Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Kriitika on suunatud eelnõu esitaja poole, nõudes selgitusi ebaselgete terminite ja tsiteeritud konventsioonide päritolu kohta. Puudub otsene vastasseis poliitiliste oponentidega; kriitika on protseduuriline ja sisuline, keskendudes eelnõu puudujääkidele.

Otsest vastuseisu või isiklikku kriitikat ministri suhtes ei esine, kuid kõneleja seab kahtluse alla süsteemi praeguse toimivuse ja prioriteedid. Kriitika on suunatud poliitika puudujääkidele, nagu ebavõrdne juurdepääs ja pikkade ravijärjekordade probleem. Vastandumine toimub küsimuste esitamise ja poliitika sisu analüüsimise kaudu.

Kriitika on suunatud Kultuurikomisjoni ja parlamendi enamuse vastu, kes suruvad läbi ebamõistlikku seadusemuudatust, ning Riigikogu esimehe vastu arupärimise menetlemise eest. Samuti kritiseeritakse Kultuuriministeeriumi, kes rahastab Jõhvi filmilinnakut ilma piisava analüüsi ja kaasatuseta, tekitades dubleerimise ohu. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine.

Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu, süüdistades neid võimekuse puudumises (nt akadeemik Aaviksoo palkamine põhiteema lahkamiseks) ja reformide ebapiisavas rahastamises. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, eriti seoses koolikohustuse asendamise ja ebaõiglase rahastamismudeliga.