Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul
Kokku istungeid: 99
Täielikult profileeritud: 99
2025-10-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisav teave.
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud Keskkonnaameti tegevuse vastu, mida peetakse ebaõiglaseks, protseduuriliseks (teavituse puudumine) ja inimestega mittesuhtlevaks. Siseministeeriumit kritiseeritakse vastuseisu eest relvapiirangute lihtsustamisele, kuigi Kaitseministeerium ja Riigikaitsekomisjon on ühtmeelel. Kriitika on intensiivne ja keskendub riigiasutuste ebaõnnestunud haldustegevusele.
2025-10-14
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse või vastutava ministriga, kelle seisukohti peetakse ebapiisavaks teenuse osutaja läbipaistvuse ja keeleoskuse tagamisel. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, keskendudes valitsuse arusaamadele ja hoiakutele.
2025-10-13
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsiooniline hoiak valitsuse suhtes, kritiseerides eelarveprotseduure ja valimislubaduste täitmise meetodeid (laenamine, reeglite muutmine). Kriitika on suunatud eelkõige eelarvetehnilisele manipulatsioonile, näiteks suurte prognoositavate kulude (Eesti Raudtee, Kliimaministeerium) paigutamine reservi, et vältida nende kajastumist kulureal.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse (sh minister Terrase ja rahandusministri) eelarvehalduse vastu, rõhutades ebakõlasid ja ebaefektiivseid kulutusi. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, küsides otse, miks teatud projektid (Tartu–Riia rong) on endiselt aktuaalsed, samas kui nende tasuvus on madal, ning nõudes selgust tuleviku rahastamise osas.
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud menetluslikule ebaefektiivsusele, kritiseerides kaudselt Rahanduskomisjoni ja ettekandjat eelnõu aeglase tempo eest. Kriitika on protseduuripõhine ja intensiivsus on mõõdukas, väljendudes küsimuse vormis, mis seab kahtluse alla kiiruse ja mõistlikkuse.
2025-09-25
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud peaministri ja valitsuse majanduspoliitika vastu. Vastuseis on seotud käibemaksu tõstmisega, mis võimendab inflatsiooni, ning peaministri ebaselgete seisukohtadega kaubanduspindade reguleerimise osas. Kriitika on poliitika- ja selguspõhine.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse eelarveotsustele, eriti Rail Balticu rahastuse äravõtmise osas, ning ametnike (politseiametnikud) poolt komisjonis esitatud teabe täpsusele. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, keskendudes ebakõlade paljastamisele.
2025-09-18
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Otsest poliitilist vastuseisu või isiklikku kriitikat ei esitata, kuid kritiseeritakse maksutõusude inflatsioonilist mõju. Kriitika on suunatud poliitika tagajärgedele (hindade tõus) ja eelarvereeglite tekitatud survele.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Keskkonnaametile, keda kritiseeritakse teavitamiskohustuse eiramise ja ebaõiglaste piirangute kehtestamise eest. Kriitika on menetluslik ja poliitika-põhine, keskendudes riigiasutuse läbipaistmatusele ja ebaõiglasele kohtlemisele maaomanike suhtes.
2025-09-11
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Andmeid on liiga vähe.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri tegevusele ja otsustele, eriti seoses Tervisekassa juhatuse tulemustasude määramisega. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes järelevalve puudumisele ja ebakõladele ametlikes dokumentides. Kõneleja seab kahtluse alla ministri väited juriidilisest seotusest, mis takistas otsuste ülevaatamist.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud ministrile, kelle varasemat põhimõttelist seisukohta (palk rahas) vastandatakse tema praegusele aktsepteerivale hoiakule Tervisekassa kulutuste osas. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub eelarve haldamise ebakõladele ning põhimõttelisele järjepidevuse puudumisele.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valdkonna eest vastutav minister, kelle kõnet kritiseeritakse sisu puudumise eest, ning valitsus tervikuna ebaõnnestunud hangete ja auditi läbipaistvuse puudumise tõttu. Kriitika on intensiivne ja keskendub konkreetsetele protseduurilistele ja tulemuslikkuse vigadele, nagu praakrelvade hankimine ja Riigikontrolli takistamine.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti kaitseminister Hanno Pevkur, keda süüdistatakse avalikkuse eksitamises moona soetamise tähtaegade osas. Kriitika on suunatud ka Riigikogu juhatusele ja esimehele protseduuriliste otsuste (arupärimise tagasisaatmine, päevakorra järjekord) läbipaistmatuse tõttu. Opositsioon on intensiivne ja keskendub poliitilistele ning protseduurilistele ebakõladele.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugevalt kriitiline valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200) suhtes, süüdistades neid maksude kehtestamises ja seejärel osalises tühistamises poliitilise kasu eesmärgil. Kasutab isikustatud kriitikat, seades kahtluse alla oponentide (Mart, Anti, Jevgeni) aususe, järjepidevuse ja poliitiliste kokkulepete tagamaad.
2025-06-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja valitsuse jäätmereformile. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla reformi loogika ja selle mõju kohalikele omavalitsustele. Kahtlustatakse, et reform ei teeni avalikku huvi, vaid annab KOV-idele õiguse teenida raha ilma tegevuseta.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja ministrile, kritiseerides nii vangla sotsiaalset käsitlust kui ka konkreetset vangide üleviimise poliitikat. Kriitika on intensiivne, seades kahtluse alla koalitsioonipartneri (Anti Haugas) varasema seisukoha ja süüdistades valitsust ohtlike kurjategijate Eestisse lubamises.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõude sisulisele ja menetluslikule kvaliteedile, eriti seoses kirikuseadusega, kus kritiseeritakse parlamendi pädevuse ületamist ja formaalsete muudatustega sisuliste probleemide asendamist. Tervishoiu eelnõu puhul kritiseeritakse eelnõu koostajaid eksitava pealkirja ja tarbetute, mittemeditsiiniliste punktide lisamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõu puudustele, eriti seoses regulatiivse võimu delegeerimisega ministrile, ja murele, et õiguskantsleri viidatud probleemid jäävad lahendamata. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, rõhutades vajadust reguleerida olulisi detaile seadusega, mitte määrusega.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud ministrile ja valitsuse esitatud jäätmereformile, kritiseerides seda, et reformi sissejuhatuses jäeti mainimata selle kogumaksumus maksumaksjale. Kriitika on poliitika ja finantsläbipaistvuse keskne, nõudes vastutust ja täpset summat.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse (Ministri) vastu, kritiseerides lisaeelarve põhjendatust ja ajastust. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes sellele, miks kulutusi ei saa teha järgmise aasta eelarvega. Kõneleja seab kahtluse alla Ministri esitatud põhjendused relvastuse hankimise piiratud võimekuse kohta.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse kliimapoliitika ja seadusloome vastu, kritiseerides nii eelkäija tööd kui ka ministri kavandatavat eelnõu. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, soovitades kliimakindla majanduse seaduse eelnõu täielikult kõrvaldada. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka selle menetlemise otstarbekusele.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus (Peaminister) ja konkreetsed ministrid (Kliimaminister Sutt) ning Siseministeerium. Kriitika on suunatud poliitika sisule (ebapiisav kompensatsioon) ja protseduurile (määruste aeglane kehtestamine). Siseministeeriumi süüdistatakse "kruvide liiga kõvasti kinni keeramises" relvaseaduse osas.
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud haridusministri ja tema juhitud poliitika vastu, kritiseerides ministeeriumi suutmatust lahendada haridussüsteemi probleeme kahe aasta jooksul. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ebaõnnestunud eksperimendile, kuid toon on mõõdukas, tunnistades, et minister ei suuda kõike korda teha.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja vastutava ministri vastu, kritiseerides nende poliitikat eraomandi piiramise ja ebapiisava hüvitamise osas. Kriitika on nii sisuline (ebamõistlikud piirangud) kui ka menetluslik (maaomaniku teavitamata jätmine Keskkonnaameti poolt). Kõneleja kasutab vastaste tegevuse kirjeldamiseks äärmuslikku terminit "kaasaegne natsionaliseerimine".
2025-05-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatidele hooldereformi lubaduste mittetäitmise eest ja ministeeriumile ebamõistlike lahenduste (Tartu kohtuasi) ning maksumaksja raha ebaefektiivse kasutamise eest. Samuti kritiseeritakse kaudselt kolleegi (Anti Allas) poliitilise kasu lõikamise eest riigieelarveliste investeeringute puhul, seades kahtluse alla rahastamise läbipaistvuse.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt. Kõned ei sisalda kriitikat ega vastuseisu ühelegi poliitilisele rühmale, isikule ega poliitikale.
2025-05-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja väljendab mõõdukat skeptitsismi ministri tutvustatud uue eelnõu suhtes. Kriitika on suunatud eelnõu sisule ja protseduurile, kahtlustades, kas eelmise redaktsiooni õiguslikud probleemid on täielikult lahendatud.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud endise siseministri/praeguse kaitseministri Hanno Pevkuri vastu, keda süüdistatakse piiri väljaehitamise lubaduste mittetäitmises ja eelistamises Hiina droonide tellimisele kodumaiste lahenduste asemel. Kriitika on suunatud ka valitsuse läbipaistmatuse ja teadmatuse vastu seoses salajaste kaamerasüsteemidega, mis üllatasid nii peaministrit kui ka teist poliitikut (Pakosta).
2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsest poliitilist vastasseisu ei väljendata, kuid tuuakse esile rakenduslikud takistused, nagu kohaliku omavalitsuse suutmatus Narvas kokku leppida. Kriitika on suunatud projektide elluviimise ebaefektiivsusele ja ebaselgusele (nt. Süku omafinantseerimise küsimus).
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on koalitsioon ja Majandusministeerium, keda kritiseeritakse utoopiliste eesmärkide hoidmise ja terviknägemuse puudumise eest energiapoliitikas. Kriitika on suunatud poliitika sisule (hinnakriteeriumide ignoreerimine) ja seadusloome protseduuridele, küsides, kas teisi seadusi, näiteks maksuseadusi, võib samamoodi loominguliselt tõlgendada.
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud konkreetse seaduseelnõu vastu, kritiseerides selle sätteid, mis loovad vastuolu riigikaitse vajaduste ja maksustamise eesmärkide vahel. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla eelnõu keskkonnaeesmärgi ja praktilise rakendamise.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu sisulise ebaefektiivsuse ja parlamendi pädevuse ületamise vastu kanoonilise õiguse küsimustes. Ta kritiseerib ka Siseministeeriumi (Läänemetsa juhitud) hiljutist tegevust, mis on tema hinnangul tekitanud õiguslikku segadust seoses kiriku nime muutmisega. Vastuseis on poliitikapõhine ja protseduuriline, mitte isiklik, ning ta ei välista kompromissi, vaid pigem peab eelnõu eesmärke saavutamatuks.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsuse ja koalitsioonipartneritega, keda kritiseeritakse tööjõupoliitika ebaselguse ja potentsiaalselt odavama tööjõu sissetoomise eest. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla valitsuse võime tagada kõrge lisandväärtusega majanduskasv ja kontrollida sisserännet.
2025-03-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt.
2025-03-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu ei väljendata, pigem esitatakse valitsusele kontrollivaid küsimusi poliitika rakendamise ja prioriteetide täitmise kohta. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse efektiivsuse ja probleemide lahendamise täpsuse pihta, eriti oskustööliste regulatsioonide osas.
2025-03-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse ebakõlade eest retoorika ja tegeliku tegevuse vahel (nt kiirendatud moona soetamise tagasilükkamine). Eriti terav on kriitika Siseministeeriumi ja keskkonnakaitse suunal, mis puudutab relvaomanike ja jahimeeste "kiusamist". Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust avalikkuse eksitamises.
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse tegevusele ja protseduuridele, kritiseerides 2,6 miljardi eraldamise otsuse ootamatust ja ebaselgust. Kriitika on suunatud Kliima- ja Rahandusministeeriumile konsultatsiooni läbiviimise ja adekvaatsete finantsandmete puudumise eest.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja Peaministrile, keda kritiseeritakse teravalt poliitika ebapädeva juhtimise ja avalikkusele valeinfo andmise eest. Kriitika on nii protseduuriline (arvutuste puudumine) kui ka isiklik (valetamissüüdistus), mis näitab kompromissitut vastuseisu valitsuse tegevusmeetoditele.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud koalitsiooni ja eelnõu ettekandja vastu, kritiseerides nende analüüsi puudumist ja põhjendamatut valimisõiguse laiendamist. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ratsionaalsusele ning menetluslikele alustele. Kõneleja viitab koalitsiooni seisukohtadele kui ebajärjekindlatele või isegi hüpokriitilistele.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Väljendab tugevat vastuseisu peaministrile ja valitsusele, kritiseerides nii poliitika sisu (energeetika, valimisõigus) kui ka prioriteete (kirikute seaduse muutmine). Eskaleerib kriitika peaministri isikliku usalduse ja legitiimsuse tasandile.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Lääne-Euroopa suurriikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) varasemale tegevusetusele ja praegusele ebapiisavale reageerimisele muutunud julgeolekuolukorrale. Peamine vastanduv jõud on määratletud kui koostööd tegevad autoritaarsed riigid, kelle sarnasem mõtlemine ohustab vaba maailma.
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja vastandub selgelt koalitsioonipartneri seisukohale kvoodi suurendamise osas, märkides, et ta seda kindlasti ei toeta. Samuti otsitakse selgust koalitsiooni sisese diskussiooni ja jõutud seisukohtade kohta, mis viitab kaudsele kriitikale koalitsiooni poliitika suuna suhtes.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud Reformierakonna juhitavale valitsusele ja koalitsioonile, keda kritiseeritakse otsuste venitamise ja eelarvereeglite ületähtsustamise eest riigikaitse ees. Ajaloolist kriitikat jagatakse Sotsiaaldemokraatidele (Mikser, Padar) varasemate kaitsekulude kärpimise ettepanekute eest.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse Nordica rahastamisotsuste ja teadlikkuse varjamise eest. Kriitika on protseduuriline ja eetilise alatooniga, küsides, miks jätkati rahastamist, kui oli teada, et "raha põleb". Rünnakute intensiivsus on kõrge, vihjates vastutuse vältimisele ja ebaaususele.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud koalitsiooni ja Majanduskomisjoni suunas, heites neile ette ebaoptimaalsete piirmäärade valimist ja paremate ettepanekute (nt Isamaa, Kaubanduskoja) tagasilükkamist. Vastuseis on protseduuriline ja poliitikapõhine, kritiseerides lühinägelikkust regulatsioonide rakendamisel.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Tugev kriitika on suunatud Reformierakonna vastu, keda süüdistatakse vastutuse puudumises seoses regionaalsete otsustega. Esineja heidab ette, et hoolimata Kagu-Eesti saadikute suurest esindatusest Reformierakonna fraktsioonis, ei võetud vastutust Põlvamaa kohtumaja ja SKA sulgemise eest. Kriitika on tulemuspõhine ja regionaalse fookusega.
2024-12-03
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikele, kes ei pidanud vajalikuks lastekaitseseaduse sätete kohest ümbervaatamist. Kriitika on suunatud ametnike põhjendusele, et kehtiv redaktsioon on liiga lühikest aega kehtinud, vaatamata muudatusettepanekute tõsisele sisule.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on sotsiaaldemokraadid, kelle soovitud "meelsuskontrolli" võimalikkust seadusemuudatustes tugevalt kahtlustatakse. Kriitika on suunatud ka eelnõude algatajate vastu, kelle valikukriteeriumid kolmandate riikide kodanike valimisõiguse osas on ebaloogilised (nt Türgi eelistamine Norrale). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on teravalt vastu valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, süüdistades neid pühade väärtuste (vanemahüvitis) ründamises ja valijate petmises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (kärped, riigikaitse rahastamine) kui ka protseduuridele (ebaselge eelarvemenetlus). Ta kasutab isiklikke rünnakuid, viidates Kaja Kallase valimisreklaamile ja väites, et inimesed on nüüd "kindlas haardes".
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud eelnõu vastastele, keda süüdistatakse teema moonutamises ja eelnõu sisu valesti esitamises, rääkides keelustamisest, mida eelnõu ei sisalda. Samuti kritiseerib ta Sotsiaalministeeriumi esindajat, kaheldes, kas too oli eelnõu üldse läbi lugenud, ning peab debatti häbistavaks.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud EL-i poliitika tagajärgedele (konkurentsivõimetus, vajadus kaitsta end tollimaksudega) ja eelmise valitsuse algatatud seaduseelnõule. Esineja vastandub täiendava bürokraatia loomisele Eestis konkurentsiseaduse muutmise kaudu. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, küsides otseselt, kuivõrd peetakse seda kõike mõistlikuks.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Opositsioon on suunatud otse siseministri vastu, kritiseerides nii tema poliitilisi hoiakuid (kirikuga seotud pressiteated, julgeolekuohtude hindamine) kui ka isiklikku käitumist (teejoomised, õpetamiskirg). Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust Eesti riigi jõuetuses. Samuti kritiseeritakse Riigikogu juhatust eelnõude mittesaatmise eest.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud ministri/valitsuse eelarveprioriteetidele ja investeeringute jaotamise läbipaistmatusele. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, püüdes sundida valitsust avaldama konkreetseid eelarvedetaile. Rünnakud on suunatud poliitilistele otsustele, mitte isikutele.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis väljendub valitsuse aktsiisipoliitika eesmärkide ja prognooside kahtluse alla seadmises, nõudes ministrilt selgitusi, miks valiti just see maksustamise versioon. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes piirikaubanduse ohtudele ja varasemate negatiivsete kogemuste ignoreerimisele.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ministrile ja tema erakonnakaaslastele, keda kritiseeritakse poliitilise ebakonsistentsuse eest, eriti vanemahüvitise piirmäära osas. Kriitika on poliitika- ja retoorikapõhine, süüdistades vastaspoolt tühjade lubaduste andmises ja sisuliste lahenduste puudumises. Vastasseis on konfronteeriv ja skeptiline.
2024-10-08
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ebaselgusele (rakendustegevuste delegeerimine) ja halduslikule ebaõnnestumisele (PERH-i infosüsteemi hange). Vastuseis on protseduuriline ja suunatud ministeeriumi haldussuutlikkusele, mitte isiklik.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud kaitseministrile Hanno Pevkurile, kelle tegevust ja eetilist käitumist seoses kaitsevaldkonna inimestega kahtluse alla seatakse. Kriitika on intensiivne ja keskendub isiklikule käitumisele, huvide konfliktile ja kahtluste levitamisele, mitte niivõrd poliitilistele otsustele. Vastandutakse ka varasemale valitsusele, kes 1,6 miljardi kontekstis vaid "soojust õhku" ajas.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud koalitsioonile ja Riigikantseleile, keda kritiseeritakse direktiivi ülevõtmise käigus tekkinud bürokraatia ja ebapiisava kaasamise eest. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, süüdistades ametnikke eelnõu sõnastamises, mis on lihtsam kaitsta Brüsselis, mitte rakendada Eestis. Vastuseis on intensiivne ja lõpeb eelnõu toetamata jätmisega.
2024-09-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud kaudselt praeguse justiitsministri plaanidele tuua Eestisse välisvange. Kriitika on poliitikapõhine, kuna otsitakse õiguskantslerilt hinnangut, kas need plaanid on õiguslikult teostatavad ja millised probleemid võivad tekkida.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on opositsioonilises rollis, kritiseerides valitsust või eelmist koalitsiooni laiapindse julgeolekumaksu loomise ja selle finantsplaneerimise ebaselguse pärast. Kriitika on suunatud poliitilisele otsustusprotsessile ja läbipaistvuse puudumisele, nõudes vastajatelt konkreetseid numbreid.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse sisemiste vaidluste ("erakonnaski vaidlete") ja ebaselguse pärast uue julgeolekumaksu rakendamisel. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes eelkõige finantsilise läbipaistvuse puudumisele.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Tugev opositsioon on suunatud sihtmärgiks olevale poliitikule ja tema uuele erakonnale, Sotsiaaldemokraatidele, eriti seoses Lauri Läänemetsa seisukohtadega. Kriitika on ideoloogiline ja isiklik, keskendudes ebakõlale varasemate seisukohtade ja tänaste väidete vahel ning küsides, kas sihtmärk on oma seisukohti korrigeerinud. Opositsiooni intensiivsus on kõrge, viidates otseselt umbusaldusavaldusele.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on Reformierakond ("oravad") ja sotsiaaldemokraadid ("sotsid"), keda süüdistatakse oportunismis, ideoloogilise selgroo puudumises ja võimul püsimise nimel tegutsemises ("sotside diktaat"). Kriitika on intensiivne, iseloomustades valitsuse tegevust kui "katastroofilist" ja usaldust hävitavat. Kritiseeritakse ka seda, et makse tõstetakse "riigikaitseks" sildi all, kuigi raha sinna ei jõua.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Tugev vastuseis on suunatud Sotsidele seoses kolmandate riikide kodanike valimisõiguse toetamisega, mida seostatakse "vene valijate" kaitsmisega. Lisaks kritiseeritakse Kaja Kallase valitsust poliitilise ebakindluse ja varasemate koalitsioonide otsuste tühistamise eest. Kriitika on suunatud poliitilisele järjepidevusele ja julgeolekuriskidele.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Vastasseis on suunatud parlamendi enamuse ja põhiseaduskomisjoni vastu, kritiseerides nende tegevust maksude kiirkorras ja suvalisel kehtestamisel. Kriitika on intensiivne, viidates põhiseadusvastasusele ja arutelu puudumisele, mis on suunatud nii poliitika sisule kui ka menetlusele.
2024-06-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavad andmed.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsioon on suunatud koalitsiooni maksupoliitikale ja ebaühtlastele menetlusstandarditele energeetikas. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning protseduuripõhine, heites ette väljatöötamiskavatsuse puudumist ja vaikseid kabinetiotsuseid. Väljendatakse otsest kriitikat Sotsiaaldemokraatide suunal energeetikateemal ning välistatakse maamaksuseaduse eelnõu toetamine.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud) kui ka protseduurilisele ebaõiglusele, nagu muudatusettepanekute kokkuliitmine ja eelnõu totaalne muutmine. Sotsidele heidetakse ette ideoloogilist sobivust maksutõusudega ja Reformierakonnale oma aluspõhimõtete reetmist.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse majanduspoliitika (maksutõusud) ja kehva majandusseisu eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust ekspertide hoiatuste eiramises ja majanduse "ravimises enne, kui diagnoos pandi". Samuti kritiseeritakse valitsuse viivitamist (molutamist) Vene valimiste teemal tegutsemisel.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatidele, kritiseerides nende poliitilisi valikuid ja motiive. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maamaks kui ümberjagamine) kui ka protseduurile (kompromisside tegemine ilma sihtrühmi kaasamata ning ebajärjekindel seadusandlik kontroll energiasektoris).
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud üldisele poliitilisele ja ühiskondlikule "väga avatud meelele" keeleprobleemide lahendamisel. Samuti kritiseeritakse valitsuse suutmatust tagada piisav kontroll tööjõuturule sisenevate välisüliõpilaste üle, kes siirduvad teenindussektorisse. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt võõrandumise ja julgeolekuohtude eiramise eest. Kriitika on nii poliitiline (kodakondsuspoliitika) kui ka moraalne (küünilisus), seades kahtluse alla valitsuse prioriteedid. Rünnaku intensiivsus on kõrge ja kompromissivalmidust ei ilmne.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavalt andmeid.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja juhtivkomisjoni suunas, süüdistades neid puudulikus eelnõu ettevalmistuses ja ebakonsistentses julgeolekupoliitikas. Eriti terav on kriitika ajaloolise vastutuse teemal, tuues esile praeguste valitsusparteide liikmete (Ain Seppik ja Siim Kallas) varasemaid otsuseid Moskva patriarhaadi registreerimisel. Vaidlustab täitevvõimu väiteid, et poliitilisi avaldusi on vaja seadusliku tegevuse alustamiseks.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Justiitsministeeriumi ja valitsuse tegevuse vastu, heites ette seadusloome protseduurilist ebajärjekindlust ja ebaselgeid poliitilisi põhjendusi trahvide tõstmiseks. Kriitika on suunatud poliitika ja menetluse, mitte isikute vastu.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Euroopa Keskpanga rahapoliitika ebaefektiivsusele Eesti inflatsiooni ohjeldamisel. Samuti nõutakse vastutust ja selgitusi Eesti Panga presidendilt tema tegevuse eest EKP nõukogus.
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Puuduvad andmed.
2024-04-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud riigihangete süsteemile, mis eelistab vähempakkumisi, takistades kohalike põllumeeste koostööd kaitseväega. Samuti kritiseerib kõneleja ühiskonnas levinud tendentsi näidata toidutootmist negatiivses valguses (keskendumine piinamisele ja kehvadele tingimustele), mis moonutab valdkonna tegelikku olemust.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kritiseerib Justiitsministeeriumi pakutud teed ECN+ direktiivi ülevõtmisel, viidates selle aeglusele ja Õiguskantsleri vastuseisule. Ta seab kahtluse alla komisjoni arutelu tõhususe ja kritiseerib Isamaa pakutud lahendust sanktsioonide teemal, heites ette passiivset suhtumist.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu konkreetsetele poliitilistele rühmadele või isikutele ei väljendata. Kriitika on suunatud pigem ühiskondlike väärtuste muutumise suunas, mis on viinud traditsioonilise perekonna ideaali kadumiseni.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu esitaja poole, nõudes selgitusi ebaselgete terminite ja tsiteeritud konventsioonide päritolu kohta. Puudub otsene vastasseis poliitiliste oponentidega; kriitika on protseduuriline ja sisuline, keskendudes eelnõu puudujääkidele.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu või isiklikku kriitikat ministri suhtes ei esine, kuid kõneleja seab kahtluse alla süsteemi praeguse toimivuse ja prioriteedid. Kriitika on suunatud poliitika puudujääkidele, nagu ebavõrdne juurdepääs ja pikkade ravijärjekordade probleem. Vastandumine toimub küsimuste esitamise ja poliitika sisu analüüsimise kaudu.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Kultuurikomisjoni ja parlamendi enamuse vastu, kes suruvad läbi ebamõistlikku seadusemuudatust, ning Riigikogu esimehe vastu arupärimise menetlemise eest. Samuti kritiseeritakse Kultuuriministeeriumi, kes rahastab Jõhvi filmilinnakut ilma piisava analüüsi ja kaasatuseta, tekitades dubleerimise ohu. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu, süüdistades neid võimekuse puudumises (nt akadeemik Aaviksoo palkamine põhiteema lahkamiseks) ja reformide ebapiisavas rahastamises. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, eriti seoses koolikohustuse asendamise ja ebaõiglase rahastamismudeliga.
2024-02-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud Kultuurikomisjoni valitud menetlusviisile ja eelnõu algatajatele, keda kritiseeritakse "ebavajaliku" ja "arusaamatu" erirežiimi loomise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub eeskätt protseduurilistele puudustele ning Riigikogu ainuõiguse delegeerimisele.
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid kaudselt kritiseeritakse valitsuse poliitikat, mis on viinud ebastabiilse majandus- ja maksukeskkonnani. Samuti seatakse kahtluse alla pankade analüütikute poolt kasutatav termin "kasumiahnus", küsides, kas tegu on lihtsalt õnnetu probleemi otsimisega. Kriitika on suunatud poliitika tulemustele ja majanduskeskkonna kujundamisele.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, eriti automaksu eelnõule, mida peetakse lasterikkaid peresid represseerivaks ja ebaõiglaseks. Kriitika on poliitikapõhine, viidates ka peaministri varasemale õigustusele maksu vajalikkusest riigikaitse kontekstis, mille puhul kritiseeritakse riigi kavatsust esmalt maksu võtta ja seejärel sõidukid konfiskeerida.
2024-02-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud eelnõu esitanud "koolkonna" vastu, kelle poliitilisi eeldusi tarbijakäitumise kohta peetakse küsitavaks. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla märgistamise võime murda "ideoloogilisi trende."
2024-01-25
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitseja tegevuse vastu, heites ette seadusloome venitamist ja protseduurilisi vigu (ametkondade mittetoetus, vale ministeeriumi määramine). Vastuseis on protseduuriline ja poliitikapõhine, rõhutades valitsuse suutmatust reageerida riigikaitse eelhoiatustele.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele ja õiguspraktika puudujääkidele, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele. Küsimused on suunatud ministrile, et saada selgust probleemide ulatuse ja lahendamise edenemise kohta, viidates ebakõladele seaduse ja tegeliku praktika vahel.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonis praeguse valitsusega, viidates sellele kui valitsusele, kuhu Isamaa ei kuulu. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, küsides valitsuse prioriteetide kohta üleminekufondi vahendite kasutamisel innovatsiooni turgutamiseks.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusasutuste (Rahandusministeerium, MTA, Sotsiaalministeerium) vastu, süüdistades neid läbipaistvuse puudumises ja halduspraktika kuritarvitamises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et dokumente salastatakse ilma sisulise põhjuseta, viidates ka ministritevahelise suhtluse puudumisele. Eriti terav on kriitika Maksu- ja Tolliameti otsuse suhtes salastada Kaja Kallase tuludeklaratsioone puudutanud kiri 75 aastaks.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsejale (valitsusele), kritiseerides või seades kahtluse alla nende finantsotsuste (0,25% meede) protseduurilist alust ja kehtivust. Kriitika on puhtalt protseduuriline ja poliitika-põhine.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu või kriitikat poliitiliste oponentide suhtes ei esine. Kriitika on suunatud pigem õigusliku olukorra ebaselgusele, mis tekitas vajaduse DNA-testide järele, otsides selgitust, kas see oli seadusandja tahe.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsejale ja rahandusministrile (Mart Võrklaev), keskendudes valitsuse fiskaalsele ebakompetentsusele ja poliitilisele ebausaldusväärsusele. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust eelarvestrateegia tühjade ridadega täitmises ja poliitika järsus muutuses. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse lubadused uute maksude osas.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või komisjoni ebaselguse ja võimaliku üksmeele puudumise vastu seoses Kultuurkapitali seaduse muudatustega. Vastuseis on protseduuriline, keskendudes seaduseelnõu ja ettekandja vastuste ebaselgusele, mitte isiklikule rünnakule.