Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kõneleja seisab tugevalt vastu valitsuse regionaalpoliitikale, eriti nelja "oblasti" loomisele, nimetades seda tsentraliseerimiseks ja "rumaluseks ruudus". Ta toetab kindlalt rohujuure tasandi spordiorganisatsioonide (Jõud, Koolispordi Liit) riiklikku rahastamist ja nõuab varasema koalitsioonileppe alusel alustatud regionaalsete jalgpallihallide projekti lõpuleviimist igas maakonnas. Tema poliitiline raamistik on tugevalt suunatud bürokraatia vähendamisele ja regionaalse otsustusõiguse säilitamisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline kehtiva riigieelarve ja selle menetlemise suhtes, rõhutades, et eelarve on läbipaistmatuse tõttu potentsiaalselt vastuolus põhiseadusega. Seisukoht on protseduuriline ja tulemuspõhine, keskendudes riigi finantside seaduslikkusele ja arusaadavusele. Kõneleja seab kahtluse alla, miks president eelarvet tagasi ei saatnud, viidates süsteemsele ebakorrapärale.

Kõige silmatorkavam teema on seaduseelnõude populistliku iseloomu määratlemine. Hoiak on uuriv ja ettevaatlik võimaliku populismi suhtes, olgu see siis vasak- või parempoolne, mis viitab väärtuspõhisele lähenemisele seadusloome kvaliteedile.

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse eelarvepoliitikale, eriti maksutõusudele, mis on viidud rekordilistele kõrgustele, ilma et eelarvel oleks selget sihti. Kõneleja kaitseb jõuliselt opositsiooni õigusi ja kritiseerib eelnõu menetlemise viisi kui ebaõiglast, viidates kodu- ja töökorra seaduse rikkumisele. Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse (performance-driven) vastu.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse tegevust kritiseeriv, süüdistades seda vajalike otsuste asendamises mittevajaliku bürokraatia ja asendustegevusega. Kõige teravamalt vastustatakse haridusleppe ja regionaalsete kokkulepete ebakonkreetset sisu ning ühistranspordi rahastamise lahendamata jätmist. Kriitika on suunatud eelkõige valitsuse ebaefektiivsusele ja protseduurilistele vigadele. Samuti vastustatakse koalitsiooni põhiseaduse muudatuse eelnõu sõnastust hääleõiguse küsimuses.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse (Kristen Michali valitsuse) suhtes, eriti maksupoliitika osas, heites ette segadust ja ebakõla "maksurahu" lubamise ning uute maksude (julgeolekumaks) kehtestamise vahel. Kõneleja nõuab seadusandluses selgust ja propageerib kultuuripärandi säilitajate (vanasõidukite taastajad) kaitsmist ebamõistlike aastamaksude eest. Seisukoht on tugevalt protseduuriline ja poliitikat suunav, rõhutades seaduste vajalikkust konfliktsete olukordade reguleerimisel.

Tugev ja väärtuspõhine vastuseis valitsuse praktikale anda kodakondsust korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud isikutele. Rõhutab, et kodakondsus on privileeg, mitte iseenesestmõistetav inimõigus, ning selle andmisel peab olema esikohal lojaalsus ja riigi julgeolek. Poliitiline raamistik on konservatiivne ja riigikeskne, kritiseerides laia kaalutlusõiguse andmist ametnikele ja valitsusele.

Kõneleja on tugev opositsioonipoliitik, kes keskendub valitsuse vastutusele, eelarve läbipaistvusele ja seadusloome protseduuride järgimisele. Ta vastustab laiapõhjalist maksutõusu (nn julgeolekumaks) ja nõuab kaitsekulutuste sihtotstarbelisust. Poliitiline fookus on tugevalt suunatud kodu- ja töökorra seaduse rikkumiste ning hariduspoliitika (eestikeelne keskkond) teemadele, raamides oma seisukohti õigusliku ja väärtuspõhise lähenemisega.

Kõneleja poliitiline seisukoht on rangelt protseduuriline, keskendudes seadusandliku protsessi edasiviimisele Riigikogu täiskogu istungil. Seisukoht väljendub järjekindlas nõudes panna muudatusettepanekud hääletusele. Konkreetseid poliitilisi eelistusi või väärtuspõhist raamistikku kõnedest ei selgu.