Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Retooriline stiil on valdavalt kriitiline ja võitlev, eriti valitsuse tegevuse suhtes, mida nimetatakse "sõgeduseks" ja "ääretult rumalaks lahenduseks". Kasutab tugevaid loogilisi argumente, toetudes ajaloolistele kompromissidele ja konkreetsetele rahalistele näidetele (nt Paide linna tulubaasi kaotus). Toon on formaalne, kuid kirglik, sisaldades ka iroonilisi märkusi (nt Annely pädevuse kohta rahandusteemadel ja valgustuse väljalülitamise kohta kõnepuldis).

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja tungiv, kasutades tugevaid metafoore (nt "värisema oma istekoha pärast nagu peenraha") peaministri poliitilise tahte kahtluse alla seadmiseks. Kõneleja rõhutab Reformierakonna tegevusetust ja ebaausust, esitades korduvalt konkreetseid küsimusi praktiliste sammude kohta. Toon on formaalne, kuid sisult väga konfronteeriv.

Retooriline stiil on formaalne, otsene ja keskendub loogilistele argumentidele, tuginedes seadustele ja ratsionaalsele ajakasutusele. Toon on nõudlik ja selgust taotlev, eriti seoses istungi juhataja kohustusega tutvustada läbiviimise korda tehniliste probleemide ajal.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, kiireloomuline ja võitluslik, väljendades isiklikku hirmu valitsuse tegevuse pärast. Kasutatakse irooniat (nt vangide Eestisse toomine kui "Eesti Nokia") ja tugevaid emotsionaalseid apelle, samal ajal toetudes konkreetsetele andmetele ja viidetele (nt Õiguskantsleri seisukohad, Sakala ajakirjaniku kirjutis). Ministri ettekannet kirjeldati kui "uinutavat" ja vastuseid "kidakeelseks".

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, esitades ministrile otseküsimusi valitsuse tegevusetuse ja lahenduste puudumise kohta. Toon on formaalne ja analüütiline, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja poliitika tulemuslikkusele, rõhutades, et eesmärk on koolitada välja sõdureid, mitte "kahuriliha".

Retooriline stiil on nõudlik ja korduv, keskendudes konkreetsete vastuste väljapressimisele vastutuse sisu kohta. Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (nõudes vastutuse sisu kirjeldamist) kui ka emotsionaalset apelli, rõhutades olukorra ebaõiglust noorte inimeste tuleviku suhtes. Toon on formaalne, kuid kriitiline ja püsiv.