Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Toon on konfronteeriv, nõudlik ja kohati irooniline, kritiseerides ministri kõne ettevalmistanud "kollektiivset aju" ja ministri "etlemist". Kõneleja kasutab otseseid küsimusi ja väljendab frustratsiooni debati sisu arusaamatuse üle ("veidi veider ja arusaamatu"). Stiil on pigem loogiline ja faktipõhine, nõudes konkreetseid eelarveridu ja protseduurilist selgust, kuid sisaldab ka teravaid isiklikke soovitusi (Ministrit mitte õpetada).

Stiil on formaalne, analüütiline ja püsiv, keskendudes detailide väljaselgitamisele ja faktide kontrollimisele. Algne kriitika asendub kiiresti lepitava tooniga, vabandades ministri vääriti mõistmise pärast. Kasutab loogilisi apelle, et saada teada konkreetseid summasid ja eelarveridu seadusandliku töö tegemiseks.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, pöördudes ministri poole lugupidavalt. Keskendutakse loogilistele argumentidele ja poliitika tagajärgede analüüsile, kasutades näiteid varasematest ebaõnnestumistest ja naaberriikide tegevusest. Emotsionaalseid apelle ei kasutata, rõhk on fiskaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel.

Retooriline stiil on kriitiline, küsitlev ja nõudlik, keskendudes loogilistele argumentidele ja poliitilisele järjepidevusele. Kasutatakse teravat keelt, süüdistades vastaspoolt varasemate lubaduste (kärpekohtade) osas "tühjade sõnade" rääkimises. Kõneleja esitab oma seisukohad formaalses, kuid otsekoheses ja väljakutsuvas toonis.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes austusega istungi juhataja ja ministri poole. Toon on otsene ja püsiv, keskendudes loogilisele selgitusele ja detailide täpsustamisele ("Ma päris täpselt ei saanud aru," "Äkki korra saaks veel selle koha üle käia?").