Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Retooriline stiil on kahetine: alguses esitatakse küsimused formaalselt ja andmepõhiselt, kuid seaduseelnõu kritiseerimisel muutub see äärmiselt ründavaks ja mitteametlikuks. Kasutatakse tugevat ja halvustavat keelt ("peldikus") eelmise ja kavandatava eelnõu täielikuks diskrediteerimiseks, rõhutades emotsionaalset ja põlastavat vastuseisu.

Retooriline stiil on otsekohene, küsiv ja kriitiline, kasutades tugevaid ja emotsionaalselt laetud termineid nagu "neonatsionaliseerimine". Kõneleja toetub nii konkreetsele juhtumiuuringule (metsaomanik, 125 000 euro väärtuses) kui ka detailsetele andmetele (kompensatsioonimäärad), et luua loogiline apell õiglusele.

Retooriline stiil on formaalne ja küsimusi esitav, pöördudes ministri poole austavalt, kuid esitades kriitikat haridussüsteemi puudujääkide kohta. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, kirjeldades poliitika (eksamite aja muutus) tekitatud segadust ja motivatsioonipuudust. Toon on otsiv ja nõuab poliitika eesmärkide põhjendamist.

Kõneleja stiil on võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid ja ajaloolisi apelle. Ta süüdistab ministrit muretuses ja nimetab teda irooniliselt "õnnistegijaks". Argumentatsiooni toetavad detailsed kaasusnäited (metsaomaniku maa väärtuse vähenemine poole võrra) ja otsene võrdlus natsionaliseerimisega.

Stiil on analüütiline ja terav, kasutades sageli retoorilisi küsimusi valitsuse tegevuse ja vastuste vaidlustamiseks (nt "Miks seda mõistlikku lahendust ei tekkinud?"). Kõneleja kasutab emotsionaalset apelli, tuues esile konkreetse mureliku kodaniku (Põlva spordiveteran Ilmar Tagel) näite, kombineerides seda detailse poliitilise ja protseduurilise kriitikaga. Ta on formaalne, kuid ei pelga viidata poliitilisele eneseupitamisele ja "katuseraha" kahtlusele.

Kõnemaneer on äärmiselt formaalne, neutraalne ja protseduuriline, keskendudes lühikestele ja selgetele korraldustele. Stiil on täielikult loogiline ja eesmärgipärane, vältides igasuguseid emotsionaalseid või narratiivseid apelle. Kõneleja kasutab korduvat ja ühesõnalist fraasi "Palun hääletada" istungi sujuva juhtimise tagamiseks.

Stiil on formaalne, küsitlev ja protseduuriline, pöördudes Riigikogu esimehe ja ministri poole viisakalt. Kõneleja kasutab loogilist apellatsiooni, viidates autoriteetidele (õiguskantsler, õigusteadlased), et rõhutada eelnõu puudujääkide potentsiaalset tõsidust.