Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust rahandus- ja maksupoliitikas, viidates konkreetsetele seaduseparagrahvidele, eelarve mõjudele ja maksuseaduste muutmise protseduurireeglitele. Erakordselt detailne on ka teadmine regionaalpoliitika, põllumajandusmaa kaitse seaduse puudumise ning kutsehariduse rahastamise mudelite osas. Samuti valdab ta teemat ühistranspordi korraldusest ja selle killustatusest ministeeriumite vahel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisõiguse ja seadusandluse valdkonnas, eristades tavaseaduse muutmist ja põhiseaduse muutmise vajadust. Ta on kursis Isamaa esitatud eelnõu detailidega, mis puudutavad kolmandate riikide kodanikke ja vastastikuseid lepinguid liitlasriikidega (nt Jaapan, USA). Ta suudab täpselt ümber lükata vastaspoole väärkirjeldused seaduseelnõu sisu kohta.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse valdkonnas, viidates otseselt seaduse sätetele (nt § 48) ajagraafiku muutmise õigustamiseks. Teadmised on sügavad parlamendi protseduurireeglite ja istungi tehnilise läbiviimise korra osas, nõudes detailset selgitust hääletuste ja küsimuste esitamise kohta erakorralises olukorras.

Kõneleja näitab autoriteeti rände- ja demograafiaandmete osas, viidates konkreetsetele statistilistele faktidele, nagu 2023. aasta sisserände saldo (ligi 14 000) ja 2021. aasta rahvaloenduse andmed eesti emakeelega inimeste vähemuse kohta Tallinnas. Samuti on tal detailne teadmine siseturvalisuse kitsaskohtadest, näiteks Kaitseliidu instruktorite ametikohtade koondamisest. Teadmisi kasutatakse valitsuse poliitika vastuargumentide esitamiseks.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja sõjalise planeerimise valdkonnas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat nagu "tsükliväline kiirendatud võimearendus" ja viidates NATO kaitse planeerimise protsessile. Esitatakse detailseid andmeid Kaitseliidu personalimuutuste kohta, mainides enam kui 6000 uut liiget ja ametikohtade vähendamist eelmise ministri poolt.

Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduspoliitika ja haldusküsimuste vallas, keskendudes riigigümnaasiumide sisseastumiskatsete korralduslikele puudujääkidele. Eriti rõhutatakse, kuidas ebaõnnestumine mõjutas ebasoodsamas olukorras olevaid õpilasi, kes nägid katsetes täiendavat võimalust. Ekspertiis seisneb protsessi mõistmises ja selle sotsiaalse mõju hindamises.