Kuude kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

13 Sõnavõtud

Stiil on väga võitluslik, kriitiline ja järjekindel, kasutades tugevaid hinnanguid (nt "rumal", "ebakompetentne") ministri ja juhatuse tegevuse kirjeldamiseks. Kõneleja rõhutab loogilist argumentatsiooni ja protseduurireeglite rikkumist, nõudes korduvalt vastuseid konkreetsetele ühelauselistele küsimustele. Ta süüdistab Riigikogu esimeest arutelu lämmatamises.
09.2025

25 Sõnavõtud

Kõneleja stiil on valdavalt kriitiline ja võitlev, kasutades sageli sarkasmi ja poliitilisi torkeid (nt istungisaali paigutuse teemal). Ta esitab oma argumendid loogiliselt ja viidates seadustele või analüüside puudumisele, kuid teeb seda nõudliku ja resoluutse tooniga. Ta kasutab ka retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse sisemisi vastuolusid ja ebakompetentsust.
06.2025

28 Sõnavõtud

Toon on valdavalt kriitiline, argumenteeritud ja kohati manitsev, rõhutades vajadust strateegiliselt ja pikalt ette mõelda. Kasutab retoorilisi võtteid nagu eesti rahva vanasõna ("rege rauta suvel") ja ajaloolisi paralleele (2004. aasta konventsioon, immigratsioonivaimustus). Kritiseerib vastaste tegevust "koomilise" teatrietendusena (lasteaiatasud) või naiivse poliitikana, kuid püüab samas kaitsta parlamendi mainet heatahtliku institutsioonina.
05.2025

17 Sõnavõtud

Kõnestiil on valdavalt kriitiline, nõudlik ja kohati terav, kasutades otseseid süüdistusi loosunglikkuses ja ebaõnnestunud poliitikas. Poliitik kasutab irooniat ja teravaid küsimusi (nt viidates Jürgen Ligi tsitaadile "lammaste" kohta valitsuses), et panna vastaseid vastutama. Protseduurilistes ja julgeolekuteemades on toon aga loogiline ja põhjalik, rõhutades õigusriigi põhimõtteid ja vajadust selgema seadusandluse järele.
04.2025

14 Sõnavõtud

Kõneleja stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja nõudlik, eriti valitsuse ja Riigikogu juhatuse suunal. Ta kasutab tugevaid hinnanguid, nimetades valitsuse poliitikat "küürakaks" ja juhatuse tegevust "võimu kuritarvitamiseks". Kuigi toon on emotsionaalne ja süüdistav, on argumendid tugevalt faktipõhised, toetudes andmetele (Eesti Pank, Riigikontroll) ja juriidilistele viidetele.
03.2025

12 Sõnavõtud

Kõnekeel on valdavalt konfronteeriv, kriitiline ja otsekohene, kasutades tugevaid väljendeid nagu "segadus ja korralagedus," "kohutav bürokraatia" ja peaministri tegevuse nimetamine "suurushullustuseks." Apellatsioonid on sageli loogilised ja detailirohked (konkreetsed kaitsevõimekused, bürokraatlikud algatused), kuid sisaldavad ka emotsionaalset ja moraalset raamistikku (maksusõda, ajalooline valik põhiseaduse muutmisel). Kasutab ka protseduurilist rangust ja nõuab peaministri korrale kutsumist.
02.2025

36 Sõnavõtud

Kõneleja stiil on võitluslik, kiireloomuline ja teravalt kriitiline, kasutades sageli tugevaid väljendeid ("suurusehullustus," "käsitsi kirjutatud käkerdis," "ametnike kuri plaan"). Retoorika tasakaalustab juriidilisi ja protseduurilisi argumente (viidates seadustele) populistlike apellidega, eriti maksude ebaõigluse ja maapiirkondade hooletusse jätmise teemal. Esitatakse palju retoorilisi küsimusi ja nõutakse konkreetseid vastuseid.
01.2025

13 Sõnavõtud

Retooriline stiil on valdavalt kriitiline ja tungiv, eriti demograafia ja valitsuse poliitika teemadel, mida iseloomustatakse sõnaga "katastroof" ja "ellujäämise küsimus". Kasutatakse nii loogilisi argumente (viidates seadustele ja praktikale) kui ka emotsionaalset keelt, rõhutades riigi ellujäämise küsimust ja valitsuse tekitatud ebakindlust. Kasutatakse tugevaid negatiivseid väljendeid nagu "segapudru" ja "korralagedus".
12.2024

53 Sõnavõtud

Stiil on formaalne, kuid sageli terav, võitlev ja kriitiline, eriti protseduuriliste rikkumiste esiletoomisel. Kõneleja kasutab palju juriidilist ja loogilist argumentatsiooni, toetades oma seisukohti seaduste ja statistiliste andmetega (nt kodakondsuse andmise numbrid). Emotsionaalsed apellid väljenduvad olukorra nimetamises "absurdseks", "pööraseks" ja "küüniliseks", süüdistades juhatajat opositsiooni vaigistamises.
11.2024

89 Sõnavõtud

Stiil on valdavalt võitlev, resoluutne ja kriitiline, kasutades sageli emotsionaalselt laetud termineid ja süüdistusi ("absurditeater", "vägivaldne tõlgendus", "tont"). Apelleeritakse tugevalt õiguslikule loogikale ja protseduurireeglitele, rõhutades õiguskindluse ja seaduslikkuse põhimõtteid. Esitatakse palju retoorilisi küsimusi ministritele ja peaministrile, et juhtida tähelepanu valitsuse ebakõladele ja ebakvaliteetsele tööle.
10.2024

31 Sõnavõtud

Kõneleja retooriline stiil on valdavalt võitluslik, kriitiline ja terav, kasutades sageli emotsionaalselt laetud termineid (nt nimetades siseministrit "sisejulgeolekuohuks"). Rõhk on loogilistel ja protseduurilistel argumentidel, kuid neid esitatakse sageli sarkasmi ja irooniaga, näiteks ministrite kompetentsi kahtluse alla seadmisel. Kõneleja võtab korduvalt endale rolli valitsuse levitatava valeinformatsiooni ümberlükkamisel Riigikogu saalis.
09.2024

24 Sõnavõtud

Toon on valdavalt kriitiline, terav ja tungiv, eriti valitsuse tegevuse hindamisel (nt "uinutav" ettekanne, "ääretult silmakirjalik" sotside käitumine). Kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle (nt "Mul on hirm, et meil on selline valitsus") ja irooniat (nt vangide toomine kui "Eesti Nokia"). Stiil on formaalne, kuid otsekohene, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja faktidele (statistika, seaduseparagrahvid) ning nõudes konkreetset vastutuse kirjeldamist.
07.2024

30 Sõnavõtud

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, võitluslik ja nõudlik, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "täielik rumalus," "maksusõda oma rahva vastu") ja irooniat. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil ja valitsuse vigade väljatoomisel, nõudes konkreetseid vastuseid ja mõjuanalüüsi. Kõneleja esitab sageli protseduurilisi proteste ja küsimusi, et rõhutada parlamendi töökorra rikkumisi.
06.2024

36 Sõnavõtud

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, võitluslik ja kiireloomuline, kasutades sageli tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "jõhkrad kärped," "valetamine" ja "piinlik." Kõneleja apelleerib tugevalt usalduse, sotsiaalse õigluse ja õiguskindluse põhimõtetele. Stiil on formaalne, kuid kirglik, keskendudes loogilistele ja protseduurilistele argumentidele, mida toetavad otsesed süüdistused valitsuse vastu.
05.2024

54 Sõnavõtud

Kõneleja stiil on valdavalt võitluslik, terav ja tungiv, eriti valitsuskoalitsiooni suunas, kasutades süüdistusi "maksusõjas," "variserlikkuses" ja "valelikus poliitikas." Ta kombineerib emotsionaalseid apelle (ajalooline mälu, Mulgimaa küüditamine, pealekaebamise oht) detailsete juriidiliste ja majanduslike argumentidega. Kõne on formaalne, kuid sisaldab otseseid ja isiklikke rünnakuid ministrite ja fraktsioonide vastu.
04.2024

29 Sõnavõtud

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja kohati emotsionaalselt laetud, väljendades hämmingut ja nimetades vastaste tegevust ebaseaduslikuks või inetuks. Kasutab nii õiguslikke argumente (viidates analüüsidele ja seadustele) kui ka teravaid süüdistusi (nt siseministri nimetamine julgeolekuohuks). Püüab luua tunde, et valitsuse tegevus on vastuolus õiguskindluse ja demokraatlike põhimõtetega.
03.2024

9 Sõnavõtud

Retooriline stiil on valitsuse suhtes teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades süüdistusi valetamises ja poliitika ebaefektiivsuses. Menetluslikes küsimustes on toon formaalne ja nõudlik, keskendudes loogilistele ja juriidilistele argumentidele ning viidates seadustele. Kõneleja kasutab otseseid küsimusi ja retoorilisi võtteid (nt "vorst vorsti vastu") koalitsiooni sisemise kauplemise paljastamiseks.
02.2024

22 Sõnavõtud

Toon on valdavalt konfronteeriv, kriitiline ja tungiv, eriti protseduuriliste rikkumiste ja julgeoleku teemadel. Kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle ("räige rikkumine," "täiesti absurdne," "kohutavalt ebaõiglane") ning süüdistab ministreid rutiinses vastamises ("tankist"). Rõhutab avatud poliitilise arutelu olulisust Riigikogu saalis, vastandades seda kirjalikele küsimustele.
01.2024

5 Sõnavõtud

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja nõudlik, kasutades valitsuse tegevuse kirjeldamiseks tugevaid termineid nagu "kaos," "jõhkrad kärped" ja "veiderdate ja mökutate." Kõneleja toetub loogilistele argumentidele, esitades detailseid küsimusi finantsandmete ja vastukäivate ministrite avalduste kohta. Üldtoon on rahulolematu ja nõuab tungivalt selgust.