavõtud
Kõnestiil on analüütiline, skeptiline ja sageli kriitiline, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi ministritele poliitika ebaselguse või ebaproportsionaalsuse paljastamiseks. Toon on formaalne, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja seaduseelnõude sisuliste puuduste esiletoomisele, eriti seoses rakendamise ja tagajärgedega.
05.2025
20 Sõnavõtud
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, eriti keskkonnaministri suunas, kasutades tugevaid emotsionaalseid võrdlusi (natsionaliseerimine, 1944. aasta). Kõneleja on formaalne, kuid kasutab ka isiklikke näiteid ja lugusid (Ilmar Tagel, Anne Vasarik) oma argumentide illustreerimiseks. Toon on skeptiline ministrite antud lubaduste suhtes ja nõuab sisulisi vastuseid.
04.2025
8 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt kriitiline, küsitlev ja nõudlik, eriti energiapoliitika aruteludel, kus ta väljendab kahetsust varasema toetuse pärast. Kõneleja kasutab formaalset keelt, kuid lisab isiklikke näiteid (tuttavad Kagu-Eestis) ja esitab väljakutseid valitsuse plaanide loogilisele ebakõlale, rõhutades terviknägemuse puudumist.
03.2025
15 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt kriitiline ja analüütiline, rõhutades pakilisust riigikaitse küsimustes ja seades kahtluse alla valitsuse tegevuse ja retoorika. Ta kasutab kontraste (nt maksufestivali lõpp vs käibemaksu tõus) ja viitab ajaloolistele sündmustele (kiriku ajalugu, varasemad arutelud). Rõhutatakse vajadust avalikkuse arusaamise järele riigi tegevustest.
02.2025
14 Sõnavõtud
Toon on valdavalt konfronteeriv ja kriitiline, eriti valitsuse ja peaministri suhtes, esitades otseseid süüdistusi (nt avalikkusele valetamine, ebamõistlikud otsused). Kõneleja kasutab loogilisi ja faktipõhiseid küsimusi, nõudes konkreetseid arvutusi ja põhjendusi (nt 2,6 miljardi euro puhul). Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravaid poliitilisi väljakutseid, näiteks küsimus peaministri usaldusväärsuse kohta parlamendis.
01.2025
12 Sõnavõtud
Retooriline stiil on Riigikogule omane, kuid sageli terav, kriitiline ja tungiv, eriti riigikaitse teemadel, kus rõhutatakse ohu kõrget taset. Kasutatakse retoorilisi küsimusi valitsuse otsuste ja läbipaistvuse vaidlustamiseks ning vastandatakse valitsuse otsuseid ("rahuaja otsused") tegeliku ohutasemega. Kasutab ka iroonilisi võrdlusi ("vallatlete siin peaaegu nagu Kreisiraadio sketšis").
12.2024
8 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt küsitlev ja protseduuriline, keskendudes ametnike ja komisjonide otsuste põhjenduste vaidlustamisele ja selgituste nõudmisele. Kasutatakse analoogiaid (nt "redel" automaksu ja aktsiiside kontekstis) seadusandliku ebaefektiivsuse kritiseerimiseks. Toon on formaalne ("Austatud juhataja," "Hea ettekandja") ja keskendub loogilisele poliitilisele kriitikale.
11.2024
27 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja kohati dramaatiline, kasutades tugevaid metafoore (nt valitsus kui alkohoolikust poeg). Kõneleja segab loogilisi argumente (eelarveandmed, seaduseparagrahvid) moraalsete ja emotsionaalsete üleskutsetega, eriti abordi ja regionaalpoliitika teemadel. Ta kritiseerib vastaspoolt "aiaaukudest rääkimise" eest ja rõhutab, et "vorm ongi sisu".
10.2024
15 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne, kuid teravalt kriitiline ja kohati konfronteeriv, eriti ministrite suunal. Kasutatakse palju detailseid küsimusi poliitika aluste ja rehkenduste kohta, seades kahtluse alla valitsuse argumentatsiooni ("Mille alusel need rehkendused tehti?"). Tone muutub isiklikuks, kui kritiseeritakse ministri käitumist ja hoiakuid, süüdistades neid "etlemises" ja "Eesti riigi jõuetuses".
09.2024
11 Sõnavõtud
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja otsiv, kasutades sageli irooniat ja vastandades koalitsiooni retoorikat tegelikele tegudele. Kõneleja esitab korduvaid ja järjekindlaid küsimusi, nõudes konkreetseid vastuseid rahastamise ja kulude kohta. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil, mis põhineb menetlusvigadel, läbipaistmatusel ja liigsel halduskoormusel, viidates samas ka poliitilistele skandaalidele.
07.2024
10 Sõnavõtud
Kõnekeel on võitlev, otsekohene ja kriitiline, kasutades kohati alarmeerivat tooni ("katastroofilised tagajärjed"). Stiil kombineerib loogilist kriitikat (analüüside puudumine, menetlusvead) tugevate emotsionaalsete apellidega, süüdistades valitsust perede karistamises ja usalduse hävitamises. Kõneleja kasutab oma seisukohtade rõhutamiseks ajaloolist ideoloogilist kontrasti, tsiteerides Siim Kallase "Kodanike riigi manifesti" piiratud riigi teemal.
06.2024
15 Sõnavõtud
Retooriline stiil on võitluslik, terav ja kriitiline, eriti koalitsiooni menetluslike tegevuste suhtes. Kasutab tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "suuremajooneline sigadus," "košmaarne") ja kombineerib loogilist majandusanalüüsi ideoloogilise kriitikaga. Apelleerib Reformierakonna alusdokumentidele, et rõhutada koalitsiooni tegevuse vastuolu nende endiste väärtustega.
05.2024
14 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kriitiline ja küsitlev, suunatud otse ministritele ja ettekandjatele, keda süüdistatakse ühiskonnast võõrandumises. Kõneleja kasutab sageli retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse vastuolusid, nõudes samal ajal konkreetseid tõendeid ja mõjuanalüüse. Toon on formaalne, kuid terav, rõhutades loogilisi ja ajaloolisi argumente.
04.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on formaalne ja põhineb valdavalt küsimustel, mis on suunatud ministritele ja ettekandjatele. Ta kasutab sageli kriitilist ja püsivat tooni, nõudes selgitusi protseduuriliste valikute, õigussüsteemi muudatuste mõju ja analüüsi puudumise kohta. Emotsionaalsed apellid on seotud maaelu väärtustamise ja traditsiooniliste ühiskondlike ideaalide kaitsmisega.
03.2024
8 Sõnavõtud
Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja teravalt skeptiline, kasutades iroonilisi ja kujundlikke väljendeid (nt "Potjomkini küla", "kõrvaluks") valitsuse tegevuse ja ebakompetentsuse kirjeldamiseks. Kõneleja rõhutab loogilisi argumente, keskendudes ressursside puudumisele ja süsteemi vigadele, lisades ka isiklikke näiteid (endine pinginaaber) poliitika tagajärgedest. Ta on järjekindel ja nõuab vastutust, isegi kui see tekitab parlamendis ebamugavust.
02.2024
17 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on formaalne, kriitiline ja järjekindel, keskendudes loogilistele ja protseduurilistele argumentidele. Ta kasutab sageli retoorilisi küsimusi, et rõhutada vastuolusid ja ebamõistlikkust, näiteks küsides, miks on vaja kultuuriobjektide rahastamiseks luua täiendav "tagumine uks". Toon on tungiv, eriti kui taotletakse arupärimise arutelu ja kritiseeritakse seaduseelnõude ebavajalikku keerukust.
01.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on kriitiline, järjekindel ja protseduuriline, kasutades valitsuse poole pöördumisel iroonilist tooni ("Hea valitseja!"). Ta toetub loogilistele argumentidele, viidates konkreetsetele kuupäevadele ja tsitaatidele, et rõhutada valitsuse vastuolusid ja ebakompetentsust. Rõhuasetus on faktidel ja protseduurilistel puudujääkidel, mitte emotsionaalsetel üleskutsetel.