Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kõneleja retooriline stiil on väga kriitiline ja kohati terav, kasutades tugevaid väljendeid nagu "rumalus ruudus" ja "täielik rumalus". Ta esitab oma seisukohti loogiliste argumentide ja faktidega (nt arenduskeskuste asukoht), kuid teeb seda emotsionaalse veendumusega, nõudes ministrilt tõese informatsiooni esitamist. Toon on valdavalt vastanduv ja süüdistav, eriti regionaalpoliitika teemal.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja küsitlev, kasutades retoorilisi küsimusi olukorra tõsiduse rõhutamiseks ("Kuidas me sellisesse olukorda jõudnud oleme?"). Apellatsioon on tugevalt loogiline ja põhineb autoriteetide (järelevalveorganite) hinnangute tsiteerimisel, et anda kriitikale kaalu.

Stiil on formaalne, viisakas ja küsitlev, pöördudes austusega ettekandja poole. Keskendutakse loogilisele selgitusele, püüdes lahendada komisjonis tekkinud ebaselgust, ilma emotsionaalsete või ründavate apellideta.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja protseduuriliselt nõudlik, väljendades tunnet, et opositsioon on "allasurutud". Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "ülimalt küüniline", "vägivaldselt kokku seotud") ning rõhutatakse loogilist ja juriidilist korrektsust. Stiil on formaalne, kuid samas otsekohene, keskendudes pigem protseduurilistele faktidele kui jutustamisele.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja konfronteeriv, süüdistades valitsust poliitilises kemplemises ja segaduse tekitamises. Kasutatakse loogilisi apelle, rõhutades konkreetsete rahaliste kohustuste ja eelarvekatte puudumist. Stiil on formaalne, kuid sisaldab tugevaid hinnanguid, nagu "ebamõistlik vandenõuteooria" ja "hullutamine", ning tsiteerimist ("lubage mul jääda viisakalt eriarvamusele").

Retooriline stiil on formaalne, loogikapõhine ja kriitiline, keskendudes seaduste ja menetlusreeglite täpsele tõlgendamisele. Kasutatakse otseseid küsimusi ettekandjale ja valitsusele, nõudes vastavust sisule ja vormile. Väljendatakse ka emotsionaalset rahulolematust ("õnnetud") tekkinud protseduurilise segaduse üle.

Toon on tõsine, analüütiline ja veenev, rõhutades teema olulisust ja julgeolekuohtu. Kasutab palju loogilisi ja faktilisi argumente, tuginedes statistikale, seaduse ajaloole ja siseministri seisukohtade tsiteerimisele. Stiil on formaalne ja detailne, kuid sisaldab ka emotsionaalseid hinnanguid, nimetades praegust praktikat "pööraseks seisukohaks" ja rõhutades kodakondsuse väärikust.

Stiil on võitlev, kiireloomuline ja teravalt kriitiline, eriti protseduuriliste küsimuste osas, kasutades tugevaid väljendeid nagu "absurdne põhjendus," "räige rikkumine" ja "pöörasesse olukorda." Apelleerib järjepidevalt seadustele, läbipaistvusele ja tervele mõistusele, nõudes vastutust ja selgust. Toon on formaalne, kuid emotsionaalselt laetud, kui ta tunneb, et opositsiooni vaigistatakse.

Retooriline stiil on äärmiselt lühike, formaalne ja korduv, kasutades standardseid fraase nagu "Aitäh!" ja "Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada." Toon on neutraalne ja protseduuriline, ilma emotsionaalsete apellide või keeruka keelekasutuseta.