Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi regionaalhaldusest ja ettevõtluse arendamisest, korrigeerides ministri arusaama arenduskeskuste maakondlikust olemusest ja ülesannetest. Samuti on tal autoriteetne positsioon spordivaldkonnas, esinedes spordiliidu Jõud presidendina ning omades detailset teavet spordi rahastamise poliitika ja regionaalsete spordirajatiste arendamise kohta. Ta kasutab konkreetseid näiteid ebaloogilistest regionaalsetest piiridest (Kesk-Eesti piirkond) ja infrastruktuuri arengust (Paide jalgpallihall).

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigieelarve menetlemise, põhiseaduslikkuse ja järelevalve institutsioonide (õiguskantsler, riigikontrolör) tegevuse osas. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse otseselt riigikontrolöri ning õiguskantsleri üliteravale kriitikale, mis näitab teema sügavat tundmist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetluse (viide Põhiseaduskomisjonile) ja poliitilise terminoloogia (populism, vasakpopulism, parempopulism) osas. Ta tugineb komisjonis toimunud aruteludele, et tõstatada kontseptuaalseid küsimusi täiskogu istungil.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglite osas, kritiseerides komisjoni esimehe volituste delegeerimist ja muudatusettepanekute sidumist/kõrvaldamist. Samuti on tal detailne teadmine riigieelarve spetsiifikast, küsides konkreetseid ridu ja summasid ühistranspordi toetuse kohta. Ta viitab stenogrammidele ja seletuskirjadele, rõhutades vormilise korrektsuse vajadust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kohaliku omavalitsuse rahastamise, riigieelarve strateegia ja ühistranspordi korraldamise teemadel. Eriti rõhutatakse konkreetse rahalise katte puudumist reformidel, viidates nii järgmise aasta eelarvele kui ka eelarvestrateegiale. Tuginetakse ka põhiseaduse muudatuste osas akadeemilise taustaga juristide ja tegevjuristide ekspertarvamustele.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning menetlusreeglite osas, rõhutades dokumentide korrektsust ja hääletamise protseduure. Tal on ka teadmisi maksude ja lõivude (riigilõiv, keskkonnalõiv) juriidilisest eristamisest ning nõudest, et riigilõivud peaksid olema kulupõhised.

Näitab sügavat asjatundlikkust kodakondsuse seaduse, selle ajaloo (1995. aasta algne versioon, 2006. aasta muudatus) ja halduspraktika osas. Kasutab detailset statistikat ja võrdlevaid andmeid erinevate valitsuste (Jüri Ratase valitsused, Kaja Kallase valitsused) kodakondsuse andmise otsuste kohta. Viitab otse Siseministeeriumi vastustele arupärimistele ja kohtupraktika näidetele, et toetada oma argumenti.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, kritiseerides rahanduskomisjoni otsuseid ja juhataja tegevust protseduuriliste rikkumiste eest. Tal on detailne arusaam haridusministeeriumi tegevusetusest (täiskasvanute gümnaasiumid ja 10 miljoni rea puudumine) ning maksude sihtotstarbelise kasutamise teooriast ja praktikast. Ta viitab spetsiifilistele seaduse paragrahvidele ja põhiseaduse sätetele (nt § 12) hariduseelnõu arutelul.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust Riigikogu töökorralduse ja seadusloome protseduuride haldamisel, eriti mis puudutab muudatusettepanekute menetlemist. Puuduvad andmed sisulise asjatundlikkuse kohta majandus-, sotsiaal- või muudel poliitikavaldkondadel.