Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, kasutades otseseid ja struktureeritud küsimusi seaduseelnõu sisu täpsustamiseks. Toon on püsiv, eriti ebaselge terminoloogia ("läheduses olev maa-ala") osas, nõudes selle sisustamist. Kõneleja rõhutab loogilist järjepidevust ja seob tehnilised küsimused lühidalt sotsiaalse kontekstiga (laste heaolu rõdudel).

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes istungi juhataja ja ministri poole viisakalt. Kõne on struktureeritud analüütiliste küsimustena, mis on suunatud konkreetsete poliitiliste probleemide ja lahenduste uurimisele. Emotsionaalsed apellid puuduvad, keskendutakse loogilisele ja asjakohasele teabepäringule.

Stiil on analüütiline, kriitiline ja murelik, keskendudes protseduurilistele ja õiguslikele küsimustele. Kasutatakse kujundlikke metafoore ("kõrvaluks," "kiviseina raiuda uue ukse") menetluse ebamõistlikkuse rõhutamiseks. Kõne on formaalne ja loogikapõhine, otsides vastuseid Riigikontrolörilt ja rõhutades parlamendi järelevalve vajadust.

Retooriline stiil on analüütiline, kuid teravalt kriitiline ja skeptiline, kasutades iroonilisi ja rahvalikke metafoore (nt "Potjomkini küla", "spungi otsimine", "Havi käsul, minu tahtel: ahi, sõida!"). Kuigi kõneleja tunnustab parlamendi sisulise arutelu väärtust, on toon ministeeriumi tegevuse suhtes dismissiivne ja rõhutab loogilist argumentatsiooni ning ressursside puudumist. Kõne on formaalne, kuid sisaldab isiklikku näidet (kunagine pinginaaber) emotsionaalse apelli lisamiseks.