Kuude kaupa: Evelin Poolamets
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
2 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud nimetamata ministri vastu, keda kritiseeritakse tugevalt ebakohase käitumise ja Helle-Moonika Helmi solvamise eest. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, nõudes ministri kohest puldist eemaldamist.
09.2025
39 Sõnavõtud
Peamised vastased on liberaalne enamus ja valitsus, keda süüdistatakse reaalsusest irdumises, bürokraatia nuumamises ja tõe varjamises (nt Rail Balticu uurimiskomisjoni teema). Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilistele (CO2 maks, Rail Baltic) ja menetluslikele puudujääkidele (dokumentide puudumine komisjonis). Eriti teravalt kritiseeritakse sotsiaalministrit teadusega vastuolus olevate väidete ja WHO autoriteedi valikulise kasutamise eest.
06.2025
35 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna valitsus, keda süüdistatakse rohepöörde läbiviimises inimeste arvel ja arendajate huvide teenimises. Tugev kriitika on suunatud ka Justiitsministeeriumi ja Prokuratuuri vastu Pihlakodu juhtumi vastutuse eiramise eest, nimetades seda moraalseks läbikukkumiseks. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, süüdistades ametkondi tegelikkuse eitamises ja vastutusest kõrvale hoidmises.
05.2025
46 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse ideoloogia teenimises rahva huvide asemel ning valetamises maksude osas. Kriitika on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades vastaseid kitsa ärikliki ja euroametnike huvide teenimises (roheärikad). Kompromissivalmidus puudub, kutsudes üles eelnõusid tagasi lükkama ja süüdistades valitsust bürokraatia kasvatamises.
04.2025
30 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt Reformierakonna valitsuse vastu, kritiseerides poliitikaid (kvoodid, automaks) ja menetluslikke puudujääke (kiirustades tehtud seadused, mõjuhinnangute puudumine). Ta süüdistab valitsust ideoloogia eelistamises majandusele ja naiste õiguste õõnestamises sooliste identiteetide eksperimendiga. Kriitika on intensiivne, vihjates, et valitsuse tegevuse taga võib olla "ahnus, rumalus, erahuvid või rahapesu".
03.2025
49 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonnale ja peaminister Kristen Michalile, keda süüdistatakse juhtimisvigades, vastutuse vältimises ja korruptiivsete skeemide soosimises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast (maksutõusud, rohepööre) eetiliste ja isiklike süüdistusteni (hoolimatus, oma semude eelistamine). Esineja kahtlustab, et Nordica pankrot ja taastuvenergia toetusskeemid on olnud teadlik tegevus maksumaksja raha kaotamiseks.
02.2025
13 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja selle liikmed, keda kritiseeritakse nii majandusliku ebakompetentsuse kui ka eetiliste puudujääkide (seksism, naiste solvamine) pärast. Tugev vastuseis on suunatud ka rahvusvahelistele tuuleenergia arendajatele, keda süüdistatakse väljapressimises, riiulifirmadena tegutsemises ja väikese ärikliki esindamises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, seades kahtluse alla valitsuse moraalse kompassi.
01.2025
19 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele, eriti Reformierakonna ministritele, kelle poliitikaid (energia, eelarvekärped) peetakse ebastabiilseteks ja ebaõiglasteks. Lisaks poliitikapõhisele kriitikale tõstatab poliitik ka isikliku/protseduurilise küsimuse ministrite üleolevast ja alavääristavast käitumisest naissaadikute suhtes.
12.2024
23 Sõnavõtud
Tugev vastuseis valitsusele, eriti Reformierakonna juhitud koalitsioonile, kritiseerides nende tegevusetust demograafia valdkonnas ja ideoloogilist suunda. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (nt laste turvalisuse ohtu seadmine) kui ka protseduuridele (eelnõude kiirustamine, puudulik mõjuanalüüs). Valitsust süüdistatakse bürokraatia eelistamises laste kaitsmisele ja vasakliberaalsete väärtuste pealesurumises ettevõtlusele.
11.2024
20 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad, keda kritiseeritakse nii väärtuspõhiselt (narkootikumide levik) kui ka menetluslikult (fosforiidiuuringute läbipaistmatus, võimu koondamine Reformierakonna mõjusfääri). Kriitika on intensiivne, kahtlustades valitsuse otsuste taga ebakompetentsust ja usalduse puudumist koalitsioonipartnerite vahel. Samuti kritiseeritakse eelnõude puudulikku ettevalmistust (välismaalase pass, maksukoormus).
10.2024
36 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse huvi puudumises laste heaolu ja rahvastikukriisiga tegelemise vastu. Kriitika on nii poliitiline (perehüvitiste kärpimine, bürokraatia) kui ka isiklik, süüdistades valitsust negatiivse suhtumise kujundamises lastesaamisesse. Valitsust süüdistatakse ka ettevõtjate (kliendid) eelistamises Eesti rahva kestmisele.
09.2024
25 Sõnavõtud
Peamised vastased on Kristen Michali/Kaja Kallase valitsus ja selle ministrid (Kristina Kallas, Signe Riisalo), keda kritiseeritakse teravalt perepoliitika ja hariduspoliitika ebaõnnestumiste eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ideede puuduses, mugavuses ja omavolis (Lihula sammas). Valitsuse peretoetuste kärpimist peetakse eriti küüniliseks ja perevaenulikuks.
07.2024
8 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja selle juhid, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (maksutõusud, eelarvekriis) kui ka isikliku kompetentsi (ministrite suutmatus majandust juhtida) pinnalt. Opositsiooniline hoiak on intensiivne, süüdistades valitsust majanduse alustõdede mittemõistmises ja riigi rikkuse vähendamises.
06.2024
4 Sõnavõtud
Peamised vastased on umbusaldatav minister ja valitsuskoalitsioon, sealhulgas peaminister Kaja Kallas. Kriitika on intensiivne, keskendudes korruptsioonile, ebaeetilisele lobitööle (Bolt, Ossinovski) ja poliitilisele survele (peaministri ähvardused vallandamisega). Rünnakud on suunatud nii poliitilisele käitumisele kui ka isiklikule aususele.
05.2024
11 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja selle ministrite vastu, kritiseerides teravalt haridusministri tegevust (streigi ärahoidmata jätmine) ja peaministri käitumist õpetajate suhtes. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii valitsuse ebaõnnestumistele kui ka protseduurilistele küsimustele (usaldushääletuse vältimine). Samuti seatakse kahtluse alla Sotsiaaldemokraatide seisukohad demokraatia ja valimisõiguse teemal.
04.2024
32 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (automaks, peretoetused) kui ka eetiliste ja protseduuriliste puudujääkide pärast. Eriti intensiivne kriitika on suunatud ministri vastu seoses välihaiglate hankega (huvide konflikt) ja ohvriabi kvaliteedi langetamise eest. Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem rõhutatakse süsteemseid vigu ja läbipaistmatust (e-hääletus).
03.2024
31 Sõnavõtud
Tugev opositsioon on suunatud valitsusele ja koalitsioonierakondadele (Reformierakond, Eesti 200, SDE), kritiseerides majanduspoliitikat ja uusi makse. Kriitika on nii poliitiline (automaksu kahjulikkus) kui ka isiklik/protseduuriline (Kaja Kallase tegevusetus sanktsioonide osas, Ossinovski rahastamise küsimus). Kõneleja teeb ettepaneku lükata tagasi atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu.
02.2024
13 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja konkreetsed ministrid (nt Lauri Läänemets), keda kritiseeritakse tegevusetuse ja lubaduste murdmise eest (nt pankade maksustamine). Kriitika on poliitika- ja eetikapõhine, süüdistades riiki julgeolekuohtude eiramises ja küsides ERR-i poliitilise tasakaalu kohta.
01.2024
23 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus (sh peaminister Kaja Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo), keda kritiseeritakse protseduuriliste rikkumiste (väljatöötamiskavatsuse puudumine) ja väärtusküsimuste jõumeetoditega läbisurumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust varjatud äriliste huvide teenimises (Veeseadus ja "Stark Logisticsi ärid"). Vastuseis kulmineerub ettepanekuga Veeseaduse eelnõu tagasi lükata.