Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Poliitiline positsioon on tugev opositsiooniline, keskendudes eelkõige riigi rahanduse korrastamisele ja regionaalsele õiglusele. Kõneleja vastustab jõuliselt valitsuse maksupoliitikat, eriti tulumaksusüsteemi muutmist, mis tema hinnangul suurendab ebastabiilsust ja tekitab eelarveauke (pool miljardit aastas). Poliitiline raamistik on tugevalt suunatud majanduskriisi lahendamisele ja fiskaalsele vastutusele. Samuti rõhutatakse regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise probleeme.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigi julgeolekule, rõhutades ohtu, mida kujutab endast Vene ja Valgevene kodanike hääleõigus kohalikel ja presidendivalimistel. Kõneleja nõuab tungivalt Reformierakonna juhitavalt koalitsioonilt konkreetseid samme valimisõiguse piiramiseks, viidates julgeolekuasutuste hoiatustele. Stants on tugevalt väärtuspõhine, seades esikohale riigi kaitsmise Putini poliitikat toetavate valijate eest.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt Riigikogu töökorra ja protseduuride järgimisele ning istungi efektiivsele läbiviimisele. Kõneleja toetab kindlalt istungi lõpetamist tehniliste probleemide tõttu, et tagada parlamendiliikmete aja ratsionaalne kasutamine, rõhutades seadusekohast ja tulemuslikkusele suunatud lähenemist.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt Eesti rahvusriigi jätkusuutlikkusele ja sisejulgeolekule, vastandudes valitsuse poliitikale, mis lubab suurt sisserännet ja väidetavalt õõnestab riigikaitset (nt Kaitseliidu koondamised). Kõneleja nõuab kontrolli rände üle ja kritiseerib valitsuse tegevust, mis on vastuolus Eesti eluliste julgeolekuhuvidega. Raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub valitsuse ebaefektiivsele tegevusele kriisiolukorras.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitse kiirele väljaarendamisele, rõhutades olukorra kriitilisust, kus Eestil on nii aega kui ka raha vähe. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse tegevuse efektiivsuse, nõudes selgitust, miks ei ole taotletud liitlastelt tsüklivälist kiirendatud võimearendust. Lisaks kritiseeritakse Kaitseliidu instruktorite puudust, hoolimata uute liikmete massilisest liitumisest.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt Haridusministeeriumi vastutuse nõudmisele riigigümnaasiumide ühiskatsete ebaõnnestumise eest. Kõneleja kritiseerib valitsuse suutmatust vastutust selgelt määratleda ja tajuda, rõhutades, et tegemist on noorte inimeste tulevikku puudutava ebaõiglase olukorraga. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, nõudes konkreetset selgitust, milles vastutus väljendub.